Lela Kut in Tukeni Akfulatye Inen Jeova
“O wi yu akfulatye Jeova, a lela kut in tukeni akfulatye el.”—SAM 34:3, NW.
1. Me srikasrak mwomwo fuka Jisus el akkalemye ke pal se el oru orekma in luti lal fwin fwalu?
KE FONG in Nisan 14, 33 C.E., Jisus a met sap nukewa lal elos tukeni on kakin on in kaksak nu sin Jeova ke sie infwokil lung in sie loom in an Jerusalem. (Mattu 26:30) Pa inge pal se safla su Jisus el oru ma inge yurin met sap nukewa lal. Tusruktu, arlana fwal elan aksafyela tukeni inge yurolos ke elos onkin on in kaksak nu sin Jeova. Ke mutamweyen orekma in luti lal fwin fwalu nu ke safla, Jisus el sang kas in kaksak nu sin Papa tumal a el moniyuk ke orekma lal in fwakak El. (Mattu 4:10; 6:9; 22:37, 38; Jon 12:28; 17:6) Ke ma inge, el akkalemye ke me solsol mwomwo lun met sim lun sam: “O wi yu akfulatye Jeova, a lela kut in tukeni akfulatye el.” (Sam 34:3, NW) Sie me srikasrak na mwomwo nu sesr in etawi pa inge!
2, 3. (a) Kut etu fuka la Sam 34 oasr kas palu ka su yok sripe? (b) Mea kut fwa akuteya ke me lutlut inge a ke me lutlut toko?
2 Tokin kutu ao ke el welul Jisus in on kakin on in kaksak, met sap Jon el liye ke sie ma su sikyak arlana yok ekla ka. El liye Leum lal a met koluk luo su anwuki fwin sak soko. Met meun lun an Rom elos kotelik niyen met akmas luo inge in aksaye mise lalos. Tusruktu, Jon el simusla la elos tia kotelik niyel Jisus. Ke pal se met meun elos tuku nu yurol Jisus, elos akilen tu el nu mise tari. Ke Gospel lal, Jon el akuteye la ma sikyak inge el orala siepa me akpaye nu ke ma simusla in Sam 34: “El srukye srel nu kemwa; wangin soko koptelik.”—Jon 19:32-36; Sam 34:20.
3 Oasr in Sam 34 me lutlut mwomwo puspus saye nu sin met Kristian. Ke ma inge, ke me lutlut inge a ke me lutlut toko, kut fwa kalweni ke ma sikyak puspus ke pal su Devid el simusla sam a kut ku in nunku pa ka in fwal nu ke koanon sam inge su oasr me akkeye ka.
Orekma in Kaengla lal Devid Lukel Soul
4. (a) Efu ku Devid el akmusrala oana togusra tok nu sin met Israel? (b) Efu ku Soul ‘el lungsel’ Devid na paye?
4 Ke pal se Devid el fwusr, Soul el togusra fwin an Israel. Tusruktu, Soul el ekla sie met su srunga in akos a tula me insemwomwo lun Jeova nu sel. Ke sripe se inge, met palu Samuel el fwak nu sel: “Jeova el seye togusrai lun Israel liki kom misenge, a sang tari nu sin sie met tulan lom, su mwo liki kom.” (1 Samuel 15:28) Tok, Jeova el sapkin Samuel lan akmusraella Devid, tulik se su srik liki nukewa natul Jesse, in ekla togusra toko nu sin met Israel. Ke pal sepana inge, ke sripen ngun lun God el wanginla yurol, Togusra Soul el akkalemye oiya a ella koluk. Devid, el sie met sritel kin me on su el arlena sumat ka, a el utukla nu in an Gibeah in kulansap nu sin togusra, a on lal Devid el sang me akkeye nu sel Soul el tila asor, a “el arulana lungse el.”—1 Samuel 16:11, 13, 21, 23.
5. Efu ku oiya lal Soul nu sel Devid ekla, mea Devid el enenu in oru?
5 In pal sa fwafwasru, Jeova el akpayeye la el welul Devid. Jeova el kasrel in uniye sie met fulat a yok lun an Filistia su pangpang Golaiat a el kasrel Devid ke el ekla sie met su akfulatyeyuk in an Israel ke sripen sumat lal ke meun. Tusruktu, me insemwomwo lun Jeova nu sel Devid orel Soul in sok, a el akkeye sie oiya koluk nu ke na el srungella Devid. Ke pal luo su Devid el sritelkin arp natul ye mutal Soul, togusra se inge el srike in sisla me pus natul in faksilya David. Pal luo la, Devid el kaengkunla me pus inge. Ke pal se Soul el srike in unilye ke pal se aktolu, Devid el akilen la el enenu in kaengla tu el fwa ku in moul la. Ke saflaiye, ke sripen Soul el tafwela na in suk in sruokilye a unilye, Devid el oru sulela in suk me loeyuk lal liki an Israel.—1 Samuel 18:11; 19:9, 10.
6. Efu ku Soul el orala masap in uniya met nukewa su muta fwin an Nob?
6 Ke el fwufwasryesr som nu inmasrlon an Israel, Devid el tui ke siti lun an Nob, ke an se ma loom nuknuk in alu lun Jeova oasr we. Kalem la, oasr met fwusr puspus su welul Devid ke el kaengla, a Devid el suk mongo nelos a mongo nel. Soul el lotela a kalem ka la met tol fulat su muta we elos sang nu sel Devid a nu sin met lal kutu me mongo a kutlas se su Devid el eisla lukel Golaiat su mise tari. Ke sripen mulat yok lal, Soul el orala akwuk a sapkin in anwuki met nukewa su muta in siti se inge, wekunang met tol 85.—1 Samuel 21:1, 2; 22:12, 13, 18, 19; Mattu 12:3, 4.
Siepa Orekma in Kaengkunla Mise
7. Efu an Gat el tia an in mwukla mwo nu sel Devid?
7 El som liki an Nob, a Devid el kaengla som nu leyen roto nu ke sie an in an Filistia su oasr ke lusen mile 25 a el suk me loeyuk yurin Togusra Ekish in an lal Golaiat, su pangpang Gat. Saap Devid el nunku mu an Gat pa an safla su Soul el fwa som nu we in sokol. Tusruktu, tia pat met kulansap lun togusra lun an Gat elos akilenulak Devid. Ke pal se Devid el long la metu elos akilenulak el, “arulana sangeng sel Ekish togusra lun Gat.”—1 Samuel 21:10-12.
8. (a) Mea Sam 56 el akkalemye nu sesr ke ma sikyak nu sel Devid in an Gat? (b) Fuka Devid el apkurun in tia ku in kaengla liki mise?
8 Met Filistia elos srukilye Devid. Saap pa inge pal se Devid el orala on soko su tuku ke insiel na paye su el siyuk sin Jeova: “Kom likiye sroninmutuk nu in sufwa Lom.” (Sam 56:8) Ke ma inge el akkalemye lulalfongi lal la Jeova el fwa tia mulkunla me keok upa lal a el karunganul ke inkanek kulang a loangela. Devid el nunku pa ke sie akwuk mwo in kiapela togusra lun an Filistia. El orala sie luma elan mukuikui oana sie met wel. Ke Togusra Ekish el liye ma inge, el sang kai nu sin met kulansap lal ke sripen elos usla sie “met wel” nu ye mutal. Kalem la, Jeova el akinsemwomwoye akwuk su Devid el oru. Sapkinyuk Devid elan som liki siti sa, a ke ma inge el pulakin sie pa me kasru nu sel ke el apkuran in tia ku in kaengla liki mise.—1 Samuel 21:13-15.
9, 10. Ke sripe fuka Devid el simusla Sam 34, a su met puspus su saap oasr ke nunak lal Devid ke pal se el simusla sam se inge?
9 Baibel el tia akkalemye fwin met puspus su sang kasru nu sel Devid elos kaengla pa nu in an Gat ku elos topang in sang me kasru nu sel ke sie mura in an Israel su on apkurun. Ke kutena ma su sikyak, paenang oasr me insemwomwo yok elos sifwilpa pulakin ke tukeni nu sie lalos ke pal se Devid el fwak nu selos ke inkanek mwo su Jeova el sifwil oru in molella. Pa inge ma sikyak ke pal se Sam 34 simusyukla, oana ma akkalemyeyuk nu ke pulo kas se su oasr ke sapta se inge. Ke fus itkosr meet ke sam se inge, Devid el sang kas in kaksak nu sin God ke el molella a el suli met nukewa su sang kasru nu sel elos in welul in akfulatye Jeova oana Met Molela Lulap lun met kulansap Lal.—Sam 34:3, 4, 7.
10 Devid a met nukewa su welul elos koneak sie an misla su wangin me sensen we ke luf se lun Adullam ke sie an su on in kalkal lun an Israel su oasr eol pukanten we, a on oasr ke lusen mile sengoul leyen kutulap lun an Gat. In an se inge, met Israel puspus su tia insemwomwo ke oiya puspus su sikyak ye kolyuk lal Togusra Soul elos mutamwauk in tuku a welulos. (1 Samuel 22:1, 2) Ke pal se Devid el simusla kas ke Sam 34:8-22, saap oasr ke nunak lal met nukewa inge. Kas in esmakin nukewa su oasr ke fus puspus inge arlena mwo a fwal pa nu sesr ke pal inge, a paye la kut ku in eis ma lane su tuku ke me lutlut yok ke on ku sam inge su arlena kato.
Ya Ma su Kom Nunku Yok el Oana Nunak Yok lal David?
11 “Nga fwa kaksakin Jeova pal e nu kemwa; kaksak lal fwa on in aolik pal e nu kemwa.” (Sam 34:1) In moulkin moul oana sie met kakaeng, Devid el nunku yok ke ma enenu lal ke moul, tusruktu in oana ke kas nukewa inge el akkalemye, la el tia lela me enenu lal ke len nukewa in akwanginyela lungse lal in kaksakin Jeova. Sie me srikasrak mwomwo nu sesr ke pal kut sun ma upa puspus! Ke kut oasr in loom lutlut, ke niyen orekma, yurin met Kristian wiyesr, ku ke orekma in luti peng mwo nu sin met puspus, lungse yok lasr pa in kaksakin Jeova. Nunku ke sripe puspus su oasr yurosr in oru ma inge! Ke sie me pupulyuk, wangin saflaiyen ma su kut ku in lotela a engankin ke orekma sakuruk a mwolena puspus lun Jeova. A nunku ke ma el akpayeye a orala tari ke inkanek lun u lal fwin fwalu! Fwinne elos sesumwos, Jeova el orekmakin met oaru puspus ke inkanek yok ke pal inge. Fuka orekma lun God fwin srikeyuk nu ke orekma lun met puspus su akfulatyeyuk sin met puspus lun fwalu? Ya kom tia insese nu sel Devid, su simusla pa: “Wangin sie oana kom in masrlon god puspus, O Jeova, a wangin orekma oana orekma lom”?—Sam 86:8.
11, 12. Sripe puspus fuka oasr yurosr in kaksakin Jeova pal nukewa?
12 In oana Devid, kut pulakin la kut enenu in sang kaksak nu sin Jeova pal nukewa ke sripen orekma puspus lal su wangin ma oana. Sayen ma inge, kut arlana insemwomwo in etu la Togusrai lun God el oasr tari ke poun tulik Usru ma patpat natul Devid, su Jisus Kraist. (Fwakyuk 11:15) Kalmen ma inge pa saflaiyen akwuk lun ma puspus inge apkurun me. Pal fwasru nu tok ma patpat nu sin met nukewa su piselos pus liki billion onkosr oasr ke me sensen. In pal somla soenna oasr ma eneneyuk oana ke pal inge in fwakak nu sin met puspus ke Togusrai lun God a ke ma el fwa oru nu sin metu ke pal na fototo fwasru a in kasrelos in wi kut in kaksakin Jeova. Paye la ma yok sripe emeet ke moul lasr pa in orekmakin kais sie pal mwomwo in akkeye met puspus in eis “peng mwo” inge meet liki patla.—Mattu 24:14.
13. (a) Su Devid el konkun ka, a kain met fuka akkalemye oiye mwomwo ka? (b) Fuka met fwokpap elos tuku nu ke congregation lun met Kristian ke pal inge?
13 “Ngunik fwa konkun in Jeova; met fwokpap fwa long ka, a engun.” (Sam 34:2) Ke fus inge Devid el tia konkun ke kutena ma su el orala. Ke sie me pupulyuk, el tia konkun ke inkanek mwo su el kiapela togusra lun an Gat ka. El etu akilenyeya la Jeova el karunganul ke pal se el oasr in an Gat a el kaengla ke sripen oasr kasru lun Jeova ka. (Soakas 21:1) Ke ma inge, Devid el konkun, tia kel sifwana, a in Jeova. Meyen Devid el akfulatye Jeova, oasr met fwokpap puspus su tuku nu yurin Jeova. Jisus el akfulatye pa inen Jeova, a ma inge amakin met pusisel puspus, su fusrasr in lutiyuk in forla nu Sel. Ke pal inge, oasr met fwokpap lun mutanfwal nukewa elos amakinyuk a tuku nu ke congregation lun met Kristian akmusrala fwin fwalu nu fon, su Jisus el pa Sifwe ka. (Kolosse 1:18) Insien met pusisel nukewa inge akkeyeyuk ke pal se elos long ke inen God su akfulatyeyuk sin met kulansap pusisel nukewa lal ke elos long ke peng lun Baibel, su ngun mutal lun God kasrelos in kalem ka.—Jon 6:44; Orekma 16:14.
Meeting Nukewa lun Met Kristian Akkeye Lulalfongi Lasr
14. (a) Ya Devid el insemwomwo in kaksakin Jeova ke pal el mukelana? (b) Me srikasrak fuka Jisus el akkalemye ke oiyen tukeni nukewa ke alu?
14 “O wi yu namwela [akfulatye, NW] Jeova, a lela kut in tukeni akfulatye el.” (Sam 34:3) Devid el tia insemwomwo in kaksakin Jeova ke pal el mukelana. El kulang in suli met asrouki lal nukewa in welul in akfulatye inen God. Ke inkanek ou inge, Jisus Kraist, su lumeyukla oana Devid Lulap, el insemwomwo in kaksakin Jeova ye mutun met puspus—ke loom in alu su pangpang synagogue, ke pal su oasr me akfulat puspus ke temple lun God in an Jerusalem, a ke el wi asrouki yurin met tuma lutlut nukewa lal. (Luk 2:49; 4:16-19; 10:21; Jon 18:20) Sie pal mwomwo na paye pa inge in etawi me srikasrak lal Jisus in kaksakin Jeova ke kais sie pal wi met lili wiyesr, yokna ke pal inge su kut “liye tu len apkuran me”!—Hibru 10:24, 25.
15. (a) Me kasru fuka ma sikyak nu sel Devid oayepa nu sin met asrouki nukewa lal? (b) Fuka kut ku in eis ma lane ke orekma lasr in wi meeting nukewa?
15 “Nga suk [siyuk sin, NW] Jeova a el topuk yu, a tulayula liki sangeng luk nu kemwa.” (Sam 34:4) Ma sikyak inge arlana yok sripe nu sel Devid. Ke ma inge, el fwak: “Met pakomuta se inge el wowoyuk, a Jeova el longol. A molella liki ongoiye lal nu kemwa.” (Sam 34:6) Fwin kut asrouki yurin met lili wiyesr, oasr pal mwomwo puspus lasr in srumon nu selos experience mwo puspus su oasr me akkeye ka la fuka Jeova el kasre kut in muteng ke ma upa puspus su sikyak. Ma inge akkeye lulalfongi lun met lili wiyesr, oana kas lal Devid akkeye lulalfongi lun met nukewa su kasrel. Ke ma sikyak nu sel Devid, met asrouki nukewa lal “elos ngetak nu sel [Jeova] a el koflelosyuk, a mutalos fwa tiana mekin.” (Sam 34:5) Fwinne elos kakaeng lukel Togusra Soul, elos tia pulakin mwekin. Elos lulalfongi la God el kasrel Devid, a mutalos akkalemye insemwomwo ku engan yok lalos. Ke inkanek ou inge, met sasu nukewa a nu selos su ekla met Kristian paye ke pal loeloes elos fwinsrak nu sin Jeova ke me kasru. Ke sripen elos sifwana pulakin me kasru lal, mutalos su arlana insemwomwo akkalemye sulela paye lalos in sruokye oaru lalos pal nukewa.
Akkalemye Kulo ke Kasru lun Lipufan Puspus
16. Fuka Jeova el orekmakin lipufan puspus lal in molikutla?
16 “Lipufan lun Jeova el muta in kalselosyuk su sangeng Sel, a molelosla.” (Sam 34:7) Devid el tia nunku mu orekma lun Jeova in molella el sie ma su ku in sikyak nu sel mukena. Paye, Devid el met akmusrala lun Jeova, el fwa togusra lun an Israel; tusruktu el etu la Jeova el orekmakin lipufan puspus lal in sang me karungin nu sin met oaru nukewa su alu nu sel, fwinne elos met pengpeng ku met pusisel. Ke pal lasr inge, met nukewa su wi ke alu paye elos pulakin tari kain in me kasru nukewa su Jeova el sang. In an Nazi Germany—oayepa in an Angola, an Malawi, an Mozambique, a in an puspus saye—met kol puspus in an nukewa inge elos orala akwuk upa in akwanginyela Met Lo lun Jeova. Orekma lalos wangin sripe. Meyen, Met Lo lun Jeova in an nukewa inge elos kapkapek a puseni ke elos tukeni akfulatye inen God. Efu? Meyen Jeova el orekmakin lipufon mutal puspus lal in karungin a kol met nukewa lal.—Hibru 1:14.
17. Ke inkanek puspus fuka lipufan lun God elos sang kasru?
17 In wekunang, lipufan lun Jeova elos ku in oru inkanek in kasru fwin oasr kutena met su oru me aktukulkul nu sin met puspus elos in sisila liki inmasrlon met kulansap lun Jeova. (Mattu 13:41; 18:6, 10) A fwinne kut tia etu ma inge ke pal sa, lipufan elos eisla kutena me kutong su akupaye orekma in kulansap lasr nu sin God, a elos karungin kut liki kutena me aksensenye kut nu ke oiyen fototo lasr nu sin Jeova. Ma yok sripe emeet, pa elos kol kut ke orekma in sulkakin “peng mwo ma patpat” nu sin met nukewa, wekunang an puspus su orekma in luti peng mwo orek we fwinne oasr me sensen upa puspus sikyak we. (Fwakyuk 14:6) Me akpayeye ke kasru lun lipufan puspus simusyukla pal nukewa ke me rid puspus su tuku ke Baibel su orekla sin Met Lo lun Jeova.a Experience puspus inge arlana puslala in fwak mu ma inge nukewa sikyak na ke wangin me kolyuk lun lipufan ka.
18. (a) Mea eneneyuk nu sesr kut in eis ma lane ke me kasru lun lipufan puspus? (b) Mea fwa akutyeyuki ke me lutlut toko?
18 In tafwela in eis ma lane ke me kolyuk a me karungin lun lipufan, kut enenu in akfulatye inen Jeova fwinne oasr me kolyai. Esam la, lipufan lun God elos oasr in masrlon met nukewa “su sangeng sin [Jeova]” mukena. Mea kalmen ma inge? Mea se inge sangeng sin God, a fuka kut ku in akyokye ma inge? Efu ku sie God kulang el lungse kut in sangeng sel? Kusensiyuk nukewa inge fwa akuteyuki ke me lutlut toko.
[Footnote]
a Liye buk inge Jehovah’s Witnesses—Proclaimers of God’s Kingdom (Met Lo lun Jeova—Met Puspus su Sulkakin Togusrai lun God), sra 550; 2005 Yearbook of Jehovah’s Witnesses (2005 Yearbook lun Met Lo lun Jeova), sra 53-54; The Watchtower, March 1, 2000, sra 5-6; January 1, 1991, sra 27; a February 15, 1991, sra 26.
Kom E Topuk Fuka?
• Ma upa puspus fuka ke Devid el oana sie met fwusr el muteng ka?
• In oana Devid, kut nunku yok ke mea?
• Nunak fuka kut akkalemye ke meeting nukewa lasr oana met Kristian?
• Fuka Jeova el orekmakin lipufan puspus lal in kasre kut?
[Map on page 13]
(For fully formatted text, see publication)
Ramah
Gath
Ziklag
Gibeah
Nob
Jerusalem
Bethlehem
Adullam
Keilah
Hebron
Ziph
Horesh
Carmel
Maon
En-gedi
Salt Sea
[Credit Line]
Map: Fwal nu ke map puspus ke Pictorial Archive (Near Eastern History) Est. and Survey of Israel
[Picture on page 13]
Fwinne el sie met kakaeng, Devid el akfulatye inen Jeova
[Picture on page 15]
Lulalfonigi lasr akkeyeyuk ke kut long experience puspus su oasr me akkeye ka su akkalemyeyuk ke tukeni nukewa lasr oana Met Kristian