29 JUÑU–5 JULLU 2026
KNANANUK 131 “Buat neʼebé Maromak tau hamutuk”
Kontinua hametin relasaun belun ho Ita-nia pár
‘Iha belun neʼebé laran-metin liu fali maun-alin.’—PROV 18:24.
OBJETIVU
Buka-hatene tanbasá feen-laʼen neʼebé hakarak iha moris kaben neʼebé kontente presiza hadomi Jeová no iha relasaun besik ba malu.
1. Tanbasá belun neʼebé diʼak mak prezente husi Jeová?
BELUN neʼebé diʼak mak prezente husi Jeová. (Tgo 1:17) Sira hadomi Jeová no mós hadomi ita. Sira hakarak ita atu kontente, fó kmaan ba ita kuandu ita triste, no fó ita konsellu bainhira ita presiza. Sira sempre apoia ita no ita bele tau fiar ba sira. Belun hanesan neʼe halo ita “laran-haksolok”.—Prov 27:9.
2. Tanbasá importante ba kaben-naʼin sira atu hametin sira-nia relasaun belun? (Mateus 19:6)
2 Importante ba feen no laʼen atu iha relasaun belun neʼebé besik liu. Sira tenke hanoin-hetan katak sira presiza hakaʼas an atu hametin relasaun neʼe. Se sira la halo nuneʼe, sira bele komesa sente mesamesak, estrese, no hirus. Maibé se sira kontinua hametin sira-nia relasaun, sira bele sai belun neʼebé besik liu nuʼudar pár iha mundu neʼe. (Lee Mateus 19:6.) Iha lisaun neʼe, ita sei haree oinsá kaben-naʼin sira bele hametin sira-nia relasaun nuʼudar belun. Maibé ulukliu, mai ita haree oinsá ema Kristaun neʼebé klosan bele hili pár neʼebé bele sai belun neʼebé diʼak liu iha sira-nia moris.
HILI PÁR NEʼEBÉ SEI SAI BELUN DIʼAK
3-4. Saida mak bele ajuda ita atu hili pár neʼebé diʼak? (Provérbios 18:22)
3 Antes ita foti desizaun neʼebé importante, ita presiza hanoin kona-ba buat diʼak ka la diʼak neʼebé bele akontese. Desizaun neʼebé ita foti bele kona ita-nia moris ba tempu naruk, tan neʼe importante atu hanoin didiʼak.
4 Bainhira hili sé mak sei sai ita-nia pár, neʼe mak desizaun neʼebé importante tebes iha ita-nia moris. Tanba Jeová mak hahú arranju kaben nian, ita presiza buka ninia matadalan bainhira hili pár. Nia hakarak mane ida hetan feen neʼebé diʼak, no feto ida hetan laʼen neʼebé diʼak. Jeová sempre hatene buat neʼebé diʼak liu ba ita. (Lee Provérbios 18:22; Isa 48:17, 18) Tan neʼe, prinsípiu sira iha Bíblia bele ajuda ema Kristaun atu hili pár neʼebé diʼak.
5. Tanbasá importante atu hili ema neʼebé batizmu ona atu sai Ita-nia pár?
5 Bainhira ita hetan batizmu, ita sai Maromak nia belun. (Sal 25:14) Tan neʼe, se Ita hakarak kaben, Ita presiza hili pár husi Jeová nia belun sira. (1 Kor 7:39) Hodi halo nuneʼe, Ita hatudu katak Ita hafolin Jeová nia matadalan sira no Ita sei haree Ita-nia pár nuʼudar bensaun husi Jeová. (Prov 19:14) Ita mós sei hasees an husi problema sira neʼebé mosu tanba “sai ida deʼit ho ema neʼebé laʼós fiar-naʼin”. (2 Kor 6:14) La matenek duni se Ita buka pár husi ema neʼebé fiar la hanesan ho Ita hodi hanoin katak ladún iha opsaun barak iha Jeová nia organizasaun. No mós la matenek se Ita hanoin katak hodi halo nuneʼe Ita bele dada ema neʼe tama ba lia-loos.
6-7. Pergunta hanesan saida mak ita presiza husu durante tempu namora?
6 Klaru katak laʼós ema hotu neʼebé batizmu ona mak sei sai pár neʼebé diʼak. Se Ita interese hela ho ema ida, husu Ita-nia an: ‘Nia hatudu laran-diʼak ba ninia família ka lae? Nia respeitu no hanoin ema ka lae? Nia ransu ho ema hanesan saida? Saida mak nia halo kuandu ema iha hanoin la hanesan ho nia? Nia ulun-toos hodi tuir deʼit ninia hakarak, ka nia prontu atu simu ema seluk nia opiniaun se neʼe la kontra Bíblia? Oinsá ho ninia haree kona-ba osan?’
7 Ita mós bele husu Ita-nia an: ‘Ema neʼe hadomi tebes Jeová ka lae? Nia tau “hahalok foun” ka lae? Nia bele ajuda haʼu atu serbí Jeová liután ka lae? Ami iha planu espirituál neʼebé hanesan ka lae? Ami bele sai belun neʼebé besik tebetebes ka lae?’ (Kol 3:9, 10) Se Ita mak irmán ida, irmaun neʼebé sai Ita-nia pár bele sai belun no ulun ba família neʼebé diʼak ka lae? (1 Kor 11:3) Se Ita mak irmaun ida, irmán neʼebé sai Ita-nia pár sei simu Ita nuʼudar ulun maski Ita la perfeitu ka lae? Presiza tempu atu hatán ba pergunta sira-neʼe. Tan neʼe, uza Ita-nia tempu namora atu koñese malu didiʼak.
8-9. Saida mak bele ajuda ema neʼebé namora atu halo desizaun matenek? (Haree mós foto.)
8 Ita bele halo desizaun neʼebé matenek se Ita buka-hatene ema neʼe loloos mak oinsá. Husu ema seluk nia hanoin kona-ba nia. Karik Ita bele husu kona-ba ninia reputasaun no hahalok sira. Porezemplu, ema koñese nia nuʼudar haraik an, laran-diʼak, no la ulun-toos ka lae? Irmán Sarah iha Giana Franseza, neʼebé kaben ho irmaun Daniel, hatete: “Haʼu buka-hatene kona-ba Daniel husi irmaun pioneiru ida neʼebé hela hamutuk ho nia no haklaken beibeik ho nia. Haʼu mós husu ninia katuas kongregasaun, ami-nia belun sira, no irmán sira iha ninia kongregasaun.” Ita mós bele husu ho respeitu ba ema neʼebé Ita namora se iha buat ruma neʼebé Ita presiza hatene, inklui ninia pasadu, tanba iha toman ka hahalok balu neʼebé ikusmai bele lori problema sériu ba moris kaben nian.
9 Se Ita iha dúvida ruma ka belun ida neʼebé maduru fó sai buat ruma kona-ba ema neʼe, keta ignora deʼit. Hodi halo nuneʼe, Ita bele deside ho matenek kona-ba kontinua namora ka para.a Agora, mai ita aprende kona-ba sira neʼebé kaben ona.
Durante tempu namora, koko atu buka-hatene nia mak ema oinsá (Haree parágrafu 8-9)
GASTA TEMPU HAMUTUK HAMETIN ITA-NIA RELASAUN BELUN
10. Tanbasá diʼak ba feen no laʼen atu gasta tempu hamutuk?
10 Feen no laʼen bele iha relasaun belun no moris kaben neʼebé metin liu se sira gasta tempu hamutuk maski sira rua okupadu tebes. Neʼe fó oportunidade ba sira atu koʼalia kona-ba buat neʼebé akontese loroloron, fahe hanoin no sentimentu ba malu, hatudu domin ba malu, no goza tempu hamutuk.
11. Saida mak bele estraga relasaun belun entre feen no laʼen?
11 Feen no laʼen neʼebé iha relasaun belun neʼebé besik kontente liu atu hamutuk duké dook malu. Neʼe la dehan katak sira tenke hamutuk hela deʼit. Maibé dook malu ba tempu naruk bele lori perigu. Porezemplu, ema balu bá nasaun seluk atu halo serbisu, no neʼe halo sira hela dook husi família ba tempu naruk. Maski sira bele hetan osan, maibé hodi hela ketak ba tempu kleur bele lori problema barak ba sira-nia moris kaben.
12-13. (a) Saida mak kaben-naʼin balu halo atu gasta tempu hamutuk? (Haree mós foto.) (b) Sé mak tenke importante liu iha Ita-nia moris? (Haree kaixa “Sé mak importante liu iha Ita-nia moris?”)
12 Saida mak kaben-naʼin balu halo ona atu sempre gasta tempu hamutuk? Irmán Leah iha Guame, hatete: “Haʼu no haʼu-nia laʼen gosta halo buat oioin hamutuk. Ami ladún tuir festa ka eventu ruma kuandu ami ida labele bá.” Irmán Roxanne iha Estadus Unidus hatete: “Tanba ami okupadu tebes, ami halo nanis oráriu kona-ba tempu neʼebé ami bele gasta hamutuk, tanba neʼe mós importante.” (Kompara ho Amós 3:3.) Irmaun Damien iha Fransa hatete: “Ami rekoñese katak importante atu hatudu interese ba buat neʼebé ami ida-idak gosta atu halo. No ikusmai ami mós gosta tebes ida-neʼe.” (Mt 7:12) No irmán Katie iha Estadus Unidus mós hatete: “Dala ruma ami tau dook ami-nia telefone hodi nuneʼe la iha buat ida mak atrapalla ami.”
13 Buat neʼebé importante liu mak halaʼo atividade espirituál nian hamutuk. Irmán Myriam iha Fransa hatete: “Ami ida-idak hahú ami-nia loron hodi lee Bíblia, no tuirmai ami fahe ba malu pontu neʼebé ami gosta no bele aplika iha ami-nia moris. Haʼu hafolin tebes tempu neʼe.” Nia hatutan tan: “Haʼu mós gosta kuandu ami halo orasaun hamutuk no haree haʼu-nia laʼen nia domin neʼebé kleʼan ba Jeová.” Irmán Katie, neʼebé temi ona, hatete: “Tempu neʼebé ami gosta liu atu gasta hamutuk mak iha serbisu haklaken. Ami naʼin-rua bele rona kona-ba oinsá ami ida-idak fó sai ami-nia fiar, no neʼe halo ami besik liu ba malu.”—Prov 27:17.
Hametin Ita-nia moris kaben hodi gasta tempu hamutuk nuʼudar belun (Haree parágrafu 12-13)
APOIA MALU KUANDU HASORU SUSAR
14-15. Tanbasá kaben-naʼin sira presiza hakaʼas an atu luta hasoru susar neʼebé mosu iha moris kaben nian? Fó toʼok ilustrasaun.
14 Nuʼudar ema la perfeitu, kaben-naʼin sira sei hasoru dezafiu iha sira-nia moris kaben. Bíblia koʼalia nakloke katak ema neʼebé kaben ona “sei hetan susar iha sira-nia moris”. (1 Kor 7:28) Liafuan iha eskritura neʼe refere ba problema sira neʼebé baibain kaben-naʼin sira hasoru. Bainhira problema hanesan neʼe mosu, diʼak atu kaben-naʼin sira hakaʼas an apoia malu no luta hasoru ida-neʼe.
15 Hanoin toʼok ilustrasaun neʼe. Se iha edifísiu boot ida neʼebé famozu no sai aat ona, baibain ninia naʼin sei deside atu hadiʼa fali. Karik naʼin neʼe sei gasta tempu no osan barak atu hadiʼa, no nia sei la rende an maski neʼe han tinan barak atu halo hotu. Tanbasá? Tanba edifísiu neʼe iha folin-boot. Nuneʼe mós, moris kaben mak folin-boot. Maski moris kaben neʼebé diʼak tebes mós sei hasoru problema. Maibé, hanesan edifísiu neʼebé aat ona bele hadiʼa fali, moris kaben neʼebé hasoru problema mós bele hadiʼa fali. Karik neʼe presiza tempu no envolve buat barak, maibé Jeová sei kontente se kaben-naʼin hakaʼas an atu hametin sira-nia moris kaben no nafatin hamutuk. (Mal 2:16) Hodi halo nuneʼe, sira laʼós deʼit hatudu domin no respeitu ba malu maibé mós ba Jeová, Hun ba moris kaben nian.
16. Tuir 1 Korinto 13:4-8a, saida mak bele ajuda kaben-naʼin sira neʼebé hasoru problema sériu iha moris kaben? (Haree mós foto no kaixa “Saida mak bele ajuda atu hametin Ita-nia relasaun belun?”)
16 Kuandu mosu problema iha moris kaben nian, keta lalais atu haketak malu. (1 Kor 7:10, 11) Maibé, husu Ita-nia an: ‘Haʼu bele hakaʼas an liután atu hametin ami-nia relasaun belun ka lae?’ Haree fali buat neʼebé Bíblia hatete kona-ba hatudu domin, no husu Ita-nia an saida mak Ita bele halo atu hatudu liután hahalok sira neʼebé temi iha 1 Korinto 13:4-8a. (Lee.) Duké buka dalan atu haketak malu deʼit, hakaʼas an buka dalan atu sai besik ba malu. Fokus ba saida mak Ita rasik bele halo atu hadiʼa imi-nia relasaun. Husu Jeová atu dirije Ita. Buka matadalan husi ita-nia publikasaun, vídeo sira, no mós husi katuas kongregasaun no ema Kristaun neʼebé maduru. Hodi sadere ba Jeová nuʼudar “tali tolu” neʼebé metin, Ita-nia moris kaben sei “la fasil atu kotu”.—Ecle 4:12.
Apoia malu kuandu hasoru susar iha moris kaben (Haree parágrafu 16)
17. Oinsá mak sira neʼebé hanoin atu kaben no kaben ona bele sente kontente?
17 Jeová hakarak ninia povu hotu moris kontente, inklui sira neʼebé hanoin atu kaben ka kaben ona. Tan neʼe, se Ita mak klosan no hanoin atu kaben, hili Ita-nia pár ho didiʼak. No se Ita mak kaben ona, kontinua hametin Ita-nia relasaun belun ho Ita-nia pár. Hakaʼas an atu luta hasoru problema neʼebé mosu iha moris kaben nian, no sadere ba Jeová. Hodi halo nuneʼe, Ita sei “goza moris hamutuk” ho Ita-nia pár doben!—Ecle 9:9.
KNANANUK 132 Agora ita ida deʼit
a Atu hetan informasaun liután, haree “Halo desizaun matenek durante tempu namora” iha Livru Haklaken Maiu 2024, iha subtítulu “Koñese malu didiʼak”.