“Met Mise Elos Fwa Moulyuk”
“Tu ukuk fwa kas, a met mise elos fwa moulyuk in tia punoela, a kut nu kemwa fwa ekla.”—1 KORINT 15:52.
YA oasr sie pal la met se su futoto nu sum kom tula ke sripen el mise? Fwin aok, na kom etu pulakin ngal su tuku ke mise. Fwinne ou inge, met Kristian nu kemwa elos eis pwarak ke mwolela su God el ase nu sesr ke inkanek lal Hosia: “Nga fwa molelosla liki ku lun Sheol; Nga fwa molelosla liki mise. O mise, pia me lokwalok lom? O Sheol, piye kunausten lom?”—Hosia 13:14.
2 Sie nunuk ke oiyen met mise su sifwil moulyuk luman sie ma lalfon nu sin met skeptics. Tusruktu, oasr ku lun God ku liki ku in orala kain in menmen se inge! Me sramsram yok pa fwin Jeova el lungse in akmoulyeak sie met mise. Mokul sumwos inge pangpang Job el siyuk: “Ya sie met fwin mise, el fwa sifwil moul?” Na el sifwanu sang top mwomwo inge: “Na kom fwa pang, a Nga fwa topuk kom. Na kom fwa lungse orekma lun poum.” (Job 14:14, 15) Kas se inge “lungse orekma” el akkalemye sie kena ku lungse. (Srike liye Sam 84:2.) Aok, Jeova el arulanu nunku ke sifwil moulyuk—el lungse na paye in sifwil liye met oaru nu kemwa su mise tari, tusruktu srakna moul ke nunuk lal.—Mattu 22:31, 32.
Jisus El Sang Kalem ke Sifwil Moulyuk
3 Met lalalfongi oaru in pal meeta oanu Job el tianu arle yok etauk lal ke sifwil moulyuk. Jisus Kraist pa orala in kalem na paye fwinsrak mwolanu se inge. El aketeye kunokon yok lal su el akola in oru ke pal se ma el fwak: “El su lalalfongi Mwen moul ma patpat lal.” (Jon 3:36) Elos engunkin moul ma patpat inge oiye? Nu sin met puspis su akkalemye lalalfongi pa, fwin fwalu. (Sam 37:11) Tusruktu, Jisus el fwak nu sin met tumal lutlut lal: “Nik komwos sangeng u srisrik, tu me insemwomwo lun Papa tumomwos in sot togusrai sa nu sumwos. (Luk 12:32) Togusrai lun God oasr in kosrao. Ke ma inge, mwolela se inge ku in kalmekin la sie “u srisrik” elos akola in welul Jisus in kosrao oanu ma orekla in ngun. (Jon 14:2, 3; 1 Piter 1:3, 4) Sie fwinsrak mwolanu pa inge! Jisus el tafwela in akkalemye nu sel met sap Jon la pisen “u srisrik” se inge pa 144,000.—Fwakyuk 14:1.
4 Ke ma inge, fuka 144,000 inge elos ilyuk nu ke mwolanu in kosrao? Jisus el “akkalemye moul a moul patpat ke mwosasu.” Ke inkanek lun sral, el oakiye “inkanek sasu a moul” nu in kosrao. (2 Timote 1:10; Hibru 10:19, 20) Ma se meet, el mise, oanu ma Baibel el palye. (Isaia 53:12) Na, oanu met sap Piter el akkalemye tok, “God el akmoulyelak Jisus se inge.” (Orekma 2:32) Tusruktu Jisus el tia sifwil moulyuk in ikwe. El sifwanu fwak: “A bred se su Nga fwa sot ikuk, su Nga fwa sot nu ke moul lun fwalu.” (Orekma 2:32) El fwin sifwil eis mano in ikwe su el mise ka, na ma inge ku in oru in wangin sripe me kise lal. Ke ma inge Jisus el “anwuki in ikwe, a . . . akmoulyeyukyak ngunal. (1 Piter 3:18) Ke ma inge Jisus el “esyuk tari molela ma patpat lasr,” kalmen ma inge pa lun “u srisrik.” (Hibru 9:12) El sang nu sin God sripen moul sumwosmwos lal oanu sie lango nu sin metu su sesumwos, a 144,000 pa eis ma lane se meet ke ma se inge.
5 Tia Jisus mukena pa sifwil moulyuk in kosrao. Poul el fwak nu sin met Kristian wiel fwin an Rom la elos nu kemwa met akmusrala sin ngun mutal in ekla mwen nutin God a met usru welul Kraist, fwin elos sang me akpayeye la elos met akmusrala ke inkanek lun muteng nu ke safla. (Rom 8:16, 17) Poul el ouyepa aketeye: “Tu kut fwin oeyung nu Sel ke luman mise lal, kut fwa ouyepa ke luman moulyuk lal.”—Rom 6:5.
In Akkeye Fwinsrak ke Sifwil Moulyuk
6 Sifwil moulyuk el sie “ip yok ke me luti” lun met Kristian. (Hibru 6:1, 2) Tusruktu me luti se inge el on ye me lain fwin an Korint. Kutu sin met ke congregation, elos mokleyuk ke lalmetmet lun Greek su fwak: “Wangin moulyuk lun met mise.” (1 Korint 15:12) Ke pal se ma report ke ma se inge el sun met sap Poul, el silaklak in akkeye fwinsrak ke sifwil moulyuk, yokna ke fwinsrak lun met Kristian akmusrala. Lela kut in tuni kas lal Poul su simusyukla in 1 Korint sapter 15. Kom ku in konaok la arulanu mwo in ridi sapter inge nu fon, oanu me lutlut toko el kaifwe nu sesr in oru.
7 Ke fus luo meet lun 1 Korint sapter 15, Poul el oakiye sifwen me sramsram lal: “Inge Nga aketeye nu sumwos met lili, mwosasu su Nga luti nu sumwos, su komwos ouyepa eis, a komwos ouyepa tuyuk ka, a komwos ouyepa langonyukla ka, . . . komwos fwin tia lalalfongi na wangin sripe.” Fwin met Korint elos kofla in oaru nu ke peng mwo, na elos eis ma paye ke wangin sripe. Poul el tafwela: “Tu Nga sot nu sumwos ma su Nga ouyepa eis meet liki nu kemwa, fuka Kraist el mise ke ma koluk lasr fwal nu ke ma simusla; a tu el pakpuki, a tu in moulyuk in len se aktolu fwal nu ke ma simusla; a tu el sikme nu sel Sifas, na nu sin siengoul luo. Na el sikme sie pal nu sin met lili pus liki lumfoko, a pus selos muta na misinge, a kutu selos motulla. Na el sikme nu sel Jemes, na nu sin met sap nu kemwa; a tuko, el sikme nu sik oanu nu sin sie su isusla in pal sufwal.”—1 Korint 15:3-8.
8 Nu selos nu kemwa su eis peng mwo, lalalfongi lalos ke sifwil moulyuk lal Kraist enenu in onnu pal nu kemwa, a elos tia oru ou inge fwin elos lungse na. Oasr met lo puspis su akpayeye la “Kraist el mise ke ma koluk lasr” a el sifwil moulyuk. Sie pa Sefas, ku Piter su eteyuk ke e se inge. Tokin Piter el lafwekin Kraist ke fong se ma met lokwalok lal srukilyel, el arulanu akkeyeyuk ke pal se ma Jisus el sikme nu sel. “Met siengouluo” ku met sap nu kemwa oanu sie u, elos ouyepa eis muteta sel Jisus Kraist su sifwil moulyuk—Sie experience pa inge su wangin alollo sang kasru nu selos in kutangla liki sangeng a in ekla met lo pulaik ke sifwil moulyuk lal Jisus.—Jon 20:19-23; Orekma 2:32.
9 Kraist el ouyepa sikme ke sie u lulap, “pus liki met lumfoko.” Ke sripen an Galili mukena pa oasr met tumal lutlut pukanten lal, paenang saap ma inge sikyuk fwal nu ke pal su akkalemyeyuk in Mattu 28:16-20, ke pal se ma Jisus el sapkin nu selos in orala met tumal lutlut lal. Fuka sie orekma yok in sang ma lo su kais sie met inge elos ku in oru! Kutu selos srakna moul ke yiu 55 C.E. ke pal se ma Poul el orala leta se meet lal nu sin met Korint. Tusruktu, lela kut in tuni, meyen elos nu kemwa su mise tari elos inge pangonyuk “elos su mutol in mise.” Elos sonna eis sifwil moulyuk in kosrao.
10 Siepa met lo lulap ke sifwil moulyuk lal Jisus pa Jemes, mwen nutul Joseph a Mary su nine kiel Jisus, meet liki sifwil moulyuk lal, arulanu kalem la Jemes el tia sie met lalalfongi. (Jon 7:5) Tusruktu tokin Jisus el sikme nu sel, Jemes el ekla sie met lalalfongi a saap el orekma yok in sang kasru ke ekla nu ke lalalfongi lun kutu ma wiel. (Orekma 1:13, 14) Ke osun safla lal nu sin met tumal lutlut lal, ke pal se ma el somwak nu in kosrao, Jisus el sang kunokon nu selos in ekla “met lo lal . . . yen loeslanu fwalu.” (Orekma 1:6-11) Tok, el sikme nu sel Soul lun an Tarsus, sie met kalye met Kristian. (Orekma 22:6-8) Jisus el sikme nu sel Soul “oanu nu sin sie su isusla in pal sufwal.” Soul el oanu sifwil moulyuk tari in ngun a liye Leum in mwolanu lal meet liki sifwil moulyuk na paye lun met akmusrala sikyuk. Ma sikyuk inge el silaklak in kutongyel Poul ke inkanek koluk lal in uniye a kunausla congregation lun met Kristian a ma inge moklel in oru ekla lulap. (Orekma 9:3-9, 17-19) Soul el ekla met sap Poul, sie met su kurunganang yok lalalfongi lun met Kristian.—1 Korint 15:9, 10.
Lalalfongi ke Sifwil Moulyuk Yok Sripe
11 Ke ma inge sifwil moulyuk lal Jisus sie ma paye su oasr me akpayeye puspis. “Inge fwin fwakak Kraist tu el moulyuk liki met mise, fuka kutu sumwos fwak tu wangin moulyuk lun met mise? (1 Korint 15:12) Tia met inge mukena pa oasr alollo ku kusensiyuk ke sifwil moulyuk, a elos akkalemye pa silalalfongi lalos nu ka. Ke ma inge Poul el tukakin ma tia paye ke me sramsram lalos. El fwak la fwin Jisus el tia sifwil moulyuk, na peng mwo lun met Kristian sie ma kikiap a elos nu kemwa su sang me akpayeye ke sifwil moulyuk lal Kraist, elos inge “met lo kikiap lun God.” Fwin Kraist el tia sifwil moulyuk, na wangin lango su moleyukla nu sin God; a met Kristian elos srakna ‘muta in ma koluk lalos.’ (1 Korint 15:13-19; Rom 3:23, 24; Hibru 9:11-14) A met Kristian nu kemwa su srakna “mutol in mise,” elos su anwuki ke sripen lalalfongi lalos, elos mise a wangin fwinsrak lalos na paye. Pakomuta na paye met Kristian fwin pa na nge kain in moul su elos ku in nunku na! Moul keok lalos nu kemwa kol nu ke wangin sripe.
12 Tusruktu tia pa inge luma a ma sikyuk. Poul el tafwela in fwak: “A inge Kraist el moulyuk tari liki met mise.” Sayen ma inge, el pa “fwako se meet lalos su motul.” (1 Korint 15:20) Ke pal se ma met Israel elos insemwomwo in sang nu sin Jeova fwako se meet ke ma elos kosrani, Jeova el sang nu selos sie kosrani yok. (Exodus 22:29, 30; 23:19; Soakas 3:9, 10) Ke pal se ma el pangon Kraist “fwako se meet,” Poul el lungse in akkalemye la oasr pa kutu kosrani lun met saye su e fwa sifwil moulyuk in kosrao. “Tu oanu mise el tuku ke met,” Poul el fwak, “ouyepa ke met tuku moulyuk liki met mise. Tu oanu in Edam met nu kemwa elos mise, ouyepa in Kraist met nu kemwa elos fwa moul.” (1 Korint 15:21, 22) Jisus el oru tu in oasr sifwil moulyuk na paye ke pal se ma el filiye moul sumwosmwos lal oanu lango, su ikasla inkanek nu sin met nu kemwa tu elos in sukosokla liki kos ke ma koluk a mise.—Galetia 1:4; 1 Piter 1:18, 19.a
13 Poul el tafwela: “A kais sie in takla lal sifwanu: Kraist fwako se meet, na elos su sran Kraist ke el tuku.” (1 Korint 15:23) Kraist el sifwil moulyuk ke yiu 33 C.E. Tusruktu, met tumal lutlut akmusrala lal—“elos su sran Kraist”—elos enenu in sano nu ke pal Jisus el mutamwauk in oasr tari oanu sie togusra, oanu kas palu lun Baibel el akkalemye la ma inge mutamwaquk ke 1914. (1 Tessalonika 4:14-16; Fwakyuk 11:18) A fuka nu selos nu kemwa su srakna moul ke lusen oasr tari lal inge? Poul el fwak: “Liye! Nga fwak nu sumwos sie ma lukma: Tia kut nu kemwa fwa motul, a kut nu kemwa fwa ekla, in minit se, in sarup se, in ukuk se safla. Tu ukuk fwa kas, a met mise elos fwa moulyuk in tia punoela, a kut nu kemwa fwa ekla.” (1 Korint 15:51, 52) Arulanu kalem, tia met akmusrala nu kemwa su muta in kalyuk elos sano sifwil moulyuk. Meyen elos nu kemwa su mise ke lusen oasr tari lal Kraist elos fwa ekla ke sarup se.—Fwakyuk 14:13.
14 “Meyen fwin tia ou inge,” Poul el siyuk, “mea elos fwa oru su baptaisla ke met mise? Met mise fwin tia moulyuk kutu srisrik, na efu elos ku in baptais kalos? A efu kut ku ouyepa muta in me fosrnga aur nu kemwa? (1 Korint 15:29, 30) Poul el tia lungse in akkalemye la kais sie met inge su moul elos baptaisla ke mise lun kutu met, oanu kutu leng lun Baibel elos luman akkalemye. Aok, baptais el kapsreni nu ke orekma lun met Kristian in oru met tumal lutlut, a sie ngunmoul su mise tari el tia ku in ekla met tumal lutlut. (Jon 4:1) A, Poul el sramsram ke met Kristian su moul, pus selos, oanu Poul, elos muta “in me fosrnga aur nu kemwa.” Met Kristian akmusrala elos “baptaisla nu in mise lal Kraist,” (Rom 6:3) Ke pal se ma elos ekla met akmusrala, elos inge oanu “baptais,” ke sie inkanek su ku in kol nu ke sie mise su oanu mise lal Kraist. (Mark 10:35-40) Elos fwa mise wikin sie fwinsrak ke sifwil moulyuk in mwolanu in kosrao.—1 Korint 6:14; Filippai 3:10, 11.
15 Ke pal inge Poul el aketeye la el sifwanu sun me sensen yok paenang ma inge moklel in fwak: “Nga mise len nu kemwa.” Meyen el srunga kutu met in fwak la el alukela liki ma el fwak, paenang Poul el tafwela: “Nga fwak ke engun su on yurok keyumwos, met lili, su oasr yurok in Kraist Jisus Leum lasr.” The Jerusalem Bible el akkalemye fus inge: “Nga osun mise ke len nu kemwa, met lili, a Nga ku in fulak su on yurok keyumwos, su on yurok in Kraist Jisus Leum lasr.” Oanu me srikasrak ke me sensen su el sun, in fus 32, Poul el sramsram ke ‘anwuk yurin kosro lemnak in Efesus.’ Pal nu kemwa met Rom elos uniye met koluk ke inkanek in sisilosla nu ke nien sritel su oasr kosro lemnak. Fwin Poul el meun a muteng na paye lain kosro lemnak na paye, na el tia mise ke sripen kasru lun Jeova. Fwin wangin fwinsrak ke sifwil moulyuk ke pal fwasru, na inkanek in moul su el sulela su oasr ke me sensen inge sie ma lalfon na paye. Fwin wangin fwinsrak ke sie moul ke pal fwasru, muteng lal nu ke ma upa a orekma yok su el kisekin nu sin God, ma inge nu kemwa wangin sripe. “Met mise fwin tia moulyuk,” Poul el fwak, “‘lela kut in mongo a nim, tu lutu kut mise.’ ”—1 Korint 15:31, 32; srike liye 2 Korint 1:8, 9; 11:23-27.
16 Saap Poul el orekmakin Isaia 22:13, su akkalemye nunuk sesumwos ke moul su pakiyuki tari su oasr yurin met seakos su muta fwin an Jerusalem. Ku saap el nunku ke lalalfongi lun met Epicurean, su pilesru kutena fwinsrak ke sie moul tokin mise a lalafongi la me insemwomwo ke ikwe pa ma yok emeet ke moul. Ke kutena luma, oiye se inge “lela kut in mongo a nim” tia fwal nu ke ma lungse lun God. Ke ma inge Poul el sang kas in sensen: “Komwos in tia keapeyukla. Aenguni yurin met kamwuk koluk me akkolukye oiye mwo.” (1 Korint 15:33) Asrouki nu selos su srunga fwinsrak ke sifwil moulyuk ma inge oanu poison. Kain in asrouki se inge saap el kasru ke ma upa su Poul el enenu in akmsumwosye ke congregation fwin an Korint, oanu orekma lun kosro, srisri, orekma in lain sie sin sie ke court, a oiyen pilesru ke Mongo in Eku lun Leum.—1 Korint 1:11; 5:1; 6:1; 11:20-22.
17 Ke ma inge Poul el sang kas in kaifwe mwo nu sin met Korint: “Komwos in ngetalik nu ke sumwosmwos, a tia oru ma koluk, tu kutu tia etu God. Nga kaskas ma inge in akmwekinye komwos. (1 Korint 15:34) Sie nunuk sesumwos ke sifwil moulyuk orala kutu met in oanu ma lalfon in ngun, oanu elos met srui. Elos enenu in ngetalik, nu ke sumwosmwos. Met Kristian akmusrala misinge elos ouyepa enenu in tia mutol in ngun, in tia mokleyuk ke nunuk sesumwos lun fwalu se inge. Elos enenu in srukyena lalalfongi lalos ke sifwil moulyuk in kosrao. Tusruktu oasr kutu kusensiyuk lula—nu sin met Korint in pal meeta a nu sesr misinge. Ke sie me pupulyuk, mea luman 144,000 tausen su sifwil moulyuk in kosrao? A fuka million puspis sin met su srakna muta in kalyuk su tia fwinsrak in som nu in kosrao? Mea kalmen sifwil moulyuk nu sin met su ou inge? Ke me lutlut lasr toko, kut akola in tuni ma lula ke me sramsram lal Poul ke sifwil moulyuk.
[Footnote]
a Srike liye February 15, 1991, issue lun The Watchtower ke me sramsram ke lango.
Ya Kom Esam?
◻ Kain in kalem fuka Jisus el aketeye ke sifwil moulyuk?
◻ Su kutu sin met lo ke sifwil moulyuk lal Kraist?
◻ Efu me luti ke sifwil moulyuk el eis me lain, a fuka topuk lal Poul ke ma se inge?
◻ Efu lalalfongi ke sifwil moulyuk arulanu yok sripe nu sin met Kristian akmusrala?
[Study Questions]
1, 2. (a) Kain in mwolela mwomwo fuka etukyung nu sin met ke inkanek lal met palu Hosia? (b) Efu kut etu la God el lungse in akmoulyeak met mise?
3, 4. (a) Kain in kalem fuka Jisus el akkalemye ke fwinsrak ke sifwil moulyuk? (b) Efu Jisus el akmoulyeak in ngun, a tia in ikwe?
5. Kain in fwinsrak fuka etukyung nu sin met tumal lutlut lal Kraist ke century se meet?
6. Efu lalalfongi ke sifwil moulyuk el sun me lain fwin an Korint, a fuka met sap Poul el akmsumwosye ma inge?
7. (a) Poul el loang yok ke me sramsram yok fuka? (b) Su liyel Jisus su sifwil moulyuk?
8, 9. (a) Fuka lupan ma saok su tuku ke sifwil moulyuk? (b) Nge Jisus el luman sikme nu sin “met lili lumfoko”?
10. (a) Mea fwokin osun safla lal Jisus nu sin met tumal lutlut lal? (b) Fuka Jisus el sikme nu sel Poul “oanu sie su isusla ke pal sufwal?
11. Fuka Poul el tukakin ma kikiap su tuku ke kas inge “Wangin sifwil moulyuk?”
12. (a) Mea ma inge su lungse in akkalemye ke pal se ma Jisus el pangpang “fwako se meet lalos su mutol in mise?” (b) Fuka Jisus el oru tu in oasr sifwil moulyuk na paye?
13. (a) Nge sifwil moulyuk in kosrao mutamwauk? (b) Mea paenang kutu sin met akmusrala elos tia “motul in mise?
14. Fuka met akmusrala nu kemwa elos “baptaisla ke sie nien sun oanu met mise”?
15. Kain in me sensen fuka ke moul Poul el sun, a fuka lalalfongi ke sifwil moulyuk el kasrel na paye tu lan ku in muteng nu ke ma inge nu kemwa?
16. (a) Kas se inge “lela kut in mongo a nim, meyen lutu kut mise” saap el tuku sin su? (b) Mea me sensen su tuku ke lalalfongi ke oiye se inge?
17. (a) Kain in kas in kaifwe fuka Poul el sang nu sin met Korint? (b) Kusensiyuk fuka srakna enenu in eis top?
[Picture on page 21]
An natul Jairus’ el ekla sie me akpayeye la oasr sifwil moulyuk na paye
[Picture on page 22, 23]
Fwin wangin fwinsrak ke sifwil moulyuk na mise lun met Kristian oaru ke sripen lalalfongi lalos som nu ke wangin sripe