Imibuzo Evela Kubafundi
◼ Ingabe uJesu “uNkulunkulu” okubhekiselwe kuye kumaHeberu 1:8?
Qha. Ubufakazi obuqinile bubonisa ukuthi uJehova. Ngokwe“New World Translation,” amaHeberu 1:8 athi: “Kodwa maqondana neNdodana: ‘UNkulunkulu uyisihlalo sakho [seNdodana] sobukhosi phakade naphakade.’” Lokhu kubonisa ukuthi isihlalo sobukhosi sikaJesu, isikhundla sakhe noma igunya njengombusi, sinomthombo waso kuJehova uNkulunkulu uMninimandla onke.
Nokho, abakholelwa kuZiqu-zintathu bakhetha i“Authorized Version,” noma “IBhayibheli lesiZulu,” elihumusha amaHeberu 1:8 ngalendlela: “Kepha ngeNdodana uthi: Isihlalo sakho sobukhosi, Nkulunkulu, singesaphakade naphakade.” Kanjalo, banomuzwa wokuthi uJesu uboniswa njengofanayo noNkulunkulu uMninimandla onke. Kungani lokhu kungaqondile?
Okokuqala, phawula umongo wendaba. Ezinguqulweni eziningi, evesini ngokwalo noma emazwini aseceleni, amaHeberu 1:9 afundeka kanje: “UNkulunkulu, uNkulunkulu wakho, ukugcobile ngamafutha.” Lokhu kwenza kube sobala ukuthi okukhulunywa ngaye evesini lesi-8 akuyena uNkulunkulu, kodwa othile okhulekela uNkulunkulu futhi ugcotshwe nguye.
Okwesibili, kumelwe kuphawulwe ukuthi amaHeberu 1:8, 9 acashunwe kuHubo 45:6, 7, ekuqaleni elalibhekiselwe enkosini engumuntu yakwaIsrayeli. Ngokuqinisekile umbhali walelihubo akazange acabange ukuthi lenkosi engumuntu yayinguNkulunkulu uMninimandla onke futhi umbhali wamaHeberu akazange acabange ukuthi uJesu wayenguNkulunkulu uMninimandla onke. Sikhulumela lokhu, isazi uB. F. Westcott sathi: “Kuyinto cishe engenakwenzeka ukuthi u] אלוהים‘Elo·himʹ, “uNkulunkulu”] ekuqaleni wayengabhekiselwa enkosini. . . . Kanjalo ngaphansi kwazo zonke izimo kubonakala kungcono kakhulu ukuthatha amazwi endlela yokuqala yokuhumusha: “UNkulunkulu uyisihlalo saKho (noma isihlalo saKho uNkulunkulu), okungukuthi ‘umbuso waKhe umiswe kuNkulunkulu.’”
Nokho-ke, ngesizathu esihle i“New World Translation” nezinye izinguqulo eziningana zihumusha amaHeberu 1:8 ngokuthi, “uNkulunkulu uyisihlalo sakho.” (Bheka i“An American Translation, Moffatt;” namazwi aseceleni e“American Standard Version,” “Revised Standard Version” ne“The New English Bible.”) Lokhu kwenza kube sobala ukuthi “iNdodana” uJesu Kristu, inoNkulunkulu ongaphezu kwayo.
◼ Emfanekisweni kaJesu wamabele nokhula, ingabe “ukhula” luhlanganisa labo abaye baba izihlubuki muva nje?
Qha, ngoba ngokuqinisekile abalona “ukhula.”
Lomfanekiso nencazelo kaJesu yawo itholakala kuMathewu 13:24-30, 37-43. ‘Ensimini,’ eyizwe, “iNdodana yomuntu,” yatshala “imbewu enhle,” emelela “amadodana ombuso,” amaKristu aqotho agcotshiwe. Khona-ke uDeveli watshala “ukhula” olwalungase lubonakale ‘lungamabele,’ kodwa eqinisweni “amadodana omubi,” ngokusobala amaKristu mbumbulu lawo ayekhona ngesikhathi esifanayo njengafana namabele angamaKristu eqiniso. Lokhu kwenzeka ikakhulukazi ngemva kokufa kwabaphostoli. (2 Thesalonika 2:6, 7) Kuwo wonke amakhulu eminyaka bekunabaningi ababethi bangamaKristu, kuhlanganise nabefundisi abasakaza izimfundiso zamanga.
UJesu wathi phakathi nesikhathi sokuvuna, “ukuphela kwezwe,” “ukhula” lwaluyoqoqwa futhi “lushiswe ngomlilo.” Abanye bangase babheke inani elincane labantu abaye bahlubuka muva nje njengokuqoqwa ‘kokhula.’ Kodwa uJesu akazange asho ukuthi “ukhula” lwaluke lwaba “amabele” futhi lwaphenduka lwaba lubi. Lwalutshalwe ‘luwukhula’ futhi lwahlala lunjalo, ngokuvumelana nomthetho wokuzalana wokuthi izitshalo ziveza ‘ngokwezinhlobo zazo.’ (Genesise 1:11, 12) Sidinga ukukhumbula, nokho, ukuthi ekukhulumeni ‘ngokukhula,’ uJesu wayebikezela uhlobo oluthile lwamaKristu amanga noma amaKristu mbumbulu ayeyovela. Wayengakhulumi ngabantu ngabanye besigaba ‘samabele’ ababeyoba babi, babe njengezinhlanga ezibolile zamabele.
Izihlubuki zosuku lwabaphostoli nabafana nazo namuhla abamelelwa “ukhula.” Nokho iBhayibheli libonisa ukuthi izihlubuki ezinjalo ‘azisizo ezakithi,’ azinakuvunyelwa uNkulunkulu futhi kumelwe zigwenywe amaKristu aqotho. Noma imuphi ohlubukayo futhi angaphenduki ekugcineni kwalesisimiso sezinto uyothola into efanayo emiselwe “ukhula,” ‘ukushiswa emlilweni’ noma ukubhujiswa ngokuphelele.—Thithu 3:10; 1 Johane 2:18, 19; 2 Johane 9-11.