Watchtower ONLINE LIBRARY
Watchtower
ONLINE LIBRARY
Kosraean
  • BIBLE
  • MWE RIT NUHKEWA
  • TOENI NUHKEWA
  • w09 8/1 sra 18-22
  • Moul Ma Patpat Fwin Fwalu—Sie Fwinsrak Su Sifwilpa Koneyakyuk

Wacngihn video ma oasr ke selection se inge.

Sislah kuluk, oasr error in loading video se.

  • Moul Ma Patpat Fwin Fwalu—Sie Fwinsrak Su Sifwilpa Koneyakyuk
  • Tauer in San Fwakak Togusrai Lun Jeova—2009
  • Sifac Srihsrihk
  • Mwe Lutlut Ma Oacna Sie
  • Fwinsrak Paye lun Metu Mwukinyukla
  • Ma Paye El Kalmelik liki Losr
  • “Etauk Paye Fwa Yokelik”
  • “Sukosok lun Mwolana” Apkuran Me!
  • Ya Moul Ma Patpat Fwin Fwalu el Sie Fwinsrak Mwo Su Jisus el Luti?
    Tauer in San Fwakak Togusrai Lun Jeova—2009
  • God el Ase Nu Sesr Fwinsrak in Moul Ma Patpat Fwin Fwalu
    Tauer in San Fwakak Togusrai Lun Jeova—2009
Tauer in San Fwakak Togusrai Lun Jeova—2009
w09 8/1 sra 18-22

Moul Ma Patpat Fwin Fwalu​—Sie Fwinsrak Su Sifwilpa Koneyakyuk

“O Daniel, kaliye kas inge . . . aok nu ke pal safla. Met puspus fwa kasrot kasrmu, a etauk fwa yokelik.”​—DANIEL 12:4.

1, 2. Kusensiyuk fuka fwa lutlutkinyuk ke me lutlut se inge?

MILLION puspus sin met ke pal inge oasr etauk yok lalos ke me lutlut nukewa lun ma Simusla ke fwinsrak in moul ma patpat ke sie paredais fwin fwalu. (Fwakyuk 7:9, 17) Ke mutaweyen me sramsram lun metu, God el akkalemye la el orala metu, in moul ma patpat, a tia in moul na ke lusen pal fototo a mise.​—Genesis 1:26-28.

2 Met Israel in pal meeta elos fwinsrakkin mu metu fwa sifwil engankin moul sumwosmwos oana ke moul su oasr yurol Adam ke mutawauk me. Baibel el akkalemye ke inkanek su God el fwa orekmakin in akpayeye moul ma patpat nu sin metu in sie Paredais fwin fwalu. Ke ma inge, efu ku fwinsrak lun metu enenu in sifwil koneakyuk? Fwinsrak se inge el akkalemyeyuk fuka nu sin million puspus?

Fwinsrak Paye lun Metu Mwukinyukla

3. Efu ku tia me lut se ke fwinsrak lun metu ke moul ma patpat fwin fwalu el mwukinyukla?

3 Jisus el palye la met palu kikiap elos fwa akkolukye me luti lal a met puspus fwa aktafongyela. (Mattu 24:11) Met sap Piter el simusla kas in sensen nu sin met Kristian nukewa: “A fwa oasr met luti sito in masrlomwos.” (2 Piter 2:1) Met sap Poul el kaskas ke “pal se fwa tuku ke elos fwa tia muteng me luti paye, a, meyen srelos srung, elos fwa akpusye nu selos met luti su oana lung koluk lalos sifwana.” (2 Timote 4:3, 4) Setan el kiapela metu a el orekmakin alu puspus su fwak mu elos met Kristian in mwukunla ku aklosrye ma paye ke akwuk lun God nu sin met a ouyepa ke fwalu.​—Ridi 2 Korint 4:3, 4.

4. Met kol lun alu puspus su tia sruokye ma paye elos pulesru fwinsrak fuka nu sin metu?

4 Ma Simusla el akkalemye la Togusrai lun God el sie guferment paye in kosrao su fwa kunausla me kolyuk nukewa lun metu. (Daniel 2:44) Ke lusen pal in kolyuk lun Kraist ke sie tausan yea, Setan el fwa kapuri nu in abyss. A met mise elos fwa akmoulyeyukyak, a metu fwa eis me kasru in engankin moul sumwosmwos fwin fwalu. (Fwakyuk 20:1-3, 6, 12; 21:1-4) Tusruktu, met kol ke alu puspus su fwak mu elos met Kristian elos akkalemye ke me luti saye. Ke sie me pupulyuk, oasr sie met kol ke Surs su pangpang Origen lun an Alexandria el tia insese nu sin met su lulalfongi ke kolyuk lun Kraist ke tausan sie yea fwa oasr me insemwomwo puspus. Oasr sie buk akkalemye ke sie met kol ke alu lun Catholic su pangpang Augustine lun Hippo (354-430 C.E.) la el “luti mu millennium e fwa tia sikyak.”​—The Catholic Encyclopedia.a

5, 6. Efu ku Origen a Augustine elos lain me luti ke me kolyuk lun Kraist fwin fwalu ke sie tausan yea?

5 Efu ku Origen a Augustine elos lain met luti ke kolyuk lun Kraist ke sie tausan yea? Origen el tulik lutlut lal Clement lun Alexandria, su eis a lulalfongi ke me luti su tuku ke fasin a me luti lun met Grik la oasr ngun su tia ku in mise. Ke sripen el lulalfongi yok ke me luti lal Plato ke ngun su tia ku in mise, paenang Origen el “orekmakin a toeni nu ke me luti lun met Kristian nunak lal Plato ke ngun,” oana ke sie met kol lun alu su pangpang Werner Jaeger el fwak. Aok, Origen el luti la me insemmwomwo nukewa ke pal in millennium el tia orek fwin fwalu, a in kosrao.

6 Meet liki el baptais ke sie alu su fwak mu elos met Kristian ke pal se el yea 33, Augustine el wi tari ke sie u lun Neoplatonic, su orekmakin nunak a me luti lal Plato su orekmakin yok sin mokul se inge su pangpang Plotinus in century ak tolu. Tokin Augustine el wi ke alu se inge, el srakna orekmakin me luti lun Neoplatonic. Oasr sie buk el akkalemye: “Nunak lal Augustine pa sripe yok paenang alu lun met Kristian a me luti lal Plato tukeni orekmakinyuk.” (The New Encyclopædia Britannica) Oasr pa sie buk el akkalemye la Augustine el akuteye la Sie Tausan Yea su simusyukla in Fwakyuk sapta 20 “el tia paye a sie sramsram pihlenfong na.” Buk se inge el akkalemye pa: “Me akuteye lal inge . . . lulalfongiyuk a orekmakinyuk pa sin met kol puspus saye, a ke sripe inge metu elos tila lulalfongi ke me insemwomwo ke lusen sie tausan yea fwin fwalu.”​—The Catholic Encyclopedia.

7. Me luti kikiap fuka akmunasyela fwinsrak lun metu ke moul ma patpat fwin fwalu? A ke inkanek fuka?

7 Fwinsrak lun met ke moul ma patpat fwin fwalu el akkolukyeyuk ke inkanek lun sie me luti su pengpeng in an Babulon in pal meeta a fwasrelik fwin fwalu nufon. Me luti se inge pa ke ngun su oasr yurin sie met su tia ku in mise. Ke pal se alu puspus su fwak mu elos met Kristian elos eis me luti inge, met luti lun alu elos ekulla kalmen ma Simusla puspus su akkalemye ke fwinsrak ke moul in kosrao in oru me luti inge mu met mwo nukewa fwa som nu in kosrao. In fwal nu ke nunak inge, moul lun met fwin fwalu el ma na ke kitin pal, meyen inkanek in moul lal e fwa akkalemye fwin fwal elan eis moul in kosrao. Oasr pa oiya inge ma sikyak nu ke fwinsrak lun met Ju in pal meeta ke moul ma patpat fwin fwalu. Ke met Ju kais kutu srisrik elos eis a lulalfongi ke nunak lun met Grik ke moul su tia ku in mise, paenang fwinsrak lalos ke moul fwin fwalu el munasla. Paye la nunak inge el siena liki ma Baibel el akkalemye ke oiyen metu! Met el orekla oana ikwe, a tia oana sie ngun. Jeova el fwak nu sin met se meet: “Tu kom kutkut.” (Genesis 3:19) Fwalu pa an in muta lun met nu tok ma patpat, a tia in kosrao.​—Ridi Sam 104:5; 115:16.

Ma Paye El Kalmelik liki Losr

8. Mea kutu sin scholar su moul in yea 1600 elos fwak ke fwinsrak lun metu?

8 Alu puspus su fwak mu elos met Kristian elos tia luti ke fwinsrak ke moul ma patpat fwin fwalu, ne ouinge Setan el tia eis kutangla in aklosrye ku mwukunla ma paye. Ke lusen yea puspus in pal somla, oasr kutu met su ridi Baibel elos liye a eis etauk ke ma paye a elos kalem ke inkanek mwo su God el fwa sifwil oru met in oana met sumwosmwos. (Sam 97:11; Mattu 7:13, 14; 13:37-39) In yea 1600 fwasru, orekma lun leng a in orek buk el sang kasru yok in oasr Baibel puspus su metu ku in eis a rid. In yea 1651, oasr sie met scholar el simusla la ke inkanek lal Adam metu “elos tula fwinsrak lalos ke Paredais, a ke Moul Ma Patpat fwin Fwalu,” tusruktu ke inkanek lun Kraist “met nukewa elos fwa ku in moul ma patpat fwin Fwalu; fwin tia ouinge tia fwal in orekmakin me sramsram ke met luo inge.” (Ridi 1 Korint 15:21, 22.) Oasr sie met sim su pengpeng inmasrlon met su kaskaskin kas English, el pa John Milton su moul in yea 1608 nu ke 1674, el simusla buk se inge Paredais su Tula a buk akluo natul inge Paredais su Sifwilpa Koneakyuk ke kas English. Ke ma el simusla, Milton el akkalemye ke me insemwomwo su met oaru elos fwa eis ke sie paredais fwin fwalu. Aok Milton el orekmakin pal yok lal in lutlutkin Baibel, ne ouinge el akilen la ma paye el tia ku in etu a kalem sin met ke inkanek nukewa nu ke pal in oasr tari lun Kraist.

9, 10. (a) Mea Isaac Newton el simusla ke fwinsrak lun metu? (b) Efu ku Newton el nunku mu pal in tuku lun Kraist e fwa sikyak ke pal fwasru a tia in pal lal?

9 Oasr sie mokul su pangpang Sir Isaac Newton, el pengpeng ke sripen sumat yok lal ke math, su moul in yea 1642 nu ke 1727 el insemwomwo yok in lutlutkin Baibel. El kalem ka la met mutal nukewa elos fwa akmoulyeyakyuk nu ke moul in kosrao a elos fwa welul Kraist in kol in kosrao. (Fwakyuk 5:9, 10) Ke met nukewa su oasr ye kolyuk lun Togusrai, el simusla: “Fwalu fwa an in muta lun met tokin len in nununku a tia ke lusen yea 1000 mukena, tusruktu nu tok ma patpat.”

10 Newton el lulalfongi la tuku lun Kraist efwa sikyak tokin century puspus. “Newton el lulalfongi mu Togusrai lun God e fwa tuku tia in pal lal a srakna ke pal fwasru ke sripen me luti kikiap lun met kol puspus su lulalfongi ke Trinity su el liye orek yen nukewa,” met sim se inge Stephen Snobelen el fwak. Peng mwo el srakna mwukinyukla. A Newton el liye la soenna oasr u su fwak mu elos met Kristian ku in sulkakin ma inge. El simusla: “Kas palu inge lal Daniel a Jon [simusyukla ke buk lun Fwakyuk] tia ku in kalem sin met nu ke pal safla.” Newton el akuteye: “‘Ke pal safla,’ Daniel el fwak, ‘met puspus fwa kasrot kasrmu, a etauk fwa yokelik.’ Peng mwo enenu in sulkakinyuk nu sin mutanfwal nukewa meet liki ongoiye lulap, a saflaiyen fwalu. U lulap sin met su tuku liki ongoiye lulap, a sra pam on in paulos, a tia ku in oekyukla liki mutanfwal nukewa.”​—Daniel 12:4; Mattu 24:14; Fwakyuk 7:9, 10.

11. Efu ku fwinsrak lun metu el srakna tia kalem nu sin met puspus in len lal Milton a Newton?

11 In len lal Milton a Newton, arlana sensen in akkalemye kain in nunak su lain me luti lun church. Ke sripe se inge, ma elos simusla ke lutlut lalos ke Baibel el tia akkalemyeyuk ke pal se elos srakna moul, a ke pal se elos mise tari. Reformation ku pal in me aksumwos su orek in century ak 16 el tia eisla me luti ke ngun su tia ku in mise, a alu lun Protestant su arlana fokoko in pal san el srakna luti ke me luti lal Augustine la Millennium el sikyak tari, a tia ke pal fwasru. Ya etauk el yokelik ke pal safla?

“Etauk Paye Fwa Yokelik”

12. Ngea etauk paye e fwa yokelik?

12 Ke “pal safla,” Daniel el palye ke ma mwomwo su fwa akpayeyuk. (Ridi Daniel 12:3, 4, 9, 10.) “Na met sumwosmwos elos fwa saromromla oana fwatu,” Jisus el fwak. (Mattu 13:43) Fuka etauk paye fwa yokelik ke pal safla? Nunku ke ma mwo puspus su sikyak ke yea puspus meet liki yea 1914, ke yea su pal safla el mutawauk.

13. Mea Charles Taze Russell el simusla tokin el oru lutlut yok ke sifwil folokyang lun moul sumwosmwos?

13 Ke saflaiyen century ak 19, oasr u srisrik sin metu elos nunku a kafweang yok in eis ke etauk sumwos ke “me srikasrak lun met sumwos.” (2 Timote 1:13) Sie selos pa mokul se inge Charles Taze Russell. In yea 1870 el a kutupa met su suk ke ma paye elos oakiye sie u in orek lutlut Baibel. In yea 1872, elos lutlutkin yok me lutlut ke sifwil folokyang nu sin met ke oiyen moul sumwosmwos su Adam el engankin in pal meeta. Tokin kutu pal, Russell el simusla: “Nu ke pal san kut tia ku in kalem ke ma tia oana sie inmasrlon me insemwomwo nu sin congregation lun met akmusrala in moul in kosrao, a ke me insemwomwo nu sin met oaru nukewa saye.” Me insemwomwo nu sin met oaru nukewa pa “in folokyang moul sumwosmwos lun metu su Adam el engankin tari ke imea Eden.” Russell el akkalemye a akilen la el eis kasru yok sin kutupa met ke lutlut lal ke Baibel. A su kasrel?

14. (a) Henry Dunn el kalem fuka ke Orekma 3:21? (b) In fwal nu ke ma Dunn el fwak, su e fwa moul ma patpat fwin fwalu?

14 Henry Dunn el sie selos. Oasr ma el simusla tari ke “sifwil folokla lun ma mwomwo nukewa su God el kaskas ka ke oalin met palu lal omeet me.” (Orekma 3:21) Dunn el etu la metu fwa aksumwosyeyuk in enagnkin moul sumwosmwos ke pal in sifwil folokun ma puspus nu fwin fwalu ke Sie Tausan Yea ke Kolyuk lun Kraist. Dunn el kafweang pa in tuni yok sie kusensiyuk su met puspus elos nunku ka, la Su fwa moul ma patpat fwin fwalu? El akuteye la million puspus sin met mise fwa akmoulyeyukyak, lutiyuk ma paye nu selos, a oasr pal mwomwo lalos in akkalemye lulalfongi lalos nu sin Kraist.

15. Mea George Storrs el etu ke sifwil moulyuk?

15 In yea 1870, mokul se inge George Storrs el lotela pa la met sesumwos elos fwa akmoulyeakyuk pa a oasr pal mwomwo nu selos in eis moul ma patpat. El kalem pa ke ma Simusla la sie met su akmoulyeyakyuk tari tusruktu el tia akos akwuk lun God “fwa mise, fwinne ‘met koluk su yea siofok matwel.’” (Isaia 65:20) Storrs el muta in an Brooklyn, New York, a el orala sie magasin su pangpang Akwuk in Tuni Baibel ke kas English.

16. Ke inkanek fuka Tulik Lutlut ke Baibel elos srelosla liki alu nukewa su fwak mu elos met Kristian?

16 Sie pa mokul su pangpang Russel el eis etauk ke Baibel la pal el tuku tari in oru peng mwo in sulkakinyuk yen nukewa. Ke ma inge in yea 1879, el mutawauk in orala me rid se inge Tauer in San lun Zion a Fwakak ke Oasr Tari lun Kraist ke kas English, su ke pal inge pangpang Tauer in San Fwakak Togusrai lun Jeova. Meet liki pal se inge, arlana supus met su oasr etauk lalos ke ma paye ke fwinsrak lun metu. Tusruktu ke pal inge oasr u puspus lun Tulik Lutlut lun Baibel ke mutanfwal puspus elos eis a lutlutkin Tauer in San. Lulalfongi lalos inge la met pu na fwa som nu in kosrao, a million puspus sin met mwo fwa eis moul sumwosmwos fwin fwalu, paenang Tulik Lutlut lun Baibel inge siena liki alu nukewa su fwak mu elos met Kristian.

17. Fuka etauk paye el yokelik?

17 Kas palu ke “pal safla” el mutawauk in akpayeye in yea 1914. Ya etauk paye ke fwinsrak lun metu yokelik? (Daniel 12:4) In yea 1913, me sramsram lal Russel el akkalemye ke newspaper 2,000, su oasr 15,000,000 met ridi ma inge. Ke saflaiyen 1914, oasr 9,000,000 met ke an lulap tolu elos liye petsa mukuikui inge “Photo-Drama of Creation”​—sie program su akkalemye petsa puspus su sang me akuteye ke Kolyuk lun Kraist ke lusen Sie Tausan Yea. Mutawauk ke yea 1918 nu ke 1925, me sramsram yok su oasr ke sifwe se inge “Million Puspus Met su Moul ke Pal Inge Elos Fwa tia Mise,” su sang me akuteye nu ke fwinsrak ke moul ma patpat fwin fwalu, akkalemyeyuk sin Met Lo lun Jeova ke kas 30 fwin fwalu nufon. In yea 1934, Met Lo lun Jeova elos akilen la met nukewa su fwinsrak nu ke moul ma patpat fwin fwalu elos enenu in baptaisla. Etauk lalos ka sang me akkeye yok nu selos in fwakak peng mwo lun Togusrai. Ke pal inge, fwinsrak in moul ma patpat fwin fwalu el oru million puspus sin met in sang kulo a kaksak nu sin Jeova.

“Sukosok lun Mwolana” Apkuran Me!

18, 19. Kain in moul mwomwo fuka palyeyuk in Isaia 65:21-25?

18 Met palu Isaia el simusla kas palu ke moul mwomwo su met kulansap nukewa lun God fwa engankin fwin fwalu. (Ridi Isaia 65:21-25.) Kutu ke sak lulap su oasr tari ke yea 2,700 kutu somla ke pal se Isaia el simusla kas inge el srakna moul ke pal inge. Ya kom nunku keim sifwana la kom moul ke lusen pal loeloes inge su oasr mano fokoko a arlana ku?

19 Metu fwa engankin moul loeloes a mwo su fwa sang pal mwomwo in musai loom, ikwiye kain in sak puspus, a in lutlut, a tia moul fototo su oasr na ke kitin pal. Nunku ke oiyen kawuk su kom ku in akkeye ke pal loes. Kain in kawuk fototo inge fwa yokelik ma patpat. Aok, oasr “sukosok lun mwolana” su fwa engankin yok fwin fwalu sin “tulik nutin God”!​—Rom 8:21.

[Footnote]

a Augustine el fwak mu Kolyuk lun Togusrai lun God ke lusen Sie Tausan Yea e fwa tia sikyak ke pal fwasru, a ma inge mutawauk tari ke pal se surs el oakiyuki in pal meeta.

Ya Kom Ku In Akuteye?

• Fuka fwinsrak lun met ke moul fwin fwalu el mwukinyukla?

• Etauk fuka elos eis sin kutu met su rid Baibel in yea 1600 fwasru?

• Fuka fwinsrak paye lun metu elos kalem ka meet liki yea 1914?

• Fuka etauk ke fwinsrak in moul ma patpat fwin fwalu el yokelik?

[Pictures on page 19]

Met sim se inge Jon Milton (lese) a met se inge su arlana sumat ke math, Isaac Newton (leyot) elos etu ke fwinsrak ke moul ma patpat fwin fwalu

[Pictures on page 21]

Tulik Lutlut lun Baibel elos akilen ke ma Simusla la pal el tuku tari in akkalemye fwinsrak paye lun metu nu sin met nukewa fwin fwalu nufon

    Kosraean Publications (2008-2026)
    Log Out
    Log In
    • Kosraean
    • Share
    • Preferences
    • Copyright © 2026 Watch Tower Bible and Tract Society of Pensylvania
    • Masap nuhke Orekmakihnyac
    • Privacy Policy
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Log In
    Share