JUNE 15-21, 2026
INGOMA 122 Cinani, Ninganyakatiswa!
Bani Nembono Lokahle Ngetinkinga
“Nanobe ngicindzeteleka futsi ngibhekana nebumatima, ngichubeka ngiyitsandza imitsetfo yakho.”—HLA. 119:143.
LOKUTAWUCOCWA NGAKO
Kulesihloko sitawucoca ngekutsi kuba nembono lokahle ngetinkinga kungasisita kutsi sikhone kubhekana nato ngendlela lephumelelako.
1-2. Yini lokufanele siyente kuze sikhone kubhekana netinkinga tetfu ngendlela lephumelelako? (Buka nesitfombe.)
UPHATFWA kabi yini nyalo, nobe uphikiswa ngemalunga emndeni, nobe uphatfwa kabi ngenca yekukholwa kwakho? Uyagula yini nobe unetinkinga letibangelwa kukhula ngeminyaka? Wehlelwe yintfo lebuhlungu yini, njengekushonelwa ngumuntfu lomtsandzako? Njengaletinyenti timvu taJehova letiligugu, kungenteka kuphila kwakho ‘kugcwele tinkinga nelusizi.’—Hla. 90:10.
2 Kuze sikhone kubhekana netinkinga tetfu ngendlela lephumelelako, kufanele sibe nembono lokahle ngato. Kufaka ekhatsi ini loko? Singakufananisa nganayi indlela: Tinkinga ekuphileni tingafananiswa netintfo letiyingoti longahle ubhekane nato nawusashayela imoto. Ungayisa lemoto ngesencele nobe ngesekudla, kuye ngekutsi yini lena leyingoti, nobe wehlise litubane nobe ume sikhashana. Kodvwa kuze wente kahle kuleso simo, kufanele uyibone kahle lentfo leyingoti. Angeke uyibone nangabe emafasitelo akho ambonywe lichwa nobe aneludzaka. Ngendlela lefanako, kuze sikhone kubhekana netinkinga tetfu ngendlela lephumelelako, kufanele sitibuke ngendlela Jehova latibuka ngayo. Kulesihloko, sitawucoca (1) ngendlela lekahle yekubuka tinkinga tetfu, (2) kutsi kungasilimata njani kubuka simo lesikuso ngendlela lekabi, kanye (3) naletinye tintfo lesingatenta kuze sibe nembono lokahle nasivelelwa tinkinga.
Kufanele sibe nembono lokahle ngetinkinga tetfu kuze sitawukhona kubhekana nato ngendlela lephumelelako (Buka sigaba 2)
UMBONO LOKAHLE NGETINKINGA
3. Yini lokufanele siyemukele mayelana nekuphila kulelive lelibi?
3 Angeke sikhone kutibalekela tinkinga kulelive lelibi. Nasisenesono futsi sisaphila kulelive lelibuswa nguSathane, sitawehlelwa tinkinga. Ngetulu kwaloko, njengobe lelive liya ngasekupheleni, sitawubhekana netinkinga letinyenti kakhulu, kungaba tinkinga letibangwa tehlakalo temvelo nobe letibangwa kutsi bantfu benta tintfo letimbi. (Mat. 24:8; 2 Thim. 3:13) Kube Jehova bekangalungisa tonkhe tinkinga letinjalo nyalo, bekungabonakala ngatsi ubambisene naSathane ekubuseni lelive. Kulelive, kute lesingakwenta, vele titasehlela ‘tikhatsi tenhlekelele.’—Shu. 9:12.
4. Ngutiphi letinye tinkinga emaKhristu labhekana nato?
4 EmaKhristu aphindze abhekane naletinye tinkinga. Jesu bekavame kutjela bafundzi bakhe kutsi bebatawuphatfwa kabi ngenca yekukholwa kwabo. (Mat. 24:9; Joh. 16:2) Kukwati loko kuyasisita kutsi kukholwa kwetfu kunganyakatiswa tinkinga letinjengaleti. (1 Thes. 3:3, 4) Nasibeketelela tinkinga ngenca yekuba nekukholwa lokucinile, singaciniseka kutsi solo sisendleleni leholela ekuphileni lokuphakadze. Ngetulu kwaloko, sisuke sikhombisa kutsi sisekela bani kulendzaba lebaluleke kakhulu lesemkhatsini waJehova naSathane. Lokunye Sathane lakwentako njengobe ahlasela libito laNkulunkulu, utsi bantfu bakhonta Nkulunkulu ngenca yetizatfu tebugovu nje kuphela. Kuze etame kuveta kutsi loko lakushoko kuliciniso, ubahlasela kamatima bantfu baJehova. (Jobe 1:9-11) Nasibeketela ngenca yekutsi siyamtsandza Jehova, simenta ajabule.—Taga 27:11.
5. Yini lesingayifundza kuMshumayeli 7:13, 14? (Buka netitfombe.)
5 Jehova uyativumela tintfo letimbi kutsi tenteke. Jehova akayuze ente lokubi nobe asivivinye ngetintfo letimbi. (Jak. 1:13) Nanobe kunjalo, iNkhosi Solomoni yabhala kutsi ‘lilanga lenhlekelele’ ‘lingumsebenti waNkulunkulu weliciniso.’ (Fundza Umshumayeli 7:13, 14.) Njengalokuvamile, lana liBhayibheli litsi Jehova wenta lokutsite kantsi ecinisweni uyakuvumela kutsi kwenteke. Solomoni usinika seluleko lesihle lesingasisita kutsi sibe nembono lokahle ngetinkinga lesibhekana nato. Kwekucala, kufanele sibuke tintfo njengobe tinjalo nasisaphila kulelive laSathane, lamanye emalanga atasihambela kahle kantsi lamanye abe mabi. Nangabe sinelilanga lelihle, singakhombisa kutsi siyabonga ngebuhle baNkulunkulu futsi silitsatse njengesipho lesivela kuye. Kwesibili, Solomoni usikhumbuta kutsi ‘angeke sati kutsi likusasa lisiphatseleni,’ kungaba kutsi lelo langa lisiphatsele lokuhle nobe tinkinga. Tinkinga letingakalindzeleki tehlela labalungile nalabangakalungi.
Kufanele sibuke tintfo njengobe tinjalo nasisaphila kulelive laSathane, lamanye emalanga atasihambela kahle kantsi lamanye abe mabi (Buka sigaba 5)
6. Yini lengenta Jehova avumele kutsi sibe netinkinga? (KumaHebheru 12:7, 11)
6 Nangabe sinembono lokahle ngetinkinga tetfu, sitawubona kutsi Jehova usifundzisa kutsi singatetsembi tsine, kodvwa setsembele kuye. Jehova uhlale atibona tinkinga tetfu, futsi unendzaba nekuhlupheka kwetfu. Ngisho nalapho asivumela kutsi sihambe “esigodzini lesimnyama tsu!,” uyachubeka asicondzisa, asicinisekisa kutsi uyasitsandza futsi asiniketa emandla lesiwadzingako kuze sicinisele. (Hla. 23:4) Tinkinga tiphindze tisisite sibone lapho sibutsakatsaka ngakhona, futsi ngekusitwa nguNkulunkulu sikhone kutfutfukisa buntfu betfu. (Fundza KumaHebheru 12:7, 11.) Sibonelo nje, Jobe bekufanele afundze kutfobeka. Akusuye Jehova lowenta kutsi Jobe abe netinkinga; nobe kunjalo, wativumela kutsi tibe khona futsi watisebentisa kuze amsite afundze tifundvo letibalulekile. (Jobe 42:1-6) Kodvwa ngisho nobe singehlelwa yini, siyati kutsi nobe yini Jehova lavumela kutsi yenteke ngeke isilimate kuze kube phakadze. Nangabe sibeketelela tinkinga tetfu ngekwetsembeka, ‘sitawuphumelela.’—Rom. 8:35-39.
7. Yini lengakwenta ujabule ngisho nangesikhatsi usaphatfwa kabi ngenca yekukholwa kwakho?
7 Singajabula nasisaphatfwa kabi. Nangabe uphatfwa kabi ngenca yekukholwa kwakho, ungacabangi kutsi Jehova akasakubusisi. Kunaloko, kuphatfwa kabi kukhombisa kutsi uyakwemukela. (Mat. 5:10-12) Nangabe unembono lokahle, ungajabula futsi uchubeke utihlonipha nawuphatfwa kabi ngenca yekutsi ungumKhristu, njengobe nje kwenta baphostoli. (Imis. 5:40-42) Ngetulu kwaloko, ungasita nalabo labangasibo boFakazi kutsi bafundze liciniso futsi “bakhatimulise Nkulunkulu.” (1 Phet. 2:12) NjengaJosefa, ungaphumelela nawusenetinkinga, hhayi nje kuphela nasetiphelile.—Gen. 39:3, 23.
8. Yini lenye lesikhutsata kutsi sibeketelele tinkinga tetfu?
8 Tinkinga tetfu titawuphela. Loko lokwenteka kuJobe kuyasikhumbuta kutsi tinkinga tetfu titawuphela. Ecinisweni, “Jehova wakubusisa kuphila kwaJobe kwakamuva kwendlula kwasekucaleni.” (Jobe 42:12) Ngendlela lefanako, Jehova wetsembisa kubusisa “kuphila [kwakho] kwakamuva,” lokuyimphilo lotayiphila kuze kube phakadze, ayibusise kwendlula lemphilo yasekucaleni lemfishane legcwele tinkinga. Loko kukhutsata ngamunye wetfu kutsi acinisele kuze kube sekugcineni!—Mat. 24:13.
INDLELA UMBONO LONGASIWO LONGASILIMATA NGAYO
9. Kungasilimata njani kuba nembono longasiwo ngetinkinga tetfu?
9 Ngisho nobe sibhekene nayiphi inkinga, kufanele sibe nembono lokahle ngayo kuze sigweme kutibangela letinye tinkinga. Sibonelo nje, singahle sive shengatsi nguJehova lobangela tinkinga tetfu. Kwaphela sikhatsi Jobe eva ngatsi nguJehova lobangele tinkinga takhe, futsi lombono longasiwo wamenta ‘wetama kutiveta alungile kunaNkulunkulu.’ (Jobe 32:2) Ngendlela lefanako, Nawomi wacale wasola Jehova ngenca yetinkinga takhe. (Rut. 1:13, 20, 21) Kube Jobe naNawomi bachubeka nalombono wabo longasiwo, loko bekungalimata buhlobo babo naJehova. (Taga 19:3) Nobe kunjalo, Jehova wabasita kutsi babe nembono lokahle ngetinkinga tabo futsi wababusisa ngenca yekwetsembeka kwabo.
10. Yini lesingacala kutibuta yona nasinetinkinga?
10 Ngisho nobe siciniseka kutsi akusuye Jehova lobangela tinkinga tetfu, singahle sicale kutibuta kutsi usenendzaba yini natsi. Kucabanga ngaleyondlela kungasicedza emandla. (Taga 24:10) INkhosi Davide nemphrofethi Habakhuki baba netinkinga, futsi bebahle batibuta kutsi Jehova uyabalalela yini nabakhala kuye bacela lusito. (Hla. 10:1; Hab. 1:2) Nobe kunjalo, abazange bayekele kuthantaza. Jehova wawacinisekisa lamadvodza letsembekile kutsi uyawasekela, futsi utawenta lokufanako nakuwe.—Hla. 10:17.
11. Yini lengenteka kitsi nangabe site umbono lokahle ngetinkinga tetfu?
11 Nasite umbono lokahle ngetinkinga tetfu, tingasimangalisa natenteka, mhlawumbe size sicabange kutsi tintfo letinjena akukafaneli ngabe tiyenteka kitsi. (1 Phet. 4:12) Bafundzi baJesu bakutfola kumatima kwemukela kutsi bekatawuphatfwa kabi kamatima. (Luk. 18:33, 34) Nanobe bekabatjele ngalokucacile ngetintfo lebetisetawenteka kuye, umphostoli Phetro watsi Nkulunkulu ngeke akuvumele loko kutsi kwenteke. Jesu bekati kutsi kucabanga ngalendlela bekungamvimbela kutsi ente intsandvo yaJehova, ngako wekhuta Phetro. (Mak. 8:31-33) Ngisho nangemuva kwekufa kwakhe, bafundzi bakhe bebasolo bangasheshi kucondza kutsi yini lebangela letintfo kutsi tenteke. Nobe kunjalo, Jesu akazange abalahle. Ngesikhatsi akhuluma nabo ngemuva kwekuvuswa kwakhe, wabasita kutsi babe nembono lokahle ngekuhlupheka kwakhe ngekutsi ‘abachazele imiBhalo.’ (Luk. 24:25-27, 32, 44-48) Kucabangisisa ngaloko Jesu labafundzisa kona bekutawubasita balungele kuphikiswa lebebatawubhekana nako ngekushesha njengobe babalandzeli bakhe. Kufundza emaciniso lasemiBhalweni kungasisita kutsi natsi sikulungele kuphatfwa kabi.
12. Kungasenta sitive njani kuba nembono longasiwo ngesimo lesikuso?
12 Kuba nembono longasiwo ngesimo setfu kungasenta sive shengatsi sibi kakhulu kunaloko lesingiko mbamba. Jesu wakhombisa lenye indlela lokungenteka ngayo loko emfanekisweni wetisebenti tasensimini yemagilebisi. Letinye taletisebenti betikhatsatekile ngenca yemholo beticabanga kutsi ngabe tiniketwa wona, kodvwa lomnikati wensimu watjela lesinye saletisebenti watsi: “Ndvodza, kute lokubi lengikwentile.” (Mat. 20:10-13) Lokwenta letisebenti takhonona akusiko kutsi betiphetfwe kabi, kodvwa kungenca yekutsi betilindzele intfo lebekungakafaneli ngabe tiyilindzele. Lamuhla, labanye boFakazi bativa ngaleyondlela. Sibonelo nje, beva ngatsi abakaphatfwa kahle nangabe banganikwa leminye imisebenti enhlanganweni, nobe nabangasachubeki nekwenta leminye imisebenti bebayenta enhlanganweni. Ngutiphi tintfo lesingatenta kuze sibe nembono lokahle ngesimo lesimatima lesikuso?
LOKO LESINGAKWENTA NASEHLELWA TINKINGA
13. Yini lengenteka nawehlelwa tinkinga?
13 Kungenteka uyawati emaciniso lasemiBhalweni lamayelana netinkinga. Mhlawumbe ukile wawacocela labanye kuze ubasite babeketelele tinkinga tabo. Nobe kunjalo, nasetehlele wena, mhlawumbe ungakutfola kumatima kuhlala unembono lokahle ngato. Sibonelo nje, ungeva shengatsi Jehova uyakujezisa nobe akayilaleli imithantazo yakho. Yini longayenta kuze uhlale unembono lokahle ngetinkinga takho?
14. Yini longathantaza uyicele nawunetinkinga? (KubaseFiliphi 4:13)
14 Cela Jehova akusekele. Tjela Jehova ngenkinga yakho nekutsi ikwenta utive njani. Ungamcela ngalokucondzile kutsi ufise akusite njani. Ungacela nekutsi akuphe umoya wakhe longcwele lotakunika emandla kanye nekuhlakanipha lokudzingako kuze ucinisele. Kodvwa khumbula kutsi Jehova angaphendvula imithantazo yakho ngendlela longakayilindzeli. (Ef. 3:20) Angahle acondzise netingilosi nobe bazalwane bakho nabodzadze kutsi bakusite. (Hla. 34:7) Ngako yemukela nobe nguluphi lusito Jehova lakunika lona. Uphana ngemusa umoya wakhe, futsi ungakwenta ukhone kubhekana nanobe nguyiphi inkinga.—Fundza KubaseFiliphi 4:13.
15. Yini letakusita ubeketelele tinkinga? (Buka nesitfombe.)
15 Namatsela eluhlelweni lwakho lwekukhonta Nkulunkulu. Yenta loko longakhona kukwenta ngisho nobe ungasakhoni kunamatsela ncamashi eluhlelweni lwakho lwekukhonta Nkulunkulu njengaphambili. Nawubhekene netikhatsi ‘leticindzetelako naletimatima,’ kudzingeka kakhulu kutsi ngaleso sikhatsi ugcwalise ingcondvo yakho ngemicabango yaNkulunkulu. (Hla. 119:143) Chubeka ufundza liBhayibheli njalo, ulidadishe, futsi ucabangisise ngalo. Yenta lokusemandleni akho emsebentini wekushumayela, ube khona emihlanganweni yelibandla futsi ube nencenye kuyo. Hlale usondzelene nebazalwane bakho nabodzadze. Lwisana nanobe nguyiphi imiva yekufuna kuba wedvwa.—Taga 18:1.
Yenta loko longakhona kukwenta kuze uhlale uneluhlelo loluhle lwekukhonta Nkulunkulu (Buka sigaba 15)
16. Yini longahle uyingabate nawehlelwa tinkinga, futsi ungakucedza njani? (2 KubaseKhorinte 10:4, 5)
16 Ncoba kungabata kwakho. Nawehlelwa tinkinga, kungahle kudzingeke ubhidlite imibono ‘lembelwe yacina,’ lefaka ekhatsi kukholelwa tintfo letingasito ngawe nobe ngaJehova. (Fundza 2 KubaseKhorinte 10:4, 5.) Ungakuncoba kungabata lokunjalo ngekutsi usebentise ‘lwati ngaNkulunkulu,’ lolutfolakala eBhayibhelini nasetincwadzini tenhlangano yakhe. Sibonelo nje, uyangabata yini kutsi Jehova usakwemukela? Dadisha ngalokwenteka kumphostoli Pawula. Ngesikhatsi enta umsebenti wakhe wekushumayela, wabhekana netinkinga letimatima kakhulu; nobe kunjalo, letintfo tamenta waciniseka kakhulu kutsi usisebenti saKhristu lesemukelekako. (2 Khor. 11:23-27) Uyatibuta yini kutsi Jehova ukucolele mbamba emaphutsa lowawenta esikhatsini lesendlulile? Nangabe kunjalo, yenta luhla lwemavesi lakhombisa kutsi Jehova uyaticolela tono. (Isa. 43:25) Ngemuva kwaloko fundza lamavesi futsi ucabangisise ngawo. (Hla. 119:97) Uke wehlelwa simo lesibuhlungu yini lesikwente wasingabata setsembiso saNkulunkulu sekutsi utativikela tikhonti takhe letetsembekile? Cwaninga mayelana nekutsi yini leyenta Nkulunkulu avumele kuhlupheka nekutsi ubuvikela njani buhlobo bakhe natsi ngisho nobe sehlelwa yini. (Hla. 91:9-12) Ngetulu kwaloko, fundza tindzaba tebazalwane nabodzadze labakhonile kubeketelela timo letibuhlungu kakhulu.a
17. Yini lokufanele siyente nasehlelwa tinkinga?
17 Tintfo tikuhambela kahle yini nyalo, futsi ute tinkinga letimatima? Nakunjalo, bonga Jehova futsi ulisebentise kahle lelitfuba kuze ucabangisise ngebuhle bakhe. (Shu. 7:14) Kodvwa nakwenteka wehlelwa tinkinga, hlale unembono lokahle ngato futsi uchubeke umetsemba kakhulu Jehova. Nawenta njalo, Jehova ‘utakwentela indlela yekuphuma kuze ukhone kutibeketelela.’ (1 Khor. 10:13) Kodvwa kutsiwani ngebazalwane betfu nabodzadze? Singabasita njani nababhekene netinkinga? Sitawucoca ngaloko esihlokweni lesilandzelako.
INGOMA 150 Funa Insindziso Yakho KuNkulunkulu
a Sibonelo nje, umlandvo wekuphila lonesihloko lesitsi “A Happy Family, Shattered and Rebuilt” loku jw.org usho indlela uMzalwane David Maza nemndeni wakhe lababeketelela ngayo kushonelwa yindvodzana yabo.