“Fwal Nu Sesr In Arulanu Liaung”
“Fwal nu sesr in arulanu liaung ma kut long tari, saap kut patla lukelos.”—HIBRU 2:1.
1. Aketeye la fuka akmwuk in nunku ke ma saye su wangin sripe ku in kol nu ke ongoiye.
ACCIDENT ke sitosa el uniye moul lun met puspis su oasr ke 37,000 ke kais sie yiu fwin an Merike mukena. Met lalmetmet elos fwak la met ma mise inge kuna in tia mise fwin met se ma utuk sitosa el arulanu liaung a kuranganang mwo kasrusr lal inkanek u. Oasr pal met utuk me kasrusr elos sun ongoiye ke sripen elos ngetnget liye sign a kutu me itoe ku orekmakin cellphone lalos. Oasr pa kutu met elos sun ongoiye ke sripen elos mongo na ke pal elos utuk me kasrusr. Ke kain in luma inge nu kemwa, kutena ma su ku in akkolukye met se ke pal se sitosa el kasrusr ku in kol nu ke ongoiye.
2, 3. Kain in kas in kasru fuka Poul el sang nu sin met Hibru Kristian, a efu ku kai lal inge arulanu fwal?
2 Meet liki 2,000 yiu ke me kasrusr el orekla, met sap Poul el fwak ke oiyen kutu me ongoiye su ku in sikyuk nu sin kutu met Kristian Hibru. Poul el akkalemye la ke Jisus Kraist el moulyuk tari oasr mwal itukyung nu sel su fulat liki lipufon nu kemwa, a el muta lepo leyot sin God. A met sap inge el fwak: “Ke ma inge, fwal nu sesr in arulanu liaung ma kut long tari, saap kut patla lukelos.”—Hibru 2:1.
3 Efu ku eneneyuk nu sin met Kristian Hibru elos in “arulanu liaung ma elos long” kel Jisus? Meyen loes liki tari yiu 30 ke Jisus el som liki fwalu. Ke wanginla Met Kol lalos, paenang pukanten sin met Kristian Hibru elos mutamwauk in fuleak lalalfongi lalos. Elos mutamwauk in akkolukyeyuk ke alu lun Judaism, su pa inge inkanek in alu lalos meet.
Elos Enenu in Arulanu Liyeang
4. Efu ku kutu sin met Kristian Hibru elos srifweyukla in folokla nu ke alu lun met Ju?
4 Efu ku srifweyuk met Kristian elos in forla nu ke alu lun Judaism? Meyen akmwuk lun alu ye Ma Sap enenu in orek ke ma liyeyuk. Metu ku in liye met tol a ngok folin me kise lalos. Paenang, ke kutu akmwuk, Met Kristian elos siena liki. Nu sin Met Kristian oasr sie Met Tol Fulat lalos, su Jisus Kraist, tusruktu el wanginla liki fwalu ke lusen yiu 30. (Hibru 4:14) Oasr sie tempel lalos, tusruktu an mutal ka pa in kosrao sifwanu. (Hibru 9:24) Kosroila lun Met Kristian el “ma su lun inse in ngun,” a tia oanu kosroila lun mano su orek ye Ma Sap. (Rom 2:29) Paenang, nu sin Met Kristian Hibru, saap elos nunku la Chriatianity el mutamwauk ke ma se su luman tianu arle kalem ku tia ku in liyeyuk.
5. Poul el akkalemye fuka la akmwuk in alu su Jisus el oakiye fulat liki akmwuk lun Ma Sap?
5 Met Kristian Hibru enenu in arulanu kalem ke kutu akmwuk in alu su akmwuki sin Kraist. El akmwuk yok ke lalalfongi a tia ke liye, a el fulat liki Ma Sap lun met palu Moses. “Fwin sran goat a kao mokul a apet in kao mutan aksroksrokye elos su fokfok a elos akmwoyeyuk ka nu ke nasnas lun ikwe,” Poul el simusla, “lupaka yokeyen sran Kraist, su sifwanu esalang a wangin ma koluk lal, nu sin God ke ngun mutal ma patpat, ku in aknasnasye ellamwos liki orekma lun mise, tu komwos in orekma nu sin God moul?” (Hibru 9:13, 14) Aok, nunak munas ke inkanek in lalalfongi ke me kise lun lango lun Jisus Kraist el fulat liki na ke inkanek puspis ke ma el oru lun me kise su kisenkinyuk ye Ma Sap.—Hibru 7:26-28.
6, 7. (a) Kain in luma a ma sikyuk fuka akkalemye la yok enenu nu sin met Kristian Hibru in “loang yok liki meet nu ke ma elos long”? (b) Ke pal se Poul el simusla leta lal nu sin met Hibru, luseka pal lula nu ke an Jerusalem? (Srike liye footnote.)
6 Oasr pa kutu sripe yok paenang met Kristian Hibru elos enenu in loang akmwoye pal nu kemwa nu ke ma Jisus el sapkin. El fwakak tari la oasr sie pal an Jerusalem fwa musalla. Jisus el fwak: “Len fwa tuku nu fwom ke met lokwalok lom fwa oreak nien san apinkomweni a kuluskomla a kosrekomla siske nu kemwa, a elos fwa sinukinkomla nu in foko a tulik nutum in kom, a elos fwa tia likiye in kom sie eot fwin sie, tu kom tia etu pal se Leum el tuku nu yurum.”—Luk 19:43, 44.
7 Nga fwa sikyuk ma inge? Jisus el tianu fwak ke len a ke aur. Tusruktu, el fwakak ma inge: “Ke komwos liye un met meun apneni Jerusalem, na komwos in etu tu sikela lal apkurun me. Na lela elos su muta Jerusalem in kaengla nu fwin eolu, a lela elos su muta in masrlo in fwala liki, a elos su muta likin siti in tia utyuk nu lu.” (Luk 21:20, 21) Ke lusen yiu 30 tokin Jisus el fwakak kas inge, pukanten sin met Kristian fwin an Jerusalem elos fuleak kaifweung lalos a mutamwauk in kafofo ke ma lalos sifwanu. Elos furokla mutalos liki inkanek, oanu ke elos kasrusr ke sitosa a oru kutu ma. Paenang elos fwin tia ekulla nunuk lalos, elos fwa sun ongoiye. Elos fwin nunkeya ku tia, musalla lun Jerusalem arulanu apkurun!a Me fwinsrak yok, tu kas in kasru lal Poul in ku in ekesla me sensen yok lun ngun nu sin met Kristian fwin an Jerusalem.
Loang in “Yok Liki Meet” ke Len Inge
8. Efu ku enenu in “loang yok liki meet” nu ke kas paye lun Kas lun God?
8 In oanu met Kristian in century se meet, kut “enenu in loang yok liki meet” nu ke kas paye lun Kas lun God. Efu? Meyen kut ouyepa apkurun nu ke kunanela lulap, su tia ma nu sin mutanfwal se na, a e fwa ma nu sin akmwuk nu kemwa lun fwalu. (Fwakyuk 11:18; 16:14, 16) Paye, kut tia etu ke len se a ke aur se ma Jeova el akola in aksafyela akmwuk koluk nu kemwa lun fwal se inge. (Mattu 24:36) Tusruktu, kut sifwanu orek ma lo nu ke akpayeyen kas palu lun Baibel ke ma puspis su sikyuk in pal inge la kut sun tari “len safla.” (2 Timote 3:1-5) Ke ma inge, lela kut in arulanu liaung kutena kain in oiye su ku in kunauskutla liki lalalfongi lasr. Kut enenu in loang nu ke Kas lun God a in arulanu esmak nu ke kain in mokuikui puspis su orek in pal inge, Kut fwin esmak pal nu kemwa kut fwa “ku in kaengla liki ma nu kemwa su fwa sikyuk.”—Luk 21:36.
9, 10. (a) Kut akkalemye fuka la kut loang yok nu ke ma lun ngun? (b) Fuka Kas lun God el ‘lam nu ke niesr’ a ‘kalem nu ke inkanek lasr’?
9 Ke pal inge, fuka oreye kut in ku in akkalemye la kut “loang yok liki meet” nu ke me enenu lun ngun? Sie inkanek su ku in akkalemye pa ke pal in meeting kut srike in wi pal nu kemwa, wi assembly nu kemwa, a wi pa toeni lulap pal nu kemwa. Kut enenu pa in akkalemye la kut sie met su lutlut ke Baibel pal nu kemwa tu kut fwa ku in futoto nu sin Jeova, su orala Baibel. (Jemes 4:8) Kut fwin eis etauk lun Jeova ke lutlut Baibel a wi meeting nu kemwa, kut fwa ku in oanu ma Sam se inge akkalemye nu sin God: “Kas lom lamp nu ke niuk, a kalem nu ke inkanek luk.”—Sam 119:105.
10 Baibel el orekmakinyuk oanu ‘lamp nu ke inkanek lasr’ ke pal se el akkalemye nu sesr akmwuk lun God ke pal fwasru. El ouyepa orekmakinyuk oanu ‘lamp nu ke niesr.’ Ke kutupa inkanek saye, el ku pa in kasre kut ke pal se fwin oasr kutena kain in me keok sikyuk nu ke moul lasr. Paenang yok eneneye kut in “loang yok liki meet ke pal kut oru toeni lasr yurin met wiesr in lalalfongi a ke pal kut rid Kas lun God. Ma nu kemwa su kut lotela ku in kasre kut in eis lalmetmet a in etu in oru sulela su me akinsemwomwoye insien Jeova. (Soakas 27:11; Isaia 48:17) Fuka oreye kut in ku in akmwoyela oiyen loang yok lasr ke pal in meeting a ke pal kut oru lutlut lasr sifwanu tu kut fwa ku in eis ma lane yok ke me kasru lun God in ngun?
Akmwoye Nunuk Lasr ke Pal in Meeting
11. Efu ku in loang nu ke pal in meeting lun met Kristian kutupal tia fwusesr?
11 Oasr pal, arulanu upa in loang mwo ke pal in meeting lun met Kristian. Arulanu fwusesr in kunausla pal mwo lasr in long, fwin tulik srisrik se el tung ku ke pal se met su patla nu ke pal in mutamwauk el utyuk te kosre kut la ke sripen el suk an in muta lal. Ku saap, ke sripen orekma upa ke len fon se, kut ulle a totola. Fwin met se el tuyuk meeta in oru sramsram lal tu tia kalem a tia me akinsemwomwoye met su long, ke saflaiye nunuk lasr mutamwauk in forfor a—tokin kitin pal kut metkeli! Meyen me sramsram su akkalemyeyuk arulanu yok sripe, paenang kut enenu in kaifweung in akkapye ku lasr in porongo ke pal in meeting nu kemwa lun congregation. Tusruktu, kut ku in oru fuka ma inge?
12. Mea ku in kasre kut in loang mwo nu ke pal in meeting?
12 Arulanu fwusesr kut in loang akmwoye ke pal in meeting kut fwin akola mwo pal nu kemwa meet liki meeting el mutamwauk. Ke ma inge, ya tia mwo in oakiye in oasr sie pal in loang nu ke me lutlut pal nu kemwa meet liki pal in mutamwauk meeting? Tia yok pal met se el enenu in eis ke kais sie len in muta rid a in muta pitsela ku lumala koanon kais sie sapter in Baibel su schedule iyuki nu ke me rid lun Baibel ke kais sie wik. Fwin akmwuki mwo, kut ku in oakiye pa in oasr pal in akola nu ke me lutlut lun Congregation Book Study a lutlut ke Tauer In San. Ke kutena schedule su kut orala, ma se ma yok sripe emeet pa: Akpa ku akola ku in kasre kut in loang yok nu ke me lutlut su e fwa sramsramkinyuk nu ke pal in meeting lun congregation.
13. Mea ku in kasre kut in sroukye mwo me sramsram su orek ke pal in meeting?
13 In wekunang akmwuk lun akpa a akola, oasr kutu met elos pulakin tu mwo in muta ke tak in siya soko emeet ke Kingdom Hall. Meyen elos ku in loang mwo nu sin met se ma oru sramsram u, a elos ku in rid a porongo mwo ke pal se ridiyuk Baibel a simusla ma yok sripe ke me sramsram su sang me kasru mwo nu ke nunuk lalos in tia nunku ke ma wangin sripe. Tusruktu, akola paye lun inse pa yok sripe liki nu kemwa nu ke ma su eneneyuk. Kut enenu in arulanu kalem ke sripen toeni lasr pal nu kemwa. Kut tukeni yurin met wiesr in lalalfongi in oru alu lasr nu sin Jeova. (Sam 26:12; Luk 2:36, 37) Meeting u pa pal se ma kut ku in eis me kasru lun ngun. (Mattu 24:45-47) Sayen ma inge, kut ku in eis pal mwo lasr in ‘akkeye kut nu ke lungse a orekma mwo.’—Hibru 10:24, 25.
14. Mea ku in kasre sie meeting in yok me kasru tuku ka?
14 Saap oasr kutu met elos nunku la meeting mwomwo ku in orek fwin met luti nu kemwa elos arulanu etu in luti. Fwin met se ma oru sramsram el etu a kalem luti lal, metu engun in fwak mu arulanu mwo me sramsram ke toeni sa. Tusruktu, fwin wangin sramsram a luti mwo a kalem nu sin metu, elos koflanu fwak kas in kaksak lalos. Paenang oasr me enenu yok nu selos nu kemwa su kuneyuki in oru sramsram ku me luti lalos ke program lun toeni u in akola mwo me luti lalos meet a yok na me luti an in ku in mokle insien met nu kemwa. (1 Timote 4:16) Ke ma inge, lela kut su porongo sramsram ku me luti in tia pilesru. Fwinne inkanek mwo in sramsram arulanu yok sripe, tusruktu tia pa inge mukena sripen meeting mwomwo. Ya kom tia insese la ma kut enenu in nunku yok pa inkanek in porongo lasr a tia ke inkanek in sramsram lun met sramsram? Ke pal se kut wi meeting a loang nu ke me sramsram su akkalemyeyuk sin met luti, kut alu nu sin God fwal nu ke ma lungse lal. Pa inge inkanek su ku in oru akmwuk lun meeting lasr in fwasr mwo. Fwin kut engunkin in eis etauk lun God, kut ku in eis ma lane yok ke pal in toeni fwinne met su oru sramsram el oru mwo ku tia. (Soakas 2:1-5) Yok liki nu kemwa, lela kut in akkalemye la kut “loang yok liki meet” ke pal in meeting lasr.
Ma Lane Su Tuku ke Lutlut Lom Sifwanu
15. Fuka akmwuk lun lutlut a in muta nunku ke me lutlut ku in ase me lane nu sesr?
15 Oasr ma lane yok kut eis ke ‘loang yok liki meet’ lasr ke pal kut oru lutlut lasr sifwanu a in muta lumala oiyen me lutlut lasr. In rid a srike in muta nunku yok ke koanon Baibel a kutupa me rid lun met Kristian ku in kasre kut in koneak a filiyuki me luti paye lun Kas lun God ke insiesr. Aok, ma inge ku in oru orekma yok ke inkanek in nunuk a orekma lasr. Aok, ma inge ku in kasre kut in koneak insemwomwo in oru ma lungse lun Jeova. (Sam 1:2; 40:8) Ke ma inge, lela kut in akkeye ku etauk lasr in kasre kut mwo ke pal kut oru me lutlut lasr. Esam la arulanu fwusesr nu sesr in forla a loang nu ke ma wangin sripe! Fwinne ke me akfosr srisrik—oanu ke ring lun sie telefon ku wuwun su sikyuk ku in kunausla pa pal mwo lasr in long. Ku fwinne wangin me akfosr inge kut ku in koneak la arulanu upa nu sesr in loang ke ma se ke lusen pal na loeloes. Saap nien sun na paye lasr pa in muta lutlut ke ma lun ngun, tusruktu, meet liki kut akilen nunuk lasr mutamwauk in loang nu ke ma saye. Ke ma inge, mea kut ku in oru in “loang yok liki meet” ke pal kut oru lutlut lasr sifwanu ke Kas lun God?
16. (a) Efu ku yok sripe kut in orala schedule nu ke pal in lutlut lasr sifwanu? (b) Fuka orala lom nu ke lutlutkinyen Kas lun God?
16 Oasr me kasru mwomwo tuku ke akmwuk lun sie schedule a sulela sie luma su ku in kasru mwo ke pal in lutlut. In koneak pal mwo a pal fwal nu sin kais sie, tia fwusesr nu sin met puspis. Kut ku in pulakin la pal u arulanu sa la in pal inge paenang mokuikui lun kain in ma puspis misenge arulanu mouila oanu kasrusr lun sak srisrik in soko infwal su arulanu upa asr ka. Aok, kut enenu in tu ku in lain kutena kain in mukuikui lun asr, su orekmakinyuk in kas pupulyuk, a in kaifweung in koneak tuku srisrik su oasr misla a nien mongle we. Kut tia ku in sano na ke pal mwo in lutlut in sifwanu tuku. A, kut enenu in oakiye sie pal mwo nu sesr in oru me lutlut lasr sifwanu. (Efesus 5:15, 16) Kutu met elos sulela lutlut lalos in orek ke lututeng ke sripen pal inge srikla me akfos sikyuk. Kutu sin metu koneak la eku pal pal mwo. Ip se ma yok sripe ka u pa in oasr etauk mwomwo kel God a ke Mwen nutul. (Jon 17:3) Ke ma inge, lela in oakiye sie schedule mwo nu ke pal in lutlut lasr sifwanu a in fwasr fwal nu ke schedule se inge.
17. Mea kalmen in pitsela ku nunku yok ke ma se, a fuka el ku in orala me lane nu sesr?
17 In lumala—ke inkanek in nunuk yok ke ma nu kemwa su kut lotela tari ke lutlut lasr—el arulanu yok sripe. Ma inge ku in kasre kut in etauk ke nunuk lun God ke kutu me rid a filiye ma inge ke insiesr. In muta pitsela ku lumala ku in kasre kut in liye la mea fwa sikyuk kut fwin orekmakin fwal kas in kai lun Baibel tu kut fwa oanu “met orekma ke kas a tia long mukena.” (Jemes 1:22-25) Yok liki nu kemwa, fwin kut nunku yok ke ma kut lotela tari ma inge ku in kasre kut in futoto nu sin Jeova, meyen ma inge ku in kasre kut in akilen oiye fulat lal a in liye fuka ma inge akkalemyeyuk ke me rid ke lusen pal in lutlut lasr.
18. Kain in oiye fuka eneneyuk nu ke akmwuk lun nunku yok ke ma se ku in pitsela ma se?
18 In eis ma lane yok ke lutlut lasr a ke ma kut muta nunku ke akmwuk lun God, kut enenu in sisla kutena ma su oasr ke nunuk lasr su ku in kunausla pal mwo lasr in lutlut. In akmesasye kut nu ke kutena kain in etauk sasu lun God su kut muta nunku ke akmwuk lal, enenu kut in sisla liki kut kain in nunuk sesumwos su met lun fwalu kafofo ka in pal inge. In oru ou inge, enenu in oasr pal yok lasr a in akmwesasye kut sifwanu nu ke ma lun ngun, ou inge, fwa me insemwomwo nu sesr kut fwin eis me mongo lun ngun a ouyepa kof in moul su ku in konoiyukyuk ke Kas lun God!
19. (a) In fwal nu ke akmwuk lun me lutlut nu sin met se sifwanu, mea me kasru su kasru kutu met in kapkapek mwo ke oiyen orekma in loang lalos? (b) Mea akmwuk lasr nu ke pal in lutlut, a mea kasru yok fuka tuku ke akmwuk mwolanu inge?
19 A fuka fwin oiyen loang lasr ke ma se arulanu futoto a nunuk lasr mutamwauk in forfor ke ma wangin sripe tokin kut mutamwauk in lutlut? Oasr kutu met koneak la elos ku in akyokyelik ku lalos in loang ke me lutlut fwin elos mutamwauk ke me lutlut na srisrik a tok tutafla in yokelik liki meet. Nien sun lasr pa in akyokyelik akmwuk lun lutlut lasr likina in silaklak a wangin etauk tuku ka. Kut enenu in akkapye engun paye lasr nu ke me lutlut su kut lutlut ka. A kut fwa ku in tafwela in akyokye orekma in research lasr nu ke me kasru nu kemwa su met kulansap oaru a lalmetmet elos orala. Oasr me kasru yok kut fwin loang nu ke “ma loal lun God.” (1 Korint 2:10) In oru fwal nu ka kut fwa ku in eis etauk yok ke God a akkapye ku lasr in akilen. (Hibru 5:14) Kut fwin kain in tulik lutlut se ma moniyuk nu ke Kas lun God, kut fwa “ku in luti nu sin met ngie.”—2 Timote 2:2.
20. Fuka kut ku in akkapye a srukye na moul futoto nu sin Jeova?
20 In wi pal nu kemwa ke meeting lun met Kristian a in lutlut pal nu kemwa sie me kasru yok na paye sesr in akkapye a in srukye sie moul futoto lasr nu sin Jeova. Arulanu kalem la, pa inge ma met sim lun Sam el oru su fwak ou inge ke God: “O fuka Nga lungse ma sap lom! Nga nunku ka in len nu fon.” (Sam 119:97) Ke ma inge, lela kut in wi pal nu kemwa meeting, assembly, a convention nu kemwa. A lela kut in molela pal a tia pilesru akmwuk lun lutlut Baibel a in muta nunku yok ke me lutlut su kut lotela. Fwin ou inge, kut fwa eis me lane yok ke sripen kut “loang yok liki meet” nu ke Kas lun God.
[Footnote]
a Ke leta se su ma simusyukla nu sin met Hibru saap in yiu 61 C.E. Kalmen ma inge pa yiu limekosr na lula meet liki rauniyukla Jerusalem ke met meun su kolyuk sel Cestius Gallus. Ou inge, tia pat toko, met meun nu kemwa inge folokla ke sripe su tia kalem, paenang oasr pal mwomwo lun met Kristian inge in kaengla. Ke yiu akosr toko siti lun an Jerusalem nu fon kunanela sin met meun lun an Rom su kolyuk sel General Titus.
Ya Kom Esam?
• Efu kutu sin met Hibru Kristian elos forla liki lalalfongi paye lalos?
• Kut ku in loang mwo fuka ke pal in meeting lun met Kristian?
• Mea ku in kasre kut in eis me lane su tuku ke lutlut Baibel lasr a in muta nunkela ku pitsela ma lutlutkinyuk?
[Picture on page 9]
Met Kristian Hibru elos enenu in loang akmwoye nu ke kunanela lun Jerusalem su apkurun in tuku
[Picture on page 11]
Papa a nine elos ku in kasru tulik nutulos in eis ma lane su tuku ke meeting lun met Kristian