Sip Ngie A Mwoleung Sasu
“Ouyepa met se . . . , kais sie su liaung len Sabat in tia akkolukye, a srukye ku mwoleung luk, aok Nga fwa wiselos nu fwin eol mutal luk.”—ISAIA 56:6, 7.
KE arurumu akakosr ke buk lun Fwakyuk, met sap Jon el liye eng in kunausten ke nununku lun Jeova su oasr ma se su srukye ma inge meet liki orekma in sang akul nu sin “Israel lun God” aksafyeyukla. Pa inge met se meet su akinsemwomwoyeyuk ke inkanek lal Jisus, fute se meet ke fute lal Ebream. (Galetia 6:16; Genesis 22:18; Fwakyuk 7:1-4) Ke arurumu siefwunnu inge, Jon el liye “sie u lulap, su wangin met ku in oekla, sin mutanfwal nu kemwa, a sin sruf nu kemwa, a fwil nu kemwa, a loa nu kemwa . . . , elos wowoyuk ke pusra lulap fwakang: “Lango nu sin God lasr su muta fwin tron, a nu sin Lam.’ ” (Fwakyuk 7:9, 10) Ke pal se ma elos fwak, “Lango nu sin . . . Lam,” u lulap elos akkalemye la elos ouyepa akinsemwowoyeyuk ke inkanek lun Futen Ebream.
2 U lulap se inge akilenyuk mutamwauk 1935, a ke len inge piselos oasr ke limekosr million kutu. Oasr akul lalos tu elos in moul ke ongoiye lulap, elos inge pakiyuki nu ke moul ma patpat ke pal se ma Jisus el srelik “sip” liki “goatu.” Met Kristian ke u lulap elos inge pa “sip ngie” ke me pupulyuk lal Jisus ke sip. Elos inge oasr fwinsrak in moul ma patpat ke sie paredais fwin fwalu.—Mattu 25:31-46; Jon 10:16; Fwakyuk 21:3, 4.
3 Nu sin 144,000, me insemwomwo su tuku ke mwoleung lal Ebream e fwa orek ke inkanek lun mwoleung sasu. Oanu met su wi ke mwoleung inge, elos muta “ye me kulang” a elos muta “ye ma sap nu sin Kraist.” (Rom 6:15; 1 Korint 9:21) Ke ma inge 144,000 mukena pa oasr sumwos in mongo bred a nim wain ke pal in akfulat ke mise lal Jisus, a nu selos mukena Jisus el sang mwoleung ke sie togusrai. (Luk 22:19, 20, 29) Met nu kemwa su wi ke u lulap elos tia wi ke mwoleung sasu. Tusruktu, elos asrouki nu sin Israel lun God a welultal muta ke “an” selos. (Isaia 66:8) Ke ma inge arulanu sumwos in fwak la elos ouyepa muta ye lungkulang lun Jeova a muta ye ma sap lal Kraist. Elos fwinne tia wi ke mwoleung sasu, tusruktu oasr ma lane su elos ku in eis nu ka.
“Metsa” a “Israel lun God”
4 Met palu Isaia el simusla: “Ouyepa metsa su sifwanu oeung Jeova, in orekma nu sel, a in lungse en Jeova, tu in met kulansap lal, kais sie su liaung len Sabat in tia akkolukye, a srukye ku mwoleung luk, aok Nga fwa wiselos nu fwin eol mutal luk a akengunyelos in imwen pre sik. Me kise furur lalos a me kise lalos fwa etuk fwin loang luk.” (Isaia 56:6, 7) In an Israel, kalme ma inge pa “metsa,” su tia met Israel, elos fwa alu nu sin Jeova—elos fwa lungse el, akos Ma Sap lun mwoleung, elos liaung Sabat, a kisekin me kise ke tempel, “imwen pre” lun God.—Mattu 21:13.
5 Ke len lasr, “metsa inge su sifwanu oeung Jeova” pa u lulap. Elos inge kulansapu Jeova ke oeung Israel lun God. (Zekaraia 8:23) Elos kise me kise mwo oanu me kise lun Israel lun God. (Hibru 13:15, 16) Elos alu ke tempel lun God in ngun, “imwen pre lal.” (Srike liye Fwakyuk 7:15.) Ya elos akfulatye Sabat ke wik nu kemwa? Met akmusrala ku sip ngie elos tia sapkinyuk in oru ou inge. (Kolosse 2:16, 17) Tusruktu, Poul el fwak nu sin met Hibru Kristian akmusrala: “Ke ma inge oasr sie mongle lun Sabat nu sin met lun God. Tu el su ilyuk nu in mongle lun God, el mongle tari liki orekma lal, oanu God el mongle liki orekma lal.” (Hibru 4:9, 10) Met Hibru ingo elos ilyuk tari ke “mongle lun Sabat” ke pal se ma akpusiselyelos sifwanu ke “sumwosmwos lun God” a elos tia sifwil suk in akkeye sumwosmwos lalos sifwanu ke orekma lun Ma Sap. (Rom 10:3, 4) Met Pegan su ekla met akmusrala Kristian elos engunkin pa kain in mongle siefwunnu inge ke pal se ma elos akpusisilyelos sifwanu ke sumwosmwos lun Jeova. U lulap elos welulos ke kain in mongle inge.
6 Sayen ma inge, sip ngie elos akpusisilyelos sifwanu ke mwoleung sasu oanu metsa in pal meeta su akpusisilyelos sifwanu ke Ma Sap lun mwoleung. Ke inkanek fuka? Tia ke sripen elos wi ke ma se inge a, ke sripen elos pusisel ke ma sap nu kemwa su oasr ka a eis ma lane ke akmwuk su tuku ka. (Srike liye Jeremaia 31:33, 34.) Oanu met akmusrala su welulos, ma sap lun Jeova simusyukla pa ke ‘insien’ sip ngie. Elos arulanu lungse a akos ma sap a akmwuk lun Jeova. (Sam 37:31; 119:97) Oanu met Kristian akmusrala, elos etu Jeova. (Jon 17:3) A fuka ke kosroila? Pus liki 1,500 yiu meet liki mwoleung sasu orekla, Moses el kaifwe nu sin met Israel: “Ke ma inge kosroila kulin insiomwos.” (Duteronomi 10:16; Jeremaia 4:4) Fwinne ma sap ke kosroila el safla tari wikin Ma Sap, tusruktu met akmusrala nu kemwa a sip ngie enenu in “kosroila” insielos. (Kolosse 2:11) Safla, Jeova el nunuk munas nu ke ma koluk lun sip ngie ke inkanek lun “sra lun mwoleung” su Jisus el aksuroroye. (Mattu 26:28; 1 Jon 1:9; 2:2) God el tia nutela sip ngie oanu mwen nutul in ngun, oanu ma el oru nu sin 144,000. Tusruktu el aksumwosyeyuk sip ngie, oanu Ebream su aksumwosyeyuk sin God oanu kamwuk lal.—Mattu 25:46; Rom 4:2, 3; Jemes 2:23.
7 Nu sin 144,000, meyen elos aksumwosyeyuk paenang ma inge ikasla inkanek nu selos in fwinsrak tu in ekla met kol in welul Kraist ke Togusrai in kosrao. (Rom 8:16, 17; Galetia 2:16) Nu sin sip ngie, meyen elos aksumwosyeyuk oanu kamwuk lun God paenang ma inge sang pal mwo nu selos in srukye fwinsrak in moul ma patpat ke sie paredais fwin fwalu.—elos ku in moula liki Armagedun oanu ipen u lulap ku ke inkanek lun ‘sifwil moulyuk lun met sumwosmwos.’ (Orekma 24:15) Fuka sie me insemwomwo yok na paye in oasr kain in fwinsrak inge a in ekla sie met kamwuk lun El Su Ku Liki Ku in kosrao a fwalu, a in “muta ke loom nuknuk” lal! (Sam 15:1, 2) Aok, met akmusrala a sip ngie elos inge akinsemwomwoyeyuk ke inkanek lal Jisus, el su Futen Ebream.
Len In Orek Iumwe Lulap Se
8 Ke pal se ma el sramsram ke mwoleung sasu, Poul el akismakinye met su ridi leta lal ke Len in Orek Iumwe ke yiu nu kemwa ye mwoleung lun Ma Sap. Ke len ingo me kise puspis orek—sie ma lun sruf lal Livai oanu met tol a sie ma lun sruf 12 su tia met tol. Ke lusen pal loes ma inge akkalemyeyuk tari oanu el pitse ke me kise lulap lal Jisus su sang ma lane yok nu sin 144,000 su oasr fwinsrak in kosrao a nu sin million puspis su oasr fwinsrak fwin fwalu.a Poul el akkalemye la ke akpayeyen ma inge ma lane lun me kise su tuku ke me kise lal Jisus Kraist e fwa orekma ke inkanek lun Len in Orek Iumwe ye mwoleaung sasu. Oanu Met Tol Fulat ke len lulap inge, Jisus el sang moul sumwosmwos lal oanu me kise ke len in orek iumwe tu in sang “molela ma patpat” nu sin metu.—Hibru 9:11-24.
9 Met Hibru Kristian puspis ke century se meet elos srakna “moniyuk nu ke Ma Sap.” (Orekma 21:20) Ke ma inge, arulanu fwal, ke pal se ma Poul el akismakinyelos: “El [Jisus] met iumwe lun sie mwoleung sasu, tu ke mise lun sie nu ke molela liki ma koluk, su on ye mwoleung se meet, elos su pangonyuk tari fwa eis mwoleung lun usru ma patpat.” (Hibru 9:15) Mwoleung sasu el aksukosokye met Hibru Kristian liki mwoleung matu, su akkalemye ma sesumwos lalos. Kulo nu ke mwoleung sasu, elos ku in eis “mwolela ke me usru ma patpat in kosrao.”
10 “Met nu kemwa” su “akkalemye lalalfongi nu sin Mwen” elos fwa eis ma lane su tuku ke me kise a lango. (Jon 3:16, 36) Poul el fwak: “Ou inge Kraist ouyepa, ke el kisekunul sie pal in wisla ma koluk lun met puspis, el fwa sikme pal se akluo, srela liki ma koluk, nu selos su sanol, nu ke lango.” (Hibru 9:28) Ke len inge, elos nu kemwa su moniyuk in sukok Jisus pa, met lula akmusrala Kristian lun Israel lun God a million puspis lun u lulap, su ouyepa oasr me usru ma patpat. U luo inge elos sang kulo nu sin God ke mwoleung sasu a ke me insemwowo su ku in sang moul su tuku nu ka, wekunang Len in Orek Iumwe lulap a orekma in kulansap lun Met Tol Fulat, Jisus, ke an Mutal na Mutal in kosrao.
Kafofo ke Orekma Mutal
11 Ke leta lal nu sin met Hibru, Poul el akkalemye ma mwo emeet ke me kise lal Jisus ke akmwuk lun mwoleung sasu fwin srikeyuk nu ke me kise nu kemwa ke ma koluk ye mwoleung matu. (Hibru 9:13-15) Me kise lal Jisus’ su mwo liki, el ku in “aknasnasye ellasr liki orekma lun mise, tu kut in orekma nu sin God moul.” Nu sin met Hibru Kristian, wikin “orekma lun mise” pa “ma koluk su oan ye mwoleung se meet.” Nu sin met Kristian misinge, wikin ma inge pa ma koluk su orekla in pal meeta tusruktu sie met su oru ou inge el auliyuk tari ka a God el nunuk munas nu sel tari. (1 Korint 6:9-11) Ke sripen nasnas tari ellalos, paenang met Kristian akmusrala elos ku in “kulansapu God moul.” A u lulap elos ku in oru pa ou inge. Ke sripen elos aknasnasye tari ellalos ke inkanek lun “sran Lam,” paenang elos muta ke tempel lulap lun God in ngun, “elos kulansapul len a fong.”—Fwakyuk 7:14, 15.
12 In toeni nu ke ma inge, Poul el fwak: “Lela kut in kalukyung ke inse paye in lalalfongi, tia alollo, ke insiesr aksroksrokye sin ella koluk, a manosr owo ke kof nasnas.” (Hibru 10:22) Fuka kut ku in fwak la oasr yurosr “inse paye in lalalfongi”? Poul el kaifwe nu sin met Hibru Kristian: “Lela kut in srukye ku fwakak lun fwinsrak lasr [in kosrao] tu in tia mokuikui tu el su mwoleung el oaru. A lela kut in nunku ke sie sin sie in akkeye nu ke lungse a orekma mwo, a kut in tia likiye tukeni nu sie lasr in alu, oanu lia lun kutena, a kut in kaifwe sie sin sie, a akyokye, oanu komwos liye tu len apkurun me.” (Hibru 10:23-25) Fwin lalalfongi lasr moul, kut tia pilesru ‘tukeni nu sie lasr in alu.’ Kut insemwomwo in akkeye met lili wiesr a in akkeye kut ke lungse a orekma mwo a oru kut in fukoko nu ke orekma saok, pa inge in fwakak fwinsrak lasr nu sin met saye, fwinne fwinsrak inge in kosrao ku fwin fwalu.—Jon 13:35.
“Mwoleung Ma Patpat”
13 Mea sikyuk tukun met safla ke 144,000 el som nu in kosrao? Ya mwoleung sasu el tui ke orekma lal? Ke pal ingo, wanginla kutena met lula ke Israel lun God. Met nu kemwa su wi ke mwoleung se inge oasr tari yurol Jisus “ke togusrai lun Papa tumal.” (Mattu 26:29) Tusruktu kut esam kas lal Poul ke leta lal nu sin met Hibru: “A inge God lun misla . . . su sifwil wise liki met mise Seperd lulap lun sip ke sra lun mwoleung ma patpat.” (Hibru 13:20; Isaia 55:3) Ke inkanek fuka mwoleung sasu se inge el onnu ma patpat?
14 Ma se meet, tia oanu mwoleung lun Ma Sap, mwoleung se inge tia enenu in ayaola. Ma se akluo, fwokin orekma lal on nu tok, oanu kolyuk lal Kraist oanu sie Togusra. (Srikeye Luk 1:33 ke 1 Korint 15:27, 28) An lun togusrai in kosrao ke akmwuk lun Jeova tia ku in wanginla. (Fwakyuk 22:5) Ma se aktulo, sip ngie elos tafwela in eis me insemwomwo su tuku ke akmwuk lun mwoleung sasu. Ke lusen Tausen Yiu Kolyuk lal Kraist, met oaru elos tafwela in “kulansapu [Jeova] len a fong ke tempel lal” oanu elos oru tari misinge. Jeova el tia sifwil srukak ma koluk lalos in pal meeta meyen el nunuk munas tari ka ke inkanek lun “sra lun mwoleung” lal Jisus. Elos tafwela in engunkin sie moul sumwos oanu met kamwuk lun Jeova, a ma sap lal simusyukla nu ke insielos.
15 Ya Jeova el ku in fwak nu sin met kulansap lal kas inge ke pal ingo: ‘Nga fwa God lalos, a elos fwa met srak’? Aok. “El fwa muta yurolos, a elos fwa met sral. A God el fwa muta yurolos.” (Fwakyuk 21:3) Elos fwa “un met mwo,” met tutafpo fwin fwalu lun “siti mutal,” mutan pusrla lal Jisus Kraist in kosrao. (Fwakyuk 14:1; 20:9; 21:2) Ma inge ku in sikyuk ke sripen lalalfongi lalos ke “sran mwoleung” su surorla liki Jisus, a ke pusisel lalos nu sin togusra puspis a met tol puspis in kosrao, su Israel lun God ke pal se ma elos srakna muta fwin fwalu.—Fwakyuk 5:10.
16 A fuka met mise nu kemwa su sifwil moulyuk fwin fwalu? (Jon 5:28, 29) Elos ouyepa eis me solsol in “akinsemwowoyelos sifwanu” ke inkanek lal Jisus, su Futen Ebream. (Genesis 22:18) Elos ouyepa enenu in lungse en Jeova, in kulansap nu sel, in kisekin me kise mwo, a in oru orekma mutal ke nien pre. Elos nu kemwa su oru ou inge elos fwa ilyuk nu ke mongle lun God. (Isaia 56:6, 7) Ke saflaiyen tausen yiu, met oaru nu kemwa elos folokla tari ke moul sumwosmwos ke inkanek lun orekma lal Jisus Kraist a 144,000 met tol su welul. Elos inge fwa ekla sumwosmwos, a tia aksumwosyeyuk na oanu kamwuk lun God. Elos inge fwa “moulyuk,” meyen elos sukosok tari liki ma koluk a mise su elos usrui nu sel Edam. (Fwakyuk 20:5; 22:2) Fuka sie me insemwomwo yok na paye pa inge! Fwin ke ma kut nunku ke len inge, luman orekma lal Jisus a 144,000 oanu met tol ke pal fwasru akpayeyuk tari ke pal ingo. Me insemwomwo su tuku ke Len in Orek Iumwe lulap e fwa orekmakinyuk nu fon. In toeni nu ke ma inge, Jisus el fwa “sang togusrai nu sin God, aok Papa tumal.’ (1 Korint 15:24) Oasr sie me srifwe safla nu sin met nu kemwa, a tukun ma inge Setan a demon lal e fwa kunausyukla ma patpat.—Fwakyuk 20:7, 10.
17 Mea orekma lun “mwoleung ma patpat” ke mutamweyen sie pal in insemwomwo ke pal ingo? Kut tianu etu. Ma Jeova el akkalemye tari, fwal tari ke len lasr. Ma inge aklutye kut tari. Nunku na—moul ma patpat su ipen “kosrao sasu a fwalu sasu”! (2 Piter 3:13) Lela in wangin kutena ma su ku in akmunasye kena lasr in usrui mwolela se inge. In tu ku saap tia fwusesr. Poul el fwak: “Tu komwos enenu mongfwusesr, tu, tokin komwos oru ma lungse lun God, komwos fwa eis mwoleung.” (Hibru 10:36) Ke ma inge, esam, la kutena ma upa su kom kutangla, kutena me lain su touyuk, ma inge nu kemwa wangin sripe kut fwin srikeyuk nu ke me insemwomwo su sano kut. (2 Korint 4:17) Ke ma inge, lela in wangin kutena met inmaslosr su “tapulla nu ke kunausla.” A, lela kut nu kemwa in akpayeye la “kut sie selos su lalalfongi nu ke molela lun ngun.” (Hibru 10:39) Lela in oasr yurosr lalalfongi yok nu sin Jeova, el su God lun mwoleung, ke insemwomwo lun kais sie sesr ma patpat.
[Footnote]
a Srike liye Survival Into a New Earth, sapter 13, orekla sin Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc.
Ya Kom Kalem Ka?
◻ Sayen met akmusrala Kristian su met inge su akinsemwowoyeyuk ke inkanek lun Futen Ebream?
◻ Ke sripen elos inge akinsemwomwoyeyuk ke inkanek lun mwoleung sasu, paenang fuka sip ngie elos oanu met porselyte ye koko lun mwoleung matu?
◻ Fuka sip ngie akinsemwomwoyeyuk ke inkanek lun akmwuk ke len in Orek Iumwe?
◻ Efu ku Poul el pangon mwoleung sasu oanu “mwoleung ma patpat”?
[Study Questions]
1. (a) Fwal nu ke arurumu lal Jon, mea ma inge su orekla ke sripen eng in nununku lun Jeova sonna fuleyukla? (b) Kain in u lulap sakuruk fuka Jon el liye?
2. Nge u lulap elos mutamwauk in sikyuk, a fuka ma inge akilenyuk?
3. Fuka met Kristian akmusrala a sip ngie elos tia oanu sie fwin ke mwoleung sasu?
4, 5. (a) Fwal nu ke kas lal Isaia, kain in u fuka elos fwa kulansap nu sin Jeova? (b) Fuka Isaia 56:6, 7 akpayeyuk nu ke u lulap?
6. Fuka sip ngie ke len lasr misinge elos muta ye koko lun mwoleung sasu?
7. Kain in fwinsrak fuka ikasla nu sin sip ngie ke len inge, su met inge su aksumwosyeyuk oanu Ebream?
8. Mea ma inge su el pitse ke me kise ke Ma Sap ke Len in Orek Iumwe?
9. Meyen elos muta ke mwoleung sasu, mea met Hibru Kristian akmusrala elos srukye?
10. Met Kristian akmusrala a sip ngie elos kulo nu sin God ke mea?
11. Ke sripen ellalos aknasnasyeyuk ke inkanek lun me kise lal Kraist paenang mea met akmusrala a sip ngie elos insemwomwo in oru?
12. Fuka kut akkalemye la oasr yurosr “me akpayeye na paye ke lalafongi”?
13, 14. Ke inkanek fuka mwoleung sasu se inge fwa onnu ma patpat?
15. Aketeye futoto lun Jeova nu sin met nu kemwa su alu nu sel ke fwalu sasu.
16. (a) Mea ma mwo puspis inge su sano met nu kemwa su e fwa sifwil moulyuk fwin fwalu. (b) Kain in me insemwomwo fuka e fwa tuku ke saflaiyen tausen yiu?
17. Ke sripen kut nunku ke me insemwomwo su sano kut, mea kais sie sesr kaifweung in oru?
[Picture on page 31]
In nunku nu ke me insemwomwo su sano kut, lela kut in srukye “lalafongi nu ke molela lun ngun”