Juni
NgoMvulo, Juni 1
Maye! Jehova, umuhle, ukulungele nokulibalela.—Rhu. 86:5.
Siyazuza ngebanga lomhlatjelo wesihlengo sakaKrestu. Ngokwesibonelo, ngebanga lesihlengo uJehova ulibalela izono zethu. Akakakateleleki bona asilibalele kodwana uyafuna ukusilibalela. (Rhu. 103:3, 10-13) Abanye bangazizwa bangakufanelekeli ukulitjalelwa nguJehova. Kuhlekuhle soke akusifaneli ukulitjalelwa nguJehova. Umpostoli uPowula wakuzwisisa lokho nakathi “akukangifaneli ukubizwa ngokuthi ngimpostoli.” Waraga wathi: “Kodwana ngomusa omkhulu kaZimu ngingilokhu engingikho.” (1 Kor. 15:9, 10) Nasitjhuguluka ezonweni zethu uJehova uyasilibalela. Kubayini? Akusingebanga lokuthi kufuze asilibalele kodwana ukwenza ngombana uyasithanda. Nasizizwa sidanile namkha singafaneleki ukulitjalelwa nguJehova, kufuze sikhumbule ukuthi uJehova akakenzeli abantu abanganasono isihlengo kodwana usenzele abantu abatjhugulukako ezonweni zabo.—Luk. 5:32; 1 Thim. 1:15. w25.01 26-27 ¶3-4
NgeLesibili, Juni 2
Umuntu onomusa uzizuzisa yena, kodwana umuntu onelunya uzilethela ihlekelele.—IzA. 11:17.
Angekhe sakghona ukulawula lokho abanye abazokutjho namkha abazokwenza kithi kodwana singakghona ukulawula indlela esisabela ngayo. Esikhathini esinengi, indlela ehle esingasabela ngayo, kulibalela. Kubayini? Ngombana sithanda uJehova begodu ufuna silibalele. Nasisolo sisilingekile begodu singalibaleli, kungenzeka senze izinto ezibudlhayela begodu sizilimaze thina. (IzA. 14:17, 29, 30) Nasingabambi amavunda, sisuke singavumeli ukusilingeka kulawule indlela esiphatha ngayo abanye. Nathi sizenzela into ehle, ngokuthi silise ukudzimelela endabeni leyo besiragele phambili ngokuphila kwethu. Singayithoba njani ihliziywethu? Singazipha isikhathi sokupholisa ihliziywethu. Umuntu olimeleko nakaqeda ukufumana isizo lezokulatjhwa, utlhoga isikhathi sokuthi aphole. Ngendlela efanako, kungatlhogeka siziphe isikhathi ngaphambi kobana sikulungele ukulibalela umuntu ngokusuka ehliziyweni. (UMtj. 3:3; 1 Pit. 1:22) Thandaza ubawe uJehova akusize ulibalele. w25.02 16-17 ¶8-11
NgeLesithathu, Juni 3
Ukudla okuqinileko kungekwabantu abavuthiweko.—Heb. 5:14.
Iimbonelo zeemfundiso ezisisekelo, zihlanganisa ukutjhuguluka, ukukholwa, ukubhajadiswa nokuvuswa kwabafileko. (Heb. 6:1, 2) Lezi ngezinye iimfundiso ezisisekelo amaKrestu azikholelwako. Kungebangelo umpostoli uPitrosi akhuluma ngazo ngePentekoste. (IzE. 2:32-35, 38) Kufuze sizamukele iimfundiso ezisisekelwezi nasizakuba bafundi bakaKrestu. Ngokwesibonelo, uPowula wathi nanyana ngubani ongakhambisani nefundiso yokuvuswa kwabahlongakeleko, angekhe athi mlandeli kaKrestu. (1 Kor. 15:12-14) Kodwana kufuze sifune ukufunda okungeziweko nasizakuthuthukela ekuvuthweni. Ngokuhlukileko kunamaqiniso asisekelo, ukufunda ngokudephileko kuhlanganisa imithetho kaJehova neenkambisolawulo zakhe ezisisiza sizwisise indlela acabanga ngayo. Nasizakuzuza, kufuze sifunde iBhayibheli, sicabangisise ngalokho esikufundako, silinge nokukusebenzisa. Nasenza njalo, sizibandulela ukwenza iinqunto ezizokuthabisa uJehova. w24.04 5 ¶12-13
NgeLesine, Juni 4
Abantu beNiniva bazokuvuka ngesikhathi sesahlulelo.—Mat. 12:41.
UZimu wahlathululela umphorofidakhe osilingekileko ukuthi abantu beNiniva ‘bebangakghoni ukuhlukanisa phakathi kokumbi nokuhle.’ (Jona 1:1, 2; 3:10; 4:9-11) Ngemva kwesikhathi, uJesu wasebenzisa isibonelwesi ukufundisa ngobulungiswa nesirhawu sakaJehova. ‘Ngisiphi isahlulelo’ abantu beNiniva ‘abazokuvukela’ kiso? UJesu wakhuluma ngesahlulelo sokuvuswa kwabahlongakeleko. (Jwa. 5:29) Bekakhuluma ngeMinyaka eyiKulungwana yokuBusa kwakhe, lapho “abalungileko nabangakalungi” abazokuswa khona. (IzE. 24:15) Kabangakalungi kuzokuba ‘livuko lokwahlulela.’ UJehova noJesu bazokuqala indlela abangakalungi abaziphatha ngayo, baqale ukuthi bayalalela bebenze abakufundako na. Nange umuntu ovusiweko weNiniva angavumi ukulotjha uJehova angeze avunyelwe ukuragela phambili nokuphila. (Isa. 65:20) Abantu abakhetha ukulotjha uJehova ngokuthembeka bazokusinda begodu bazokufumana ithuba lokuphila ngokungapheliko.—Dan. 12:2. w24.05 5 ¶13-14
NgeLesihlanu, Juni 5
INdodana yomuntu izele ukuzokufuna nokusindisa ebekulahlekile.—Luk. 19:10.
UJesu watjengisa ukuthi uJehova unesirhawu kangangani. (Jwa. 14:9) Indlela uJesu ebekakhuluma bekaphathe ngayo abantu beyitjengisa ukuthi uJehova uyabathanda abantu abanesono begodu ufuna ukubasiza balwisane nesono bebasihlule. UJesu wasiza abantu abanesono ebebafuna ukutjhuguluka bamlandele. (Luk. 5:27, 28) UJesu bekazi ukuthi bekazokunikela ngokuphila kwakhe. Watjela abalandeli bakhe kanengi ukuthi bekazokujikelwa begodu abetjhelwe esigodweni sokuhlunguphazwa. (Mat. 17:22; 20:18, 19) Bekazi bona ukufa kwakhe kuzokususa isono. UJesu bekazi bona ngokunikela ngokuphila kwakhe ‘uzokudosela yoke imihlobo yabantu kuye.’ (Jwa. 12:32) Abantu abanesono bebangathabisa uJehova ngokwamukela uJesu njengeKosi nokulandela isibonelo sakhe. Ngokwenza njalo, “bazokutjhatjhululwa esonweni.” (Rom. 6:14, 18, 22; Jwa. 8:32) UJesu waba nesibindi begodu wazimisela ukufa kabuhlungu bona asisindise.—Jwa. 10:17, 18. w24.08 5 ¶11-12
NgoMgqibelo, Juni 6
Iindaba ezimnandi kufuze zitjhunyayelwe kizo zoke iintjhaba qangi.—Mar. 13:10.
Cabanga ukuthi wazizwa njani nawuthoma ukufunda iqiniso eliZwini lakaZimu. Wafunda ukuthi uBabakho wezulwini uyakuthanda, ufuna ube lilunga lomndenakhe omlotjhako, ukuthembise ukuthi uzokuqeda ubuhlungu nokutlhaga wakunikela nethemba lokuthi uzokubona abantu obathandako abahlongakalako bavuswa ephasini elitjha nokhunye okunengi. (Mar. 10:29, 30; Jwa. 5:28, 29; Rom. 8:38, 39; IsAm. 21:3, 4) Amaqiniso la akuthabisa khulu. (Luk. 24:32) Wakuthanda ebewukufunda bewafuna ukutjela woke umuntu ngamaqiniso aligugu la! (Madanisa noJoromiya 20:9.) Nasithanda okuseBhayibhelini, sifuna ukutjela woke umuntu ngakho. (Luk. 6:45) Sizizwa njengabafundi bakaJesu bangekhulu lokuthoma nabathi: “Angekhe silise ukukhuluma ngezinto esizibonileko nesizizwileko.” (IzE. 4:20) Silithanda khulu iqiniso kangangobana sifuna ukukhuluma ngalo nabantu abanengi ngendlela esingakghona ngayo. w24.05 15 ¶5; 16 ¶7
NgoSondo, Juni 7
Lotjhani uJehova nithabile.—Rhu. 100:2.
Njengombana sibabantu bakaJehova, sitjhumayela ngombana sithanda uBabethu wezulwini begodu sifuna ukusiza abomakhelwana bethu nabo bamazi. Kodwana kwabanye kubudisi ukutjhumayela. Kubayini? Ngombana abanye baneenhloni begodu abazithembi bona bangakghona ukutjhumayela kuhle. Abanye abakuthandi ukuya emzinabantu bangakamenywa. Abanye basaba ukuthi abantu bangasilingeka namkha baphatheke kumbi ngebanga lomlayezwethu. Abanye kungenzeka bafundiswe ukuthi kufuze bangasilingi abantu. Abafowethu nabodadwethaba bakufumana kubudisi ukuya ebantwini abangabazi babatjele iindaba ezimnandi. Kghani ngezinye iinkhathi ukufumana kubudisi ukutjhumayela ngebanga lokuzizwa njalo? Nange kunjalo, ungapheli amandla. Ukutlhoga kwakho isibindi kutjengisa ukuthi uthobekile, awufuni ukuzidosela amehlo, kungatjengisa nokuthi awufuni ukuphikisana nabantu. Akekho umuntu ofuna ukusilinga abantu, khulukhulu nakalinga ukubenzela okuhle. UBabakho wezulwini uyazi kuhle indlela ozizwa ngayo begodu ufuna ukukunikela isizo olitlhogako.—Isa. 41:13. w24.04 14 ¶1-2
NgoMvulo, Juni 8
Ukuhlakanipha ngekwabathobekileko.—IzA. 11:2.
Njengombana ufunda iBhayibheli, kunokobana ulinge ukusebenzisa koke okufundileko ngesikhathi sinye, linga ukuthuthukisa into yinye namkha ezimbili. Linga okulandelako: Yiba nerhelo lezinto ofuna ukusebenzela kizo. Ngemva kwalokho, ukhethe yinye namkha ezimbili ofuna ukuthoma ukusebenzela kizo, ulise ezinye ozozenza esikhathini esizako. Uzokuthomaphi? Ungaqunta ukuthoma ngalokho okulula ukukwenza. Ungathoma ngalapha obona ukuthi kufuze uthuthukise khudlwana khona. Nasele uquntile ukuthi ufuna ukusebenzela kuphi, yenza irhubhululo eencwadini zethu. Thandaza kuJehova ukuthi akunikele “kokubili isifiso namandla wokusebenza.” (Flp. 2:13) Ngemva kwalokho, kusebenzise okufundileko. Njengombana uzabe uthuthukile kilokho olinga ukukwenza, kungenzeka uzizwe ukhuthazeka ukwenza okhunye. Nawubonako ukuthi ukghonile ukwenza amatjhuguluko namkha ukuthuthukisa ubuntu bakho bobuKrestu, uzozizwa ukhuthazeka ukwenza amanye amatjhuguluko begodu ngokukhamba kwesikhathi kuzokuba bulula. w24.09 6 ¶13-14
NgeLesibili, Juni 9
Kikho koke lokhu nizibonakalise nicwengile endabeni le.—2 Kor. 7:11.
Ungaphatheka kabuhlungu nawucabanga ngezinto ozenzileko nendlela ezilimaze ngayo abanye. Khuyini engakusiza? Yenza koke ongakghona ukukwenza ukulungisa izinto, kuhlanganise nokubawa ukulitjalelwa. Bawa uJehova asize abathintekileko ngebanga lezenzo zakho. Angasiza wena nabo ukuthi nikghone ukukghodlhelelela ubuhlungu begodu nibe nokuthula. Funda emitjhaphwenakho begodu uzimisele ukuvumela uJehova akusebenzise ngananyana ngiyiphi indlela. Ngokwesibonelo, cabanga ngomphorofidi uJona. Kunokobana aye eNiniva njengombana uZimu amthumile, uJona wabalekela endaweni ehlukileko. UJehova wamlungisa uJona begodu wafunda emtjhaphwenakhe. (Jona 1:1-4, 15-17; 2:7-10) UJehova akhenge amphelele ihliziyo uJona. Wamupha elinye ithuba lokuthi aye eNiniva begodu kilokhu walalela. Akhenge avumele ukuzisola ngemitjhapho edlulileko kumenze angamukeli isabelo esitjha uJehova amnikela sona.—Jona 3:1-3. w24.10 8-9 ¶10-11
NgeLesithathu, Juni 10
Tjhugulukani, nibuye bona izono zenu zisulwe, khona kuzakuthi iinkhathi zokuvuseleleka zivele kuJehova ngokwakhe.—IzE. 3:19.
UJehova akasuli kwaphela isikolodo sezono zethu, usisula ngokupheleleko. Isikolodo nasisuliweko, singacabanga ngomuntu adweba imida emibili ephambanako, phezu kwemali esiyikolodako. Nanyana kunjalo, iinomboro ezingaphasi kwemida le zisabonakala. Ukusula ngokupheleleko kutjho into ehlukileko. Ukusisiza sizwisise kuhle umfanekiso lo, ngeenkhathi zakade, abantu bebasebenzisa i-enke ebeyihlanganiswa nge-carbon, nge-gum nangamanzi. Umuntu bekangasebenzisa isipontji esimanzi ukusula okutloliweko. Yeke, isikolodo ‘nasisuliweko’ besinyamalala. Lokho ebekutloliwe bekungasabonakali. Kube ngasuthi akhenge kube nesikolodweso. Kusithabisa khulu ukwazi ukuthi uJehova nakasilibalela izono zethu, kuba ngasuthi akhenge zenzeke.—Rhu. 51:9. w25.02 10 ¶11
NgeLesine, Juni 11
Ungakwati bese wenza okumbi.—Rhu. 37:8.
Abanye nabasiphatha kumbi namkha bangasiphathi ngobulungiswa singathembela ekutheni uJehova uyakwazi lokho. Nasazi ukuthi ekugcineni uJehova uzokulungisa zoke izinto, kuzosisiza sikghone ukukghodlhelelela ukungaphathwa kuhle. Nasithemba uJehova begodu silinde yena bona asombulule yoke imiraro sizokuhlala sehlise umoya begodu angekhe sihloye abanye. Ukuhlala sinehloyo ngabanye eenhliziyweni zethu kungasenza senze okumbi, siphelelwe lithabo begodu silimaze itjhebiswano esinalo noJehova. Iqiniso kukobana angeze sakghona ukulandela isibonelo sakaJesu patsi. Ngezinye iinkhathi sizokwenza besitjho okuthileko esizisola ngakho. (Jak. 3:2) Ukuphathwa kumbi kungasenza sihlale sinobuhlungu obuzokuhlala bukhona. Nangabe kunjalo nakuwe, qiniseka bona uJehova noJesu bayakwazi lokho, bayayizwisisa indlela ozizwa ngayo ngombana noJesu waphathwa ngokungabi nobulungiswa. (Heb. 4:15, 16) Kusithabisa khulu ukuthi uJehova usinikele neenyeleliso eliZwini lakhe ezizosisiza nasiphathwa kabuhlungu. w24.11 6 ¶12-13
NgeLesihlanu, Juni 12
Nakhu uZimu afuna nikwenze kukuthi nitjengise ukuthi niyakholwa kiloyo amthumileko.—Jwa. 6:29.
Kutlhogeka ukukholwa kuJesu bona bafumane “ukuphila okungapheliko.” (Jwa. 3:16-18, 36; 17:3) AmaJuda amanengi akhenge ayamukele ifundiso kaJesu malungana “nemisebenzi kaZimu.” Ambuza ukuthi: “Ngisiphi isibonakaliso osenzako, esizakuthi nasisibonako sikukholwe?” (Jwa. 6:30) Sathi abokhokho baso ngemihla kaMosi bafumana imana ebeyifana noburotho. (Nerh. 9:15; Rhu. 78:24, 25) Bekukhanya ukuthi emkhumbulwenabo bebafuna ukwaneliseka ngoburotho bamambala. Babhalelwa kubuza uJesu ukuthi bekatjho ukuthini nakakhuluma ‘ngoburotho bamambala obuvela ezulwini’ obunikela ukuphila, njengemana evela ezulwini. (Jwa. 6:32) Bebadzimelele khulu ekudleni kwamambala, akhenge babe nendaba nalokho uJesu ebekabafundisa khona ngokufumana ukuphila okungapheliko. w24.12 5-6 ¶10-11
NgoMgqibelo, Juni 13
Owakhe zoke izinto nguZimu.—Heb. 3:4.
Umntwanakho nakasesikolweni, uzokufunda ngendlela izinto ezitlanywe ngayo endalweni. Ngokwesibonelo, imithi eminengi itlanywe ngendlela ephindaphindako, isiqu somuthi sihlukana sibe yipande, ipande ibe mataka, amataka atlhure, lokho nakwenzekako kubizwa ngokuthi yi-fractal. I-fractal le ifumaneka ezintweni ezinengi zendalo. Kodwana ngubani owenze izinto ezihle kangaka? Umntwanakho nakasolo azibuza imibuzo enjengale, kunamathuba amanengi wokuthi ukukholwa kwakhe kuzokuqina kuZimu njengombana kunguye odale zoke izinto. Ungabuza umntwanakho umbuzo onjengokuthi, “uZimu nakasidalileko, ucabanga bona ngubani owaziko ukuthi kufuze siziphathe njani?” Ngemva kwalokho, ungamhlathululela bona uZimu usiphe iBhayibheli ukusitjengisa ukuthi kufuze siphile njani nasizokuthaba. w24.12 16 ¶8
NgoSondo, Juni 14
Kubikwe bona kunokuziphatha kumbi ngokomseme phakathi kwenu, ukuziphatha kumbi okunjalo angekhe wakufumana ngitjho nahlangana nabantu beentjhaba, ukuthi umuntu uya emabhayini nomkayise.—1 Kor. 5:1.
UJehova wanqophisa uPowula bona atlolele ibandla incwadi ebeyibanqophisa ukuthi kufuze benzeni ngesoni esingatjhugulukiko. (1 Kor. 5:13) AmaKrestu athembekileko bekufuze amphathe njani? UPowula wawatjela ukuthi ‘alise ukuzihlanganisa naye.’ Kutjho ukuthini lokho? UPowula wahlathulula ukuthi umyalo lo utjho ukuthi ‘bangadli ngitjho nokudla nomuntu onjalo.’ (1 Kor. 5:11) Nawudla nomuntu bewube nesikhathi naye kunenza nitjhidelane. Kuyakhanya ukuthi uPowula bekathi bangabi nesikhathi sokuzithabisa nomuntu onjalo. Lokho bekuzokuvikela ibandla ekuziphatheni kwakhe okumbi. (1 Kor. 5:5-7) Ukungezelela kilokho ukungazithabisi nomuntu onjalo, kungamenza alemuke indlela esele akhambela kude ngayo neenkambiso zakaJehova begodu angaba neenhloni atjhuguluke. w24.08 15 ¶4-5
NgoMvulo, Juni 15
UZimu walithanda khulu iphasi kangangobana wanikela ngeNdodanakhe.—Jwa. 3:16.
Kwa-Israyeli, iLanga lokuLitjalelwa kweZono, beliba khona kanye ngomnyaka. Ngelangelo, umphristi ophakemeko bekanikela ngeenlwana ngebanga labantu. Iqiniso kukuthi imihlatjelo yeenlwana, beyingakaneli ukuthi abantu balitjalelwe izono ngokupheleleko ngebanga lokuthi, iinlwana zingaphasi kwabantu. UJehova bekahlala azimisele ukulibalela izono zabantu bakwa-Israyeli nabaragela phambili benza imihlatjelo. (Heb. 10:1-4) Ilungiselelweli belikhumbuza ama-Israyeli ukuthi anesono esingangani. Khuyini eyenziwe nguJehova ukulibalela izono zethu? Wahlela ukuthi iNdodanakhe ethandekako ‘inikelwe kube kanye kwaphela bona ithwale izono zabanengi.’ (Heb. 9:28) UJesu wanikela ‘ngokuphila kwakhe bona kube sihlengo sabanengi.’—Mat. 20:28. w25.02 4 ¶9-10
NgeLesibili, Juni 16
Hlalani niqalile begodu nithandaze qobe, bona ningangeni esilingweni.—Mat. 26:41.
“Ummoya uyafisa kodwana inyama iyabogaboga.” (Mat. 26:41b) UJesu watjengisa ngamezwi la ukuthi uyazwisisa bona sinesono. Kodwana amezwakhe aphetha ngokuthi siyelele singazithembi khulu. Ngabo ubusukobo, abafundi bakhe batjho ngokuzithemba ukuthi bazimisele ukunamathela kuJesu. (Mat. 26:35) Bebafuna ukwenza okulungileko. Nanyana kunjalo, bebangalemuki ukuthi ebujameni obubudisi kungaba bulula ukulahlekelwa mamandla wokufuna ukwenza okulungileko, kunalokho benze okungakalungi. Kungebangelo uJesu abayala ngamezwi asemtlolweni welanga lanamhlanjesi. Okudanisako kukuthi abafundi bakhe babhalelwa kuhlala baqalile. Ngesikhathi uJesu abotjhwa, inga-kghani bahlala naye namkha bathukwa bebabaleka? Ngebanga lokobana bebangakatjheji, abafundi bakaJesu benza lokho abathi angekhe bakwenza, batjhiya uJesu.—Mat. 26:56. w24.07 14 ¶1-2
NgeLesithathu, Juni 17
Sabuyisana noZimu ngokufa kweNdodanakhe.—Rom. 5:10.
U-Adamu no-Eva balahlekelwa litjhebiswano eliqakathekileko ebebanalo noYise uJehova. Ekuthomeni, u-Adamu no-Eva bebamalunga womndeni kaZimu. (Luk. 3:38) Ngemva kobana bone uJehova, akhenge asabavumela babe mndenakhe, lokho kwenzeka ngaphambi kobana babe nabantwana. (Gen. 3:23, 24; 4:1) Njengombana siziinzukulwana zabo, sitlhoga ukubuyisana noJehova. (Rom. 5:10, 11) Ngamanye amezwi, kufuze sibe netjhebiswano elihle noJehova. Ngokuya ngenye incwadi, ibizo lesiGirigi elitjhugululwe ngokuthi “ukubuyisana” lingatjho “ukuba mngani nenaba.” Okuthabisako kukuthi uJehova uthethe amagadango wokuthi lokhu kwenzeke. Njani? Ngelungiselelo uJehova alibekileko lokulitjalelwa kwezono, bona avuselele itjhebiswano elihle phakathi kwakhe nabantu abanesono. Lihlanganisa ukutjhentjhisana ngenani lezinto ezilinganako. Ngendlela le, okuthileko okulahlekileko namkha okumotjhekileko kungafunyanwa namkha kujanyiselelwe. w25.02 3-4 ¶7-8
NgeLesine, Juni 18
Ukudana ngendlela ethabisa uZimu kwenza abantu batjhiye izono zabo.—2 Kor. 7:10.
UPowula watjheja ukuthi, “Ukukhalimokhu okunikelwe linengi kumanele umuntu onjalo.” (2 Kor. 2:5-8) Ngamanye amezwi isiyalo saba nomphumela omuhle endodeni ebeyihlanganyela amabhayi nomkayise esikhathini esidlulileko. (1 Kor. 5:1) Sayisiza yatjhuguluka. (Heb. 12:11) Ngebanga lokuthi umuntu owonileko lo besele atjhugulukile, uPowula watjela abadala ukuthi bambuyisele ebandleni. Wabatjela nokuthi ‘bamlibalele ngomusa begodu bamduduze.’ UPowula bekafuna benze okungaphezu kokumamukela ebandleni, bekafuna bamqinisekise ngamezwi nangezenzo ukuthi bamlibalele begodu bayamthanda, nabenza njalo nomfowethu lo bekazokuqiniseka ukuthi bamamukele. w24.08 15 ¶4; 16-17 ¶6-8
NgeLesihlanu, Juni 19
Ngezinye iinkhathi bekubukiswa ngani tjhatjhalazi ngokunithuka nangokunenza nibe lisizi.—Heb. 10:33.
Umpostoli uPowula bekazi kuhle ukuthi khuyini etlhogekako nawuzakukghodlhelela. Wakhumbuza amaKrestu lawo bona nakakghodlhelela kufuze angathembeli kiwo ngokwawo kodwana athembele kuJehova. Ngesibindi uPowula bekangakghona ukuthi: “UJehova umsizami; angekhe ngisabe.” (Heb. 13:6) Abanye abafowethu nabodadwethu bakghodlhelelela ukutjhutjhiswa njenga nje. Singabasekela ngokuthembeka, ngokubathandazela kesinye isikhathi ngokubasiza ngabakutlhogako. IBhayibheli litjho ngokukhanyako ukuthi, “boke abafisa ukuphila ngokuzinikela kuZimu njengabafundi bakaKrestu Jesu nabo bazokuhlunguphazwa.” (2 Thim. 3:12) Ngebanga lalokho, soke kufuze sizilungiselele okusezako. Yeke asirageleni phambili sithembela ngokupheleleko kuJehova, siqiniseke ukuthi uzosisiza sikghodlhelele nanyana ngisiphi isitjhijilo esingaqalana naso. Kungasikade uzobatjhaphulula boke abathembekileko kuye.—2 Thes. 1:7, 8. w24.09 13 ¶17-18
NgoMgqibelo, Juni 20
Nabanengi beKorinte abezwako bathoma ukukholwa, babhajadiswa.—IzE. 18:8.
Khuyini eyasiza abantu beKorinte bona babhajadiswe? (2 Kor. 10:4, 5) IliZwi lakaZimu nomoyakhe ocwengileko kwabasiza bona benze amatjhuguluko amakhulu ekuphileni kwabo. (Heb. 4:12) Labo abamukela iindaba ezimnandi ezimalungana noKrestu eKorinte bakghona ukulahla imikghwa enjengokudakwa, ukweba nokuthandana kwabantu bobulili obufanako. (1 Kor. 6:9-11) Tjheja ukuthi abanye eKorinte bebadzimelele khulu emikghweni emimbi ebekufuze bayihlule, akhenge baphethe ngokuthi kuzokuba budisi kibo bona babe maKrestu. Basebenza budisi bona bakhambe endleleni encani bona bafumane ukuphila okungapheliko. (Mat. 7:13, 14) Kghani ukufumana kubudisi ukulisa umukghwa omumbi okukhandela bona ubhajadiswe? Ragela phambili ulwisana nomukghwa loyo. Bawa uJehova akuphe umoyakhe ocwengileko bona ukusize ulwisane nesifiso sokwenza okumbi. w25.03 6 ¶15-17
NgoSondo, Juni 21
Nangabe omunye wenu utlhoga ukuhlakanipha, akaragele phambili akubawa kuZimu.—Jak. 1:5.
UJehova uthembisa ukusinikela ukuhlakanipha bona sikghone ukwenza isiqunto esizomthabisa. Unikela ukuhlakanipha okunjalo “ngomusa ngaphandle kokusola.” Ngemva kokuthi uthandazele isinqophiso sakaJehova tjhejisisa indlela akuphendula ngayo. Akhe sithi ulahlekile endaweni ethileko, ungabawa umuntu ohlala lapho bona akusize. Kghani ungakhamba ngaphambi kobana akuphe iinqophiso zokuthi kufuze utjhinge kuphi? Awa angekhe, uzomlalelisisa. Ngendlela efanako, ngemva kokubawa ukuhlakanipha kuJehova, linga ukufumana indlela aphendula ngayo, ngokuthi uqalisise imithetho yeBhayibheli neenkambisolawulo ezizokusebenza ebujamweni oqalene nabo. Ngokwesibonelo, nawuqunta ukuthi kghani uzokuya na emnyanyeni, ungacabangisisa ngalokho iBhayibheli ekutjhoko ngeminyanya engalawulekiko, ukuzihlanganisa nabantu abambi nokuqakatheka kokubeka umBuso qangi ukudlula izinto esizithandako.—Mat. 6:33; Rom. 13:13; 1 Kor. 15:33. w25.01 16 ¶6-7
NgoMvulo, Juni 22
Qalani! Iinceku zami zizokudla kodwana nina nizokulamba.—Isa. 65:13.
Isiphorofido saka-Isaya senza umehluko omkhulu hlangana nalabo abaphila epharadesini elingokomfanekiso nalabo abangaphili kilo. UJehova unikela abamlotjhako yoke into abayitlhogako bona bahlale batjhidelene naye. Sinomoya ocwengileko, iliZwi lakhe nelwazi elinengi elisisiza sitjhidelane noZimu, ukwenzela bona ‘sidle, . . . sisele, . . . [begodu] sithabe.’ (Madanisa nesAmbulo 22:17.) Ngokuhlukileko, labo abangaphandle kwepharadesi elingokomfanekiso ‘bazokulamba . . . , bazokoma . . . , [begodu] bazokuhlaziswa.’ Abanalo itjhebiswano noZimu. (Amo. 8:11) UJehova unikela abantu bakhe izinto abazitlhogako, kuhlanganise nalezo ezibasiza batjhidelane naye. (Juw. 2:21-24) Lokho ukwenza ngeBhayibheli, ngeencwadi zethu ezisekelwe eBhayibhelini, izinzolwazethu, ukuya esifundweni nemihlanganweni emincani nemikhulu. Singazuza ezintwenezi qobe lilanga begodu lokho kuzosenza sibe nepilwehle besicabuleke. w24.04 21 ¶5-6
NgeLesibili, Juni 23
Amezwenu awabe nomusa ngaso soke isikhathi.—Kol. 4:6.
Nawufuna ukuthoma ukufundana nomuntu othileko, ungahlela ukukhuluma nomuntu loyo endaweni enabantu namkha ngefowuni. Mtjele iinhloso zakho ngokukhanyako. (1 Kor. 14:9) Nakutlhogekako nikela umuntu loyo ithuba lokucabanga ngendlela afuna ukuphendula ngayo. (IzA. 15:28) Umuntu loyo nakangafuni lokho wena okufunako, hlonipha indlela azizwa ngayo. Kuthiwani nange umuntu akutjela ukuthi uyamkara? Kungenzeka kuthethe isibindi bona akhulume nawe, yeke yiba nomusa begodu umhloniphe. Nawutlhoga isikhathi sokucabanga ngokuthi uyafuna na ukuthoma ukwazana naye, mtjele. Nanyana kunjalo, linga ukuphendula msinyana ngendlela ongakghona ngayo. (IzA. 13:12) Nangabe uwunakareko, phendula ngendlela enomusa nekhanyako. Nawuzizwa ngendlela efanako, khulumisana naye umtjele ukuthi uzizwa njani, nalokho okulindeleko malungana nokufundana. Okulindeleko kungahluka, kuye ngabantu, amasiko nezinye izinto. w24.05 23-24 ¶12-13
NgeLesithathu, Juni 24
Ngiza kuwe ngegama lakaJehova wamabutho.—1 Sam. 17:45.
Kungenzeka bona uDavida nakamumuntu omutjha wavakatjhela ikampa yama-Israyeli. Wafumana amasotja athukiwe ngebanga letsitsirimba emFilista uGoliyadi oweza ‘azokudelela ama-Israyeli.’ (1 Sam. 17:10, 11) Amasotja bekathukiwe ngebanga lokudzimelela endleleni uGoliyadi ebekaqaleka ngayo nalokho ebekakutjho. (1 Sam. 17:24, 25) Nanyana kunjalo, uDavida waqala ubujamobu ngendlela ehlukileko. Akhenge aqale ebekwenzeka njengesitjhijilo sebutho lakwa-Israyeli, kunalokho wasiqala njengesitjhijilo ‘sebutho lakaZimu ophilako.’ (1 Sam. 17:26) UDavida bekacabanga ngoJehova begodu bekathemba ukuthi uZimu owamsiza ngesikhathi angumelusi, uzomsiza godu. Njengombana bekaqiniseka ukuthi uZimu uzomsiza, walwa noGoliyadi bewamhlula.—1 Sam. 17:45-51. w24.06 21 ¶7
NgeLesine, Juni 25
Ungasabi ngombana nginawe. Ungatshwenyeki ngombana nginguZimakho. Ngizokuqinisa, ngizokusiza, ngizokubamba ngesandla sami sangesidleni sokulunga.—Isa. 41:10.
Cabanga indlela ukuphila kwethu ebekuzokuba ngayo ngathana besingalotjhi uJehova. Ukwenza njalo kusisiza sihlale sithembekile begodu sizozizwa njengomrhubi owathi: “Kodwana mina, ukutjhidela kuZimu kuhle kimi.” (Rhu. 73:28) Singaqalana nananyana ngiziphi iintjhijilo ngamalanga wamaswaphela la ngombana ‘siziingqila zakaZimu ophilako noweqiniso.’ (1 Thes. 1:9) UZimethu unendaba nathi begodu uhlala akulungele ukusisiza. Wasiza abantu bakhe esikhathini esidlulileko, nathi uyasisiza namhlanjesi. Ingasikade sizokuqalana nesizi elikhulu elingakhenge khelibe khona ephasini. Kodwana angekhe siqalane nalo sisodwa. Kwanga soke singaba “nesibindi khulu sithi: ‘UJehova umsizami; angekhe ngisabe.’”—Heb. 13:5, 6. w24.06 25 ¶17-18
NgeLesihlanu, Juni 26
Nizokubona umehluko phakathi komuntu olungileko nomuntu okhohlakeleko.—Mal. 3:18.
IBhayibheli likhuluma ngamadoda angaphezu kwama-40 abusa njengamakhosi kwa-Israyeli. Amakhosi alungileko enze izinto ezimbi. Cabanga ngeKosi elungileko uDavida. UJehova wathi: ‘Incekwami uDavida. . . yangilandela ngayo yoke ihliziywayo, yenza okulungileko kwaphela emehlwenami.’ (1 Kho. 14:8) Nanyana kunjalo, yaziphatha kumbi ngokwamabhayi nomfazi otjhadileko, yenza neqhinga lokuthi kubulawe indoda yomfazi lo epini. (2 Sam. 11:4, 14, 15) Ngakwelinye ihlangothi, amakhosi amanengi angakhange athembeke, enze izinto ezihle. Cabanga ngoRerhobhowamu. Emehlweni kaJehova “wenza okumbi.” (2 Kron. 12:14) Nanyana kunjalo, uRerhobhowamu wenza izinto ezihle, ngokwesibonelo walalela uJehova lokha nakamtjela ukuthi angalwi neentjhaba ezilitjhumi zakwa-Israyeli. Wenza namadorobho amanengi weembuswenakhe aqina bona avikele abantu bakaZimu emanabenabo. (1 Kho. 12:21-24; 2 Kron. 11:5-12) UJehova bekakghona njani ukubona ikosi ethembeke kwamambala? Bekaqala ihliziywayo, indlela epheduke ngayo nokunamathela kwayo ekulotjheni kweqiniso. w24.07 20 ¶1-3
NgoMgqibelo, Juni 27
Bakhuliseni esifundisweni nemyalweni weKosi.—Efe. 6:4.
Abadala bazokwenzani nange umntwana ongaphasi kweminyaka eli-18 enza isono esikhulu? Isihlopha sabadala sizokuhlela bona abadala ababili bahlangane nomntwana nababelethi bakhe abamaKrestu. Abadala bazokubuza ababelethi ukuthi ngimaphi amagadango abawathetheko ukusiza umntwanabo bona atjhuguluke. Nange umntwana alalela isiyalo sababelethi bakhe, enza namatjhuguluko endleleni acabanga nenza ngayo izinto, abadala bangalisa ababelethi bakhe bona barage nokumsiza. Abadala bayazi ukuthi uJehova unikele ababelethi umthwalo wefanelo wokulungisa abantwababo nokubasiza ngethando. (Dut. 6:6, 7; IzA. 6:20; 22:6; Efe. 6:2-4) Abadala bazokunande bavakatjhela ababelethi ukuqinisekisa bona umntwana ufumana loke isizo alitlhogako. Kodwana kuthiwani nange umntwana araga nokwenza isono? Ebujamweni obunjalo ikomidi yabadala izokuhlangana nomntwana nababelethi bakhe abamaKrestu. w24.08 24 ¶18
NgoSondo, Juni 28
Ukupha kuthabisa khulu ukudlula ukwamukela.—IzE. 20:35.
Sazi kuhle ukuthi siyathaba nasifumana isipho. Nanyana kunjalo, sithaba khulu nakungithi esipha abanye. Ngebanga lokuthi uJehova usibumbe ngendlela le, singakghona ukwandisa ithabo lethu. Singandisa ithabo lethu ngokuthi sifune iindlela zokupha abanye. Ikarisa khulu indlela uJehova asibumbe ngayo. (Rhu. 139:14) Ngebanga lokuthi iBhayibheli liyasitjela ukuthi abapha abanye bayathaba, sikghona ukuzwisisa kuhle ukuthi kubayini uJehova ‘anguZimu othabako.’ (1 Thim. 1:11) Ngewokuthoma owapha abanye begodu akekho umuntu opha ukudlula uJehova. Ngebanga lakhe “siyaphila, siyasikinyeka begodu sikhona” njengombana kwatjho umpostoli uPowula. (IzE. 17:28) Kwamambala “nanyana ngisiphi isipho esihle begodu nanyana ngisiphi isipho esipheleleko” sivela kuJehova. (Jak. 1:17) Soke singakuthabela ukufumana ithabo elingeziweko eliza ngokupha. Singenza njalo ngokulingisa indlela uJehova apha ngayo.—Efe. 5:1. w24.09 26 ¶1-4
NgoMvulo, Juni 29
Ngezinga esesithuthuke ngalo, asirageleni phambili nokukhamba ngokuhlelekileko endleleni efanako le.—Flp. 3:16.
Ezinye iinceku ezisizako zingazizwa ngasuthi ngeze zaba badala ngebanga lezinto ezinengi ekufuze zisebenzele kizo. Kodwana khumbula ukuthi uJehova nehlanganwakhe abakalindeli ukuthi uzokuba nabo boke ubuntobu. (1 Pit. 2:21) Mumoya kaJehova onamandla ongakusiza ukghone ukuba nobuntobu. (Flp. 2:13) Bukhona na ubuntu ofuna ukubuthuthukisa? Nange kunjalo, thandaza utjele uJehova ngabo. Rhubhulula ngeenhloko ezikhuluma ngabo begodu ubuze abadala ngeenhlongozo ezingakusiza uthuthuke. Ragela phambili uthuthuka. Bawa uJehova aragele phambili akubumba bona usebenziseke ebandleni. (Isa. 64:8) Kwanga uJehova angabusisa imizamwakho yokusebenzela ekubeni mdala webandla. w24.11 25 ¶17-18
NgeLesibili, Juni 30
UZimu akasimumbi bona angakhohlwa umsebenzenu nethando enilitjengise egameni lakhe ngokusiza abacwengileko.—Heb. 6:10.
Akunamuntu okufuze azizwe anelungelo lokufumana umusa kaJehova, ngitjho nanyana angamlotjha iminyaka eminengi. Liqiniso ukuthi kuyamthabisa uJehova ukusibona simlotjha ngokuthembeka. Usiphe iNdodanakhe njengesipho sasimahla, ingasi ukuthi uyasibhadela ngebanga lokuthi siyamlotjha. Yeke akukalungi ukucabanga ukuthi uJehova kufuze asilibalele ngebanga lezinto esimenzela zona. Nange sikholelwa lokho kutjho ukuthi sicabanga bona asisitlhogi isihlengo. (Madanisa nekwebeGalatiya 2:21.) Umpostoli uPowula bekazi ukuthi nanyana angasebenzela uZimu, uJehova bekangakakateleleki bona amlibalele. Kubayini-ke asebenzela uJehova budisi? Ngombana bekafuna ukutjengisa ukuthi uyathokoza ngokuthi uJehova unomusa. (Efe. 3:7) NjengoPowula siragela phambili sisebenza budisi, ingasi ngoba sifuna umusa kaJehova kodwana ngebanga lokutjengisa ukuthi sithokoza khulu ngawo. w25.01 27 ¶5-6