Elos Sano Messaia
“A ke met elos sano, a met e nu kemwa asiyuki insielos kel Jon, el la Messaia, ku tia.”—LUK 3:15, THE EMPHATIC DIAGLOTT.
1. Peng mwo fuka lipufan el fwak nu sin met seperd?
A KE fongeni tari, met seperd elos oasr in imae, liaung un sip natulos. Elos sangeng na paye ke pal se lipufan lun God tu na apkuran a mwolana lun God tolak in an se inge! Ne ouinge elos loang nu ke peng mwo su lipufan sa el fwakak nu selos: “Nik komwos sangeng, tu liye! Nga wisot nu sumwos peng mwo ke engun ma lulap su a fwa ma nu sin met e nu kemwa, tu isusla nu sumwos misenge . . . sie met Lango, su Leum Kraist,” sie su fwa akpayeyuk oana Messaia. Met seperd elos ku pa in koneak tulik srisrik inge in nien mongo nen kao in siti se inge. A oasr ‘sie u lulap ke lipufan in kosrao’ sikyak a elos mutawauk in kaksakin Jeova a fwak: “Mwolanu nu sin God in fulat liki nu kemwa, a misla fwin fwalu in masrlon met su el insemwomwo kalos.”—Luk 2:8-14.
2. Mea kalmen Messaia? Metu ku in akinlen fuka la su Messaia?
2 Aok, met Ju puspus inge su orekma oana met seperd elos etu la kas inge “Messaia” ku “Kraist,” kalmekin nu ke “Met Akmusrala” lun God. (Exodus 29:5-7) Tusruktu fuka elos ku in eis etauk yok a oru met puspus saye in lulalfongi la tulik srisrik se inge su lipufan el sulkakin fwa Messaia su akmusrala lun Jeova? Ke elos tuni ke kas palu puspus su simusyukla in Baibel a srikeyuk ma inge nu ke orekma a inkanek in moul lun tulik se inge.
Efu Ku Metu Elos Sano Messaia?
3, 4. Fuka kas palu in Daniel 9:24, 25 akpayeyuk?
3 Tokin yea puspus Jon Baptais el mutawauk ke orekma in luti lal. Ke sripen ma el fwak a oru, paenang kutu met elos mutawauk in nunku mu el pa Messaia. (Ridi Luk 3:15.) Kalem la kutu met elos etu a kalem ke sie kas palu ke Messaia ke “wik itngoul.” Fwin ouinge, elos ku in etu ke pal se Messaia e fwa tuku. Kas palu inge akkalemye: “Tu liki pal se ke masap illa in sifwil oru a musai Jerusalem nu ke tuku lun Messaia, su Leum, fwa wik itkosr, a wik onngoul luo.” (Daniel 9:24, 25) Oasr scholar puspus elos insese ka la kas se inge wik kalmekin ke wik nu ke yea puspus. Ke sie me pupulyuk, leng lun Baibel su pangpang Revised Standard Version el akkalemye: “Wik itngoul ke yea puspus sapkinyuk.”
4 Ke pal inge, met kulansap lun Jeova elos etu la wik 69, ku yea 483, in Daniel 9:25 el mutawauk in yea 455 meet liki pal lun Kraist, ke pal se Togusra Artaxerxes lun an Persia el lela Niemaia in sifwil oru a musai Jerusalem. (Niemaia 2:1-8) Wik puspus inge aksafyeyukla tokin yea 483, in yea 29 C.E., ke pal se Jisus lun an Nasaret el baptaisla a akmusrala ke ku lun God, a el ekla Messaia.—Mattu 3:13-17.a
5. Kas palu puspus fuka kut fwa lutlutkin inge?
5 Lela kut in lutlutkin inge ke kutu kas palu saye ke Messaia su akpayeyuk ke isusla lun Jisus, ke moul lal ke el tulik fwusr a ke el matula, a ke orekma in luti lal. Paye la ma inge fwa akkeye lulalfongi lasr ke kas palu su tuku sin God. Ma inge fwa sang pa me akpayeye kalem la Jisus pa Messaia su sanoeyuk sin metu ke lusen pal loeloes.
Kas Palu Ke Mutamweyen Moul Lal Fwin Fwalu
6. Akuteye la fuka Genesis 49:10 akpayeyuk.
6 Messaia e fwa isusla ke sruf lun Juda in an Israel. Ke pal se el akinsemwomwoye tulik mokul puspus natul meet liki el mise, Jekob el fwak kas palu se inge: “Sepita a fwa tia som lukel Juda, ku sikal lun leum liki inmasrlon niel, nu ke pal se Shailo el tuku; a mutanfwalu fwa aksol.” (Genesis 49:10) Met Ju puspus su oasr lutlut yok in pal meeta elos kupasrkin kas inge nu ke Messaia. Mutamwauk ke kolyuk lun Togusra Devid lun an Juda, sepita (kalmekin nu ke kolyuk mwolana) a sikal lun leum (ku in orekmakin masap) oasr tari ke sruf lun Juda. Kas inge “Shailo” kalmekin nu ke “El Su Ma Lal; El Su Ma Inge Ma Lal.” Togusra nukewa ke sruf lun Juda fwa aksafyela ke tuku lun “Shailo” oana togusra ma patpat, meyen God el fwak nu sel Zedekaia, togusra safla ke sruf lun Juda, la kolyuk se inge fwa itukyang nu sin sie su ma inge ma lal. (Ezikiel 21:26, 27) Tokin Zedekaia el mise, Jisus mukena ke sruf lal Devid mwuleyukyang kolyuk se inge oana sie togusra. Meet liki Jisus el isusla, lipufan Gabriel el fwak nu sel Mary: “[Jeova] God fwa sang nu sel tron lal Devid papa tumal, a el fwa leum fwin loom sel Jekob ma patpat, a wangin saflaiyen togusrai lal.” (Luk 1:32, 33) Shailo pa Jisus Kraist, su tuku ke sruf lun Juda a Devid.—Mattu 1:1-3, 6; Luk 3:23, 31-34.
7. Messaia el isusla oya, a efu ku ma inge yok sripe?
7 Isusla lun Messaia fwa sikyak fwin an Betleem. Met palu Maika el simusla: “A kom, Betleem Efrata, su srik in muta in masrlon tausen lun Juda, liki kom Sie fwa sikyuk nu sik, su fwa met leum in Israel, su illa lal ma meet, ma omeet me.” (Maika 5:2) Kas palu el akkalemye nu sesr la Messaia el fwa isusla fwin an Betleem sie siti lun an Juda, su eteyuk pa in pal meeta oana an Efrata. Mary a Josef elos muta fwin an Nasaret, a oasr sie masap lun an Rom nu sin met nukewa in simusla inelos in an Jerusalem, paenang elos fwufwasryesr som nu Betleem, Jisus el isusla in an se inge. (Mattu 2:1, 5, 6) Sie inkanek mwomwo in akpayeye sie kas palu!
8, 9. Kas palu fuka palyeyuk ke isusla lun Messaia a ke ma puspus su sikyak tokin ma inge?
8 Messaia fwa isusla sin sie virgin. (Ridi Isaia 7:14.) Kas Hibru (al·mahʹ) su orekmakinyuk nu ke kas se inge “virgin” ku in lungasyukla oana “mutan fwusr.” Tusruktu, ke kasru lun ku mutal lun God, Mattu el orekmakin kas Grik nu ke kas se inge “virgin (par·theʹnos) ke pal se el akkalemye la Isaia 7:14 akpayeyuk ke isusla lun Jisus. Met sim luo inge ke Gospel, Mattu a Luk elos simusla la Mary el sie virgin su putete ke orekma lun ku lun God.—Mattu 1:18-25; Luk 1:26-35.
9 Tulik mokul srisrik nukewa a fwa anwuki tokin isusla lun Messaia. Oasr oiya oapana su sikyak century puspus meet liki pal san, ke pal se Fero met kol lun an Ijipt el sapkin nu sin met lal in sisla tulik mokul srisrik nukewa nutin met Hibru nu ke Infwal Nile. (Exodus 1:22) Sie kas palu simusyukla pa in Jeremaia 31:15, 16, su akkalemye kel Rejel la el tung ke tulik natul meyen elos wanginla. Metu elos long pa pusran tung lal ne ke an Rama, su oasr an loeloes, in an Benjamin, ke leyen eir lun Jerusalem. Mattu el akkalemye la kas palu lal Jeremaia el akpayeye ke pal se Togusra Herod el sapkin in anwuki tulik mokul srisrik nukewa in an Betleem a an apkuran nukewa. (Rid Mattu 2:16-18.) Nunku ke asor yok lun met nukewa in an se inge!
10. Akuteye la fuka Hosea 11:1 akpayeyuk kel Jisus.
10 Messaia el fwa pangonyuk me liki an Ijipt. (Hosia 11:1) Meet liki Herod el sapkin met lal in uniye tulik mokul srisrik nukewa, sie lipufan lun God el fwak nu sel Josef a Mary in som liki an Israel a usela Jisus nu Ijipt. Elos muta we “nu ke pal Herod el mise, tu in akpayeye ma Leum el fwak ke sie met palu, fwakang: ‘Nga pangon mu mwen nutik fwal Ijipt me.’” (Mattu 2:13-15) Aok, Jisus el tia ku in ekulla ma sikyak ke moul lal ke pal se el isusla nu ke el matula.
Messaia El Mutamwauk Orekma in Luti Lal!
11. Su akola inkanek nu ke Messaia?
11 Sie met tutafpo el fwa akola inkanek nu ke Messaia. Malakai el palye la “Elaija met palu” el fwa oru orekma inge, in akola insien met puspus ke tuku lun Messaia. (Ridi Malakai 4:5, 6.) Jisus el sifwana akkalemye la “Elaija” se inge pa Jon Baptais. (Mattu 11:12-14) A met sim lun Baibel se inge su pangpang Mark el akkalemye kalem la orekma in luti lal Jon akpayeye kas palu su Isaia el simusla. (Isaia 40:3; Mark 1:1-4) Jisus el tia fwak nu sel Jon in akola inkanek nu sel. Tu God el lungse metu in etu la su Messaia. Ke ma inge God pa sulella Jon in oru sie orekma su oana orekma lal Elaija, a in akola metu in paing Messaia.
12. Orekma saok fuka God el sang nu sin Messaia elan oru?
12 Sie orekma su tuku sin God el sang kasru in akilen la su Messaia. Sie lena Jisus el oasr in imwen lolngok in an Nasaret, in siti se inge el matula we. Jisus el ikasla sie buk limlim a rid kas lal Isaia. Pa inge ma el rid: “Ku mutal lun Jeova on fwuk, tu el mosweyula in luti mwosasu nu sin met sekasrup, el supeyume in fwakak tulala nu sin met sruo, a liyaten nu sin met kun, in aksukosokyelos su kos, in sulkakinelik yea mwona lun Jeova.” Meyen el pa Messaia na paye paenang el ku in fwak kas inge: “Misenge kas in ma Simusla inge akpayeyuk in sremwos.”—Luk 4:16-21, New World Translation.
13. Fuka orekma in luti lun Jisus nu sin met puspus in an Galili palyeyuk?
13 Orekma in luti lun Messaia nu sin met puspus in an Galili palyeyuk. Ke “fwal Zebulon a fwal Neftelai . . . Galili lun mutunfwalu,” Isaia el simusla: “Met su fwafwasryesr in losr liye kalem lulap. Elos su muta in losr matoltol, kalem tolak nu fwelos.” (Isaia 9:1, 2, NW) Jisus el sramtauk orekma lal in luti peng mwo nu sin met puspus in an Galili. A ke pal se el muta fwin an Kepernaum, oasr met Zebulon a met Neftelai elos engunkin kas lun God su oana kalem lulap su el akkalemye nu selos. (Mattu 4:12-16) In an Galili, Jisus el oru me Sramsram lal fwin Eolu, el sulela pa met sap puspus lal we. Oayepa el orala mwenmwen se meet lal in an se inge, a kalem la el sikyak pa nu sin met tuma lutlut 500 kutu tokin sifwil moulyuk lal. (Mattu 5:1–7:27; 28:16-20; Mark 3:13, 14; Jon 2:8-11; 1 Korint 15:6) Ke ma inge el akpayeye kas palu lal Isaia ke el sulkakin peng mwo in “fwal Zebulon a fwal Neftelai.” Aok, Jisus el som pa nu yen nukewa in an Israel in sulkakin mwosasu lun Togusrai.
Kutupa Orekma lun Messaia Palyeyuk Pa
14. Ke inkanek fuka Sam 78:2 akpayeyuk?
14 Messaia el fwa kaskas ke inkanek lun me pupulyuk puspus. Met sim lun sam se inge Asap el akkalemye ke on soko lal: “Nga fwa mangelik in fwak sie pupulyuk.” (Sam 78:2) Mattu el fwak nu sesr la fuka kas palu inge akpayeyuk. Jisus el orekmakin me pupulyuk pal nukewa in luti. Mattu el simusla ke pal se Jisus el orekmakin me pupulyuk ke sie futen mustad a ke me pulol in luti metu ke Togusrai lun God. El simusla: “A [Jisus] el tia kaskas nu selos fwin tia ke me pupulyuk; tu in akpayeye ma fwal ke met palu, fwakang: ‘Nga fwa mangelik in me pupulyuk, Nga fwa fwakak ma lukma ke mutaweyen fwalu me nu inge.’” (Mattu 13:31-35) Kain in me sramsram a me pupulyuk su Jisus el orekmakin kasru met puspus in kalem ke ma paye kel Jeova.
15. Akuteye la fuka Isaia 53:4 akpayeyuk.
15 Messaia el fwa akkeyela mas lun metu. Isaia el palye: “Paye la el wisla mas lasr a asor yok lasr.” (Isaia 53:4, NW) Mattu el akkalemye kalem la tokin Jisus el akkeyela mas lun nine kiyen mutan kiyel Piter, el akkeyela pa mas lun met puspus, “tu in akpayeye ma Isaia met palu el palye, a fwak: ‘El sifwana srukak me munas lasr, a wisla mas lasr.’” (Mattu 8:14-17) A pa inge sie ma simusla ke ma puspus su akkalemye ke orekma lun Jisus in akkeyela mas lun met puspus.
16. Met sap Jon el akkalemye fuka la Jisus el akpayeye Isaia 53:1?
16 Met puspus elos tia lulalfongi la Jisus pa Messaia fwinne el oru ma mwo puspus. (Ridi Isaia 53:1.) Met sap Jon el akkalemye la ma simusla se inge akpayeyuk, a el simusla: “A el [Jisus] fwinne oru mwenmwen puspus ouinge ye mutalos, tusruktu elos tia lulalfongel, tu kas se su Isaia met palu el fwak fwa akpayeyuk: ‘Leum [Jeova], su lulalfongi kas lasr? A nu sin su poun Leum [Jeova] fwakyuk?’” (Jon 12:37, 38) Oayepa, met na ekasr lulalfongi ke mwosasu kel Jisus, su Messaia, ke lusen pal su met sap Poul el oru orekma in luti lal.—Rom 10:16, 17.
17. Jon el orekmakin fuka Sam 69:4?
17 Messaia el a fwa srungeyuk ke wangin sripe. (Sam 69:4) Met sap Jon el akkalemye pa kas lun Jisus inge: “Nga fwin tia oru in masrlolos orekma su wangin siepa met oru, na wangin ma koluk lalos; a inge elos liye yu a srunge yu, a oayepa Papa tumuk. A ma se inge sikyuk, tu kas se su simla in manu lalos fwa akpayeyuk, ‘Elos srunge yu ke wangin sripe.’” (Jon 15:24, 25) “Masap” su akkalemyeyuk inge kalmekin nu ke ma Simusla nukewa su oasr tari in pal san. (Jon 10:34; 12:34) Ma simusla ke Gospel sang me akpayeye la met puspus srungel Jisus, yokna sin met kol puspus ke alu lun met Ju. Sayen ma inge, Kraist el fwak: “Fwalu koflana srunge komwos, a fwalu srunge yu, meyen Nga fwakak ka, tu orekma la koluk.—Jon 7:7.
18. Mea pa kut e fwa lutlutkinyuk ke me lutlut toko su ku in akkeye lulalfongi lasr la Jisus pa Messaia?
18 Met tuma lutlut lun Jisus in century se meet elos etu a lulalfongi la Jisus pa Messaia, meyen el akpayeye kas palu puspus ke Messaia su oasr ke buk puspus in Baibel. (Mattu 16:16) In oana ke ma kut lutlutkin tari, kutu kas palu inge akpayeyuk ke pal se Jisus el tulik srisrik a ke orekma in luti lun Jisus lun an Nasaret. Kutupa kas palu ke Messaia e fwa lutlutkinyuk ke me lutlut toko. Kut fwin nunku akmwoye ke kas palu inge nukewa, ma inge fwa akkeye lulalfongi yok lasr la Jisus Kraist pa Messaia su srusrngiyuki sin Jeova God, Papa tumasr in kosrao.
[Footnote]
a Ke me akuteye yok ke “wik itngoul,” liye sapta 11 lun buk se inge Loang Akmwoye ke Kas Palu lal Daniel! ke kas English.
Kom E Topuk Fuka?
• Kas palu puspus fuka akpayeyuk ke pal in isusla lun Jisus?
• Fuka inkanek akoeyukla meet liki Messaia el tuku?
• Kas palu puspus fuka in Isaia sapta 53 akpayeyuk nu sel Jisus?