Sifwil Moulyuk—Sie Me Luti Su Kasre Kom
“Oasr fwinsrak luk in God . . . tu a fwa oasr sifwil moulyuk nu sin met sumwos a met sesumwos.”—OREKMA 24:15.
1. Fuka sifwil moulyuk el ekla sie kusensiyuk yok ye mutun Sanedrin?
KE SAFLAIYEN orekma in fwufwasryesr aktolu lal oana sie missionary in yea 56 C.E., met sap Poul el oasr in an Jerusalem. Tokin met Rom elos sruokilye, elos esalang nu sin met nununku puspus ke court fulat lun met Ju, su pangpang Sanedrin. (Orekma 22:29, 30) Ke Poul el ngetla liye met puspus su wi ke court inge, el liye la kutu selos met Sadusi a kutu elos met Farisi. U luo inge elos tia oana sie ke kain in inkanek yok. Met Sadusi elos tia lalalfongi ke sifwil moulyuk; tusruktu met Farisi elos lalalfongi ka. In akkalemye lalalfongi lal ke sifwil moulyuk, Poul el fwak: “Met lili, nga sie met Farisi, mwen nutin met Farisi. A siyukyuk nga ke fwinsrak sa a sifwil moulyuk lun met mise.” Ke el fwak ma inge, el oru oasr sie akukuin sikyuk inmasrlon u lun met puspus inge!—Orekma 23:6-9.
2. Efu ku Poul el akola in oru sie oiye in sang me top nu ke lalalfongi lal ke sifwil moulyuk?
2 Yea luo somla, ke pal se el fwufwasryesr ke inkanek som nu in an Damascus, Poul el liye sie arurumu su el long pusren Jisus. Poul el siyuk sin Jisus: “Leum, mea ngan oruan?” Jisus el topuk: “Tuyuk, a fwala nu Damaskus, a ingo a fwa fwakyuk nu sum ma nu kemwa su pakiyuki nu sum in oru.” Ke pal se el tuku nu in an Damascus, Poul el koneyukyak sin sie met Kristian kulang su pangpang Ananias, met inge el aketeye: “God lun papa tumasr el pakikomi in etu ma lungse lal, a in liye El su sumwosmwosna [Jisus su sifwil moulyuk] a in long pusral.” (Orekma 22:6-16) Ke ma inge, tia sie me lut, la Poul el akola in aketeye a sang me top mwo nu ke lalalfongi lal ke sifwil moulyuk.—1 Piter 3:15.
Akkalemye nu sin Met Puspus Fwinsrak ke Sifwil Moulyuk
3, 4. Fuka Poul el akpayeye la el sie met su lalalfongi na paye ke sifwil moulyuk, a mea kut ku in lotela ke me srikasrak lal?
3 Tok kutu Poul el sikyuk ye mutal Governor Felix. Ke pal inge, Tertullus, el “sie met sramsram ye mutun met puspus” su akkalemye case lun met Ju in lainul Poul, el fwak mu Poul el met kol lun sie alu srisrik su koluk a purakak me lain inmasrlon met Ju nukemwa. In sang me top nu ka Poul fwakak ke kas pulaik: “A ma se inge nga fwakak nu sum, tu ou inkanek se su elos pangon ‘alu srisrik koluk,’ nga alu nu sin God lun papa tumasr.” Tokin ma inge, in akkalemye sifwe ku kisensiyuk yok sripe emeet, el tafwela in fwak: “Oasr fwinsrak luk in God, ma elos inge ouyepa sifwanu tawi, tu a fwa oasr sifwil moulyuk nu sin met sumwos a met sesumwos.”—Orekma 23:23, 24; 24:1-8, 14, 15.
4 Ke yea luo kutu tok, met su aolal Felix, pangpang Porcius Festus, el siyuk sin Togusra Herod Agrippa in welul oru kusensiyuk nu sel Poul su sie sin met kapur in prison. Festus el aketeye la met puspus su lainul Poul elos tia insese nu ke ma Poul el fwak mu “Jisus se su mise . . . el sifwil moul.” Ke el sang me aketeye Poul el siyuk: “Efu komwos ku nunku mu ma se inge yok liki ma komwos ku in lalalfongi, tu God el akmoulyeak met mise?” Ke ma inge el fwak: “Meyen nga eis ku sin God me, nga tu na ke len se inge a orek ma lo nu sin met pengpeng a met pusisel, a tia fwak kutena ma a ma na su Met Palu a Moses elos fwak tu a fwa siyuk, fuka Kraist el fwa keok, a fuka el meet ke sifwil moulyuk lun met mise, fwa fwakak kalem nu sin metu a nu sin met pegan pa.” (Orekma 24:27; 25:13-22; 26:8, 22, 23) Poul el sie met oaru su sang kasru nu ke me luti ke sifwil moulyuk! In oana Poul, kut ku in fwakak pa ke lalalfongi la sifwil moulyuk fwa sikyuk na paye. Tusruktu oiya fuka met puspus fwa akkalemye? Paye la kut ku in liye pa oiya su Poul el liye tari.
5, 6. (a) Orekma lun met sap inge in sang kasru ke sifwil moulyuk oru met puspus in akkalemye oiya fuka? (b) Ke kut akkalemye fwinsrak lasr ke sifwil moulyuk, mea ma yok sripe?
5 Nunku ke ma sikyuk meet liki orekma in fwufwasryesr akluo lal Poul oana sie missionary (oasr ke yea 49-52 C.E.) ke pal se el tuku nu in an Athens. El sramsram yurin met puspus su lalalfongi ke god puspus, a el kaifwelos in nunku ke akwuk lun God ke orekma in nununku lal nu sin met nukemwa fwin fwalu ke inkanek sumwosmwos lun sie met su el pakiyuki. Met se inge wangin sie sayel Jisus. Poul el aketeye la God el orala sie akwuk in akpaye ma inge ke el sifwil akmoulyelak Jisus. Oiya fuka met puspus elos akkalemye? Kut rid: “A inge, ke elos long ke sifwil moulyuk liki met mise, kutu selos aksruksruk, a kutu pa elos fwak: ‘Kut fwa sifwilpa long sum ke ma se inge.’ ”—Orekma 17:29-32.
6 Oiya inge fwal nu ke ma Piter a Jon elos liye tia pat tokin len in Pentecost 33 C.E. In pal sa oasr pa ip yok lun met Sadusi puspus ke me sramsram yok inge. Orekma 4:1-4 el akkalemye ke ma sikyuk: “A ke elos kaskas nu sin metu, met tol a kapten lun tempel a met Sadusi elos tuku nu yurolos, a toasr insielos meyen elos luti nu sin metu, a fwakak moulyuk liki met mise ke Jisus.” Tusruktu, kutu met elos akkalemye oiya mwo nu ka. “Met puspus selos su long elos lalalfongi, a pisen metu akurun limekosr tausen.” Kalem la, kut ku in liye pa oiya puspus su tia oana sie ke kut sramsramkin fwinsrak lun sifwil moulyuk. Ke ma inge, arulanu yok sripe kut in akkeye lalalfongi lasr ke me luti inge.
Lalalfongi a Sifwil Moulyuk
7, 8. (a) In oana ma akkalemyeyuk ke sie leta nu sin congregation in an Korint in century se meet, fuka lalalfongi el ku in wangin sripe? (b) Fuka sie etauk sumwos ke sifwil moulyuk el oru Met Kristian paye in srelulosla liki met Kristian kikiap?
7 Tia met nukemwa su ekla met Kristian in century se meet C.E. elos koneak la tia fusrasr in lalalfongi ke fwinsrak lun sifwil moulyuk. Kutu met su upa in lalalfongi ka elos wi ke congregation in an Korint. Nu selos Poul el simusla: “Nga sot nu sumwos, ma su nga ouyepa eis meet liki nu kemwa, fuka Kraist el mise ke ma koluk lasr fwal nu ke ma Simusla; a el pukpuki, a tu el moulyuk in len se aktolu fwal nu ke ma Simusla.” Tokin ma inge Poul el sang me akpayeye nu ke ma paye inge ke el fwak la Kraist su akmoulyeyukyak el “sikme sie pal nu sin met lili pus liki lumfoko,” pus selos srakna moul, Poul el fwak pa. (1 Korint 15:3-8) El sang kutupa me aketeye: “Fwin fwakak Kraist tu el moulyuk liki met mise, fuka kutu sumwos fwak tu wangin moulyuk lun met mise? A fwin, wangin moulyuk lun met mise, Kraist el tia moulyuk. A Kraist el fwin tia moulyuk, na wangin sripen luti lasr, a ouyepa wangin sripen lalalfongi lomwos.”—1 Korint 15:12-14.
8 Aok, me luti ke sifwil moulyuk el sie me luti su sramtauk lalalfongi lun met Kristian e ma lusrongten se fwin tia oasr sifwil moulyuk oana ma paye se. Paye la, etauk sumwos ke sifwil moulyuk el sralik met Kristian paye liki met Kristian kikiap. (Genesis 3:4; Ezikiel 18:4) Paenang, Poul el sang me luti ke sifwil moulyuk in weang “me luti su sramtauk” Christianity. Lela kut in kaifweang yok in “akwot nu ke sumwosmwoslana.” Poul el kaifwe, “a ma inge kut fwa oru, God el fwin likiye nu sesr.”—Hibru 6:1-3.
Fwinsrak ke Sifwil Moulyuk
9, 10. Kalme fuka Baibel el akkalemye ke kas inge sifwil moulyuk?
9 In akkeye yok lalalfongi lasr ke sifwil moulyuk, lela kut in kalweni kusensiyuk puspus inge: Mea Baibel el lungse in akkalemye fwin el sramsram ke sifwil moulyuk? Fuka me luti ke sifwil moulyuk el akfulatye lungse lun Jeova? Me top puspus nu ke kusensiyuk inge fwa kasru kut in futoto nu sin God a ke pal senpana fwa kasre kut in luti met puspus ke sifwil moulyuk.—2 Timote 2:2; Jemes 4:8.
10 Kas Grik su lungasyukla nu ke “sifwil moulyuk” oasr kalme ka in oana ke lumeyuk nu ke “sifwil tukakek.” Mea kalmeyen kas inge? In fwal nu ke Baibel, fwinsrak ke sifwil moulyuk el lalalfongi fukoko se la sie met el ku in sifwil moulyuk. Baibel el akkalemye pa la met se el akmoulyeyuk nu ke sie mano in ikwe ku mano in ngun, in fwal nu ke fwinsrak lal fwin el sifwil moulyuk nu fwin fwalu ku in kosrao. Kut insemwomwo in nunku yok ke lungse, lalmetmet, a ku lun Jeova su akkalemyeyuk ke fwinsrak mwolena inge lun sifwil moulyuk.
11. Fwinsrak ke sifwil moulyuk fuka met kulansap akmusrala lun God fwa eis?
11 Sifwil moulyuk lun Jisus a lun met akmusrala wiyel nukemwa etukyang nu selos mano in ngun su oralos in fwal in oru orekma in kulansap lalos in kosrao. Jisus a met akmusrala nukemwa wiyel elos fwa kulansap oana togusra ke Togusrai lun Messaia, su fwa orala oiya puspus ke Paredais fwin fwalu. Ye koko lun Jisus oana Met tol Fulat, met akmusrala nukemwa elos wi ke sie u lun met tol. Elos fwa sang me insemwomwo puspus su tuku ke me kise lun lango lun Kraist nu sin met nukemwa ke fwal sasu lun sumwosmwos. (Hibru 7:25, 26; 9:24; 1 Piter 2:9; Fwakyuk 22:1, 2) Ke pal inge, met akmusrala nukemwa su srakna moul fwin fwalu elos lungse in karunganang oiya mwomwo lalos nu sin God. Ke elos mise, elos fwa eis “me sang” lalos ke inkanek lun sifwil moulyuk nu ke moul in ngun ma patpat in kosrao. (2 Korint 5:1-3, 6-8, 10; 1 Korint 15:51, 52; Fwakyuk 14:13) “Kut fwin oeuang nu sel ke luman mise lal,” met sap Poul el simusla, “kut fwa ouyepa ke luman moulyuk lal.” (Rom 6:5) Tusruktu fuka nu selos su fwa sifwil moulyuk fwin fwalu oana met? Fuka fwinsrak lun sifwil moulyuk el oralos in futoto nu sin God? Kut ku in lotela ke me srikasrak lal Ebream.
Sifwil Moulyuk a Kawuk Nu Sin Jeova
12, 13. Sripe mwomwo fuka ke lalalfongi ke sifwil moulyuk oasr yurol Ebream?
12 Ebream, su akkalemyeyuk oana met “kawuk lun Jeova,” el sie met su oasr lalalfongi paye yuru. (Jemes 2:23) Poul el sramsramkin lalalfongi lal Ebream pal tolu ke el simusla mokul puspus a mutan puspus su oaru oana ke simusyukla in sapta ak-11 lun Hibru. (Hibru 11:8, 9, 17) Pal aktolu ke el sramsramkin ma inge el sramsram yok ke lalalfongi su Ebream el akkalemye ke el akos in kisekin mwen natul Isaak oana sie me kise. Ebream el lalalfongi la mwolela ke sie fute ke inkanek lal Isaak, Jeova el mwolela tari ka la ma inge fwa akpayeyuk. Fwinne Isaak el mise oana sie me kise, Ebream el “nunku tu God el ku in akmoulyelak, aok, liki met mise.”
13 Oana ke ma sikyuk, ke pal se Jeova el liye fukokoiyen lalalfongi lal Ebream, el sang soko kosro in orekmakinyuk in aola mwen natul oana sie me kise. Fwinne oinge, ma sikyuk nu sel Isaak el orala me pupulyuk nu ke sifwil moulyuk, oana ma Poul el aketeye tari: “El [Ebream] esal [Isaak] pa liki an ingo in sie me pupulyuk.” (Hibru 11:19) Sayen ma inge, oasr tari sripe yok lal Ebream ke lalalfongi lal nu ke sifwil moulyuk. Ya Jeova el tia sang ku nu ke manol Ebream in orek tulik ke pal se el a mutan kiyel, su pangpang Sera, elos matou tari in orek tulik natulos, su pangpang Isaak?—Genesis 18:10-14; 21:1-3; Rom 4:19-21.
14. (a) In fwal nu ke Hibru 11:9, 10, mea Ebream el sano? (b) In eis me insemwomwo puspus lun Togusrai ke fwal sasu, mea fwa sikyak nu sel Ebream? (c) Fuka kut ku in eis me insemwomwo puspus lun Togusrai?
14 Poul el akkalemyel Ebream oana sie metsa a sie met su muta ke loom nuknuk su “suk sie siti su oasr foundeson, su God el musai a orala.” (Hibru 11:9, 10) Tia sie siti paye pa inge in oana Jerusalem, siti se su temple lun God oasr we. A, siti se inge el lumeyuk nu ke kutu ma saye. Siti se inge pa Togusrai lun God in kosrao su met kol ka pa Jisus a met 144,000 welul. Met 144,000 ke mwolena lalos in kosrao sramsramkinyuk pa oana “siti mutal, Jerusalem sasu,” a oana “mutan kiyen” Kraist. (Fwakyuk 21:2) In yea 1914, Jeova el oralla Jisus oana Togusra Messaia ke Togusrai in kosrao a sapkin nu sel in oru kolyuk lal inmasrlon met lokwalok nu kemwa lal. (Sam 110:1, 2; Fwakyuk 11:15) In eis me insemwomwo puspus ke kolyuk lun Togusrai, Ebream, su pangpang “met kawuk lun Jeova,” el enenu in sifwilpa moulyak. Oapana nu sesr, tu kut in eis me insemwomwo puspus lun Togusrai, kut enenu in moul ke akwuk sasu lun God, fwinne kut wi ke u lulap su moulla liki Armagedun ku akmoulyeyukyak liki met mise. (Fwakyuk 7:9, 14) Tusruktu, mea sripen sifwil moulyuk?
Lungse lun God—Pelung Mwo nu ke Sifwil Moulyuk
15, 16. (a) Fuka kas palu se meet in Baibel el sang sripe mwomwo nu ke fwinsrak lasr ke sifwil moulyuk? (b) Fuka lalalfongi ke sifwil moulyuk el oru kut in futoto nu sin Jeova?
15 Futoto mwo lasr nu sin Papa tumasr in kosrao, oasr ke lalalfongi fukoko lasr oana lalalfongi lal Ebream, a akos lasr nu ke masap nukemwa lun God oru kut in akinsemwomwoyeyuk sin Jeova oana met sumwosmwos a in karunginyuk sin God oana met kawuk lal. Ma inge wise nu sesr pal mwomwo in eis ma lane ke kolyuk lun Togusrai. Paye, kas palu se meet simusyukla ke Kas lun God, in Genesis 3:15, el sang sripe mwo nu ke fwinsrak ke sifwil moulyuk a kawuk nu sin God. El palye tia in kunausla sifwen Setan mukena, a el oayepa palye ke kunanula lun kapin nien Futen mutan lun God. Mise lun Kraist fwin sak soko el lumeyuk nu ke kunanula lun kapin nie. Sifwil moulyuk lal tokin len tolu lumeyu nu ke akkeyela lun kinet inge a in oru inkanek in orekma fukoko lain “el su ku lun mise ma lal, pa inge, Setan su Devil.”—Hibru 2:14.
16 Poul el akesmakinye kut la “God el fwakak oiyen lungkulang lal nu sesr, in ma inge, tu Kraist el mise kasr, ke kut met koluk.” (Rom 5:8) In akkalemye kulo lasr nu ke lungkulang su oru kut in arulanu futoto nu sin Jisus a nu sin Papa tumasr su kulanglana in kosrao.—2 Korint 5:14, 15.
17. (a) Fwinsrak fuka Job el akkalemye? (b) Mea Job 14:15 el akkalemye kel Jeova, a ma inge oru kom in pulakin mea?
17 Job, sie met oaru su moul meet liki mutamweyen pal lun met Kristian, el ngetla pa nu ke sifwil moulyuk. El pulakin keok upa ke sripen ma Setan el oru nu sel. Tia oana ke met asrouki kikiap lal, su tia na fwak ke sifwil moulyuk, Job el eis me insemwomwo yok ke fwinsrak inge a el siyuk: “Ya sie met fwin mise, el fwa sifwil moul?” In sang topuk nu ka Job el sifwana fwak: “Len nu kemwa in meun luk nga fwa sano, nu ke pal se tulala luk fwa tuku.” Sramsramkin God lal, Jeova, el akilen a fwak: “Na kom fwa pang, a nga fwa topuk kom.” Ke el nunku ke pulakin lun Met Orekutla su kulang, Job el fwak: “Na kom fwa lungse orekma lun poum.” (Job 14:14, 15) Aok, Jeova el lungse in sano pal se ke met oaru nukemwa elos sifwil moulyuk. Ma inge oru kut in futoto nu sel ke kut sifwilpa nunku ke lungse a kulang su el akkalemye nu sesr fwinne kut met sesumwos!—Rom 5:21; Jemes 4:8.
18, 19. (a) Fwinsrak fuka oasr yurol Daniel in sifwil moul? (b) Mea kut fwa kalweni ke me lutlut toku?
18 Met palu Daniel, el akkalemyeyuk sin lipufon lun God oana sie “met su arulanu kulo,” el moulkin sie moul loes su oaru in oru orekma in kulansap. (Daniel 10:11, 19) El sruokye oaru lal nu sin Jeova pal nukemwa mutamwauk ke sisila lal in yea 617 B.C.E. nu ke mise lal tokin el eis sie arurumu in yea 536 B.C.E., ke yea aktolu lun togusra lun an Persia, su pangpang Cyrus. (Daniel 1:1; 10:1) In pal san ke yea aktolu lal Cyrus, Daniel el eis sie arurumu ke sikyuk lun mutanfwal ku puspus su aksafyeyukla ke ongoiye lulap su fwa tuku. (Daniel 11:1–12:13) Ke sripen el tia ku in kalem na paye ke aruruma sa, Daniel el siyuk sin lipufon se su sang ma inge: “O Leum luk, mea fwa saflaiyen ma inge?” In sang topuk nu ka lipufon sa akkalemye nu ke “pal safla,” su lusen pal san “met puspus su oasr etauk yuru fwa etu.” Nu sel Daniel sifwana, kain in fwinsrak fuka fwa oasr yurol? Lipufon sa el fwak: “Tu kom fwa mongla, a kom fwa tu in me usru lom in saflaiyen lenu.” (Daniel 12:8-10, 13) Daniel el fwa folok “ke pal in sifwil moulyuk lun met sumwosmwos,” ke pal in Kolyuk lun Kraist ke lusen sie tausen yea.—Luk 14:14.
19 Kut moul ke saflaiyen len safla a kut futotoeni nu ke mutamweyen Kolyuk lun Kraist ke lusen sie tausen yea, su futotoeni liki na pal se kut tufwana ekla met lalalfongi. Ke ma inge, kut enenu in siyuk sesr sifwana, ‘Ya nga fwa oasr ke fwal sasu in asrouki nu sel Ebream, Job, Daniel, a kutupa mokul oaru puspus a mutan oaru puspus?’ Kut ku in oasr we, kut fwin futoto nu sin Jeova pal nukemwa a akos masap nukemwa lal. Ke me lutlut toku, kut fwa kalweni fwinsrak nu ke sifwil moulyuk wi kutupa me aketeye ka in ku in etu la su fwa akmoulyeyukyak.
Ya Kom Esam?
• Oiya fuka akkalemyeyuk sin met puspus su Poul el liye ke el akkalemye fwinsrak lal ke sifwil moulyuk?
• Efu ku fwinsrak ke sifwil moulyuk oru met Kristian paye elos in siena liki met Kristian kikiap?
• Kut etu fuka la Ebream, Job, a Daniel oasr lalalfongi lalos ke sifwil moulyuk?
[Picture on page 6]
Poul, su tu ye mutun Governor Felix, el fwak ke lalalfongi fukoko ke fwinsrak lun sifwil moulyuk
[Picture on page 8]
Efu ku oasr lalalfongi lal Ebream ke sifwil moulyuk?
[Picture on page 10]
Job el eis me insemwomwo ke fwinsrak lun sifwil moulyuk
[Picture on page 10]
Daniel el fwa foloku ke pal in sifwil moulyuk lun met sumwosmwos