Kut “Orekla Ke Inkanek Sakuruk”
“Ke sie inkanek sakuruk a me lut Nga orekla.”—SAM 139:14, NW.
1. Efu ku met puspus su nunku yok elos akkalemye la God pa orala ma orekla mwo nukewa fwin fwalu?
OASR ma orekla mwomwo nukewa su nekla fwalu. Fuka ma inge nukewa sikyak? Kutu met elos lulalfongi la me top nu ka el ku in koneak fwinne wangin sie Met Orala ma nukewa su lalmetmet. Kutu selos lulalfongi la fwin pulesreyuk sie Met Orala ma nukewa fwa ku in oru in srikla ku lasr in eis etauk ke ma orekla puspus. Elos lulalfongi la ma orekla nukewa fwin fwalu elos arlanu sakuruk, a arulanu pusla a, kom ku in fwak pa la, ma nukewa inge arulanu mwo a tia ku in sifwana sikyak. Nu sin met puspus, wekunang pa kutu scientist, oasr me akpayeye su akkalemye la oasr Met Orala kosrao a fwalu su lalmetmet, a kulanu, a kulang.a
2. Mea akkeyel Devid in kaksakin Jeova?
2 Togusra Devid lun Israel in pal meeta el sie sin met puspus su lulalfongi na paye la sie Met Orala el fwal in kaksakinyuk ke ma orekla mwomwo nukewa Lal. Fwinne Devid el moul in pal meeta su akwuk ke science el tia arlanu eteyuk mwo oana ke pal inge, el kalem ka la oasr me pupulyuk mwo puspus su raunella ke ma orekla puspus lun God. Devid el enenu na in nunku yok ke manol sifwana in aksaokye a akkalemye sunak mwomwo nu ke ku lun God in orala ma puspus. “Nga fwa sot kulo nu Sum meyen ke sie inkanek sakuruk a me lut Nga orekla,” el simusla. “Orekma Lom ma sakuruk, a ma inge ngunik etulanu.”—Sam 139:14, NW.
3, 4. Efu ku yok sripe nu sin kais sie sesr in nunku yok ke orekma puspus lun Jeova?
3 Devid el eis lulalfongi fukoko lal inge ke el nunku yok ke ma orekla puspus. Misenge, me lutlut puspus ke loom lutlut a ke media ku met orek news el akkalemye ke me luti puspus ke mutamweyen metu su ku in kunausla lulalfongi lun met puspus. Kut enenu pa in nunku yok in kasre kut in oasr lulalfongi fukoko oana Devid. Kut tia ku in lela met puspus elos in kufusla nunak lasr, yokna ke me sramsram ke oasr a kunokon lun sie Met Orala Ma Nukewa.
4 Sayen ma inge, orekma in nunku ke orekma puspus lun Jeova kasre kut in akkeye lungse a kulo lasr nu sel a oru kut in lulalfongi yok ke mwulela nukewa lal nu ke pal fwasru. Ma inge ku in mokle kut in eis etauk yok kel Jeova ke inkanek yok a in kulansap nu sel. Ke ma inge lela kut in akuteye la fuka akwuk lun science ke pal inge el sang me akpayeye nu ke kas lal Devid la kut “orekla ke inkanek sakuruk.”
Kapkapek lun Manosr ke Inkanek Sakuruk
5, 6. (a) Fuka mutamwauk lasr nukewa? (b) Orekma fuka kidney luo el oru?
5 “Tu kom lumala an lu sik [kidney luo luk, NW]; kom afwinyuwi ke nga muta insien nine kiuk.” (Sam 139:13) Kut nukewa mutamwauk in kapek ke insien nine kiyesr oana sie cell su srik liki period se ke saflaiyen sentence soko inge. Cell se inge su arlanu srikla su tia ku in liyeyuk el arlanu sakuruk a oasr ip srisrik puspus ka. Ma inge el arlanu sa in kapek. Ke saflaiyen malem akluo lom luen insien nine kiyom, ip yok ke monum orekla tari. Wekunang ma inge pa kidney luo lom. Ke pal se kom isusla, kidney luo lom inge el akola tari in orekma in likliki sra lom—eisla poison nukewa ka a kof ka su tia eneneyuk tusruktu el karungin ma yok sripe puspus ka. Kidney luo lom, fwin mwo a ku, el likliki kof ke sram—su oasr ke quart limekosr fwin met matu—ke lusen minit 45 nukewa!
6 Kidney lom el kasru pa in karungin lupan mineral ke sram oayepa lupan acid ka a pressure lun sram. Kidney luo inge el oru pa orekma saok puspus, oana el orala vitamin D nu ke kain in ono saye su eneneyuk nu ke yokelik lun sri a in orala sie kain in hormone su pangpang erythropoietin, su sang kasru in orala red blood cell puspus luen sri lom. Metu elos arlanu lut a nunku yok ke orekma lun kidney luo inge ke ma el ku in oru!b
7, 8. (a) Akkalemye ke kapkapek lun sie tulik srisrik su soenna isusla ke mutamwauk. (b) Ke inkanek fuka sie tulik srisrik su kapkapek el “srulela yen pusisellana fwalu”?
7 “Monuk [“sri luk,” NW] tia mwukla liki kom, ke nga orekla in lukma, a sruleyula yen pusisellana fwalu.” (Sam 139:15) Cell sefwanna inge ke mutamwauk me el kitakitelik a puseni, a cell sasu puspus inge tafwela in kitakitelik pa. Tia pat, cell puspus inge mutamwauk in ekla in tia oana sie, a oasr cell puspus su ekla nu ke alko, cell nu ke ikwe, cell nu ke kolo, a kutupa. Cell nukewa su oana sie elos tukeni nu sie in orala tissues ku ikwe a tokin ma inge organ puspus. Ke sie me pupulyuk, tokin week tolu ke mutamwauk lun pal mutan el puteteyuk ku sremsakyak, akwuk nukewa ke sri keim an el mutamwauk in orekla. Ke pal se kom sun week akitkosr a kom oasr tari ke lupan ins se, ke kain in oiya puspus ke sri nukewa keim su piselos oasr ke 206 su oasr tari ke an fwal lalos fwinne ma inge srakna srikla, a fwinne ma inge soenna ekla oana sri su keke a fukoko.
8 Kapkapek mwo a sakuruk inge el sikyak luen insien nine kiyom, su tia ku in liyeyuk ke mutun met a oana ke kas pupulyuk el pupulyukkin ke loaliyen pukpuki la in foko. Paye la, puslana akwuk mwomwo a sakuruk ke oiyen orekla lasr wikin kapkapek lasr tia eteyuk sin metu. Ke sie me pupulyuk, mea oru gene puspus ke cell lom in oreni kain in cell puspus in orala nu ke laan monum su tia oana sie? Saap akwuk lun science el ku in eis etauk ke akwuk inge, tusruktu in oana ke Devid el akkalemye tok, Jeova—Met Orekutla—el kalem ke ma inge ke inkanek nukewa.
9, 10. Fuka kapkapek ku orekla lun laan embryo ku tulik srisrik “simusyukla” ke “buk” lun God?
9 “Mutom liye monuk ke sumwena orekla, in buk nutum simla laa nu kemwa keik, aok, len su pakiyuki nu sik, ke ma inge sumwena sikyuk.” (Sam 139:16) Oasr ke cell se meet lom akwuk nukewa ke monum nufon. Akwuk inge el sang kasru nu ke kapkapek lom ke lusen malem yuh ke insien nine kiyom meet liki isusla lom a tokin ma inge el sang pa kasru ke lusen yea longoul kutu ke kapkapek lom nu ke kom matula. Ke lusen pal se inge, monum pulakin tari ma ekla puspus, su oasr kasru ka nu ke akwuk nukewa su oakiyuki tari ke cell se meet lom.
10 Wangin etauk lal Devid ke cells a genes, a wangin pa microscope lal. Tusruktu oasr etauk sumwos lal a el akilen la kapkapek ke manol el sifwana sang me akpayeye nu ke orekma in orala akwuk ke pal se meet liki ma inge sikyak ku orekla. Saap oasr kutu etauk lal Devid la fuka embryos ku tulik srisrik su soenna isusla ke el kapek, paenang el ku in fwak la kais sie step sikyak ku orekla fwal nu ke akwuk a pal su oakiyuki tari. Ke kas in pupulyuk, el akkalemye design ku akwuk inge oana “simusyukla” ke “buk” lun God.
11. Mea sang kasru in orala ku akpayeye aten manosr?
11 Ke pal inge, eteyuk tari la oiya nukewa su kom usrui sin papa a nine kiyom a sin papa a nine matou kiyom, oana fulatiyom, aten mutum, aten atron mutom a tun in aunsifwom, a tausan puspus ke kutupa oiyom, el oakiyuki tari ke genes lom. Oasr genes tausan puspus ke kais sie cell lom, a kais sie gene el laan sie chain su orekla ke DNA (deoxyribonucleic acid). Masap nukewa nu ke orekla lun monum el “simusyukla” ku oasr tari ke DNA lom. Pal nukewa cell lom el kitakitelik—in orala cell sasu ku in aola cell matu—DNA lom el akkalemye akwuk lun masap nukewa nu ke cell sasu inge, paenang ma inge sang me karunginyuk nu sum kom in moul a in karungin atom sifwana. Sie me pupulyuk mwomwo pa inge nu ke ku a lalmetmet lun Met Orekutla su oasr in kosrao!
Nunak Lasr Su Wangin Ma Oana
12. Mea oru metu in tia oana sie nu ke ma orakrak nukewa?
12 “Fuka saokeyen nunak lom nu sik, O God! Fuka pusiye fwin toeni nu sie! Nga fwin oekelosla, piselos pus liki puku.” (Sam 139:17, 18a) Ma orakrak nukewa orekla pa ke inkanek sakuruk, a oasr yurin kutu ma orakrak inge sense puspus a ku puspus su mwo liki sense a ku lun met. Tusruktu God el sang nu sin metu ku lun nunak su arlanu mwo liki nunak lun kosro ku ma orakrak. “Fwinne kut oana sie nu ke ma orakrak puspus ke oiya ku inkanek puspus, kut tia oana sie nu ke ma moul nukewa fwin fwalu ke sripen oasr ku lasr in orekmakin kas a nunak,” sie science buk el akkalemye. Kut siena liki ma moul puspus ke kut ku in nunku yok a siyuk kesr sifwana: “Fuka laa nukewa lun manosr oakiyuki? Ke inkanek fuka kut orekla?” Pa inge kusensiyuk puspus su Devid el nunku yok pa ka.
13. (a) Fuka Devid el ku in nunku yok ke nunak lun God? (b) Fuka kut ku in etawi me srikasrak lal Devid?
13 Yok liki nukewa, ke sripen kut tia oana sie nu ke kosro nukewa, kut siena liki ke sripen oasr ku lasr in nunku yok ke nunak lun God.c Me sang saoklanu inge el sie sin inkanek puspus su kut orekla ke “luman God.” (Genesis 1:27) Devid el orekmakin mwo me sang inge. El nunku yok ke me akpayeye la oasr God a ke oiya mwomwo puspus lal su akkalemyeyuk fwin fwalu. Oasr pa yurol Devid buk puspus lun ma Simusla mutal, su oasr ka me fwakak lun God kel sifwana a ke orekma puspus lal. Ma simusla nukewa inge kasrel Devid in kalem ke nunak lun God, ke oiya lal, a ke akwuk lal. Orekma lal in sifwilpa nunku ke ma Simusla, ke ma orekla nukewa, a ke orekma lun God nu sel akkeyel Devid in kaksakin Met Oralla.
Mea Eneneyuk nu ke Lulalfongi
14. Efu ku kut tia enenu in etu ma nukewa ke God tu kut in akkalemye lulalfongi lasr nu sel?
14 Ke pal se Devid el orekmakin pal yok lal in nunku yok ke ma orekla a ke ma Simusla, el akilen la el tia ku in kalem na paye ke lupan etauk a ku lun God. (Sam 139:6) Oapana ke pal lasr inge. Kut tia ku in kalem ke inkanek nukewa ke ma orekla nukewa lun God. (Ekklisiastis 3:11; 8:17) Tusruktu God el ‘fwakak’ ke etauk fwal nu ke inkanek lun ma Simusla a ke ma orekla puspus su fwal in sang kasru nu sin met nukewa su suk ma paye su moul ke kutena pal elos in ku in eis lulalfongi su fwal nu ke me akpayeye.—Rom 1:19, 20; Hibru 11:1, 3.
15. Sang me pupulyuk la fuka lulalfongi a fototo lasr nu sin Jeova kupasr nu sin sie sin sie.
15 Fwin oasr lulalfongi lun sie met oasr pa ma eneneyuk saye liki na in akilen la oasr sie Sropon moul a el orala kosrao a fwalu. Wekunang ma inge pa in lulalfongi nu sin Jeova God oana sie ngun—sie met in ngun su lungse kut in etel a in karungin sie oiye fototo mwomwo nu sel. (Jemes 4:8) Kut ku in nunku ke kain in lulalfongi su oasr yurin sie met nu sin sie papa tumal su kulang. Fwin oasr sie met su alolo el siyuk fwin papa tumom el fwa kasre kom na paye ke pal se su oasr ma upa, saap kom tia ku in oru elan lulalfongi la papa tumom el kulang a ku in lulalfongiyuk. Tusruktu, fwin ke sripen ma puspus su sikyak sang me akpayeye nu ke oiya mwo a kulang lun papa tumom, kom ku in lulalfongi la el fwa tia aktoasrye kom a el fwa kasre kom. Ke inkanek oana sie, orekma lasr in eis etauk kel Jeova ke inkanek in lutlutkin ma simusla, nunku yok ke ma orekla puspus, a ke pal se el kasre kut ke me top nu ke pre lasr ma inge akkeye kut in lulalfongel. Ma inge oru kut in lungse in lotela ma puspus kel a in kaksakunal ma patpat ke sripen lungse paye lasr. Pa inge akwuk su mwo a fwal emeet su kutena met ku in suk in oru.—Efesus 5:1, 2.
Suk Me Kolyuk lun Met Orekutla!
16 “Kom suiyuwi, O God, a etu insiuk. Kom srike yu a etu nunak luk, a liye fwin oasr kutena innek koluk yuruk, a kol yu innek kamwil nu tok.” (Sam 139:23, 24) Devid el etu la Jeova el etel na paye—ke ma nukewa su el nunku, ma el fwak, ku ma el oru ku in liyeyuk ku eteyuk sin met Oralla. (Sam 139:1-12; Hibru 4:13) Kain in etauk inge lun God kel oru Devid el an pulakin misla, oana ke sie tulik srisrik el pulakin misla ke paun papa a nine kiyel su kulang. Devid el aksaokye fototo mwomwo lal nu sin Jeova a kafweang in karungin ma inge ke inkanek in nunak yok ke orekma puspus Lal a ke inkanek in pre nu Sel. Aok, pus ke sam ku on lal Devid—wekunang Sam 139—pa pre puspus su akkalemyeyuk ke inkanek lun on. Orekma in sifwilpa nunku yok a pre ku in kasre kut pa in fototo nu sin Jeova.
17. (a) Efu ku Devid el lungse Jeova in tuni insiel? (b) Ke inkanek su kut orekmakin sukosok lasr in oru sulela, mea ma inge fwa ku in oru nu ke moul lasr?
17 Ke sripen kut orekla ke luman God, paenang kut sukosok in orala sulela su ituku nu sesr. Kut ku in sulela in oru ma mwo ku ma koluk. Ke sripen oiye lun sukosok inge oasr ma kunesr ke oiyen moul nasnas. Devid el srunga elan akkalemyeyuk oana sie sin met koluk. (Sam 139:19-22) El lungse in tia oru ma tafongla upa. Ke ma inge, ke el nunku yok ke etauk yoklanu lun Jeova, Devid el pusisel in siyuk sin God in tuni oiya paye lal a in kasrel in fwasr ke inkanek su kol nu ke moul. Masap sumwos lun God ke moul nasnas sapkinyuk nu sin met nukewa; ke ma inge kut enenu in orala sulela sumwos. Jeova el kaifwe kut nukewa in aksol. In oru ma inge ase me insemwomwo puspus lal nu sesr. (Jon 12:50; 1 Timote 4:8) In fwasr wi God len nukewa kasre kut in akkeye inse misla, fwinne ke pal su oasr ma upa puspus.—Filippai 4:6, 7.
Akos Met Orekutla Mwomwo Lasr!
18. Mea Devid el fwak tokin el nunku yok ke ma orekla puspus?
18 Oana sie met fwusr, Devid el muta likinumu pal nukewa, liaung un sip natul. Sipu elos kui sifwelos in kang maa nelos, tusruktu el ngetuk mutal nu in kosrao. Ke fong su losr, Devid el nunku yok ke kato a mwolanaiyen kosrao a ke kalmeyen ma nukewa ka. “Kosrao fwakak ke mwolana lun God; a yen engyengu fwakak ke orekma lun paul,” Devid el simusla. “Len nu len okoiot kas, a fong nu fong fwakak lalmetmet.” (Sam 19:1, 2) Devid el kalem ka la el enenu in suk a in akos El su orala ma nukewa ke inkanek sakuruk. Kut enenu pa in oru oinge.
19. Me lutlut puspus fuka met fwusr a met matou elos ku in lotela ke elos “orekla ke inkanek sakuruk”?
19 Devid el akkalemye me srikasrak mwomwo in fwal nu ke kas in kasru su ke pal toku Solomon mwen natul el fwak nu sin met fwusr: “Esam pa Met Orekomla in len in fwusr loom . . . Sangeng sin God a liaung masap lal. Tu pa inge orekma mwo kemwa lun met.” (Ekklisiastis 12:1, 13) Oana sie met fwusr, Devid el akilen tari la el “orekla ke inkanek sakuruk.” In moulkin moul fwal nu ke etauk inge el sang me insemwomwo puspus nu sel ke lusen moul lal. Fwin kut, met fwusr a met matou, orekmakin moul lasr in kaksakin a kulansapu Met Orekutla, moul lasr ke pal inge a ke pal fwasru e fwa arulanu mwo. Nu selos su fototo nu sin Jeova pal nukewa a moulkin moul fwal nu ke inkanek sumwos nukewa, Baibel el mwulela nu selos: “Elos fwa ouyepa isus fwako ke elos matou, elos fwa sesesla ke sroninsak, a fwa folfol, in fwakak tu Jeova el sumwos.” (Sam 92:14, 15) A fwa oasr yurosr me fwinsrak in engankin ma patpat orekma sakuruk nukewa lun Met Orekutla.
[Footnotes]
a Srike liye June 22, 2004, issue lun Awake! orekla sin Met Lo lun Jeova.
b Srike liye pa me lutlut inge “Kidney luo lom—Sie me liklik nu ke Moul,” ke August 8, 1997, issue lun Awake! ke kas English mukena.
c Kas lal Devid su oasr in Sam 139:18b el kalmekin la fwin el orekmakin len fon se nu ke el motulla ke fong in oekla nunak lun Jeova, a ke el ngetalik ke lututang, srakna oasr ma pukanten su el ku in oekla.
Ya Kom Ku In Akuteye?
• Fuka inkanek su sie tulik srisrik su soenna isusla el kapkapak ku in akkalemye la kut “orekla ke inkanek sakuruk”?
• Efu ku kut enenu in sifwilpa nunku ke nunak lun Jeova?
• Fuka lulalfongi lasr a fototo lasr nu sin Jeova el kupasr nu sin sie sin sie?
16. Mea kut ku in lotela ke fototo mwomwo lal Devid nu sin Jeova?
[Picture on page 23]
Kapkapek lun tulik awowo su oasr ke insien nine el akos sie design su oakiyuki tari
DNA
[Credit Line]
Unborn fetus: Lennart Nilsson
[Picture on page 24]
Oana tulik srisrik puspus su lulalfongi nu sin sie papa su kulang, oasr pa lulalfongi lasr nu sin Jeova
[Picture on page 25]
Orekma in nunku ke orekma lun paun Jeova moklel Devid in sang kaksak nu Sel