Yini Eshiwo “Ngamazulu Amasha Nomhlaba Omusha”?
“AMAZULU” angabhekisela kuJehova uNkulunkulu esesikhundleni sakhe esiphakeme. Ngakho, lapho uDaniyeli etshela uNebukadinesari ukuthi okuhlangenwe nakho lombusi waseBabiloni ayezohlangabezana nakho kwakuzomenza ‘azi ukuthi amazulu ayabusa,’ (NW) kwakusho okufanayo nokwazi ukuthi “oPhezukonke ubusa imibuso yabantu.”—Daniyeli 4:25, 26.
Nokho, ngaphandle kokubhekisela kwalo kuMbusi oPhakeme, leligama elithi “amazulu” lingabuye libhekisele kwamanye amandla abusayo lawo aye ahlonishwa noma aphakanyiswa ngaphezu kwezikhonzi zawo. Lona kanye uhlu lwamakhosi aseBabiloni ayemelelwe uNebukadinesari luchazwe kuIsaya 14:12 njengolufana nenkanyezi, ‘ikhwezi elikhanyayo, indodana yokusa.’ Ngokunqotshwa kweJerusalema ngo-607 B.C.E., lolohlu lwamakhosi aseBabiloni aphakamisa isihlalo sawo sobukhosi “phezu kwezinkanyezi zikaNkulunkulu,” ‘lezinkanyezi’ ngokuqinisekile zibhekisela ohlwini lobuDavide lwamakhosi akwaJuda.
Ukuhlobana “kwamazulu” namandla abusayo kuyasiza ekuqondeni incazelo yamazwi athi “amazulu amasha nomhlaba omusha,” (NW) atholakala kuIsaya 65:17 naku-66:22 abuye acashunwa umphostoli uPetru kweyesi-2 Petru 3:13. Iqaphela ukuhlobana okunjalo, iCyclopædia kaMcClintock noStrong (ka-1891, Umq IV, ikhasi 122) iyaphawula: “KuIsa. 1xv, 17, izulu elisha nomhlaba omusha kusho uhulumeni omusha, umbuso omusha, abantu abasha.”
Njengoba “umhlaba” ungabhekisela emphakathini wabantu, khona-ke, ‘namazulu’ angafanekisela amandla aphakeme abusayo noma uhulumeni obusa phezu kwalowo “mhlaba.” (IHubo 96:1) Isiprofetho esikhuluma ngesithembiso ‘samazulu amasha nomhlaba omusha,’ esinikezwa ngoIsaya, ekuqaleni sasiphathelene nokubuyiswa kukaIsrayeli ekuthunjweni kwaseBabiloni. Lapho amaIsrayeli ebuyela ezweni lawo, angena esimisweni esisha sezinto. UKoresi OmKhulu wasetshenziswa ngokukhethekile uNkulunkulu ekulungiseleleni lokho kubuyiselwa. Emuva eJerusalema, uZerubabele (umzukulu kaDavide) wakhonza njengombusi, noJoshuwa njengompristi omkhulu. Ngokuvumelana nenjongo kaJehova, lelilungiselelo elisha likahulumeni, noma “amazulu amasha,” laqondisa futhi laphatha abantu ababuswayo. (2 IziKronike 36:23; Hagayi 1:1, 14) Ngakho, njengoba ivesi 18 likaIsaya isahluko 65 labikezela, iJerusalema laba ‘ngukwethaba, nabantu balo baba yinjabulo.’
Ukugcwaliseka Okukhulu
Nokho, ingcaphuno kaPetru, ibonisa ukuthi ukugcwaliseka kwesikhathi esizayo kwakusazolindelwa, ngesisekelo sesithembiso sikaNkulunkulu. (2 Petru 3:13) Njengoba isithembiso sikaNkulunkulu kulendaba sihlobene nokuba khona kukaKristu Jesu, njengoba kuboniswe evesini 4, “amazulu amasha nomhlaba omusha” kumelwe kubhekisele eMbusweni kaNkulunkulu wobuMesiya nokubusa kwawo phezu kwezikhonzi ezilalelayo. Ngokuvuswa kwakhe nokwenyukela kwakhe esandleni sokunene sikaNkulunkulu, uKristu Jesu wenziwa ‘waphakama phezu kwamazulu’ okungukuthi wenziwa waba “ngaphezu kwakho konke ukubusa, negunya, namandla, nobukhosi . . . kungekulelizwe lodwa kepha nakulo elizayo.”—Heberu 7:26; Efesu 1:19-21; Mathewu 28:18.
Abalandeli bakaJesu abangamaKristu, ‘njengabahlanganyela ukubiza kwasezulwini,’ babelwe uNkulunkulu ukuba babe “izindlalifa” kanye noKristu. (Heberu 3:1) Bakha “iJerusalema elisha” elabonakala embonweni kaJohane ‘njengelehla livela ezulwini kuNkulunkulu.’ (IsAmbulo 21:2, 9, 10; qhathanisa neyabase-Efesu 5:24-27.) Njengoba lombono okokuqala ubhekisela ‘ezulwini elisha nasemhlabeni omusha,’ ngakho kumelwe ukuba kokubili kumelelwe yilokho okuchazwa kamuva. (IsAmbulo 21:1) Ngakho “izulu elisha” kumelwe lifanekisele uKristu ‘nomlobokazi’ wakhe, “iJerusalema elisha,” futhi ‘umhlaba omusha,’ ubonakala ‘ungabantu besintu’ abayizikhonzi zabo futhi abamukela izibusiso zokubusa kwabo, njengoba kuchazwe emavesini 3 no-4: “Ngase ngizwa izwi elikhulu livela esihlalweni sobukhosi, lithi: Bheka itabernakele likaNkulunkulu likubantu; uyakuhlala nabo, babe-ngabantu bakhe, yena uNkulunkulu abe-nabo, azesule izinyembezi zonke emehlweni abo; ukufa akusayikuba-khona, nokudabuka, nokukhala, nobuhlungu akusayikuba-khona; ngokuba okokuqala kudlulile.”
Ukudlula Kwezulu Lokuqala Nomhlaba
Umbono kaJohane ubhekisela ekudluleni ‘kwezulu lokuqala nomhlaba wokuqala.’ (IsAmbulo 21:1; qhathanisa no–20:11.) Emibhalweni YamaKristu YesiGreki, ohulumeni bomhlaba nabantu babo baboniswa njengabangaphansi kokubusa kukaSathane. (Mathewu 4:8, 9; Johane 12:31; 2 Korinte 4:3, 4; IsAmbulo 12:9; 16:13, 14) Umphostoli uPawulu wabhekisela ‘komoya bobubi emkhathini,’ nohulumeni babo, amagunya, nababusi bezwe. (Efesu 6:12) Ngakho ukudlula ‘kwezulu lokuqala’ kusho ukuphela kohulumeni bezombangazwe kanye noSathane namademoni akhe. Lokhu kuphawulwa ‘kwamazulu okuqala’ kuvumelana neqiniso lokuthi ngokushesha ngaphambi kwamazwi aphathelene ‘nokudlula kwezulu lokuqala,’ uJohane wayebone umbono wokunqotshwa okuphelele kwamabutho kaSathane nokuphonswa kukaSathane “kwalasha.” (IsAmbulo 19:19–20:3) Izikhonzi zasemhlabeni zokubusa kukaSathane zibhujiswa ngaphambi kokuphonswa kwakhe kwalasha, njengoba kuboniswe kusAmbulo 19:17, 18. (Qhathanisa neyoku-1 Johane 2:15-17.) Incazelo yokubhujiswa ngomlilo kwezulu nomhlaba ekweyesi-2 Petru 3:7-12 ivumelana nemibono ekusAmbulo.
Ubuphakade Bamazulu Angokoqobo
UElifazi umThemani wathi ngoNkulunkulu: “Bheka, nabangcwele bakhe akabethembi, nezulu alihlambulukile emehlweni akhe.” Nokho, uJehova wathi kuElifazi nabangane bakhe ababili “anikhulumanga okulungileyo ngami njengenceku yami uJobe.” (Jobe 15:1, 15; 42:7) Ngokuphambene, uEksodusi 24:10 ubhekisela emazulwini njengafanekisela ukucweba. Ngakho-ke asikho isizathu esiphawulwe eBhayibhelini sokubhubhisa kukaNkulunkulu amazulu angokoqobo.
Ukuthi amazulu angawaphakade kuboniswa yiqiniso lokuthi asetshenziswa ezifanisweni ezihlobene nezinto zaphakade, njengemiphumela yokulunga nokuthula, yombuso wobuDavide owazuzwa iNdodana kaNkulunkulu njengefa. (IHubo 72:5-7; Luka 1:32, 33) Ngakho-ke, imibhalo enjengeHubo 102:25, 26 ekhuluma ngamazulu ‘njengabhubhayo’ ‘nanjengaguqulwa njengesambatho esigugile’ akumelwe iqondwe ngendlela elotshwe ngayo.
KuLuka 21:33, uJesu uthi “kuyakudlula izulu nomhlaba, kepha amazwi ami awasoze adlula.” Umqondo walamazwi ucishe ufane nalowo okuMathewu 5:18: “Ngiqinisile ngithi kini kuze kudlule izulu nomhlaba [noma, “kulula ukuba kudlule izulu nomhlaba”; Luka 16:17] akusoze kwadlula-gamana linye nasicashana sinye somthetho, kuze kufezeke konke.”
IHubo 102:25-27 ligcizelela ubuphakade nokungabhubhi kukaNkulunkulu, kuyilapho indalo yakhe engokoqobo yamazulu nomhlaba ingabhubha, okungukuthi, kungenzeka ibhujiswe—uma lokho bekungaba injongo kaNkulunkulu. Ngokungafani nobukhona bukaNkulunkulu obuphakade, ubuphakade banoma iyiphi ingxenye yendalo yakhe engokoqobo abuzimele. Njengoba kubonakala ngomhlaba, indalo engokoqobo kumelwe ihlale ivuselelwa ukuze ikwazi ukulondoloza noma ukugcina isimo sayo sokuba khona. Ukuthi amazulu angokoqobo ami ngentando kaNkulunkulu nangamandla akhe asekelayo kuboniswe kuyiHubo 148, lapho, ngemva kokubhekisela elangeni, inyanga, nezinkanyezi, kanye nezinye izingxenye zendalo kaNkulunkulu, ivesi 6 libonisa ukuthi uNkulunkulu “wakumisa kuze kube-phakade; washaya umthetho ongenakweqiwa.”