Fuka Lupan Ku Lun Lalalfongi Lom Ke Sifwil Moulyuk?
“Nga sifwil moulyuk a me moul. El su lalalfongi yu, el fwinne mise, el fwa sifwil moul.”—JON 11:25.
FUKA lupan ku lun lalalfongi lom ke sifwil moulyuk? Ya ma inge akkeye kom tu kom in lain sangeng ke mise a akpwarye kom ke pal se ma sie met su kom lungse el mise? (Mattu 10:28; 1 Tessalonika 4:13) Ya kom oanu met kulansap lun God in pal meeta, su muteng nu ke me srengsreng, aksruksruk koluk, akkoluk, a me kapur tusruktu akkeyeyuk ke lalalfongi ke sifwil moulyuk?—Hibru 11:35-38.
2 Aok, sie met oaru lun Jeova elos tia alollo ke sifwil moulyuk ke pal fwasru, a lalalfongi lal inge enenu in ku in akilenyuk ke inkanek in moul lal. Sie me insemwomwo na paye in nunku la ke pal pakiyuki lun God, mwea, mise a Hades elos fwa lela met mise su muta yurolos in som lukelos, a met mise inge su sifwil moulyuk elos ku in fwinsrak in moul ma patpat ke sie paredais fwin fwalu.—Fwakyuk 20:13; 21:4, 5.
Alollo ke Sie Moul ke Pal Fwasru
3 Met Kristendom elos lalalfongi ke lusen yiu puspis la oasr moul tokin sie met el mise. Sie me lutlut ke magasin inge U.S. Catholic el fwak: “Ke lusen yiu puspis, met Kristian elos srike in suk ma mwo ye me asor a me keok lun moul ke elos ngetuk nu ke siepa moul, sie moul su oasr misla, inse misla a insemwomwo. Fwinne ke an puspis lun Kristendom, su met puspis tianu futoto ke alu, met we elos srakna pulakin la oasr ma saye tokin mise lun sie met. Fwinne ou inge, srakna oasr ma pukanten su elos tia etu.
4 Sie me lutlut ke magasin inge Time el tuni: “Met elos srakna lalalfongi ke [sie moul tokin mise]: ma siefwunnu meyen kalem lalos ke ma se inge tianu yokelik, a el srikeni, a pastor lalos tianu arle sramsram pa ke ma se inge.” Efu met kol lun alu elos tianu arle sramsram yok ke moul tokin sie met el mise oanu ma elos oru meet? Scholar ke alu pangpang Jeffrey Burton Russell el fwak: “Nga nunku la [met kol lun alu] elos srunga in sramsram ke ma se inge meyen elos pulakin la elos enenu in kutangla liki me kutong yok su tuku ke alollo lun met puspis.”
5 Ke alu puspis, elos toeni sie kosrao a sie isis ke me luti ke moul tokin sie met el mise. A fwin met kol lun alu elos alollo in sramsram ke kosrao, na yok liki alollo lalos in sramsramkin isis. Sie me lutlut ke sie newspaper el fwak: “Ke len inge fwinne alu puspis su lalalfongi ke keok ma patpat ke sie isis . . . elos srungela in oru ou inge.” Paye, met theology pukanten misinge elos tia sifwil lalalfongi ke isis oanu sie an in keok, oanu me luti lalos ke pal lun Middle Ages. A, elos lalalfongi misinge ke sie isis su “mwo liki isis meet.” Fwal nu ke met luti puspis misinge, met koluk su muta in isis elos tia akkeokyeyuk na paye, a elos keok ke sripen elos “srela liki God in ngun.”
6 Me luti lun alu su mutamwauk in fwusesr tu in tia akkolukye pulakin lun met puspis ke len inge saap sang kasru nu sin kutu met in fwasr liki ma tia pengpeng, tusruktu ma inge orala million puspis sin met su moniyuk ke alu lalos in alollo ke ma elos enenu in lalalfongi na paye. Ke ma inge elos fwin apkurun in mise, elos inge pal nu kemwa akilen la wangin lalalfongi lalos. Oiye su elos akkalemye oanu oiye lun sie mutan su met ekasr ke sou lal elos mise ke accident se. Ke pal se ma elos siyuk sel fwin lalalfongi ke alu lal sang nu sel me purakak, el topuk ke alollo a fwak, “saap.” Tusruktu, fwinne el topuk ke pulaik la lalalfongi ke alu lal el kasrel, na ma lane ma patpat fuka oasr yurol fwin lalalfongi lal tia oakiyuki na paye nu ke ma ku? Arulanu yok sripe in tuni pa inge, meyen, ke ma paye, ma alu puspis elos luti ke sie moul ke pal fwasru siena liki ma Baibel el luti.
Nunuk lun Kristendom ke Sie Moul Tokin Mise
7 Fwinne oasr ma tia oanu sie inmaslolos, tusruktu apkurun alu nu kemwa lun Kristendom elos insese la oasr ngun lun met su tia ku in mise tokin mise lun mano. Apkurun elos nu kemwa lalalfongi la fwin sie met el mise, saap ngunal el som nu in kosrao. Kutu met elos sangeng. Saap ngunalos ku in som nu ke isis ku purgatory. Tusruktu nunuk lalos ke sie ngun su tia ku in mise pa ma yok emeet ke lalalfongi lalos ke sie moul ke pal fwasru. Sie met theology pangpang Oscar Cullmann, el aketeye ke sie me sramsram ke buk inge su oasr sifwe Immortality and Resurrection, el simusla: “Kut fwin siyuk sin met Kristian ke len inge . . . ke ma elos nunku ke me luti lun New Testament ke pal fwasru lun met tokin mise lal, pus selos sang topuk inge: ‘Ngun su tia ku in mise.” ’ Tusruktu Cullman el toeni kas inge: “Kain in nunuk inge su arulanu pengpeng pa sie sin me fos lulap emeet in Kristendom.” Culmann el fwak la ke pal se ma el fwak ou inge el purakak sie koskosrok. Tusruktu el paye ke ma el fwak.
8 Jeova God el tia orala met tu elos in som nu in kosrao tokin elos mise. Tia akmwuk lun God ke mutamwauk me nu sin met in mise. Edam a If elos sumwosmwos ke pal se ma God el oralosla a el sang nu selos pal mwo in nekla fwalu nu fon ke tulik sumwosmwos. (Genesis 1:28; Duteronomi 32:4) Akkalemyeyuk nu sin papa a nine se meet lasr la elos fwa mise fwin elos seakos God. (Genesis 2:17) Elos fwin kaifweung na in oaru nu sin Papa tumalos in kosrao, na elos fwa tafwela in moul fwin fwalu ma patpat.
9 Sie me asor, meyen edam a If elos tia akos God. (Genesis 3:6, 7) Fwako koluk su sikyuk inge met sap Poul el akkalemye: “Ke ma inge, oanu ke sie met ma koluk ilyuk nu fwalu, a mise ke ma koluk, a ou inge mise tuku nu fwin met nu kemwa, meyen elos nu kemwa oru ma koluk.” (Rom 5:12) Edam a If elos mise a tia moul ma patpat fwin fwalu. Na mea sikyuk tokin ma inge? Ya oasr ngun lalos su tia ku in mise a ku in som nu ke isis ke sripen ma koluk lalos? Mo, Baibel el fwak ke mutamwauk la, ke pal se ma God el orala Edam “el ekla sie ngunmoul ku soul.” (Genesis 2:7) Tia etukyung sie ngun nu sin met; a el ekla sie ngunmoul ku soul, sie met su moul. (1 Korint 15:45) Aok, tia Edam mukena pa “sie ngunmoul” ku soul, oanu ma akkalemyeyuk ke kas Hibru su buk lun Genesis simusyukla nu ka, el akkalemye la ma mwurakrak nu kemwa elos ngunmoul pa! (Genesis 1:24) Ke pal se ma Edam a If elos mise, elos ekla ngunmoul ku soul su mise. Ke saflaiye ma inge sikyuk nu selos oanu Jeova el fwak nu sel Edam: “Ke fiyo lun mutom kom fwa mongo bred, nu ke pal kom folokla nu in foko, tu kom etukla liki foko. Tu kom kutkut, a nu ke kutkut kom fwa folokla.”—Genesis 3:19.
10 Ke ma inge, New Catholic Encyclopedia el insese nu ka. Ke me lutlut lal inge “Soul (ke Baibel),” el fwak: Wangin dichotomy [kitelik ke ip luo] lun mano a ngun ku soul ke OT [“Testament Matu,” ku Ma Simusla lun Hibru].” El fwak la in Baibel, kas se inge “soul ku ngun” el tia siena liki mano lun met se.” Paye, soul ku ngun pal nu kemwa ku in “kalmekin ma moul inge, kosro ku met.” Kain in kas sumwos inge sie me insemwomwo na paye, tusruktu saap sie met el nunku efu met puspis su moniyuk in wi ke alu elos tia akilen ma paye inge.
11 Fuka sie me fosrnga a sangeng yok etukla liki met puspis su moniyuk in wi alu elos fwin etu ke mutamwauk me ma paye lun Baibel: “Ngun se su oru ma koluk—a fwa mise,” tia keok in isis! (Ezekiel 18:4) Fwinne me luti se inge siena liki ma Kristendom elos luti, tusruktu ma inge arulanu fwal nu ke ma Solomon su lalmetmet el fwak ke kasru lun ngun mutal: “Tu met moul etu, tu elos fwa mise; a met mise tia etu kutena ma, a wangin pa me mol yurolos [ke moul lalos inge], tu esam lalos mulkinyukla. Kutena ma poum konoiyuk in oru, oru ke ku lom; tu wangin orekma; ku ma kineuk, ku etauk, ku lalmetmet, in Sheol [kalyuk lun metu], yen kom som nu we.”—Ekklisiastis 9:5, 10.
12 Efu Kristendom elos luti ke ma siena liki me luti lun Baibel? Buk inge New Catholic Encyclopedia, ke me lutlut lal inge “Soul ku ngun, Met, Tia ku in Mise,” el fwak la papa matu puspis ke alu in pal meeta elos tia eis kasru ke lalalfongi lalos ke ngun su tia ku in mise ke Baibel, a elos eis ma inge nu sin “met lalmetmet lun fwalu pangpang poets a philosophers a ke fasin lun Greek . . . Tok, scholastic elos sulela in orekmakin Plato ku akmwuk su tuku sel Aristotle.” El fwak la “me purakak lun Platonic a Neoplatonic su elos luti”—wekunang lalalfongi ke ngun su tia ku in mise—elos toeni “nu ke me luti lun Kristian.”
13 Ya met puspis su ekin met Kristian elos enenu in loang nu sin met luti pegan lun Greek fwin ke fwinsrak ke moul tokin sie met el mise? Mo, tia enenu. Ke pal se ma Poul el sim nu sin met Kristian su muta fwin an Korint, Greece, el fwak: “Tu lalmetmet in fwal se inge ma lalfon yurin God; Tu ma simusla: ‘El su eis met lalmetmet in kutasrik lal sifwanu.’ A sifwilpa: ‘Jeova el etu nunuk lun met lalmetmet, tu nunuk losrongten.’ ” (1 Korint 3:19, 20) Met Greek in pal meeta elos lungse in alu nu ke me srulela. Paenang fuka elos ku in ekla sropon ma paye? Poul el siyuk nu sin met Korint: “A oanu sie su yurin tempel lun God a yurin me srulela? Tu kut tempel lun God moul; oanu God el fwak: ‘Nga fwa muta in elos, a fwafwasryesr in elos, a Nga fwa God lalos, a elos fwa met srak.’ ”—2 Korint 6:16.
14 Kas in fwakak ke ma paye mutal etukyung nu sin mutanfwal Israel. (Rom 3:1, 2) Tokin 33 C.E., ma inge etukyung nu ke congregation lun met Kristian akmusrala ke century se meet. Ke pal se ma Poul el sramsram nu sin met Kristian ke century se meet el fwak: “A God el fwakak [ma puspis su akoeyukla nu selos nu kemwa su lungse el ma inge nu sesr ke ngun.” (1 Korint 2:10; ouyepa srike liye Fwakyuk 1:1, 2.) Me luti lun Kristendom ke ngun su tia ku in mise tuku ke lalmetmet lun Greek, ma inge tia akkalemyeyuk ku God el fwak nu sin met Israel, ku nu sin congregation lun met Kristian akmusrala ke century se meet.
Fwinsrak Na Paye lun Met Mise
15 Fwin wangin ngun su tia ku in mise, na mea fwinsrak na paye lun met mise? Sifwil moulyuk, meyen pa inge sie nu ke me luti yok emeet lun Baibel a mwolela sakuruk mutal na paye. Jisus el srumon fwinsrak ke sifwil moulyuk ke pal se ma el fwak ou inge nu sin kamwuk lal pangpang Marta: “Nga sifwil moulyuk, a me moul. El su lalalfongi yu, el fwinne mise, e fwa sifwil moul.” (Jon 11:25) Kut fwin lalalfongi Jisus kalmen ma inge pa kut lalalfongi sifwil moulyuk, a tia ngun su tia ku in mise.
16 Meet liki pal inge, Jisus el sramsram ke sifwil moulyuk ke pal se ma el sramsram nu sin kutu met Ju: “Nik komwos lut ke ma se inge, tu aur se e fwa tuku, ke elos nu kemwa su muta inkulyuku fwa long pusral, a fwa tuku liki.” (Jon 5:28, 29) Ma Jisus el lungse in aketeye ke ma se inge siena liki me luti ke ngun su tia ku in mise tokin mise lun mano a som sumwos nu in kosrao. Pa inge sie pal ke pal fwasru lun ‘illa liki’ lun met nu kemwa su muta in kalyuk, ke lusen century puspis ke tausen yiu puspis in pal somla. Elos inge pa ngunmoul su mise a sifwil moulyuk. Ya sie ma sakuruk pa inge? Mo, tia nu sin God “su akmoulyeak met mise a pangon ma su tia on, oanu elos fwin on.” (Rom 4:17) Met silalalfongi elos ku in akkolukye kain in lalalfongi inge ke sifwil moulyuk, tusruktu kain in lalalfongi inge fwal na paye ke me akpayeye la “God el lung” a el “met sang moul nu selos su sukol.”—1 Jon 4:16; Hibru 11:6.
17 Aok, fuka God el ku in sang me insemwomwo nu selos nu kemwa su “oaru nu ke mise” el fwin tia sifwil akmoulyelosla? (Fwakyuk 2:10) Ouyepa sifwil moulyuk el oru nu sin God in akpayeye ma met sap Jon el simusla: “Ke sripe se inge Mwen nutin God el sikme, tu lan kunausla orekma lun Devil.” (1 Jon 3:8) Ke imae lun Eden Setan el ekla met akmas lun met nu kemwa, ke pal se ma el keapela papa a nine se meet lasr su kololos nu ke ma koluk a mise. (Genesis 3:1-6; Jon 8:44) Jisus el mutamwauk in kunausla orekma lal Setan ke pal se ma el sang moul lal oanu lango, su ikasla inkanek nu sin met nu kemwa in sukosokla liki kos lalos ke ma koluk su elos usru sel Edam. (Rom 5:18) Sifwil moulyuk lun met inge nu kemwa su mise ke sripen ma koluk lal Edam siepa akmwuk in kunausla orekma lun Devil.
Mano a Soul
18 Ke pal se ma met sap Poul el muta fwin an Athens, el luti ke peng mwo ke u lulap wekunang met lalmetmet lun an Greek. Elos long ke sramsram lal ke sie God paye a ke kas in kaifwe lal ke auliyuk. Tusruktu, mea sikyuk tok? Poul el aksafyela sramsram lal, ke pal se ma el fwak: “Tu el [God] pakiye tari sie len, ke el e fwa nununku fwalu in sumwosmwos ke sie met su el srusrngiye, a el akpayeye ma se inge nu sin met e nu kemwa, ke el akmoulyelak liki met mise.” Kas inge arulanu purakak inse. A inge ke elos long ke sifwil moulyuk liki met mise, kutu selos aksruksruk.” (Orekma 17:22-32) Met theology pangpang Oscar Cullmann el tuni a fwak: “Nu sin met Greek su lalalfongi ke ngun su tia ku in mise saap arulanu upa selos in eis me luti lun met Kristian ke sifwil moulyuk liki kutu met. . . . Me luti lun met philosopher luo inge pangpang Socrates a Plato tiu ku in insese ke me luti lun Testament Sasu ke kutena inkanek.”
19 Fwinne ou inge, tokin pal lun me luti kikiap lulap, tokin mise lun met sap safla, met theology elos orekma yok in kapsreni me luti lun met Kristian ke sifwil moulyuk nu ke lalalfongi lal Plato ke ngun su tia ku in mise. Tia pat toko, kutu met elos insese ke sie me sramsram folinfong su elos sifwanu orala oanu: Ke pal in mise, ngun el som liki mano (ku aksukosokyeyuk,” oanu kutu met elos fwak). Na, fwal nu ke Outlines of the Doctrine of the Resurrection, sel R. J. Cooke, ke Len in Nununku “kais sie mano e fwa sifwil fwalseni nu ke ngunalos, a kais sie ngun nu ke manolos.” Sifwil toeni lun mano a lun ngun su tia ku in mise, elos pangon ma inge sifwil moulyuk.
20 Kain in me luti se inge srakna orekmakinyuk sin alu pengpeng puspis. Fwinne me luti se inge luman mwo nu sin met theology, tusruktu met puspis su moniyuk in wi ke alu lalos elos tianu arle etu me luti se inge. Me luti na su elos etu pa, elos som nu in kosrao ke pal in mise lalos. Ke sripe se inge, ke me lutlut lun commonweal ke May 5, 1995, met sim inge John Garvey el fwak: “Apkurun lalalfongi lun met Kristian nu kemwa [ ke sie moul tokin mise] luman arulanu futoto na paye ke Neoplatonism liki me luti lun met Kristian na paye. A wangin me akpayeye ke Baibel ke ma elos lalalfongi inge.” Paye, ke pal se ma elos eis me luti lal Plato a sisla me luti lun Baibel, met kol lun Kristendom elos kunausla fwinsrak lun met lalos ke sifwil moulyuk su oasr in Baibel.
21 Met Lo lun Jeova elos tia oru ou inge, meyen elos sisla tari me luti lun met pegan a elos loang nu ke me luti lun Baibel ke sifwil moulyuk. Elos konaok la me luti se inge arulanu me purakak na paye, me akinsemwomwo, a me pwarak. Ke me lutlut toko, kut ku in liye lupan ku lal su oakiyuki a fuka lupan lalmetmet yok su tuku ke me luti lun Baibel ke sifwil moulyuk, nu selos nu kemwa su oasr fwinsrak in moul fwin fwalu a nu selos su oasr fwinsrak in sifwil moulyuk in kosrao. Oanu sie akmwuk in akola ke me lutlut inge, kut kaifwe nu sumwos in ridi mwo sapter 15 lun leta se meet nu sin met Korint.
Ya Kom Esam?
◻ Efu kut enenu in akkapye lalalfongi yok ke sifwil moulyuk?
◻ Kain in fwinsrak fuka Jeova el sang nu sel Edam a If?
◻ Efu ku sie inkanek lalfon in suk ma paye ke lalmetmet lun Greek?
◻ Efu ku fwinsrak ke sifwil moulyuk el sie fwinsrak lalmetmet?
[Study Questions]
1, 2. Efu sie met su alu nu sin Jeova el enenu in akkalemye lalalfongi ke fwinsrak ke sifwil moulyuk?
3, 4. Kain in lalalfongi fuka oasr yurin met puspis fwin ke sie moul tokin mise?
5. Mea nunuk lun met puspis misinge ke me luti ke isis?
6. Fuka met puspis elos konaok la lalalfongi lalos arulanu sufwal ke pal se ma elos sun ongoiye?
7. (a) Kain in lalalfongi fuka ku in konoiyukyuk ke kain in alu nu kemwa? (b) Fuka sie met theology el aketeye me luti ke ngun su tia ku in mise?
8. Kain in fwinsrak fuka Jeova el sang nu sin mokul a mutan se meet?
9. (a) Mea ma paye su kut ku in konaok fwin ke ngunmoul? (b) Mea sikyuk ke soul ku ngunmoul ke pal se ma el mise?
10, 11. Mea ma New Catholic Encyclopedia el insese in akkalemye fwin ke me luti lun Baibel ke soul ku ngunmoul, a fuka ma el aketeye inge ku in srikeyuk nu ke ma Baibel el fwak?
12. Ma ye me luti lun Kristendom ke ngun su tia ku in mise?
13, 14. Efu ku wangin sripe in lalalfongi la met lalmetmet lun met pegan elos ku in ase nu sesr kalem ke me lutlut inge?
15. Fwal nu ke ma Jisus el fwak, mea fwinsrak na paye lun met mise?
16. Efu ku sie inkanek lalmetmet nu sesr in lalalfongi ke sifwil moulyuk?
17. Mea God el e fwa akpayeye ke inkanek lun sifwil moulyuk?
18. Fuka pulakin lun met lalmetmet puspis ke kas lal Poul su akkalemye la Jisus el akmoulyeak, a efu ou inge?
19. Fuka met theology puspis lun Kristendom elos srike in kapsreni me luti ke sifwil moulyuk nu ke me luti ke ngun su tia ku in mise?
20, 21. Su kaifweung in luti ke ma paye ke sifwil moulyuk, a fuka ma inge sang ma lane nu selos?
[Picture on page 16]
Ke pal se ma elos oru ma koluk, papa a nine se meet lasr elos tula fwinsrak lalos ke sie moul ma patpat fwin fwalu
[Picture on page 18]
Scholar puspis lun alu elos mokleyuk ke lalalfongi lal Plato ke ngun su tia ku in mise
[Credit Line]
Musei Capitolini, Roma