Ya kom enenu in lalalfongi ke reincarnation?
GREEK philosopher inge Plato el kapsreni lungse ke lalalfongi lun reincarnation. El lalalfongi la tukun mise lun mano, ngun, meyen el tia ku in mise, el som nu ke sie “luma nasnas.” Meyen wangin manol, paenang el ku in muta na ka ke lusen kutu pal a sano ke luma puspis. Na tukun el sifwil isusla ke siena mano, ngun el esam na a asroela na lumal meet. Fwal nu ke kas lal Plato, metu elos akkalemye lungse nu sin kutu met meyen elos liye nu sin met su elos lungse nu sa luma kato su elos lungse, esam, a suk.
Akilenyen Mutamweyen Reincarnation
Luti lun reincarnation akkalemye la ngun el tia enenu in mise. Ke ma inge lalalfongi ke reincarnation ku in tuku sin met puspis ku mutanfwal puspis su srukye kain in lalalfongi se inge la ngun tia ku in mise. Ke sripe se inge, met puspis elos lalalfongi la ma inge tuku fwin an Ijipt meet. Kutu met elos fwak la ma inge tuku ke an Babylonia meeta. In akpengpengye alu lun Babulon, met kol puspis ke alu lal akyokye me luti ke ngun su forfor a som nu ke ma puspis. Ke ma inge elos ku in fwak la met pengpeng lalos ke alu, elos inge sou lalos meet su mise a sifwil isusla.
Tusruktu, fwin an India pa luti lun reincarnation arulanu kapkapek. Met lalmetmet lun Hindu elos kaifweung in meun lain ma upa ke ma koluk fwin fwalu a ke keok inmaslon metu. ‘Fuka ma inge ku in fwal nu ke lalalfongi ke sie Met Orala sumwosmwos?’ Elos siyuk ou inge. Elos kaifweung in sang topuk ke ma tia kalem oanu fwinne God el sumwosmwos efu oasr ongoiye su sikyuk su tia ku in liyeyuk a ke ma sikyuk su tia oanu sie inmaslon met nu kemwa. Tia pat toko, elos orala “ma sap lun karma,” pa inge ma sap ke mutamwauk lun sie orekma a fwokin orekma se inge— ‘kutena ma sie met el taknelik, el ouyepa kosrani ma inge.’ Elos orala sie ‘me srikasrak’ a ke ma se inge sie met el ku in fwal ku sufwal ke orekma lal el ku in eis insemwomwo ku ongoiye ke moul lal ke sifwil isusla lal.
Kas se inge “karma” ku in kalmekin “orekma.” Sie met Hindu el fwak la tu in oasr karma mwo lun sie met el enenu in akfwalye moul lal ke akmwuk lun alu a an’u meyen elos fwin tia elos oru karma koluk. Orekma lal, ku karma, pa oakiye moul lal ke sifwil isusla puspis lal ke pal fwasru. “Oasr blueprint lun met nu kemwa su isusla, a ma inge oakiyuki tari fwal nu ke orekma lalos meet, fwinne oiyeltal ku lumaltal ku in akilenyuk fwal nu ke ma elos usru ke sou,” pa inge met philosopher Nikhilananda el fwak. “Ke ma inge sie met el sifwanu srulela pal fwasru lal el sifwanu pakiye aten moul lal ke pal fwasru. Tusruktu, nien sun yok emeet pa, in sukosokla liki akmwuk se inge su wangin saflaiye a in wilul Brahman—akmwuk ma patpat. Ma inge, oanu met puspis lalalfongi ku in sikyuk mukena fwin sie met el kaifweung in sun sie oiye su met nu kemwa insese ka wekunang etauk yok lun Hindu.
Ke ma inge me luti lun reincarnation el orekmakin me luti ke ngun su tia ku in mise oanu foundeson lal a ke foundeson se inge el orala ma sap lun Karma. Lela kut in liye mea Kas lun God, Baibel el fwak ke kain in lalalfongi se inge.
Ya Ngunmoul El Tia Ku In Mise?
In sang topuk ke kusensiyuk inge, lela kut in forla nu ke sie su oasr sumwos emeet in aketeye me sramsram inge—Kas su etuku ke ngun lun Met Orala. Ke buk se meet lun Baibel, Genesis, kut ku in etu kalme na paye lun “ngunmoul.” Fwin ke pal in orala lun mokul se meet, Edam, Baibel el fwak: “A Jeova God el srulela met liki kutkut in foko, a mongyung nu in fwael momong in moul, a el ekla sie ngunmoul.” (Genesis 2:7) Arulanu kalem, tia ngunmoul pa oasr yurin met a el pa ngunmoul. Kas Hibru su orekmakinyuk ke ngunmoul ke fus se inge pa neʹphesh. El sikyuk pal 700 kutu ke Baibel, a el tia sramsram ke kutena ma su tia ku in liyeyuk oanu ipen metu a el sramsram pal nu kemwa ke ma se su kom ku in liye a oasr in ikwe.—Job 6:7; Sam 35:13; 107:9; 119:28.
Mea sikyuk ke ngunmoul ke pal in mise? Tuni ma sikyuk nu sel Edam ke pal se ma el oru ma koluk, God el fwak nu sel: “Kom [fwa] folokla nu in foko, tu kom etukla liki foko. Tu kom kutkut, a nu ke kutkut kom fwa folokla.” (Genesis 3:19) Nunku ke kalmen ma inge. Meet liki God el orela liki kutkut, Edam el wangin. Tukun mise lal, Edam el folokla nu ke wangin.
Akkalemyeyuk fwusesr, Baibel el luti la mise el siena liki moul. In Ekklisiastis 9:5, 10, kut ku in rid: “Tu met moul etu tu elos fwa mise; a met mise tia etu kutena ma, a wangin pa me mol yurolos, tu esam lalos mulkunyukla. Kutena ma poum konoiyuk in oru, oru ke ku lom, tu wangin orekma, ku ma keneuk, ku etauk, ku lalmetmet, in Sheol, yen kom som nu we.”
Kalmen ma inge pa met mise elos tia ku in oru kutena ma ku pulakin kutena ma. Elos tia nunku kutena ma, ku elos esam kutena ma. Met sim lun Sam el fwak: “Nik komwos filiye lalalfongi lomwos in met fwisrak, ku in tulik nutin met su wangin kasru yuro. Mongol wanginla, a el folokla nu in fwal lal; in len sana nunkel wanginla.”—Sam 146:3, 4.
Baibel el arulanu akkalemye la ke pal in mise ngunmoul el tia som nu ke kutu mano, a el mise. “Ngun se su orek ma koluk—e fwa mise,” Baibel el akkalemye sumwos ou inge. (Ezekiel 18:4, 20; Orekma 3:23; Fwakyuk 16:3) Ke ma inge, me luti ke ngun su tia ku in mise—su pa inge foundeson na paye ke me luti lun reincarnation—tia ku in eis kutena kasru su tuku ke Ma Simusla. Fwin wangin kasru ou inge, me luti se inge musalla. Fwin ou inge, mea aketeye ke keok su kut ku in liyeyuk fwin fwalu?
Efu Metu Elos Keok?
Sripen ongoiye a keok lun metu oakiyuki nu ke moul sesumwos su kut usru sel Edam su koluk. “Ke ma inge, oanu ke sie met ma koluk ilyuk nu fwalu, a mise ke ma koluk, a ou inge mise tuku nu fwin met nu kemwa, meyen elos nu kemwa oru ma koluk,” Baibel el fwak. (Rom 5:12) Ke sripen kut nu kemwa tuku sel Edam, paenang kut nu kemwa ku in mas, matuo, a mise.—Sam 41:1, 3; Filippai 2:25-27.
Sayen ma inge, ma sap lun God ke moul lun met su tia ku in ekla el fwak: “Komwos in tia kiapeyukla: God el tia aksruksrukeyuk. Tu kutena ma sie met el taknelik, ma inge el fwa kosrani ouyepa; tu el su taknelik nu ke ikwel sifwanu, sin ikwe el fwa kosrani punoela.” (Galetia 6:7, 8) Ke ma inge, sie moul sukosok fokfok ku in kol nu ke me asor, putete fwinne tia akola ka, mas su tuku ke sripen oson ke mano. “Sie me lut meyen percent 30 ke cancer su uniye met [fwin an Merike] tuku ke orekmakinyen paip, a ke kutu oiyen moul, oanu ma metu el kang a wangin asrosr,” pa inge me rid inge Scientific American el fwak. Kutu ongoiye su kol nu ke me keok tuku ke orekma sufwal lun metu ke me kasrup lun fwalu.—Srike liye Fwakyuk 11:18.
Aok, ongoiye puspis lun metu ku in sis nu sel sifwanu ke sripen orekma koluk lal. Ke sripen ngun el ku in mise, paenang, ma sap ke ‘kosrani ma kom taknelik, tia ku in orekmakin in kapsreni ongoiye lun met ke sie karma—ku orekma lun sie meet in pal meeta. “Tu el su mise tari el aksumwosyeyuk liki ma koluk,” Baibel el fwak; (Rom 6:7, 23) Ke ma inge fwokin ma koluk tia ku in wisla nu ke sie moul tukun mise lun sie met.
Setan su Devil el ouyepa orala me keok puspis. Ke ma paye, fwalu se inge oasr ye koko lal Setan. (1 Jon 5:19) A oanu Jisus Kraist el palye, met tumal lutlut lal elos fwa ‘srunga sin met e nu kemwa ke el.’ (Mattu 10:22) Ke sripe se inge, met sumwosmwos pal nu kemwa elos sun ma upa yok liki met koluk.
Ke fwalu se inge oasr kutu ma sikyuk su kut tia kalem efu ma inge sikyuk. Sie met kasrusr mui el ku in ikori a kuf ke akutun. Sie un met solse fukoko el ku in kuf ke un met solse munas. Sie met lalmetmet el ku in kofla in konaok orekma ke ma inge el ku in musrensral. Met puspis su oasr kalem yok in orala business saap, ke sripen oasr ma sikyuk el tia ku in orekmakin lalmetmet lal, ke ma inge el muta in sikasrup. Saap sie met lalmetmet el purakak mulat lun met kol lal paenang el srungel. Efu ma inge nu kemwa sikyuk? “Meyen pal a ma sikyuk tuku nu selos nu kemwa,” pa inge topuk lal Togusra Solomon.—Ekklisiastis 9:11.
Met nu kemwa keok tari meet liki met lalmetmet lun Hindu elos srike in aketeye efu ma inge sikyuk. Tusruktu ya oasr kutena fwinsrak mwomwo ke pal fwasru? A kain in mwolela fuka Baibel el sang nu sin met mise?
Sie Pal Fwasru Su Oasr Misla
Met Orekutla el mwolela la kitin pal lula el aksafyela fwalu se inge su muta ye koko lal Setan. (Soakas 2:21, 22; Daniel 2:44) Sie un met sasu sumwos— “sie fwalu sasu”—ke pal ingo sie ma paye. (2 Piter 3:13) Ke pal inge “met su muta we fwa tia fwak: ‘Nga mas.’ ” (Isaia 33:24) Fwinne keok su tuku ke mise e fwa wanginla, meyen God “el fwa ela sroninmutalos nu kemwa, a a fwa wangin pa mise, a elos fwa tia sifwil asor, ku tung, ku ngal. Tu ma meeta wanginla.”—Fwakyuk 21:4.
Fwin kut sramsram ke met su muta ke fwalu sasu lun God su el mwolela, met sim lun Sam el fwak: “Met sumwosmwos elos fwa usru fwalu, a muta we ma patpat.” (Sam 37:29) Yok liki ma inge, met fwokpap “elos fwa sifwanu akengunyelos in misla puspis.—Sam 37:11.
Mukundbhai, su srumonyuk ke me lutlut se meet, el mise tari a tia etu mwolela mwolanu lun God. Tusruktu million puspis sin met mise su tia etu God oasr fwinsrak lalos in sifwil moulyuk ke sie fwalu sasu su oasr misla, meyen Baibel el mwolela: “Tu a fwa oasr sifwil moulyuk nu sin met sumwos a met sesumwos.”—Orekma 24:15; Luk 23:43.
Kas se inge “sifwil moulyuk” langasyukla ke kas Grik inge a·naʹsta·sis, su ku in kalmekin “sifwil tuyuk.” Ke ma inge kalmen sifwil moulyuk pa, oiyen sie met meet liki el mise e fwa sifwil folokonla nu sel.
Met su Orala kosrao a fwalu wangin saflaiyen lalmetmet lal. (Job 12:13) In esam oiyen moul lun sie met tia upa nu sel. (Srike liye Isaia 40:26) Jeova el ouyepa tingtingi ke lungse. (1 Jon 4:8) Ke ma inge, el ku in orekmakin nunuk sumwosmwos lal, tia in akkeokye met mise ke sripen ma koluk su elos oru meet liki elos mise, a in akmoulyelosla ke sie paredais fwin fwalu a srukye sie oiye su oanu oiye na paye lalos meet liki elos mise.
Nu sin million puspis sin met oanu Mukundbhai, kalmen sifwil moulyuk lalos pa sifwil asrouki nu sin met su elos lungse. Tusruktu nunku kalmen ma inge nu selos nu kemwa su moul misinge. Orekmakin me pupulyuk lun mwen nutul Mukundbhai, su akilen ma paye mwolanu ke God a ke akmwuk lal. Fuka sie me insemwomwo nu sel in etu la papa tumal el tia sremla ke sie lalalfongi ke sifwil isusla su wangin safla, su kais sie isusla inge raunela ke ma koluk a keok! Aok el mutol na in mise, sano sifwil moulyuk. Fuka sie me insemwomwo nu sel in nunku la ke sie pal el ku in akkalemye nu sin papa tumal ma el lotela tari ke Baibel!
Pa inge lungse lun God “tu met e nu kemwa in moliyukla, a tuku in etu ma paye.” (1 Timote 2:3, 4) Pa inge pal in lutlut fuka kom, wikin million puspis sin met su oru tari ma lungse lun God ku in moul ma patpat ke sie paredais fwin fwalu.—Jon 17:3.
[Blurb on page 7]
“Pal a ma sikyuk tuku nu selos nu kemwa.”—Ekklisiastis 9:11
[Box on page 6]
Oiyen God a Ma Sap lun Karma
“Ma sap lun karma,” Mohandas K. Gandhi el aketeye pa, “sie ma sikyuk su kom tia ku in fwasr liki. Ke ma inge wangin enenu nu sin God in oru ma lungse lal ka. El oakiye ma sap, ke kas pupulyuk, tukun ma inge el tia sifwil loang ka.” Gandhi el konaok la eketeye se inge akfosryel na paye.
Ke inkanek saye, mwolela ke sifwil moulyuk akkalemye la God el nunku yok ke ma orekla lal. In akmoulyeyuk sie met mise ke sie paredais fwin fwalu, God el enenu in etu a esam ma nu kemwa ke met se inge. Ke ma inge arulanu kalem la God el kurungin kais sie sesr na paye.—1 Piter 5:6, 7.
[Picture on page 5]
Wheel lun Hindu ke mise a sifwil isusla
[Picture on page 8]
Kas lun God el luti ke sifwil moulyuk