Watchtower ONLINE LIBRARY
Watchtower
ONLINE LIBRARY
Lokaiahn Pohnpei
  • PAIPEL
  • SAWASEPEN PAIPEL KAN
  • MIHTING KAN
  • w26 July pp. 26-30
  • Siohwa Ketin Sewese Ien Wiahla Aramas Mwahu Men

Sohte kasdo ong met

Kupwurmahk, mehkot sapwung en kihda kasdo

  • Siohwa Ketin Sewese Ien Wiahla Aramas Mwahu Men
  • Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa (Ong Onop)—2026
  • Sawaspen Oaralap kan
  • Ire kan me Duwehte Met
  • RAPAHKI KOHT NI EI TIKITIK
  • I SOHLA IANG SUKUHL LAUD PWE IEN PIONEER
  • MEHN KASUKUHL MWAHU KAN NAN PEDEL EN BROOKLYN
  • “KE ANAHNE SUKUHLKI LOKAIAHN SAPAN!”
  • OHPIS EN SOUNKADEHDEHN SIOHWA KAN NAN SAPAN OH KALOHK
  • POUSEHLAHTE MWEIDOHNG SIOHWA EN KETIN SEWESE IEN WIAHLA ARAMAS MWAHU MEN
  • Ke Kak Iang Doadoahk Wet?
    Atail Doadoahk ong Wehio—2001
  • I Paiekihda Ei Iang Doadoahk Rehn Ohl Lelepek kan
    Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa (Ong Onop)—2017
Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa (Ong Onop)—2026
w26 July pp. 26-30
Ken Kiuchi.

KOASOIPEN ARAIL MOUR

Siohwa Ketin Sewese Ien Wiahla Aramas Mwahu Men

SANG KEN KIUCHI

I TAMATAMANTE tepin rahn me I doadoahk nan wasahn wiahda pwuhk en Pedel nan Brooklyn, New York, U.S.A. I pedolongete nan wasahn wiahda pwuhko, ngehi rong ngilen misihn en wiahda pwuhk ko eh uhdahn ngihl laud oh sohte kin uhdi. Pehs en doaropwe ipihpseli wasa koaros, oh pwohn oil uhdahn kehlail wasao.

Soahng tohto me I kilangada wasao, ahpw aramas ko me I keieu tamataman. Mie brother oh sister pwulopwul kan me kin wiewia doadoahk ehu me aramas tohto sohte pahn perenki wia. Re sohte kin ale kaping ong dahme re kin wia. Ahpw irail kin peren. Eri arail mehn kahlemeng padahkihong ie ia wehwehn en papah Koht ni aktikitik.

Erein sounpar tohto, Siohwa kin ketin sewese ien wiahla sapwellime ladu mwahu men. Ahpw I men koasoiahda mahs duwen ei kin rapahki padahk mehlel ni ahnsou me I kin iang pelien lamalam en Buddha.

RAPAHKI KOHT NI EI TIKITIK

I ipwidi oh tikida nan Chicago, Illinois, U.S.A. Riei meh silimen, oh ngehi me keieu laud. Ei pahpa nohno keseusang Sapan oh kohla Chicago pwe ira kamehlele me mour nan Amerika mwahusang Sapan. Ira men neira seri ko ren alehdi sukuhl me keieu mwahu oh pweida nan arail mour.

Ei pahpa nohno kin poadidiong pelien lamalam en Buddha. Ei nohnou tikida wasa ehu me mie arail imwen kaudok en Buddha ni imwarailo. Eh pahpa oh rie pwutak riemeno kin papah nan imwen kaudok en Buddha. Kahrehda pelien lamalam en Buddha kin kesempwal nan at peneinei ni ei tikitiko. Dahme I kin tepin wia mwurin ei pwurasang sukuhl iei en isikada warpwohmwahu oh meirongki rais oh pihl ong at dikedik en Buddha. Rahn Sarawi kan se kin kohla ni imwen kaudok en Buddha ehu, wasa me se kin ngisingis ong dikediko me duwehte me mi imwato, ihte e laudsang oh kidikidkihla kohl.

Ni ahnsou me I sounpar isuhwo, I taman ei kadkadehde dikediko me mi nan imwato oh medewe, ‘Dahme pahn wiawihong ie ni ahnsou me I mehla?’ Pelien lamalam en Buddha padahkihong ie me I pahn wiahla ngehn emen mwurin ei mehla. Eri I tepida medemedewe me ehu rahn I pahn mehla. I kakete wiahla ngehn emen, ahpw I solahr pahn perenki mour duwehte aramas. I uhdahn nsensuwedla oh tepida pehm me sohte ei koapworopwor.

Ni ahnsou me I kereniong sounpar 15, tiahk en pelien lamalam en Buddha me se kin wia mwomwen sohla katepe. I pehm me I anahne mehkot me kesempwal sang met. (Mad. 5:3). I uhdahn kamehlele me mie Koht ieias emen me uhdahn kehlail, oh I men esehla ih. I medewe mwein Paipel me pahn sapengala ei peidek kan. Kahrehda I pwainda Paipel en King James Version ehu me aramas doadoahngkiher ni ehu kasarawi en pelien lamalam en Buddha, wasa me I sohte kasik en diar ie!

Ken Kiuchi ni eh pwulopwulo oh Wilson Bashou me onop Paipel reh.

Ngehi oh Wilson Bashou, me padahkihong ie padahk mehlel

Ni ahnsou me I sounpar 17, brother men me ede Wilson Bashou tuhwong ie nan ahlo ni ei kahkahre nei kidio. E idek rehi, “Ke ese dahme Koht ketin inoukihda ong ahnsou kohkohdo?” Peidek wet kahrehiong sen koasoiapene padahk loal ehu en Paipel. Wilson eri wadek Kaudiahl 17:1 oh idek, “Ia wehwehn ‘pihl tohto’ me lihen netiki paliwereo kin mwomwohd powe?” I uhdahn sehse pasapengo. Ih eri kasalehda iretikitik 15, me mahsanih me pihl akan kin dokedoke aramas akan. Uhdahn I pwuriamweikihla ei esehda me Sounkadehdehn Siohwa kan kin mweidohng Paipel en sapengala peidek kan. Mwohn at mweselpeseng, Wilson kihong ie pwuhko Padahk Mehlel me Kahluwalahng Mour Soutuk. Kisin pwuhk poh mei wet wekidala ei mour.

Rahn eisek mwuri, ehdin ei iang towehda mihting ni Wasahn Kaudoko. I sohte pahn manokehla aramas ko ar kasamwo ie ni kadek oh limpoak. Sangete ahnsowo, I kin iang towehda mihting kan. Mwuhr, Wilson tepida onop Paipel rehi. I uhdahn perenki onopki Paipel, kahrehda ekei pak se kin onopki awa waluh. Ei pahpa nohno pwunodkihda met oh re uhdahn kin uhwong ei onop. Ahpw ni ei kalaudehla ei onop, I pil kalaudehla ei kamehlele me met iei padahk mehlel. Ngehi eri papidaisla nan 1983.

I SOHLA IANG SUKUHL LAUD PWE IEN PIONEER

Ni ahnsou me I papidaisla, I kin ieiang sukuhl laud ehu me wadawad, oh kin sukusukuhlki palien wini. Ei pahpa nohno wiahda tounmetei laud pwe ien kak alehdi kasukuhl wet. I kak pousehlahte suksukuhl, ahpw I men wia uwen ei kak koaros ong Siohwa oh doadoahngki pali laud en ei ahnsou pwehn papah ih.

Ei pahpao ndaiong ie, “Ma ke sohla pahn iang sukuhl laud, I pahn kausuhkala.” I nsensuwedla oh pingida. I poakohng ei pahpa nohno oh sohte men kansensuwedihirahda. Kahrehda I kin kalapw kohla likin imwen sukuhlo nipwong kan oh kapakap ni ngidingid patohwan, “Siohwa, komw kalahngan oh sewese ien wiahda pilipil wet.” Ngehi eri koasoanehdi ien sohla iang sukuhl laud, oh ei pahpao ndaiong ien kohkohsang nihmwo. I call Wilson oh ndaiong ih dahme wiawi. Oh ni kadek, e nda ien kohla mihmi reh. Ngehi eri wahda ei kepwe koaros nan ehd ehu oh iangada buso pwehn kohla ni eh apartmento. I tamataman me I ahneki pepehm en meleilei pwe I ese me I wiahda pilipil pwung.

I pehm me I duwehte menpihr men me pitsang nan kehl! I ahnekier saledek en kin papahte Siohwa. Ngehi eri tepida pioneer nan 1984.

Erein sounpar kan me I wia pioneer men, Siohwa ketin padahkihong ie irair kaselel kan me duwehte ien kin pousehlahte wia mehkot mendahki e apwal. Ehu rahno, e mwomwen me mie kahrepe mwahu kan ien dehr kohla kalohk. I uhdahn mworusala pwehki sohte me kak iang ie kalohk mwurin souwaso. Ahpw I kohla kalohk. Mwurin ei kalohngkiher awa riau samwa, I medewe ien wiahlahte ehu apartment luhwe. I pwangada oh pil pehm me I kelekelehpw, oh e mwomwen me e pahn keteu. I medewe, ‘I pahn uhdi kalohk?’ Ni ei doudoudahla ni poasoake kesiluhwo, I kilangada ohlen Philippine men me doudoudihdo ni kehndakeo. Ngehi eri medewe, ‘E sohte pahn men rong.’ Ahpw ia uwen ei sapwung! I tepida onop Paipel rehn ohl menet oh mwuhr e wiahla riei Kristian men.

MEHN KASUKUHL MWAHU KAN NAN PEDEL EN BROOKLYN

I mihmi rehn Wilson sounpar riau oh mwurin mwo I ale luhk en kohla Pedel en Brooklyn nan 1985. Duwehte ei koasoia nin tapio, I doadoahk nan wasahn wiahda pwuhk. Ehu rahno ni ei doadoahngki misihn en wiahda oaralap en pwuhk ni kilin pwuhk kan, I sapwungala oh kauwehla kilin pwuhk epwiki kei. Brother ko nda ien kohla tuhwong sounapwaliho. Ngehi eri kohla oh kawehwehda kahrepe koaros me I wiahkihda sapwungo, ahpw mie mehkot me I sohte wia. Eri ni kadek, sounapwaliho katamankihong ie, “Ahnsou koaros e kin mwahu en pekimahk.” Ni ahnsowo I sukuhlkihdi kesempwalpen en kin pohnese ei sapwung kan oh nda, “Menlau mahkohng ie.”

Ken kolada kilin pwuhk kei nan wasahn wiahda pwuhk nan Pedel en Brooklyn.

Kasalehiong me mwemweitdo kan wasahn wiahda pwuhk nan Brooklyn

I pil sukuhlki ia duwen ei pahn kamwahwihala ei kin papah meteikan sang ni ei kin kilikilang tohn Pedel mah lelepek kan. Ehu pak, Brother Milton Henschel, emen tohn Governing Body, mwohd ni at tehpelo ahnsoun mwengehn souwas. Diren aramas nan wasahn mwengeo rahno, oh irail me kin wisik mwenge karkaruwaru en kihpeseng mwenge ko. Ngehi oh brother pwulopwul teikan ni tehpelo wie kaukaulimki ni ngihl tikitik duwen arail kin pwand. Brother Henschel sohte ndahla mehkot, ahpw e uhda oh tepida iang sounwisik mwenge ko kihseli pihl oh delen pilawa oh pwete. I pahn tamatamante aktikitik me e kasalehda ni ahnsowo. Met kin katamando ia duwen Sises eh ketin papah sapwellime wahnpoaron ko.—Sohn 13:​3-5.

“KE ANAHNE SUKUHLKI LOKAIAHN SAPAN!”

Ngehi oh Michiko Oda oh eh pwoudo

Nan pahr 1987, I seiloakla Sapan oh I uhdahn pwuriamweikihla ei kilang ngoang oh aktikitik en sounkalohk ko wasao. I men sewese irail kalohk ahpw I saikinte ese lokaiahn Sapan. Emen sister nan Pedel me adaneki Michiko Oda ndaiong ie, “Ke anahne sukuhlki lokaiahn Sapan!” Eri ihme I wia. Uhdahn I sasairki me eh lokaia ko pahn wekidala ei mour.

Sounpwong kei mwuri, I iangala mwomwohdisohn lokaiahn Sapan ehu nan New York. Pwehki I sukuhlki lokaiahn Sapan, met kihong ie ahnsou mwahu tohto en papah Siohwa Koht. Nan pahr 1989, ehdin ei iang kapokon en lokaiahn Sapan me wiawi nan Los Angeles, California. I kilangada Miwako Onami, sister pioneer men me iang wia drama, oh I lelkihda.

Ngehi oh Miwako pwopwoudida nan pahr 1992, oh se ahneki pwais kaselel en papah nan Pedel en Brooklyn. Miwako wia aramas men me kadek lamalam oh nsenoh, oh kin ahnsou koaros men sewese meteikan. Eh mehn kahlemeng sewese ien kamwahwihala ei wiewia ong meteikan. E wia kisakis ehu sang rehn Siohwa me kin ahnsou koaros kapereniehda.

Ken oh Miwako Kiuchi ni ara kapwopwoudo.

At rahnen kapwopwoud

OHPIS EN SOUNKADEHDEHN SIOHWA KAN NAN SAPAN OH KALOHK

Kedekedeo, en Miwako pahpa nohno me kin koukousoan nan Sapan ahnekihda soumwahu laud. Kiht eri ale mweimwei en keseula ni ohpis en Sounkadehdehn Siohwa nan Sapan pwe sen kak karanih ira oh apwalih ira. Eri se keseula wasao nan 1999.

Tohnpeneinei en Pedel nan Sapan eri uhdahn kasamwo kiht, oh se songosong en ahnla at wasa kapwo. I pil sukuhlkihsang mehn kahlemeng mwahu en riei Kristian ko nan Sapan, duwehte en kin kadek oh men kasamwo meteikan. Irail kin uhdahn mehlelki doadoahk oh sohte kin mweidohng mehkot en kedirepwe arail doadoahk. Re pil kin doadoahk mwahu nin duwen pwihn ehu. Ia duwen arail kin wia met? Nan tiahk en mehn Sapan, aramas kin kesempwalki doadoahkpene ni minimin laudsang en kelehpw kapwaiada doadoahko. Arail mehn kahlemeng mwahu kangoange ien ni aktikitik iang meteikan doadoahk oh wehwehki me soahng tikitik me I kin wia kin iang sewese pweidahn kupwuren Siohwa.

Ahpw pwehki tiahk me I tikida loale oh tiahk en mehn Sapan kin wekpeseng, ekei pak e kin apwal ong ie en wehwehki kahrepen soahng kei kin epwella ni soangen ahl ehu. I anahne esehla kanengamah oh en dehr mwadang kasalehda ei pepehm. Kedekedeo I kamwahwihala ei madamadau oh esehda me Siohwa kin kak ketin kapaiahda pilipil koaros ma kitail kin uhpahiong kaweid me e ketikihong kitail sang sapwellime pwihn. Eri e sansal me Siohwa me kin ketin kahrehiong atail doadoahk en pweida.

I kin kalapw karasahiong ei alehdi kasukuhl nan Pedel ong kasukuhl me soukohp Moses alehdi. Siohwa ketin sewese Moses en kakairada mpahi erein sounpar 40 me e wiahki sounsilepen sihpw men. Duwehte Moses, I alehdi sukuhl laud. I mweidohng met en kahrehiong ien aklapalap oh koapworopworkihte pein ngehi. Ahpw Pedel padahkihong ie en kin aktikitik oh koapworopworki Siohwa. Eri duwehte Siohwa eh ketin ni kanengamah sewese Moses en wiahla aramas mwahu men, ihme Siohwa pil ketin wiahiong ie erein sounpar tohto.

Ken mwomwohd ni eh tehpelo.

Doadoahk ni ohpis en Sounkadehdehn Siohwa kan nan Sapan

Se kin apwalih en Miwako pahpa nohno mpen sounpar 24 lao ira mehla. Erein ahnsowo se kin kalapw call eh pahpa nohno oh pil ara toahkte kan, se kin kalapw pwunod, oh pil anahne wahla ira imwen wini. En Miwako nohnou, Masako, uhdahn luwetala, me kahrehda e kin apwalki pwourda pwehn alu. E pil sohte mengei ong ih en towehda mihting en mwomwohdiso kan oh kohla kalohk. Wihk kei mwohn eh mehla, e anahne doadoahngki wheelchair. Ahpw mendahki mepwukat, eh limpoak ong Siohwa soh mwahn luwetala. E kin sirei ni peren ahnsou koaros me e kin koasoia duwen padahk mehlel. I men alasang en Masako eh kin papah Koht oh itarki dahme e ahneki oh kin ahnekihte peren sohte lipilipil soangen irair dah me e mi loale.

Ken oh Miwako mi wasa me ira wia pioneer tohrohr kei.

Iang Miwako kalohk nan Okinawa

Nan pahr 2024, wekidekla laud ehu wiawi nan at mour. Mwurin at papahkier nan Pedel daulih sounpar 30, at pwukoa wekila. Met se kin papah nin duwen pioneer tohrohr kei nan dekehn Okinawa, oh se ahneki pwais kaselel en kalohk ong peneinei kan me kin mi karanih wasahn sounpeio. Kasukuhl mwahu me se alehdi nan Pedel sewese kiht en kak mwadang ahnla at pwukoa kapwo. Se kin song en kolokol koasoandi mwahu oh doadoahngki mwahu at ahnsou sang ni at kin medemedewehte at kalohko oh doadoahk laud. Siohwa ketin kapaiahkin kiht tohnsukuhl en Paipel kan me se wiahkilahr at peneinei. Laudsang mahs, se sukuhlkihdi kesempwalpen poakohng aramas. Ngehi oh Miwako kin kalahngankihong Siohwa rahn koaros at pwukoa kaselel wet.

POUSEHLAHTE MWEIDOHNG SIOHWA EN KETIN SEWESE IEN WIAHLA ARAMAS MWAHU MEN

Ei peneinei solahr kin uhwong ie, ahpw re saikinte iang ie papah Siohwa. Mendahki met, Sises ketin inoukihda me irail kan me kin kohkohsang arail peneinei pwehn wiahla sapwellime tohnpadahk pahn ale pak 100 met ni riarail Kristian kan me duwehte peneinei. (Mark 10:​29, 30) Ih met me wiawihong ie. I sohte kak wadekedi peneinei depe nan sampah pwon kasalehiongehr ie limpoak oh wiahkin ie arail peneinei.

I kolokolete pwuhken Padahk Mehlel me Wilson kihdo. Ni ei kin kilang pwuhk poh meio, I kin tamanda duwen Siohwa eh ketin ni kadek mweidohng ien diarada ih. (1 Kron. 28:9) I koasoanedier teng ien pousehlahte mweidohng Siohwa en ketin sewese ien wiahla aramas mwahu men oh ien sewese meteikan ren sukuhlkihdi padahk mehlel me kin kahluwalahng mour soutuk.

    Pwuhk kan en lokaiahn Pohnpei (1987-2026)
    Log Out
    Log In
    • Lokaiahn Pohnpei
    • Share
    • Me Ke Mwahuki
    • Copyright © 2026 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Terms of Use
    • Privacy Policy
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Log In
    Share