Ya Moul Ma Patpat Fwin Fwalu el Sie Fwinsrak Mwo Su Jisus el Luti?
“[God] el fwa ela sroninmutalos nu kemwa, a e fwa wangin pa mise.”—FWAKYUK 21:4.
1, 2. Kut etu fuka la met Ju puspus in century se meet oasr fwinsrak lalos in moul ma patpat fwin fwalu?
OASR sie mokul fwusr kasrup el tuku nu yurol Jisus, el sikukmutunte ye mutal, a siyuk sel: “Met Luti Mwo, mea nga fwa oru tu ngan usru moul ma patpat?” (Mark 10:17) Mokul fwusr se inge el siyuk ke inkanek in usrui moul ma patpat, tusruktu ya kalmen kas lal pa in moul ma patpat in kosrao ku fwin fwalu? In oana ke ma kut akuteye tari ke me lutlut taria, ke century puspus somla God el akkalemye fwinsrak mwomwo nu sin met Ju ke sifwil moulyuk lun met mise a ke moul ma patpat fwin fwalu. Met Ju puspus in century se meet elos lulalfongi pa ke fwinsrak mwomwo inge.
2 Oasr sie mutan kawuk lun Jisus, su pangpang Marta, kalem la oasr ke nunak lal ke sifwil moulyuk lun met mise fwin fwalu ke pal se el fwak kas inge ke tumalel wiyel su mise: “Nga etu tu el fwa sifwil moulyuk in pal in sifwil moulyuk in len se safla.” (Jon 11:24) Oasr met Sadusi in pal san elos tia lulalfongi ke sifwil moulyuk. (Mark 12:18) Tusruktu, met sim se inge su pangpang George Foot Moore el simusla ke buk natul kas inge: “Ma simusla puspus . . . su oasr in century akluo meet liki pal lun Jisus el akkalemye ke lulalfongi lun met in pal se ingo la e fwa oasr pal met mise ke sruf puspus in pal meeta elos fwa akmoulyeyukyak fwin fwalu.” (Judaism in the First Centuries of the Christian Era) Met kasrup se inge su tuku nu yurin Jisus el lungse in eis moul ma patpat fwin fwalu.
3. Kusensiyuk fuka fwa akuteyuki ke me lutlut inge?
3 Ke pal inge, oasr alu puspus a scholar puspus lun Baibel elos fwak mu Jisus el tia luti ke fwinsrak in moul ma patpat fwin fwalu. Met puspus elos fwinsrakkin mu tokin mise lalos elos fwa moul in kosrao. Ke ma inge fwin met su ridi ma Simusla ke kas Grik ku buk fwusr elos rid ke kas inge “moul ma patpat,” elos nunku mu kalmen kas inge pa moul in kosrao. Ya ma inge paye? Mea Jisus el lungse in akkalemye ke pal se el kaskas ke moul ma patpat? Mea met tuma lutlut lal elos lulalfongi ka? Ya buk puspus lun Baibel mutawauk ke Mattu nu ke Fwakyuk el akkalemye fwinsrak ke moul ma patpat?
Moul Ma Patpat ‘ke Pal in Sifwil Orekla lun Ma Puspus’
4. Mea fwa sikyak in “pal in sifwil orekla lun ma puspus”?
4 Baibel el luti la met Kristian akmusrala su fwa akmoulyeyakyuk nu ke moul in kosrao a fwa kol fwin fwalu nufon. (Luk 12:32; Fwakyuk 5:9, 10; 14:1-3) Tusruktu ke pal se Jisus el kaskas ke moul ma patpat, oasr pal el nunku pa ke u saye. Nunku ke ma el fwak nu sin met tuma lutlut puspus tokin met fwusr kasrup sa el akkalemye asor lal ke kas lun Jisus nu sel in filiye ma nukewa lal a in fwasr tokin Kraist. (Ridi Mattu 19:28, 29.a) Jisus el fwak nu sin met sap lal la elos fwa wi un met puspus su fwa kol oana togusra a in nununku “sruf sengoul luo lun Israel,” su lumeyuk nu sin met nukewa su tia wi ke u se inge su fwa kol in kosrao. (1 Korint 6:2) El sramsramkin pa ke sie me insemwomwo nu sin “met nukewa” su fwasr tokol. A met nukewa inge elos “fwa usrui moul ma patpat.” Ma inge fwa akpayeyuk ke pal in “sifwil orekla lun ma puspus.”
5. Kom fwa akuteye fuka kas inge “in pal in sifwil orekla lun ma puspus”?
5 Mea kalmen kas lal Jisus inge “in pal in sifwil orekla lun ma puspus”? Ke leng lun Baibel inge The Bible—An American Translation el lungasla kas inge oana “fwal sasu.” Kas inge lungasyukla oana “fwin ma nukewa orekla sasu” in The Jerusalem Bible, a leng lun Baibel se inge The Holy Bible—New International Version el lungasla ma inge oana “aksasuyeyuk lun ma nukewa.” Ke sripen Jisus el orekmakin kas inge a el tia akuteye la mea kalme, kalem la el kaskaskin ke ma su met Ju lulalfongi ka a fwinsrakkin ma inge ke lusen century puspus. E fwa oasr pal in sifwil aksasuye ma puspus fwin fwalu, a ma nukewa e fwa oana ke oiya su oasr ke imae lun Eden meet liki Adam a If elos orala ma koluk. Ke pal in sifwil orekla lun ma puspus mwulela lun God in “orala sie kosrao sasu a sie fwalu sasu” fwa akpayeye.—Isaia 65:17.
6. Mea me pupulyuk ke sip a goat el luti kut ke fwinsrak ke moul ma patpat?
6 Jisus el sifwil kaskaskin ke moul ma patpat ke pal se el oru me sramsram lal ke saflaiyen akwuk nukewa fwin fwalu. (Mattu 24:1-3) Jisus el fwak: “A ke Mwen nutin met el fwa tuku in mwolana lal, a lipufan nukewa oelul, na el fwa muta fwin tron in mwolana lal. A mutanfwal nukewa fwa tukeni ye mutal, a el fwa srealoselik sie sin sie, oana sie met sropu el srela sipu liki goatu.” Nu selos nukewa su eis nununku upa “elos inge fwa som nu in kai kamwul, a met sumwosmwos nu in moul ma patpat.” “Met sumwosmwos” su eis moul ma patpat pa met nukewa su oaru in sang kasru nu sin ‘met akmusrala wiyel nukewa.’ (Mattu 25:31-34, 40, 41, 45, 46) Ke sripen met akmusrala nukewa suleyukla in oru kolyuk lalos ke Togusrai lun God in kosrao, paenang kas inge “met sumwosmwos” el lumeyuk nu ke met nukewa ye kolyuk sin Togusrai inge. Baibel el akkalemye kas in palye inge: “[Togusra lun Jeova] el a fwa ouyepa leum liki mwea nu ke mwea, a liki Infwal, nu ke saflaiyen fwalu.” (Sam 72:8) Met nukewa inge elos fwa engankin moul ma patpat fwin fwalu.
Mea Gospel lal Jon el Akkalemye?
7, 8. Jisus el kaskas ke fwinsrak fuka luo nu sel Nikodimus?
7 In oana ke ma simusyukla ke Gospel lal Mattu, Mark, a Luk, Jisus el orekmakin kas inge “moul ma patpat” ke pal pus. Jon el simusla la Jisus el orekmakin kas inge moul ma patpat ke pal 17 kutu. Lela kut in lutlutkin yok fus puspus inge in liye la mea Jisus el fwak ke fwinsrak ke moul ma patpat fwin fwalu.
8 In fwal nu sel Jon, Jisus el kaskaskin ke pal se meet ke moul ma patpat nu sin sie met Farisi su pangpang Nikodimus. El fwak nu sel Nikodimus: “Sie met el fwin tia sifwil isusla, el koflana liye togusrai lun God.” Nu selos su fwa liye ku ilyuk nu ke Togusrai in kosrao elos enenu in “sifwil isusla.” (Jon 3:3-5) Jisus el tafwela in akuteye ma puspus nu sel. El kaskas ke fwinsrak su met nukewa ku in eis a lulalfongi ka. (Ridi Jon 3:16.) Jisus el sramsramkin ke fwinsrak ke moul ma patpat nu sin met kulansap akmusrala nukewa su fwa moul in kosrao a nu sin met puspus saye su fwa moul fwin fwalu.
9. Ke fwinsrak fuka Jisus el sramsramkin nu sin sie mutan Samaria?
9 Tokin el sramsram nu sel Nikodimus in Jerusalem, Jesus el som nu in an Galili. Ke el fwufwasryesr, el sun sie mutan ke luf in kof lal Jekob apkuran nu ke siti lun Saikar in an Samaria. El fwak nu sel: “A el su fwa nim kof se su Nga fwa sang nu sel fwa tiana malu, a kof se su Nga fwa sang nu sel fwa ekla in el nu ke unon in kof se su unonak nu ke moul ma patpat.” (Jon 4:5, 6, 14) Kof se inge el lumeyuk nu ke akwuk lun God in sifwilpa akmwoye met nukewa a eis moul ma patpat, wekunang met nukewa su fwa moul fwin fwalu. Buk lun Fwakyuk el akkalemye la God el fwak: “Nga fwa sang nu sel su malu ke unon in kof moul, wangin molo.” (Fwakyuk 21:5, 6; 22:17) Ke ma inge, ma Jisus el fwak nu sin mutan Samaria se ke moul ma patpat el ma nu sin met akmusrala nukewa su fwa usru Togusrai a nu sin met nukewa su lulalfongi ke fwinsrak in moul fwin fwalu.
10. Tokin Jisus el akkeyela mas lun mokul se ke lulu in kof pangpang Betesda, mea Jisus el fwak ke moul ma patpat nu sin met kol puspus lun alu su lungse in lainul?
10 Tokin yea se, Jisus el sifwilpa tuku nu Jerusalem. El akkeyela mas lun sie mokul su oasr ke lulu in kof lun Betesda. Oasr met Ju puspus su lain ma el oru, a Jisus el akuteye nu selos la “mwen el koflana sifwana oru kutena ma, a ma el liye Papa oru.” Tokin el fwak nu selos la Papa “el sang nu sel mwal in oru nununku,” Jisus el akkalemye, “el su long kas luk a lulalfongel su supweyume el fwa eis moul ma patpat.” Jisus el fwak pa: “Tu aur se a fwa tuku, ke elos nu kemwa su muta inkulyuku fwa long pusral a fwa tuku liki, elos su orek ma mwo, nu ke sifwil moulyuk lun moul, a elos su orek ma koluk, nu ke sifwil moulyuk lun nununku.” (Jon 5:1-9, 19, 22, 24-29) Jisus el fwakak nu sin met Ju su lungse in oru me kalyai nu sel la el pa sie su God el srusrngiye in akpayeye fwinsrak lun met Ju ke moul ma patpat fwin fwalu. A el fwa oru ma inge ke inkanek lun sifwil moulyuk lun met mise.
11. Kut etu fuka la fwinsrak ke moul ma patpat fwin fwalu el oasr pa ke ma Jisus el fwak ka oana ke ma simusyukla in Jon 6:48-51?
11 In an Galili, tausan puspus sin met su lungse in eis bread su tuku ke mwenmwen su Jisus el orala elos mutawauk in fwasr tokol. Jisus el kaskas nu selos ke siepa kain in bread, ke “bread in moul.” (Ridi Jon 6:40, 48-51.) Jisus el fwak: “Bred se su Nga fwa sot ikuk.” Jisus el sang moul lal ke met nukewa su fwa welul in Togusrai lal. A el sang pa moul lal “ke moul lun fwalu” ku moul lun met nukewa su el loangelosla. “Kutena met fwin mongo ke bred se inge,” kalme pa met su akkalemye lulalfongi ke ku lun me kise lun Jisus in molela met, el fwa eis moul ma patpat. Aok, ke el kaskas ke ‘moul ma patpat’ el kalmekin pa nu ke fwinsrak lun met Ju ke lusen pal loeloes ke moul ma patpat fwin fwalu ke pal in kolyuk lun Messaia.
12. Jisus el sramsramkin ke fwinsrak fuka ke pal se el fwak nu sin met lain nukewa la ‘el fwa sang moul ma patpat nu sin sip natul’?
12 Tok kutu, ke pal in akfulatye Kofwen Kise lun Tempel in an Jerusalem, Jisus el fwak nu sin met nukewa su lainul: “A komwos tia lulalfongi, meyen komwos tia sin sip nutik. Sip nutik elos long pusrek, a Nga etalos, a elos fwasr tukuk. A Nga sang nu selos moul ma patpat.” (Jon 10:26-28) Ya Jisus el sramsramkin moul in kosrao mukena, ku ya el nunku pa ke moul ma patpat ke sie paredais fwin fwalu? Jisus el tufwana akkeye met tuma lutlut nukewa lal ke kas inge: “Nik komwos sangeng, u srisrik, tu me insemwomwo lun Papa tumomwos in sot togusrai sa nu sumwos.” (Luk 12:32) Tusruktu, ke len in akfulatye Kofwen Kise lun Tempel, Jisus el fwak: “A oasr kutu pa sip nutik, su tia muta in kalkal se inge; Nga fwa ouyepa wiselosme.” (Jon 10:16) Ke ma inge, ke pal se Jisus el kaskas nu sin met lain nukewa ingo, el akuteye ke fwinsrak lun “u srisrik” ke moul ma patpat in kosrao a ke fwinsrak ke moul ma patpat fwin fwalu nu sin million puspus sin “sip ngie.”
Sie Fwinsrak su Eteyuk nu sin Met Ju Nukewa
13. Mea kalmen kas lal Jisus ke el fwak: “Kom fwa muta yuruk in Paredais”?
13 Ke pal in keok lal fwin sak soko, Jisus el akkalemye ke kas mwomwo su tia ku in lainyuk ke fwinsrak lun metu. Sie sin met koluk su sripsripyuk siskel el fwak nu sel Jisus in esamul ke el tuku nu in togusrai lal. Jisus el topuk a mwulela nu sel: “Payenu Nga fwak nu sum misenge, Kom fwa muta yuruk in Paredais.” (Luk 23:43, NW) Ke sripen mokul se inge el sie met Ju, el etu na paye ke kalmen Paredais, a tia enenu in akuteyuki nu sel. El etu ke fwinsrak ke moul ma patpat fwin fwalu ke akwuk sasu su fwa tuku.
14. (a) Mea akkalemye la me lutlut ke fwinsrak in moul in kosrao upa nu sin met sap in kalem ka? (b) Ngea met tuma lutlut lun Jisus elos eis kalem yok ke fwinsrak in moul in kosrao?
14 Tusruktu, ma se su enenu in akuteyuki pa kas lal Jisus ke fwinsrak in som nu in kosrao. Ke pal se el kaskas nu sin met tuma lutlut puspus lal ke akwuk lal in som nu in kosrao in akola an selos we, elos tia kalem ke kalmen ma el fwak. (Ridi Jon 14:2-5.) Tok kutu el fwak nu selos: “Oasr ma puspus pa yuruk in fwak nu sumwos, a inge komwos koflanu muteng ma inge. Tusruktu, ke ngun lun ma paye tuku, el fwa kolkomwosla nu in ma paye nukewa.” (Jon 16:12, 13) Ke len in Pentecost in yea 33 C.E. ke elos akmosraela ke ngun mutal lun God elos in togusra ke pal fwasru met tuma lutlut lun Jisus inge elos eis etauk a kalem ka la tron lalos pa in kosrao. (1 Korint 15:49; Kolosse 1:5; 1 Piter 1:3, 4) Fwinsrak ke me usru lalos in kosrao el ma na sasu nu selos, a ma inge sramsramkin yok ke buk puspus lun Baibel su eteyuk oana ma Simusla ke Kas Grik. Tusruktu ya leta ku buk nukewa inge el akkalemye pa ke fwinsrak lun metu ke moul ma patpat fwin fwalu?
Mea Baibel el Akkalemye Ka?
15, 16. Fuka leta nu sin met Kristian Hibru a kas lal Piter el srusrngiye ke fwinsrak ke moul ma patpat fwin fwalu?
15 Ke leta lal nu sin met Kristian Hibru, met sap Poul el pangon met Kristian wiyel nukewa oana “met lili mutal, met ipeis in pang in kosrao me.” Tusruktu, el akkalemye pa la God el akpusiselye ku akleumye nu sin Jisus “fwalu su fwa tuku.” (Hibru 2:3, 5; 3:1) In Baibel, ke ma Simusla ke Kas Grik nu sin met Kristian, kas su orekmakin in pal meeta ke “fwalu” el kalmekin nu ke met puspus su e muta we. Ke ma inge, polo kas inge “fwalu su fwa tuku” el kalmekin akwuk puspus fwin fwalu su fwa sikyak ke pal fwasru ye koko lun Jisus Kraist. In pal se, Jisus el fwa akpayeye kas in mwulela lun God inge: “Met sumwosmwos elos fwa usru fwalu, a muta we ma patpat.”—Sam 37:29.
16 Ke kasru lun ngun mutal lun God met sap Piter el simusla pa ke ma su fwa sikyak nu sin metu ke pal fwasru. El simusla: “A kosrao a fwalu, su ouinge, ke kas sana karunginyukyung nu ke e, nu ke len in nununku a kunausla lun met koluk.” (2 Piter 3:7) Mea fwa aolla guferment nukewa su lumeyuk nu ke kosrao a u lun met koluk puspus ke pal inge? (Ridi 2 Piter 3:13.) Oasr “kosrao sasu,” su lumeyuk nu ke Togusrai lun Messaia, a “sie fwalu sasu,” sie u lun met sumwosmwos su alu nu sin God paye fwa aolla kosrao a fwalu meeta.
17. Ke inkanek fuka Fwakyuk 21:1-4 el akkalemye ke fwinsrak lun metu?
17 Buk safla lun Baibel el akkeye insiesr ke arurruma ke met puspus su akmwoyeyuk nu ke elos ekla met sumwosmwos. (Ridi Fwakyuk 21:1-4.) Pa inge ma met lulalfongi nukewa elos fwinsrakkin mutawauk ke pal se met se meet el orala ma koluk in imae Eden. Met sumwosmwos elos fwa moul ke sie Paredais fwin fwalu ma patpat a fwa tia sun ma upa puspus su tuku ke oiyen matou. Fwinsrak se inge el akkalemyeyuk kalem ke ma Simusla ke Kas Hibru, a ke ma Simusla ke Kas Grik. A fwinsrak se inge fwa sang me akkeye nu sin met kulansap oaru nukewa lun Jeova nu ke pal inge.—Fwakyuk 22:1, 2.
[Footnote]
a Mattu 19:28, 29 (NW): “A Jisus el fwak nu selos: ‘Payenu Nga fwak nu sumwos, tu komwos su fwasr tukuk, in pal in sifwil orala ma puspus, ke mwen nutin met fwa muta fwin tron in mwolana lal, komwos ouyepa fwa muta fwin tron siengoul luo, a nununku sruf siengoul luo lun Israel. A elos nukewa su filiye loomu, ku ma lel, ku ma loul, ku papa, ku nine, ku tulik, ku fwal ke ek, fwa eis ke pal siofok, a fwa usru moul ma patpat.’”
Ya Kom Ku In Akuteye?
• Mea kalmen ma Jisus el fwak ke pal in “sifwil orekla lun ma puspus”?
• Mea Jisus el sramsramkin nu sel Nikodimus?
• Mwulela fuka Jisus el fwak nu sin sie met koluk su sripsripyuk siskel?
• Fuka leta puspus nu sin met Kristian Hibru a kas lal Piter el sang me akpayeye ke fwinsrak lun moul ma patpat fwin fwalu?
[Picture on page 14]
Met nukewa su oana sip elos fwa eis moul ma patpat fwin fwalu
[Pictures on page 16]
Jisus el sramsram nu sin met puspus ke moul ma patpat fwin fwalu