Apreli
NgeLesithathu, Apreli 1
Nasi intando kaBaba ukuthi nanyana ngubani owamukela iNdodana atjengise nokukholwa kiyo, kufuze abe nokuphila okungapheliko.—Jwa. 6:40.
Bona sizuze enyameni neengazini zakaJesu kutlhogeka sibe nokukholwa esihlengweni. (Efe. 1:7) Labo uJesu akhuluma ngabo, ‘ezinye izimvu’ abadli begodu akukafuzi badle uburotho newayini qobe mnyaka ngesiDlo seKosi saNtambama. (Jwa. 10:16) Nanyana kunjalo, bayazuza enyameni neengazini zakaJesu. Lokho bakwenza ngokuthi batjengise ukukholwa emhlatjelweni wesihlengo sakaJesu Krestu. (Jwa. 6:53) Ngokuhlukileko, labo ekufuze badle uburotho, basele newayini batjengisa ukuthi balethwe esivumelwaneni esitjha begodu banethemba lokuba ziindlalifa emBusweni wezulwini. Kunganandaba ukuthi sizesiwe namkha singezinye izimvu, kutlhogeka sibe nokukholwa bona sifumane kuphila okungapheliko. w24.12 13 ¶14, 16
Amavesi Azokufundwa Ngesikhathi SesiKhumbuzo: (Okwenzeka emini: NgoNisani 12) Matewu 26:1-5, 14-16; Lukasi 22:1-6
NAMHLANJESI LILANGA LESIKHUMBUZO
Sizokuthoma Ilanga Nalitjhingako
NgeLesine, Apreli 2
Ningasabi nina mhlambi omncani ngombana uYihlo uninikele umBuso.—Luk. 12:32.
EsiDlweni seKosi saNtambama uJesu wanikela abapostoli bakhe uburotho obunganasibiliso wabatjela ukuthi bujamele umzimbakhe. Ngemva kwalokho wabatjela ukuthi iwayini lijamele “iingazi zakhe zesivumelwano.” (Mar. 14:22-25; Luk. 22:20; 1 Kor. 11:24) Isivumelwano esitjha senziwa “yindlu yakwa-Israyeli” ezokuba semBusweni kaZimu. (Heb. 8:6, 10; 9:15) Tjheja ukuthi uJesu ngesiDlo seKosi saNtambama bekakhuluma ‘nomhlambi omncani.’ Isiqhemeso sathoma ngabapostoli bakhe abathembekileko ebebanaye ngekumbeni. Ngibo abazokufumana indawo ezulwini noJesu. w24.12 11 ¶9-10
Amavesi Azokufundwa Ngesikhathi SesiKhumbuzo: (Okwenzeka emini: NgoNisani 13) Matewu 26:17-19; Markosi 14:12-16; Lukasi 22:7-13 (Okwenzeka nakutjhinga ilanga: NgoNisani 14) Jwanisi 13:1-5; 14:1-3
NgeLesihlanu, Apreli 3
UZimu walithanda khulu iphasi kangangobana wanikela ngeNdodanakhe ebelethwe yodwa bonyana woke umuntu otjengisa ukukholwa kiyo angabhujiswa kodwana abe nokuphila okungapheliko.—Jwa. 3:16.
UJesu wakghatjhelwa, amanabakhe ambopha, amhlunguphaza bewamsola nangezinto angakazenzi. Amasotja ambethela esigodweni, uJehova wezwa ubuhlungu khulu lokho nakwenzekako. UJehova bekanamandla wokuvimba ukutlhaga kweNdodanakhe kodwana akhenge akwenze lokho. Bekayithanda khulu iNdodanakhe, alo kubayini ayivumela bona itlhage begodu ife? Kungebanga lokuthi uyasithanda. Umhlatjelo kaJesu utjengisa bona uJehova uzithanda kangangani iinzukulwana zaka-Adamu no-Eva ezinesono. UJehova uyakuthanda. Wakhetha ukuzwa ubuhlungu obukhulu khulu bona akusindise esonweni nekufeni. (1 Jwa. 4:9, 10) Ufuna ukusisiza silwisane nesono begodu siphumelele! w24.08 6 ¶13-14
Amavesi Azokufundwa Ngesikhathi SesiKhumbuzo: (Okwenzeka emini: NgoNisani 14) Jwanisi 19:1-42
NgoMgqibelo, Apreli 4
UKrestu watlhaga ngebanga lenu.—1 Pit. 2:21.
Singazwisisa ngcono ukuthi uJehova usithanda kangangani nasicabangisisa ngobuhlungu abuzwako nakabona iNdodanakhe itlhaga. USathana uthi akunamuntu olotjha uZimu ozokuhlala athembekile nakuvela ubujamo obubudisi. Ukutjengisa ukuthi uSathana unamala, uJehova wavumela uJesu bona atlhage ngaphambi kobana ahlongakale. (Job. 2:1-5) UJehova wabona abantu bahlekisa ngoJesu, amasotja ambetha kabuhlungu begodu ambethelela esigodweni sokuhlunguphazwa ngeempikiri. Bekaqalile nalokha iNdodanakhe ayithandako ihlongakala kabuhlungu. (Mat. 27:28-31, 39) UJehova bekanamandla wokuthi angaqeda yoke into le. (Mat. 27:42, 43) Nanyana kunjalo, ngathana uJehova wangenela endabeni le, bengekhe kube nesihlengo begodu bengekhe sibe nethemba. Yeke uJehova wavumela ukuthi iNdodanakhe ikghodlhelele ukuphathwa kabuhlungu bekube kulapho ihlongakala khona. w25.01 22 ¶7
Amavesi Azokufundwa Ngesikhathi SesiKhumbuzo: (Okwenzeka emini: Nisani 15) Matewu 27:62-66 (Okwenzeka nakutjhinga ilanga: NgoNisani 16) Jwanisi 20:1
NgoSondo, Apreli 5
Wabonakala kibo amalanga ama-40.—IzE. 1:3.
BekungoNisani 16, 33 C.E. abafundi bakaJesu badanile begodu bathukiwe. Ababili basuka eJerusalema baya e-Emawusi. Kwavela indoda abangayaziko yakhamba nawo. Abafundi bakaJesu batjho indlela abadane ngayo ngalokho okwenzeke kuJesu. Kuthi kusesenjalo, indoda le ithome ukukhuluma nabo ngezinto amadoda la angekhe azilibale. “Ithoma ngoMosi nangabo boke abaphorofidi” yahlathulula ukuthi kubayini bekufuze uMesiya atlhage begodu ahlongakale. Kuthe amadoda amathathu la nakafika e-Emawusi, indoda engaziwako le yaziveza ukuthi nguJesu ovusiweko. (Luk. 24:13-35) UJesu waziveza ebafundini bakhe iinkhathi ezinengi emalangenakhe wamaswaphela ama-40. Ngesikhatheso, abafundi bakaJesu ebebathukiwe, banevalo, batjhugulula indlela abazizwa ngayo, bathaba baba nesibindi njengamasotja anamandla, ukutjhumayela nokufundisa ngomBuso. w24.10 12 ¶1-3
Amavesi Azokufundwa Ngesikhathi SesiKhumbuzo: (Okwenzeka emini: NgoNisani 16) Jwanisi 20:2-18
NgoMvulo, Apreli 6
Zakheni ekukholweni kwenu okucwengeke khulu.—Jud. 20.
Kuyazenzakalela bona umntwana akhule abe mumuntu omdala kodwana ukukhulela ekuvuthweni akuzenzakaleli. Ngokwesibonelo, abafowethu nabodadwethu beKorinte bamukela iindaba ezimnandi, babhajadiswa, bafumana umoya ocwengileko bebazuza eselulekweni abasifumana kumpostoli uPowula. (IzE. 18:8-11) Nanyana kunjalo, ngemva kweminyaka eminengi babhajadisiwe, abanengi bebasolo bangakavuthwa. (1 Kor. 3:2) Nasizakukhulela ekuvuthweni, kokuthoma kufuze kube yinto thina esiyifunako. Labo ‘abathanda ukungabi nelemuko,’ abangathuthukeli ekuvuthweni angeze bathuthuke. (IzA. 1:22) Asifuni ukuba njengomuntu omdala, ofuna ababelethi bakhe bona bamenzele iinqunto. Kunalokho, sifuna ukuqinisekisa ukuthi itjhebiswano esinalo noZimu liragela phambili lithuthuka. Nangabe usathuthukela ekuvuthweni, thandazela ukuthi uJehova akunikele kokubili “isifiso namandla wokusebenza.”—Fil. 2:13. w24.04 4 ¶9-10
NgeLesibili, Apreli 7
UJehova . . . akafisi ukuthi namunye atjhabalale.—2 Pit. 3:9.
UJehova usitjela indlela azizwa ngayo ngokwahlulela abantu. (Hez. 33:11) UJehova angeze atjhabalalisa muntu ngaphandle kwalokha nakanamabanga azwakalako wokwenza njalo. Unesirhawu khulu begodu uhlala akulungele ukusitjengisa nakufaneleko. Khuyini esiyaziko ngabantu engeze bavuswe? IBhayibheli lisinikela iimbonelo ezimbalwa kwaphela. UJesu wathi uJudasi Iskariyodi angeze avuswe. (Mar. 14:21; funda godu noJwanisi 17:12.) UJudasi bekazi ukuthi akwenzako kuphikisana noJehova neNdodanakhe kodwana wakwenza nanyana kunjalo. (Funda uMarkosi 3:29 nomtlolo waphasi.) Ngokufanako, uJesu wathi abanye abadosi phambili bezekolo bazokuhlongakala bebangavuswa. (Mat. 23:33; funda uJwanisi 19:11.) Umpostoli uPowula wayelelisa ukuthi iinhlubuki ezingatjhugulukiko angeze zivuswe.—Heb. 6:4-8; 10:29. w24.05 4 ¶10-11
NgeLesithathu, Apreli 8
UJehova uvikela abathembekileko.—Rhu. 31:23.
Nasihlala sitjhidelene noJehova, uSathana angeze enza litho bona asilimaze unomphela. (1 Jwa. 3:8) Ephasini elitjha, uJehova uzokuragela phambili avikela abangani bakhe abathembekileko bona ubuhlobo babo naye bungalimali bekabavikele nekufeni. (IsAm. 21:4) Kuyathabisa tle ukuba ziimvakatjhi etendeni lakaJehova begodu sizokuthabela ukuba nobungani obutjhideleneko naye ngokungapheliko. (Hez. 37:27) Nasifuna ukuhlala siziimvakatjhi zakhe, kufuze siziphathe njani? Nasiziimvakatjhi emzini, sizokufuna ukwazi ukuthi khuyini elindeleke kithi. Ngendlela efanako, sifuna ukwenza nanyana yini uJehova ayifunako bona sihlale siziimvakatjhi zakhe. Ithando lethu ngoJehova lisenza senze koke okusemandlenethu ‘bona simthabise ngokupheleleko.’ (Kol. 1:10) Kufuze sihlale simhlonipha khulu uJehova, singalibali ukuthi ungubani. Ukumhlonipha ngendlela leyo kuzosenza sibalekele ukwenza nanyana yini engamphatha kabuhlungu. Kwamambala, sifuna ‘ukukhamba noZimethu ngokuthembeka.’—Mik. 6:8. w24.06 4 ¶8-9
NgeLesine, Apreli 9
Wancengela izoni.—Isa. 53:12.
UJehova wabawa u-Abrahama, bona anikele ngendodanayo u-Isaka bona ibe mhlatjelo. Singaqiniseka ukuthi u-Abrahama wabona isabelwesi njengesibudisi khulu. Nanyana kunjalo, bekazimisele ukusenza. Ngesikhathi u-Abrahama azokubulala indodanakhe, uZimu wamvimba. Isibonelwesi besitjengisa lokho uJehova azokwenza esikhathini esizako, bekazozimisela ukunikela ngendodanakhe ethandekako bona ibe mhlatjelo. Kungebanga lokuthi uJehova ubathanda khulu abantu. (Gen. 22:1-18) UJehova nakanikela ama-Israyeli umthetho wawatjela bona enze imihlatjelo yeenlwana bona alitjalelwe izono. (Lev. 4:27-29; 17:11) Imihlatjelo le beyitjengisa bona uJehova uzokunikela ngomhlatjelo ophuma phambili ozokusindisa abantu esonweni. Abaphorofidi bakaZimu baphefumulelwa bona bahlathulule isizukulwana esithenjisiweko, indodana kaZimu ebeyizokutlhaga beyibulawe ibe mhlatjelo bona isindise abantu kuhlanganise nawe esonweni nekufeni!—Isa. 53:1-12. w24.08 4 ¶7-8
NgeLesihlanu, Apreli 10
Qala bona ngiwuthanda kangangani umthethwakho! Ngizindla ngawo ilanga loke.—Rhu. 119:97.
Nawufunda iBhayibheli qinisekisa ukuthi uyakusebenzisa okufundako. Njengombana ufunda ingcenye ethileko yeliZwi lakaZimu, zibuze, ‘Ngingakusebenzisa njani engikufundako nje namkha esikhathini esizako?’ Akhesithi ufunda yoku-1 kwebeThesalonika 5:17, 18. Ngemva kokufunda amavesi amabili la, ungajama kancani ucabange ukuthi wena umthandazwakho udephe kangangani. Ungacabanga nangezinto othokoza ngazo. Mhlamunye ungaqunta ukuthokoza uJehova ngezinto ezintathu ezinqophileko. Ngitjho nanyana usebenzisa isikhathi esincani ukucabanga ngokufunde eBhayibhelini, kuzokusiza uzwisise iliZwi lakaZimu bewenze elikutjhoko. Cabanga ukuthi uzokuzuza kangangani nawubuyelela indlela le qobe langa, njengombana ufunda ezinye iingcenye zeBhayibheli. Uzokuthuthuka njengomenzi weliZwi lakaZimu. w24.09 4-5 ¶9-10
NgoMgqibelo, Apreli 11
Zitjhejeni, bona ningalahlekelwa zizinto esisebenzele ukuziveza kodwana nifumane umtlomelo opheleleko.—2 Jwa. 8.
UJehova usidale ngendlela yokuthi sithabe khulu lokha nasipha abanye kunalokha nasifumana okuthileko. Nanyana sikuthabela ukufumana okuthileko, sizuza ithabo elikhulu nasipha abanye. Siyathaba nasikghona ukusiza abafowethu nabodadwethu. Kusithabisa khulu nabasithokozako. Nanyana kunjalo, akunandaba ukuthi abanye bayasithokoza namkha abasithokozi, siyathaba ngokuthi senze into efaneleko. Ungalibali ukuthi, nanyana yini oyiphako, “UJehova angakupha okudlula lokho.” (2 Kron. 25:9) Yeke, angekhe wapha abanye ukudlula lokho uJehova angakupha khona. Nasiphiwa nguJehova, leso sisipho esizidlula zoke. Yeke asizimiseleni ukuragela phambili silingisa uBabethu wezulwini ophanako. w24.09 31 ¶20-21
NgoSondo, Apreli 12
Maye! Jehova Zimami, ngikudumisa ngehliziywami yoke, ngizokuphazimulisa igama lakho ngokungapheliko.—Rhu. 86:12.
UJehova unesirhawu nomusa. (Rhu. 103:13; Isa. 49:15) Nasizwa ubuhlungu, naye uzwa ubuhlungu. (Zak. 2:8) Wenza kube bulula ukutjhidelana naye njengoMngani. (Rhu. 25:14; IzE. 17:27) Uthobekile; “uyazehlisa bona aqale izulu nephasi, uphakamisa oqalelwa phasi ethulini.” (Rhu. 113:6, 7) Woke amabanga la asenza siphazimulise uZimethu omkhulu. Siphazimulisa uJehova ngombana sifuna abanye abantu bamazi. Abantu abanengi abalazi iqiniso ngoJehova. Kubayini? Ngombana uSathana uphophaze imikhumbulwabo ngokurhatjha amala ngoJehova. (2 Kor. 4:4) USathana wenze abantu bakholelwa ukuthi uJehova nguZimu onelaka, akanandaba nabantu begodu nguye obangela ubumbi obukhona ephasineli. Thina sazi iqiniso ngoZimethu. Sinethuba lokutjela abanye bona unguZimu onjani begodu sibasize nabo bakghone ukumphazimulisa.—Isa. 43:10. w25.01 3 ¶6-7
NgoMvulo, Apreli 13
USathana edurhisa iphasi loke.—IsAm. 12:9.
USathana wasebenzisa abantu ukurhatjha amala amanengi ngeNdodana kaZimu. Ngokwesibonelo, abadosiphambili bamala batjela abantu ukuthi uJesu ufumana amandla wokuqotha amadimoni ‘kumbusi wamadimoni.’ (Mar. 3:22) Nakudenjwa icala lakaJesu, abadosiphambili bekolo bamsola ngokuthi uthuke uZimu bebahlohlozela nesiqubuthu ukuthi abulawe. (Mat. 27:20) Ngokukhamba kwesikhathi, labo ebebaphikisana nabalandeli bakaKrestu abatjhumayela iindaba ezimnandi, ‘baphehla umguruguru begodu bahlohlozela abantu’ ukuthi bahlunguphaze amaKrestu. (IzE. 14:2, 19) IsiThala sakaDisemba 1, 1998 nasihlathulula izEnzo 14:2 sathi: “Abaphikisi abamaJuda akhenge baneliseke ngokuthi abakawamukeli umlayezo ovela emaKrestwini, babuye bathoma nejima lokukhuluma amala, bafuna ukwenza abantu bangalaleli amaKrestu bebawahloye.” USathana usaragela phambili ‘adurhisa iphasi loke.’ w24.04 11 ¶15-16
NgeLesibili, Apreli 14
Kghani umaHluleli wephasi loke angeze akwenza na okulungileko?—Gen. 18:25.
Ukuphila ngokungapheliko esikhathini esizako akuyi ngokuthi umuntu uhlongakale nini. UJehova ungumaHluleli olungileko begodu wahlulela ngendlela enobulungiswa, wenza neenqunto ezifaneleko. (Rhu. 33:4, 5) Yeke singaqiniseka ukuthi “umaHluleli wephasi” uzokwenza isiqunto esilungileko. Kuyazwakala ukuphetha ngokuthi, umuntu nakazakufumana ithuba lokuphila ngokungapheliko akuyi ngokuthi uhlala kuphi. UJehova angeze ahlulela abantu njengeembuzi ngebanga lokobana bahlala endaweni ebenza bangakghoni ukufumana ithuba lokufunda ngomlayezo womBuso. (Mat. 25:46) UmaHluleli olungileko unendaba nabantu ukudlula indlela thina esingacabanga ngayo. Asazi ukuthi khuyini uJehova azoyenza hlangana nezenzakalo ezizokwenzeka ngesizi elikhulu. Kungenzeka lokho abazokubona kwenzeka ngesizi elikhulu, kuzobenza bafune ukufunda ngoJehova njengombana enza igama lakhe laziwe ephasini loke.—Hez. 38:16. w24.05 12 ¶14-15
NgeLesithathu, Apreli 15
Nithandane.—Jwa. 15:12.
Abantu bakaJehova bayakuthanda ukusizana. (2 Kor. 8:4) Kodwana ngezinye iinkhathi kufuze ube nesibindi bona wenze njalo. Ngokwesibonelo, nakuba nepi, abadala bendaweni leyo bayatjheja bona abafowabo nabodadwabo batlhoga isikhuthazo, isekelo, ukusizwa etjhebiswaneni labo noZimu begodu batlhoga nokusizwa ngezinto abazitlhogako bona baphile nakuba nepi. Ngebanga lokuthi abadala bathanda izimvu, babeka ukuphila kwabo engozini bona bazitlhogomele. Ebujameni obunjalo, kuqakathekile ukuhlala sibumbene. Landelani iinqophiso enizifumana e-ofisini legatja. (Heb. 13:17) Abadala kufuze babuyekeze iinqophiso zokuthi kufuze bazilungiselele njani nakuvela ihlekelele. (1 Kor. 14:33, 40) Yiba nesibindi kodwana utjheje. (IzA. 22:3) Cabangisisa ngaphambi kokuthi wenze okuthileko. Phepha ngendlela ongakghona ngayo. Thembela kuJehova. Yeke angakusiza ukghone ukusiza abafowenu nabodadwenu ngendlela ephephileko. w24.07 4 ¶8; 5 ¶11
NgeLesine, Apreli 16
Ngabiza uJehova ngigandelelekile, . . . Nokulilela kwami isizo lakhe kwafika eendlebeni zakhe.—Rhu. 18:6.
IKosi uDavida beyimazi uJehova beyathembela kuye. Lokha iKosi uSawula nabanye balinga ukumbulala, wathandaza wabawa isizo kuJehova. Ngemva kokuthi uZimu aphendule umthandazwakhe bewamsindisa wathi, “UJehova uyaphila!” (Rhu. 18:46) Ngamezwi la bakangatjho ukuthi uZimu ukhona kwaphela. Incwadi ethileko iveza ukuthi bekagandelela bona “uZimu wamambala uzokuhlala asiza abantu bakhe.” UDavida bekazi ukuthi uZimu uyakubona okwenzeka kuye nokuthi uhlala akulungele ukumsiza, okwamkhuthaza waragela phambili adumisa uJehova. (Rhu. 18:28, 29, 49) Ukuqiniseka ukuthi uJehova nguZimu ophilako kuzosisiza simlotjhe ngokukhuthala. Sizokuba namandla wokukghodlhelelela iintjhijilo, sikhuthazeke, siragele phambili simsebenzela ngamandlethu woke. Sizozimisela nokuhlala sitjhidelene naye. w24.06 20-21 ¶3-4
NgeLesihlanu, Apreli 17
Akungabi namuntu onilahlekisako.—2 Thes. 2:3.
Khuyini esiyifundako emezwini kampostoli uPowula atjhinga kwebeThesalonika? Nange sizwa okuthileko okungakhambisani nalokho esikufunda eBhayibhelini namkha nasizwa indaba ethusako, kufuze sisebenzise ukuhlakanipha. Ngesikhathi se-Soviet Union, amanabethu anikela abafowethu incwadi okuthiwa ivela emzimkhulu wephasi loke. Incwadi leyo beyikhuthaza abanye abafowethu bona babe nehlangano ehlukileko nezijameleko. Incwadi leyo beyibonakala ithembekile. Kodwana abafowethu abathembekileko akhenge bakhohliswe. Bakghona ukubona ukuthi umlayezo osencwadini awukhambisani nalokho abakufundisiweko. Namhlanjesi amanabethu asebenzisa itheknoloji ukusihlangahlanganisa nokusiphadlhula phakathi. Kunokobana ‘sisikinyeke msinyana emkhumbulwenethu,’ singazivikela ngokuthi sicabange ukuthi esikuzwako namkha esikufundako kuyakhambisana na namaqiniso esele siwazi.—2 Thes. 2:2; 1 Jwa. 4:1. w24.07 12 ¶14-15
NgoMgqibelo, Apreli 18
Nakungenzeka kube khona owenza isono sinomsizi.—1 Jwa. 2:1.
Isiqunto esiqakatheke khulu umuntu angasenza kuzinikela kuJehova nokuba yingcenye yomndenakhe. UJehova ufisa boke abantu benze njalo. Kubayini? Ufuna babe bangani bakhe begodu bahlale bathabile bekube ngokungapheliko. (Dut. 30:19, 20; Gal. 6:7, 8) UJehova akakateleli muntu ukuthi amlotjhe. Ufuna woke umuntu azikhethele ukuthi ufuna ukwenzani. Kuthiwani nange umKrestu obhajadisiweko aphula umthetho kaZimu begodu enze isono esikhulu? Nakangatjhugulukiko kufuze asuswe ebandleni. (1 Kor. 5:13) Nanyana kunjalo, uJehova usafuna atjhuguluke abuyele kuye. Kuhlekuhle ngilo ibanga eliyihloko elenze uJehova wenza kwaba nesihlengo bona kulitjalelwe izoni ezitjhugulukako. UJehova uZimu onethando ufisa boke abenze isono esikhulu batjhuguluke.—Zak. 1:3; Rom. 2:4; Jak. 4:8. w24.08 14 ¶1-2
NgoSondo, Apreli 19
Nange ihliziywakho ihlakanipha, yami izokuthaba.—IzA. 23:15.
Ngesikhathi umpostoli uJwanisi atlola incwadakhe yesithathu, abanye bebafundisa amala bebabangele ukungazwani nemiraro ebandleni. Nanyana kunjalo, abanye baragela phambili “bakhamba eqinisweni.” Balalela uJehova begodu ‘bebakhamba ngokuvumelana nemiyalwakhe.’ (2 Jwa. 4, 6) AmaKrestu athembekileko la, athabisa uJwanisi noJehova. (IzA. 27:11) Khuyini esiyifundako? Ukuthembeka kuletha ithabo. (1 Jwa. 5:3) Ngokwesibonelo, sifumana ithabo ngokwazi ukuthi sithabisa uJehova. Kuyamthabisa lokha nakasibona sibalekela ukwenza izinto ezimbi begodu silalela iliZwi lakhe. Neengilozi ziyathaba. (Luk. 15:10) Nathi kuyasithabisa nasibona abanye bahlala bathembekile. (2 Thes. 1:4) Nakuphela iphasi lakaSathana, sizokuthaba ngokuthi sikhethe ukuhlala sithembekile kuJehova. w24.11 12 ¶17-18
NgoMvulo, Apreli 20
Umuntu ngamunye akangazifuneli okuzuzisa yena kodwana okuzuzisa omunye umuntu.—1 Kor. 10:24.
Kufuze umqalisise isikhathi esingangani umuntu ofuna ukutjhada naye? Nawungaya kuye msinyana kungabonakala ngasuthi awukacabangisisi ngaphambi kokukhuluma naye. (IzA. 29:20) Ngakwelinye ihlangothi, nawuthatha isikhathi eside khulu kungabonakala ngasuthi umumuntu ongazaziko ukuthi ufunani, khulukhulu nangabe umuntu loyo sele ayazi indlela ozizwa ngayo. (UMtj. 11:4) Khumbula ukuthi nawukhuluma nomuntu loyo, akukafuzi uqiniseke ngokuthi uzokutjhada naye. Kodwana kufuze uqiniseke ngokuthi ukulungele ukutjhada nokuthi umuntu loyo angaba mlinganakho womtjhado. Alo kuthiwani nangabe ucabanga ukuthi omunye umuntu ukarwa nguwe? Nangabe wena awuzizwa ngendlela efanako, kwenze kukhanye ngezenzo zakho. Into engakalungi kukuthi wenze umuntu acabange ngasuthi kungaba nethuba lokufundana khisibe wena awukho lapho.—Efe. 4:25. w24.05 22-23 ¶9-10
NgeLesibili, Apreli 21
Ngizokubuya ngizonithatha bona lapha ngikhona nani nibe khona.—Jwa. 14:3.
MaKrestu azesiweko athembekileko kwaphela azokwamukelwa nguJesu emBusweni wezulwini. Nanyana ngimuphi ozesiweko, ongeze ahlale atjhejile, angekhe abuthelelwe ‘nabakhethiweko.’ (Mat. 24:31) Ukungezelela kilokho, boke abantu bakaZimu, kunganandaba ukuthi banaliphi ithemba, kufuze bawatjhejisise amezwi kaJesu begodu bahlale batjhejile, bathembeke. Sele simazi ngcono uJehova begodu siyayithemba indlela ahlulela ngayo. Akusitshwenyi ukuthi angakhetha abazesiweko abathembekileko emalangeni esiphila kiwo. Khumbula uJesu akutjhoko malungana neensebenzi zesikhathi sokugcina emfanekiswenakhe wesimu. (Mat. 20:1-16) Labo abaqatjhwa bona bazokusebenza esimini ngesikhathi samadina nangemva kwaso, bafumana umrholo ofanako nalabo abathome ukusebenza ilanga nalithomako. Ngokufanako, kunganandaba ukuthi abazesiweko bakhethwe nini, bazokufumana umvuzo wezulwini nabahlulelwa ngokuthi bathembekile. w24.09 24 ¶15-17
NgeLesithathu, Apreli 22
UKrestu watlhaga ngebanga lenu, anitjhiyela isibonelo sokobana nilandele umtlhalakhe eduze.—1 Pit. 2:21.
UJesu ubeke isibonelo esihle khulu sokuqalana nokungabi nobulungiswa. Abantu abanengi bamphatha kabuhlungu kuhlanganise nomndenakhe. Iinhlobo zakhe zathi uyarhapha, abarholi bekolo bathi ufumana amandla emadimonini, amasotja wamaRoma ahlekisa ngaye, amhlunguphaza begodu ekugcineni ambulala. (Mar. 3:21;22; 14:55; 15:16-20, 35-37) UJesu waqalana nakho koke lokhu kodwana akhenge azibuyiselele. Sifundani esibonelweni sakhe? (1 Pit. 2:21-23) UJesu wasibekela isibonelo esihle khulu sokuthi singenzani nasiphathwa kabuhlungu. Bekazi ukuthi kufuze akhulume nini nokuthi kunini lapha kufuze athule khona. (Mat. 26:62-64) Ngezinye iinkhathi, abanye nabaleya amala ngaye waqunta ukungatjho litho. (Mat. 11:19) Nakakhetha ukukhuluma, akhenge akhulume kumbi nalabo abamhlunguphazako namkha abathusele. w24.11 4-5 ¶9-10
NgeLesine, Apreli 23
UKrestu Jesu weza ephasini bona asindise izoni.—1 Thim. 1:15.
Zicabange upha umuntu omthandako isipho esikhethekileko, esihle nesizokuba lisizo. Kungakudanisa nange umuntu loyo angathatha isiphweso asifake ngebhoksini, angasisebenzisi namkha asibeke endaweni ethileko kunokobana asisebenzise. Ngakelinye ihlangothi ungathaba khulu nawumbona asisebenzisa begodu akuthokoze ngaso. Ngiliphi iphuzu esilifumanako? UJehova usiphe iNdodanakhe. Yeke kumthabisa khulu nakabona ukuthi siyathokoza ngesipho esiligugwesi, nangethando lakhe elimenze wasipha isihlengo. (Jwa. 3:16; Rom. 5:7, 8) Njengombana isikhathi sikhamba, kungenzeka sitjengise ukuthi asisasithokozi kangako isihlengo. Kuzokuba ngasuthi sibeka isipho sakaZimu ebhoksini namkha endaweni ethileko. Kuyasithabisa ukuthi sinaso kodwana asisisebenzisi. Bona sikubalekele lokho, kufuze sihlale sivuselela indlela esithokoza ngayo ngalokho uKrestu noZimu abasenzele khona. w25.01 26 ¶1-2
NgeLesihlanu, Apreli 24
Cabangisisa ngezintwezi; udzimelele kizo bona ituthukwakho ibe sebaleni kiwo woke umuntu.—1 Thim. 4:15.
Umfowethu ofaneleka ukuba mdala akasimumuntu osanda ukutjhuguluka. Ngitjho nanyana kungasiyifuneko bona ube neminyaka eminengi ubhajadisiwe kodwana utlhoga isikhathi sokobana ube mKrestu ovuthiweko. Ngaphambi kobana ubekwe njengomdala kufuze uzibonakalise ukuthi ufana noJesu, uthobekile, wanelisekile ukulinda uJehova akuphe nanyana ngisiphi isabelo. (Mat. 20:23; Flp. 2:5-8) Ungatjengisa ukuthi uthembekile ngokunamathela ngokuqinileko eenkambisweni zakaJehova nangokulandela iinqophiso azinikela ngehlanganwakhe. ImiTlolo ikubeka ngokukhanyako ukuthi umdala kufuze akufanelekele ukufundisa. Inga-kghani lokho kutjho ukuthi kufuze uhlale unikela iinkulumo eziphuma phambili? Awa, akusibo boke abadala abaziinkhulumi eziphuma phambili. Nanyana kunjalo, nabatjhumayelako nalokha nabenza umsebenzi wokwelusa kutlhogeka bakghone ukusebenzisa iBhayibheli kuhle, ukufundisa nokukhuthaza abafowethu nabodadwethu. w24.11 23-24 ¶14-15
NgoMgqibelo, Apreli 25
Ngithanda imiyalwakho ukudlula igolide, ngitjho negolide lezinga eliphezulu.—Rhu. 119:127.
Nawufumana okuthileko eBhayibhelini ongakuzwisisi kuhle, yenza irhubhululo. Kilokho okufumeneko, cabangisisa ngakho phakathi nelanga lakho. Ucabange ukuthi kukufundisani ngoJehova, iNdodanakhe nendlela abakuthanda ngayo. (Rhu. 119:97) Ungapheli amandla nange ungafumani into etjha namkha into ethabisako nawufunda nalokha wenza irhubhululo. Zicabange njengomuntu olinga ukufumana igolide. Esikhathini esinengi umuntu ofunana negolide uzokusebenzisa ama-awara namkha amalanga amanengi alinga ukulifumana. Uzokuragela phambili alifuna ngesineke ngombana nanyana ngisiphi isiqetjhana asifumanako segolide, ngitjho nanyana singaba sincani kangangani, siligugu kuye. Okuligugu ukudlula igolide, nginanyana yini etjha esiyifumana eBhayibhelini. (IzA. 8:10) Yeke, yiba nesineke uragele phambili ulandela ihlelo lakho lokufunda iBhayibheli.—Rhu. 1:2. w25.01 25 ¶14-15
NgoSondo, Apreli 26
Njengombana uJehova anilibalela ngokutjhaphulukileko nani kufuze nenze okufanako.—Kol. 3:13.
UJehova ulindele bona sihlale sikulungele ukulibalela labo abasizwisa ubuhlungu. (Rhu. 86:5; Luk. 17:4; Efe. 4:32) Singezwa ubuhlungu khulu nangabe omunye atjho namkha enze into esizwisa ubuhlungu, khulukhulu nangabe umuntu loyo mngani oseduze namkha lilunga lomndeni. (Rhu. 55:12-14) Ngezinye iinkhathi singezwa ubuhlungu kube kwangathi kunomuntu osihlabileko. (IzA. 12:18) Singalinga ukuyibethisa ngomoya namkha sigandelele indlela esizizwa ngayo. Kodwana ukwenza njalo kungafana nokuthi sihlatjwe ngomukhwa kodwana siwulise encebenelo. Ngendlela efanako, angekhe silindele ukuthi ubuhlungu esibuzwako buzokuba ngcono nange sibubethisa ngomoya. Umuntu nakasizwisa ubuhlungu, kungenzeka sithome ngokukwata. IBhayibheli liyavuma ukuthi kungenzeka sisilingeke. Nanyana kunjalo, liyasiyelelisa ukuthi singasolo sisilingekile. (Rhu. 4:4; Efe. 4:26) Kubayini? Ukusilingeka akubi nomphumela omuhle esikhathini esinengi. (Jak. 1:20) Khumbula ukusilingeka yindlela esizizwa ngayo kodwana ukuhlala sisilingekile siqunto esisenzako. w25.02 15 ¶4-6
NgoMvulo, Apreli 27
Ukuhlakanipha kusivikelo.—UMtj. 7:12.
UJesu wenza umfanekiso wesidlhadlha ebesizibekela imali kodwana ‘singanothi ngakuZimu.’ (Luk. 12:16-21) Akakho owaziko bona ingomuso lisiphatheleni. (IzA. 23:4, 5; Jak. 4:13-15) Kunemiraro esiqalana nayo njengombana sibalandeli bakaJesu. UJesu wathi kufuze sikulungele “ukudela” izinto esinazo njengombana sibalandeli bakhe. (Luk. 14:33) AmaKrestu wekhulu lokuthoma eJudiya adela izinto zawo begodu athaba ngalokho. (Heb. 10:34) Emihleni esiphila kiyo, abafowethu nabodadwethu abanengi badele ukuvikeleka ngokwezeemali ngombana bangafuni ukuzihlanganisa nezepolotiki. (IsAm. 13:16, 17) Khuyini ewasize wenza lokho? Athembela ngokupheleleko kuJehova nakathi, “Angekhe nginitjhiye begodu angekhe nginilahle.” (Heb. 13:5) Senza koke okusemandleni bona sihlele esizokutlhoga esikhathini esizako kodwana nakwenzeka into esingakayilindeli, sithembela bona uJehova uzosisekela. w25.03 29 ¶13-14
NgeLesibili, Apreli 28
Nje-ke njengombana sesidlulile efundisweni esisekelo ngoKrestu, asirageleni phambili ngetjiseko ekuvuthweni, singabeki isisekelo godu.—Heb. 6:1.
UJehova akasiliseleli bona sikhulele ekuvuthweni ngokwethu. Abelusi nalabo abafundisako ebandleni, bazimisele ukusisiza ‘sikhule ngokupheleleko’ etjhebiswaneni lethu noJehova ‘sikhulele ekuvuthweni njengoKrestu.’ (Efe. 4:11-13) UJehova usipha umoyakhe ocwengileko ukusisiza sibe ‘nomkhumbulo kaKrestu.’ (1 Kor. 2:14-16) Ukungezelela kilokho, uZimu uqinisekise ukuthi kutlolwa amaVangeli amane, atjengisa indlela uJesu ebekacabanga, akhuluma nebekenza ngayo nakasephasina. Ngokulingisa indlela uJesu ebekacabanga nebekenza ngayo, ungaba mKrestu ovuthiweko. Nasizakuthuthukela ekuvuthweni, kufuze sifunde okungaphezu ‘kwefundiso esisekelo ngoKrestu.’ w24.04 4-5 ¶11-12
NgeLesithathu, Apreli 29
Ikghono lokucabanga lizokutjheja nelemuko lizokuvikela.—IzA. 2:11.
Qobe langa kufuze senze iinqunto. Ezinye kubulula ukuzenza njengokuthi sizokudlani nokuthi sizokulala nini. Ezinye zibudisi zingathinta ipilwethu, ithabo lethu, abantu esibathandako nendlela esilotjha ngayo uJehova. Sifuna iinqunto zethu zizuzise thina nemindenethu. Ngaphezu kwakho koke, sifuna iinqunto zethu zithabise uJehova. (Rom. 12:1, 2) Igadango eliqakathekileko kufumana imininingwana efaneleko. Kubayini kuqakathekile lokho? Cabanga ngomuntu ogulako otjhinga kudorhodera. Kghani udorhodera angenza isiqunto ngaphambi kobana ahlolisise umuntu ogulako nokuthi ambuze imibuzo efaneleko? Awa, angeze enze njalo. Udorhodera owazi umsebenzakhe uzokwenza isiqunto esihle nange afumana imininingwana efaneleko malungana nokugula okuphethe umuntu loyo. Nawe ngendlela efanako uzokufuna imininingwana efaneleko nawenza isiqunto. w25.01 14 ¶1-3
NgeLesine, Apreli 30
UJehova uyasilibalela isono sakho. Angekhe ufe.—2 Sam. 12:13.
Khuyini esikwaziko ngesirhawu sakaJehova? UJehova utjengise njani ukuthi “akafisi namunye bona atjhabalale”? (2 Pit. 3:9) Cabanga ngomusakhe kilabo abenza isono esikhulu. IKosi uDavida yenza izono ezimbi khulu ezihlanganisa ukufeba nokubulala. UDavida watjhuguluka begodu uJehova waba nesirhawu wamlibalela. (2 Sam. 12:1-12) IKosi uManase beyikhohlakele khulu pheze ukuphila kwayo koke. Ngitjho nebujamenobo, uJehova waba nesirhawu, wayilibalela ngombana yatjhuguluka. (2 Kron. 33:9-16) Iimbonelwezi zitjengisa ukuthi uJehova uba nesirhawu nakutlhogekako. Uzokuvusa abantwabo ngombana bayazi ukuthi benze isono esimbi khulu begodu batjhuguluka. w24.05 4 ¶12