Matjhi
NgoSondo, Matjhi 1
Ofileko utjhatjhululiwe esonweni sakhe.—Rom. 6:7.
EBhayibhelini sifunda ngabantu abalungileko abatjhuguluka baba babantu abangakalungi. Ngokwesibonelo iKosi uSolomoni yanqotjhiswa ngeendlela zakaZimu begodu uJehova wayibusisa khulu kodwana ngokukhamba kwesikhathi yalotjha abozimu bamala. Izono zayo zasilinga uZimu khulu begodu zaletha ihlekelele iminyaka eminengi. Nanyana kunjalo, iBhayibheli lithi, “uSolomoni walaliswa nabokhokho bakhe,” okuhlanganisa indoda ethembekileko iKosi uDavida. (1 Kho. 11:5-9, 43; 2 Kho. 23:13) Kghani ukuhlongakala kwakhe bekutjho bona uzokuvuswa godu? IBhayibheli alitjho. Ukuvuswa kwabahlongakeleko sisipho esivela kuZimethu onethando. Usinikela labo afuna ukubanikela ithuba lokuphila ngokungapheliko. (Job. 14:13, 14; Jwa. 6:44) Kghani uSolomoni uzosifumana isiphweso? NguJehova owazi ipendulo yombuzo loyo, thina asiyazi. Nanyana kunjalo, siyazi ukuthi uJehova uzokwenza okulungileko. w24.05 4 ¶9
NgoMvulo, Matjhi 2
Ngizokuba sivakatjhi ngetendenakho isiphelani.—Rhu. 61:4.
Nasizinikela ebuhlotjeni bethu noJehova, siba ziimvakatjhi etendeni lakhe elingokomfanekiso. Lapho sithabela ilwazi elinengi elisenza sitjhidelane noZimu, ubungani nabanye abaziimvakatjhi etendeni lakhe. Abantu ephasini loke bangakghona ukuba ziimvakatjhi etendeni lakaJehova. Lifumaneka nanyana kukuphi lapho kunabantu abamlotjha ngokuthembeka khona. (IsAm. 21:3) Kuthiwani ngalabo abahlongakele bathembekile? Singatjho na ukuthi basese ziimvakatjhi etendeni lakaJehova? Iye, singatjho! Kodwana kubayini sitjho njalo? Kungebanga lokuthi basaphila emkhumbulweni kaJehova. UJesu wahlathulula ukuthi: “Abafileko bayavuswa, ngitjho noMosi wakwambula endabeni yomuthi wameva, nakabiza uJehova ngokuthi, ‘nguZimu ka-Abrahama noZimu ka-Isaka noZimu kaJakopo.’ AkasinguZimu wabafileko kodwana ungewabaphilako ngombana boke bayaphila kuye.”—Luk. 20:37, 38. w24.06 3 ¶6-7
NgeLesibili, Matjhi 3
UJehova umamandlami nesihlangu sami.—Rhu. 28:7.
UTsadokhi waya eRhebroni aphethe iinkhali zakhe, alungele ukulwa. (1 Kron. 12:38) Bekazimisele ukulandela uDavida, akhambe naye epini begodu avikele u-Israyeli emanabenakhe. Kungenzeka uTsadokhi bekanganalemuko lokulwa njengesotja kodwana bekayindoda enesibindi. Umphristi onjengoTsadokhi wakufundaphi ukuba nesibindi? Bekaphila hlangana namadoda ebekanamandla nesibindi. Siyaqiniseka ukuthi wazuza esibonelweni sawo. Isibonelo sakaDavida sokuba nesibindi ‘sokudosa phambili ama-Israyeli emajimenawo’ senza bona ama-Israyeli woke amsekele ngokusuka ehliziyweni. (1 Kron. 11:1, 2) UDavida bekahlala athembele kuJehova bona amsize emanabenakhe. (Rhu. 138:3) UTsadokhi wafunda nakamanye amadoda anesibindi anjengoJehoyada nendodana kaJehoyada eyingorho uBhenaya namakhosana weenkoro ama-22 egade asekela uDavida.—1 Kron. 11:22-25; 12:26-28. w24.07 3 ¶5-6
NgeLesithathu, Matjhi 4
UZimu ngomusakhe ulinga ukukudosela ekutjhugulukeni.—Rom. 2:4.
UPowula wenza izinto ezinengi ezimbi ebekatlhoga ukulitjalelwa kizo. Bekanelunya begodu ahlunguphaza abalandeli bakaKrestu. Abantu abanengi bebambona njengomuntu ongekhe atjhuguluke. UJesu noYise bebazi ukuthi uSawula angatjhuguluka. Babona ubuntu obuhle kuye. UJesu wathi: “Indoda leyo isisitja esikhethiweko kimi.” (IzE. 9:15) UJesu wasebenzisa nekarisomraro ukusiza uPowula ukuthi atjhuguluke. (IzE. 7:58–8:3; 9:1-9, 17-20) Ngemva kobana uPowula abe mKrestu, watjengisa indlela athokoza ngayo ngomusa nangesirhawu atjengiswa sona. (1 Thim. 1:12-15) UPowula nakezwa ngesono esimbi esenzeka ebandleni leKorinte, wenzani? Kilokho akutjhoko sifunda ukuthi uJehova unethando nakanikela abantu bakhe isiyalo begodu unesirhawu nabatjhugulukako. w24.08 13 ¶15-16
NgeLesine, Matjhi 5
Kungebangeli iNdodana kaZimu yabonakaliswa bona itjhabalalise imisebenzi kaDeveli.—1 Jwa. 3:8.
Kancanikancani uJehova waveza indlela yokuthi abantu bangatjhidela njani kuye. Indodana yesibili ka-Adamu no-Eva, u-Abela bekayindoda yokuthoma eyaba nokukholwa kuJehova ngemva kwehlekelele eyenzeka e-Edeni. U-Abela bekamthanda uJehova begodu afuna ukumthabisa kungebangelo amenzela umhlatjelo. Bekalusa, wathatha ezinye zeemvana zakhe wenza ngazo umhlatjelo. Wazizwa njani uJehova ngalokho? “Wamthanda begodu wamukela nomnikelwakhe.” (Gen. 4:4) UJehova wabuye wathaba ngomnikelo owenziwa nguNowa. (Gen. 8:20, 21) Ngokwamukela iminikelo le, uJehova watjengisa ukuthi abantu abanesono bangakghona ukwamukeleka kuye bebatjhidelane naye. w24.08 3 ¶5-6
NgeLesihlanu, Matjhi 6
Iinyawo zami pheze zaphambuka; Iinyawo zami pheze zatjhelela.—Rhu. 73:2.
Ukungabi nobulungiswa kungasizwisa ubuhlungu begodu kusigandelele. (UMtj. 7:7) Abantu bakaJehova abathembekileko njengoJobho noRhabakhukhu bazizwa ngendlela efanako. (Job. 6:2, 3; Rhab. 1:1-3) Nanyana kungokwemvelo ukuzizwa ngendlela ethileko, kufuze sitjheje bona sisabela njani singenzi ubujamo bube bumbi khulu. Abantu abaphatha abanye kumbi nabaphumelelako ekuphileni kungasenza sizibuze ukuthi kuyazuzisa na ukwenza izinto ngendlela elungileko. Umrhubi wabona abantu abalungileko baphathwa kumbi kodwana abantu abambi bathabela ukuphila. Wabe wathi, ‘Laba abakhohlakeleko, izinto zihlala zibakhambela kuhle.’ (Rhu. 73:12) Waphatheka kabuhlungu khulu kangangobana wacabanga ukuthi akumsizi ngalitho ukulotjha uJehova, wathi: “Nangilinga ukuzwisisa lokhu, kwangitshwenya.”—Rhu. 73:14, 16. w24.11 3 ¶5-7
NgoMgqibelo, Matjhi 7
Nikelani uJehova okumfaneleko, nina mindeni yeentjhaba, nikelani uJehova okumfaneleko ngebanga lephazimulo namandlakhe.—Rhu. 96:7.
Siphazimulisa uJehova ngombana siyamhlonipha. Sinamabanga amanengi asenza simhloniphe. UJehova ungumninimandla woke begodu amandlakhe akapheli. (Rhu. 96:4-7) Ukuhlakanipha kwakhe kubonakala ezintweni azenzileko. Usinikele ukuphila kuhlanganise nezinto esizitlhogako bona siphile. (IsAm. 4:11) Uthembekile. (IsAm. 15:4) Yoke into ayenzako iyaphumelela begodu uhlala enza lokho akuthembisako. (Jotj. 23:14) Kungebangelo uJoromiya athi ngoJehova: “Phakathi kwabo boke abahlakaniphileko beentjhaba naphakathi kwayo yoke imibuswabo, akekho onjengawe.” (Jor. 10:6, 7) Lokho kusinikela amabanga amahle wokuhlonipha uBabethu wezulwini begodu uJehova wenza okungaphezu kwalokho. Siphazimulisa uJehova ngombana siyamthanda. w25.01 3 ¶5-6
NgoSondo, Matjhi 8
Susani umuntu omumbi phakathi kwenu.—1 Kor. 5:13.
Amanaba kaZimu alinga ukuthatha izinto ezihle ngehlanganwakhe azenze zibonakale zizimbi. Ngokwesibonelo, sifundile emTlolweni ukuthi uJehova ulindele labo abamlotjhako bona bahlwengeke emzimbeni, ekuziphatheni nekumlotjheni. Ulindele ukuthi nanyana ngubani ongalisi ukuziphatha kumbi, asuswe ebandleni. (1 Kor. 5:11, 12; 6:9, 10) Siyawulalela umyalo lo osekelwe emTlolweni. Kodwana amanabethu ayasisola ngokwenza njalo, athi asithandi abantu, siyabahlulela begodu asibekezeleli nanyana ngubani ohlukileko kunathi. Kufuze zwisisa kuhle ukuthi ukusahlelokhu kuvela kubani. NguSathana uDeveli owenza abantu bakhulume amala ngehlangano. “Unguyise wamala.” (Jwa. 8:44; Gen. 3:1-5) Yeke singalindela ukuthi uSathana asebenzise abamsekelako bona bathuthukise iindaba ezimamala ngehlangano kaJehova. w24.04 10-11 ¶13-14
NgoMvulo, Matjhi 9
Azokuba liqiniso.—Hez. 33:33.
Ngitjho nangemva kokuthoma kwesizi elikhulu, labo abazokubona ukutjhatjalaliswa ‘kweBhabhiloni eliKhulu’ bazokukhumbula ukuthi aboFakazi bakaJehova kade bakhuluma ngokuthi isenzakalwesi sizokwenzeka. Kghani abanye nababona lokho bazokutjhugulula iinhliziyo zabo? (IsAm. 17:5) Nange lokho kwenzeka, kuzokufana nalokho okwenzeka eGibhide ngesikhathi sakaMosi. Khumbula bona “isiqubuthu sabantu bayo yoke imihlobo” sakhamba nama-Israyeli nakaphuma eGibhide. Kungenzeka abanye babo bathoma ukutjengisa ukukholwa kuJehova nababona iinyeleliso zakaMosi zenzeka, ezimalungana neemBetho eziliTjhumi. (Eks. 12:38) Nange kwenzeka okufanako ngemva kokutjhatjalaliswa kweBhabhiloni eliKhulu, kghani sizokudana namkha sisilingeke ngebanga lokuthi abantu bakhethe ukuhlanganyela nathi msinyana ngaphambi kokufika kwesiphelo? Awa, angeze! Sifuna ukutjengisa ubuntu bakaBabethu wezulwini, “uZimu onesirhawu nomusa, ongasilingeki msinya begodu onethando elikhulu, oneqiniso.”—Eks. 34:6. w24.05 11 ¶12-13
NgeLesibili, Matjhi 10
Ragela phambili ubambelele esisekelweni samezwi azuzisako.—2 Thim. 1:13.
Kuzokwenzekani nange silisa ukunamathela ‘esisekelweni samezwi azuzisako’? Cabanga nganasi isibonelo. Ekhulwini lokuthoma, amanye amaKrestu arhatjha indaba emamala yokuthi isiphelo sele sifikile. Kungenzeka bekunencwadi abantu ebebacabanga bona itlolwe ngumpostoli uPowula eyabenza bacabanga njalo. Amanye amaKrestu weThesalonika akhenge azitshwenye ngokwenza irhubhululo, awakholwa amala lawo begodu awarhatjha. Bewangekhe akhohliseke ngathana akhumbula izinto uPowula awafundisa zona nakasese nawo. (2 Thes. 2:1-5) UPowula wayelelisa abafowabo bona bangakholwa nanyana yini abayizwako. Bona awasize esikhathini esizako, waphetha incwadakhe yesibili etjhinga kwebeThesalonika ngamezwi la: “Nakhu ukulotjhisa kwami, mina Powula, ngesami isandla okulitshwayo kizo zoke iincwadi, le yindlela engitlola ngayo.”—2 Thes. 3:17. w24.07 12 ¶13-14
NgeLesithathu, Matjhi 11
Nitlhoga ukukghodlhelela.—Heb. 10:36.
AmaKrestu amaHebheru bekufuze akghodlhelelele iinlingo zokukholwa kwawo njengombana ubujamo eJudiya bebubumbi khulu. Nanyana amaKrestu amaHebheru aqalana nokutjhutjhiswa kabuhlungu, amanengi amukela ubuKrestu hlangana nesikhathi sokuthula kwesikhatjhana. Umpostoli uPowula wathi nanyana amaKrestu akghodlhelelele ukulingwa okubudisi kokukholwa kwawo, bekangakabi ukulingwa njengoJesu bekufikele ekutheni ahlongakale. (Heb. 12:4) AmaJuda amanengi bekakwate khulu begodu anenturhu ngebanga lokuthi abantu abanengi besele bathoma ukuba maKrestu. Kungasi kade, amaJuda angaphezu kwama-40 ‘azibopha ngesifungo bona angadli litho bekabulale uPowula.’ (IzE. 22:22; 23:12-14) Ngitjho nanyana bekazokuhloywa bekahlunguphazwe, amaKrestu bekufuze aragele phambili ahlangane ukulotjha uJehova, atjhumayele iindaba ezimnandi bekaqinise ukukholwa kwawo. w24.09 12 ¶15
NgeLesine, Matjhi 12
[UJesu] wathi kunina: “Qala! Indodanakho!”—Jwa. 19:26.
UJwanisi bekatjhidelene khulu noJesu Krestu. (Mat. 10:2) UJwanisi bekakhamba noJesu emsebenzini wokutjhumayela, wabona imikarisomraro ayenzako begodu wahlala naye ngeenkhathi ezibudisi. Wabona uJesu abulawa bewambona nalokha nasele avusiwe. Wabona nebandla lobuKrestu likhula bewabona ‘ukutjhunyayelwa kweendaba ezimnandi kiyo yoke indalo engaphasi kwezulu.’ (Kol. 1:23) UJwanisi nasele aluphele wafumana ilungelo lokutlola incwadi ethabisako ‘yesambulo ngoJesu Krestu.’ (IsAm. 1:1) Watlola nelinye lamaVangeli kuhlanganise neencwadi ezintathu, yokuthoma, yesibili neyesithathu kaJwanisi. Bekathanda umKrestu othembekileko uGayusi njengomntwanakhe, wamtlolela incwadi yesithathu kaJwanisi. (3 Jwa. 1) Lokho akutlolako kwakhuthaza boke ebebalandela uJesu bekube namhlanjesi. w24.11 12 ¶15-16
NgeLesihlanu, Matjhi 13
Nina madoda, . . . nibaphathe ngehlonipho.—1 Pit. 3:7.
Indoda ethanda umkayo iyamhlonipha begodu iyambuka. Imqala njengesipho esihle esivela kuJehova. (IzA. 18:22; 31:10) Ngebanga lalokho imphatha ngomusa nangehlonipho ngitjho nalokha naziza ekuhlanganyeleni amabhayi. Angekhe igandelele umkayo bona enze izinto ezizomenza azizwe angakatjhaphuluki, azizwe angasililitho namkha ezizokutshwenya unembezakhe. Indoda ngokwayo angekhe yafuna ukwenza nanyana yini ezokutshwenya unembezayo nabahlanganyela amabhayi. (IzE. 24:16) Madoda, ningaqiniseka bona uJehova uyathaba nakanibona nenza koke okusemandlenenu ukutjengisa abomkenu ukuthi niyabahlonipha kikho koke enikwenzako nenikutjhoko. Zimiseleni ukuhlonipha abomkenu ngokubalekela ukuziphatha okungabazwisa ubuhlungu, nibe nomusa nehlonipho nitjengise ukuthi niyabathanda. Ngokwenza njalo, nitjengisa ukuthi niyabathanda nokuthi nibaqala njengabaqakathekileko. Nawuhlonipha umkakho uzokuvikela ubuhlobo obuqakatheke khulu, ubuhlobo bakho noJehova.—Rhu. 25:14. w25.01 13 ¶17-18
NgoMgqibelo, Matjhi 14
Owazinikela bona asitjhaphulule . . . begodu wazihlwengisela abantu abayipahlakhe ekhethekileko, abatjhisakalela imisebenzi emihle.—Tit. 2:14.
Into eyenza abantu bakaJehova bahluke ebantwini abazibiza ngokuthi bamaKrestu, yindlela abakhuthalele ngayo ukutjhumayela. Khuyini engasisiza sihlale sikhuthele namkha sithuthukise indlela esitjhumayela ngayo? Isibonelo sakaJesu sisifundisa ukuthi singakhuthala njani emsebenzini wokutjhumayela. Nakasephasini, uJesu wasebenza budisi bona aragele phambili atjhumayela. Njengombana isikhathi sikhamba wathuthukisa indlela ebekatjhumayela ngayo. Emfanekiswenakhe, uJesu wafanekisa umsebenzakhe nomuntu owatjala umuthi begodu wasebenza iminyaka emithathu bona atlhogomele umuthi wamafeyi kodwana akhenge kube neenthelo. Ngokufanako uJesu watjhumayela amaJuda iminyaka emithathu kodwana akhenge alalele. Umuntu owatjala umuthi akhenge alahle ithemba emthini wamafeyi, uJesu naye akhenge alahle ithemba ngabantu namkha alise ukukhuthalela ukutjhumayela. (Luk. 13:6-9) Ukufunda ezintweni ezafundiswa nguJesu nokulingisa izinto azenzako kuzosisiza sihlale sikhuthele. w25.03 14-15 ¶1-4
NgoSondo, Matjhi 15
Umuntu ohlakaniphileko wenza ngokuhlakanipha.—IzA. 13:16.
Alo kuthiwani nawucabanga ukuthi umuntu othileko angaba mlinganakho womtjhado? Kghani kufuze umtjele khonokho indlela ozizwa ngayo? IBhayibheli lithi umuntu ohlakaniphileko ufuna ilwazi ngaphambi kokwenza okuthileko. Uzabe wenza ngokuhlakanipha nawungathatha isikhathi sakho umqale ngaphambi kokumtjela indlela ozizwa ngayo. Ungamqala njani umuntu ofuna ukutjhada naye kodwana yena angazi? Ebandleni namkha nanihlangeneko nizithabisa, ungakghona ukubona ukuthi umuntu loyo umthanda kangangani uJehova. Bobani abangani bakhe begodu uthanda ukukhuluma ngani? (Luk. 6:45) Kghani iminqophwakhe ngokuphila ikhambisana neyakho? Khuluma nabadala bebandleni lakhe namkha amanye amaKrestu avuthiweko amaziko. (IzA. 20:18) Ungabuza ngendlela umuntu loyo aziwa ngayo nobuntu bakhe. (Rut. 2:11) Njengombana umqalile, qinisekisa bona awumenzi azizwe angakatjhaphuluki. Hlonipha indlela azizwa ngayo begodu uhloniphe naye njengomuntu. w24.05 22 ¶7-8
NgoMvulo, Matjhi 16
Ekugcineni ngavuma isono sami kuwe.—Rhu. 32:5.
Abadala abarhabeli ukuphetha ngokuthi umuntu angeze atjhuguluke. Emhlanganweni wokuthoma wekomidi yabadala abanye bangatjhuguluka, abanye kungabathatha isikhathi. Abadala kungatlhogeka bahlangane nesoni iinkhathi ezinengana. Mhlamunye ngemva komhlangano wokuthoma umKrestu angathoma ukucabangisisa ngalokho atjelwe khona. Angazithoba athandaze kuJehova ambawe amlibalele. (Rhu. 38:18) Emhlanganweni olandelako umuntu owenze isono angatjhugulula indlela ebekacabanga ngayo. Bona basize isoni sitjhuguluke, abadala baba nezwelo nomusa. Bathemba begodu bathandazela bona uJehova abusise imizamwabo nokuthi umKrestu owenze isono atjhuguluke.—2 Thim. 2:25, 26. w24.08 22-23 ¶12-13
NgeLesibili, Matjhi 17
“Angithabi ngokufa kwananyana ngubani,” kutjho iKosi ePhakemeko uJehova. “Nje-ke phendukani, niphile.”—Hez. 18:32.
UJehova akafuni namunye bona atjhatjalaliswe. Ufuna izoni zibuyisane naye. (2 Kor. 5:20) Kungebangelo kusukela kade uJehova bekasolo akhuthaza abantu abamlotjhako esele bamtjhiyile bona babuyele kuye. Abadala bebandla basebenza noJehova bona basize abantu abenze izono ezikulu ukuthi batjhuguluke. (Rom. 2:4; 1 Kor. 3:9) Kunethabo elikhulu ezulwini isoni sinye nasitjhugulukako. Kumthabisa khulu uJehova qobe imvu elahlekileko nayibuya ebandleni. Sizizwa simthanda khulu uJehova nasicabanga ngomusa nesirhawu sakhe.—Luk. 1:78. w24.08 31 ¶16-17
NgeLesithathu, Matjhi 18
UJesu azi ukuthi bazokuza bambambe bona bamenze ikosi, wabuyela entabeni wahlala yedwa.—Jwa. 6:15.
Ngathana uJesu wavuma bona abantu bamenze ikosi, bekazabe azibandakanya kwezepolotiki zamaJuda ngaphasi kombuso wamaRoma kodwana uJesu akhenge enze njalo, iBhayibheli lithi ‘wakhamba waya entabeni wayokuba yedwa.’ Sifundo esihle khulu kithi lesi! Kungenzeka abantu bangasibawi bona senze ukudla ngokwekarisomraro, silaphe abagulako namkha sibe makhosi. Nanyana kunjalo, kungenzeka bafune sizibandakanye kezepolotiki, sikhulume ngomuntu esimsekelako, esicabanga bona uzokwenza izinto zibe ngcono. Isibonelo sakaJesu siyakhanya, akhenge avume ukuzibandakanya nezepolotiki kangangobana ngokukhamba kwesikhathi wathi: “UmBuswami awusiyingcenye yephaseli.” (Jwa. 17:14; 18:36) AmaKrestu namhlanjesi enza kuhle ngokulingisa indlela uJesu ebekacabanga nebekenza ngayo. Sisekela, sikhulume besithandaze ngomBuso kaZimu.—Mat. 6:10. w24.12 4 ¶5-6
NgeLesine, Matjhi 19
Owamukela imiyalwami bekayilalele, nguye ongithandako. Ongithandako uzokuthandwa nguBaba, nami ngizomthanda, ngizibonakalise ngokukhanyako kuye.—Jwa. 14:21.
Nawufundako, cabanga ukuthi okufundako ungakusebenzisa njani ekuphileni kwakho. Ngokwesibonelo, ungalingisa ubulungiswa bakaJehova, ngokuthi uphathe abanye kuhle, ungababandlululi. Lingisa indlela uJesu athanda ngayo uYise nabantu ngokuthi uzimisele ukutlhaga ngebanga lakaJehova, nokusiza abanye ngitjho nanyana kubudisi ngezinye iinkhathi. Lingisa uJesu ngokutjhumayeza abanye bona nabo bafumane ithuba lokwamukela isipho esiligugu esivela kuJehova. Nasiragela phambili sifunda ngesihlengo, sizokuthanda uJehova noJesu khulu. Ngebanga lalokho, nabo bazosithanda. (Jak. 4:8) Yeke, asisebenziseni ilungiselelo lakaJehova lokuragela phambili sifunda ngesihlengo. w25.01 25 ¶16-17
NgeLesihlanu, Matjhi 20
Ulahlele zoke izono zami ngemva kwakho.—Isa. 38:17.
Amezwi womtlolo welanga lanamhlanjesi afundeka ngendlela le: “Ulahlele zoke izono zami ngemva kwakho.” Lokho kutjho ukuthi uJehova uziphosela kude izono zalabo abatjhugulukako begodu akabuyi aziqale godu. Amezwi la angabuya abekeke ngendlela le godu: “Wenze izono zami ngasuthi akhenge zenzeke.” IBhayibheli liveza iphuzu elifanako komunye umfanekiso okuMikha 7:18, 19. Amavesi lawo akhuluma ngokuthi uJehova uphosela izono zethu ekuzikeni kwelwandle. Eenkhathini zakade, into ebeyiwele ekuzikeni kwelwandle beyingekhe ifunyanwe. IBhayibheli likuveze ngokukhanyako ukuthi uJehova nakasilibalelako, ususa izono zethu ngokupheleleko bona singazizwa simlandu. Kuliqiniso njengombana uDavida wathi, “Bayathaba labo izenzo zabo zokweqa umthetho ezilitjalelweko nezono zabo ezigutjuzesiweko.” (Rom. 4:7) Lokho kulibalela kwamambala. w25.02 9 ¶7-8
NgoMgqibelo, Matjhi 21
Thaba begodu ujekezele ngokungapheliko kilokho engikwenzako.—Isa. 65:18.
Kunepharadesi ephasinapha elizele ngabantu abenza izinto ezihle. Linabantu abanengi abathabela ukuthula kwamambala. Labo abasepharadesineli bazimisele ukungalitjhiyi. Bazimisele nokusiza abantu abanengi ngendlela abangakghona ngayo ukuthi bahlanganyele nabo epharadesineli. Ngiliphi epharadeselo? Lipharadesi elingokomfanekiso! Okuthabisako, uJehova wenzele abantu bakhe indawo engokomfanekiso, lapho bathabela khona ukuthula nokubumbana, ngitjho nanyana baphila ephasini lakaSathana elikhohlakeleko, eliyingozi nalapho abantu bahloyana khona. (1 Jwa. 5:19; IsAm. 12:12) UZimethu onethando uyalemuka bona iphasi esiphila kilweli libalimaza kangangani abantu kodwana uyaqiniseka ukuthi abantu abamlotjhako bazizwa bavikelekile bona baragele phambili bamlotjha bathabile. IliZwi lakhe lihlathulula ipharadesi elingokomfanekiso ‘njengesiphephelo’ ‘nanjengomthombo onamanzi angapheliko.’ (Isa. 4:6; 58:11) Ngesibusiso sakaJehova, labo abahlala epharadesineli bazizwa bathabile begodu bavikelekile emihleni ebudisi yokuphela le.—Isa. 54:14; 2 Thim. 3:1. w24.04 20 ¶1-2
NgoSondo, Matjhi 22
Iimbawo zenu azaziwe nguZimu.—Flp. 4:6.
Nawufuna ukutjhada, siyaqiniseka ukuthi uthandazile ngokufumana umuntu ozokutjhada naye. Iqiniso kukuthi uJehova akathembisi muntu umlingani womtjhado. Kodwana unendaba nendlela ozizwa ngayo begodu angakusiza ufumane umuntu ozokutjhada naye. Ragela phambili umtjela indlela ozizwa ngayo neemfiso zakho. (Rhu. 62:8) Thandazela ukubekezela nokuhlakanipha. (Jak. 1:5) Nanyana ungamfumani njenganje umuntu okufaneleko ozokutjhada naye, uJehova uthembisa ukuragela phambili akutlhogomela ngezinto ozitlhogako nangokwamazizo. (Rhu. 55:22) Ekufuze ukutjheje kukuthi ungavumeli ukufuna kwakho umlingani womtjhado kube kuphela kwento ocabanga ngayo. (Flp. 1:10) Ithabo lamambala alikasami ekutheni utjhadile namkha awukatjhadi kodwana ebuhlotjeni bakho noJehova. (Mat. 5:3) Njengombana ungakatjhadi uzokuba namathuba amanengi wokusebenzela uJehova ngokungeziweko. (1 Kor. 7:32, 33) Sisebenzise kuhle isikhathi sakho. w24.05 21 ¶4; 22 ¶6
NgoMvulo, Matjhi 23
Ningatshwenyeki ngehlalakuhle yenu kwaphela kodwana nitshwenyeke nangehlalakuhle yabanye.—Flp. 2:4.
Kufuze nifundane isikhathi esingangani? Naningathathi isikhathi esaneleko sokucabanga ngesiqunto senu, kanengi izinto azikhambi kuhle. (IzA. 21:5) Isikhathi enifundana ngaso kufuze sibe ngesaneleko bona nazane kuhle. Nanyana kunjalo, akukafuzi kuthathe isikhathi eside esingatlhogekiko. IBhayibheli libuye lithi: “Ukuhlehliswa kwento elindelweko kugulisa ihliziyo.” (IzA. 13:12) Khuyini abanye abangayenza lokha ababili nabafundanako? Ungabamema ukuthi nidle ndawonye, ekulotjheni komndeni namkha nanizithabisako. (Rom. 12:13) Inga-kghani batlhoga umuntu ozokuba nabo, ungabasiza ngokubathutha namkha nakunendawo ekufuze baye kiyo ungakghona ukubasiza ngalokho? (Gal. 6:10) Nange abantu abafundanako bakubawa bona ube nabo, ungakuqala lokho njengendlela obasiza ngayo? Tjheja bona ungabatjhiyi babodwa kodwana ubanikele isikhathi sokukhuluma. w24.05 30 ¶13-14
NgeLesibili, Matjhi 24
Ngimnikele isikhathi sokobana atjhuguluke.—IsAm. 2:21.
Abadala balinga ukufumana ukuthi khuyini eyenze umuntu enze isono. Ngokwesibonelo, khuyini ebogabogise ubuhlobo bakhe noJehova, kghani ulise ukufunda iBhayibheli namkha ukuya esimini? Kghani ulisile ukuthandaza kuJehova qobe? Kghani bekavumela iimfiso ezingakalungi bona zimnqophise? Kghani wenze iinqunto ezimbi nakakhetha abangani nezokuzithabisa? Iinqunto zakhe ziyithinte njani indlela acabanga ngayo neemfiso zakhe? Uyazwisisa na ukuthi uBabakhe uJehova uzizwa njani ngalokho akwenzileko? Umdala angabuza imibuzo engamsiza acabangisise ngezinto ezibogabogise itjhebiswano lakhe bezamenza wagcina sele enze isono, bazokuba nomusa nabenza lokhu begodu angeze babuze imibuzo abangatlhogi iimpendulo zayo. (IzA. 20:5) Ukungezelela kilokho bangasebenzisa imifanekiso ukusiza umuntu owenze isono abone ubumbi abenzileko. Kungenzeka isoni sithome ukuzisola ngalokho esikwenzileko begodu lokho kungasenza sitjhuguluke. w24.08 22 ¶9-11
NgeLesithathu, Matjhi 25
Nakwamanye amadorobho kufuze ngitjhumayele iindaba ezimnandi zomBuso kaZimu ngombana ngithunyelwe lokho.—Luk. 4:43.
UJesu wakhuthalela ukutjhumayela “iindaba ezimnandi zomBuso” ngombana bekazi ukuthi uZimu ufuna enze njalo. Ukutjhumayela bekuyinto eza qangi kuJesu. Eenyangeni ezimbalwa zokugcina zomsebenzakhe wokutjhumayela, “wakhamba idorobho nedorobho, isabelo nesabelo” afundisa abanye. (Luk. 13:22) Wabandula abafundi abangeziweko bona batjhumayele iindaba ezimnandi. (Luk. 10:1) Nanamhlanjesi ukutjhumayela msebenzi oqakathekileko uJehova noJesu abafuna siwenze. (Mat. 24:14; 28:19, 20) Singathuthukisa indlela esikhuthalele ngayo ukutjhumayela, ngokuqala abantu ngendlela uJehova abaqala ngayo. Ufuna abantu abanengi bezwe iindaba ezimnandi bazamukele. (1 Thim. 2:3, 4) Nje-ke uJehova usisiza sithuthukise indlela esikhuluma ngayo nabantu. Nanyana abantu bangasilaleli nje, bangaba nethuba lokulalela ngaphambi kokuphela kwesizi elikhulu. w25.03 15-16 ¶5-7
NgeLesine, Matjhi 26
Omlotjhisako umhlanganyeli naye emisebenzinakhe emimbi.—2 Jwa. 11.
UmKrestu ngamunye kufuze asebenzise unembezakhe obandulwe ngeBhayibheli ukuthi uzomlotjhisa na umuntu osusiweko. Abanye bangakhetha ukumlotjhisa nokumamukela emihlanganweni. Nanyana kunjalo, angekhe sisolo sikhuluma naye ngezinye izinto namkha sizithabise naye. Omunye angazibuza, ‘Kghani iBhayibheli alitjho ukuthi umKrestu olotjhisa umuntu onjalo, ungumhlanganyeli emsebenzinakhe ekhohlakeleko?’ Nanyana kunjalo, umongo okweyesi-2 kaJwanisi 9-11 ukhuluma ngomuntu osihlubuki namkha olinga ukwenza abanye benze izinto iBhayibheli ethi azikalungi. (IsAm. 2:20) Yeke, nange umuntu athuthukisa ifundiso yokuhlubuka namkha akhuthaza abanye bona benze izinto ezimbi, abadala angekhe bamvakatjhele. Iye khona ithemba lokuthi angatjhuguluka likhona. Kodwana bekube sikhatheso, angekhe simlotjhise namkha simumeme bona eze emihlanganweni. w24.08 30-31 ¶14-15
NgeLesihlanu, Matjhi 27
Iinhliziyo zabo zaragela phambili zilikhuni ekuzwisiseni.—Mar. 6:52.
Ngemva kokuthi uJesu aphe isiqubuthu ukudla, yena nabapostoli bakhe babuyela eKapernawumi ngomkhumbi, uJesu wakhamba waya entabeni bona isiqubuthu singamenzi ikosi. (Jwa. 6:16-20) Njengombana abapostoli bebasemkhunjini kwaphakama isiwuruwuru esinomoya begodu siphakamisa amagagasi. UJesu weza kibo akhamba phezu kwamanzi wathi uPitrosi enze okufanako. (Mat. 14:22-31) UJesu nakasemkhunjini isiwuruwuru sathula, abafundi bakhe bebathintekile ehliziyweni, bathi: “Kwamambala wena uyiNdodana kaZimu.” (Mat. 14:33) Nanyana kunjalo, akhenge bayelele ukuthi ikarisomraro le nalokho okwenzeke esiqubuthwini bekuhlobana. UMarkosi wangezelela ngokuthi: “[Abapostoli] nababona lokhu barareka khulu, akhenge bakuzwisise okutjhiwo simangaliso soburotho.” (Mar. 6:50-52) Abafundi bakaJesu akhenge bazwisise ukuthi uJehova uphe uJesu amandla wokwenza ikarisomraro. w24.12 5 ¶7
NgoMgqibelo, Matjhi 28
[UZimu] intandwakhe kukobana yoke imihlobo yabantu isindiswe begodu ifikelele elwazini elinembileko leqiniso.—1 Thim. 2:4.
Kunengi esingakwenza ukutjengisa ukuthi siyathokoza ngethando lakaJehova. Ngokusebenzisa isikhathi sesiKhumbuzo ukutjengisa ukuthi simthokoza kangangani uJehova ngesihlengo. Ukungezelela ekuhleleni ukuthi sibe khona esiKhumbuzweni kukuthi simeme nabanye bona babe khona. Hlathululela abantu obamemako ukuthi kwenzekani esiKhumbuzweni. Kuzokuba lisizo ukubabukelisa ividiyo ethi, Kubayini UJesu Afa? nethi, Khumbula Ukufa KwakaJesu? Abadala kufuze baqiniseke ukuthi bamema nalabo abangasezi esifundweni. Cabanga ngethabo elizokuba khona ezulwini nephasini, nange imvu kaJehova elahlekileko ifuna ukubuyela kuye. (Luk. 15:4-7) EsiKhumbuzweni kufuze singalotjhisi abafowethu nabodadwethu kwaphela kodwana silotjhise nalabo abavakatjhileko namkha esele banesikhathi bangezi esifundweni. Sifuna boke bazizwe bamukelekile.—Rom. 12:13. w25.01 29 ¶15
NgoSondo, Matjhi 29
UZimu wasithanda, wathumela iNdodanakhe bona ibe mhlatjelo wokwenza ukubuyisana ngebanga lezono zethu.—1 Jwa. 4:10.
Kunobunye ubuntu obukhethekileko, obenza uJehova wathumela uJesu bona azosifela, lithando analo ngathi. (Jwa. 3:16; 1 Jwa 4:9, 10) UJehova wathumela iNdodanakhe bona izosifela, ingasi ngombana ufuna siphile ngokungapheliko kwaphela kodwana ufuna sibe yingcenye yomndenakhe. Cabanga ngalokhu: Lokha u-Adamu nakonako, akhenge asaba yingcenye yomndeni kaJehova. Ngebanga lalokho, soke sibelethelwe ngaphandle komndeni kaJehova. Ngebanga lesihlengo esabhadalwako, boke abantu abakholwa kuZimu bebamlalele, bangaba yingcenye yomndeni kaJehova. Ngitjho nanje, singakghona ukuba nobuhlobo obutjhideleneko noJehova nabafowethu nabodadwethu. Koke lokhu kusitjengisa ukuthi uJehova usithanda khulu.—Rom. 5:10, 11. w25.01 21 ¶6
Amavesi Azokufundwa Ngesikhathi SesiKhumbuzo: (Okwenzeka emini: NgoNisani 9) Jwanisi 12:12-19; Markosi 11:1-11
NgoMvulo, Matjhi 30
Ngalokhu ithando lakaZimu lembuliwe.—1 Jwa. 4:9.
UJehova usinikele isipho esiligugu nakathumela iNdodanakhe bona izosifela. (2 Kor. 9:15) Ngebanga lokuthi uJesu wanikela ngokuphila kwakhe, sikghona ukuba nobuhlobo obutjhidelene noJehova uZimu, sinethuba lokufumana ukuphila okungapheliko. Sinamabanga amanengi khulu wokuthokoza uJehova osinikele isihlengo ngombana asithanda. (Rom. 5:8) Bona sihlale sithokoza ngesihlengo, uJesu noJehova benze ukuthi kube nesiKhumbuzo saqobe mnyaka sokufa kwakaJesu. (Luk. 22:19, 20) IsiKhumbuzo sizokuba NgeLesine, Apreli 2, 2026 umnyaka lo. Siyaqiniseka ukuthi soke sizokuba khona. Sizuza khulu ngesikhathi sesiKhumbuzo nasizipha isikhathi sokucabangisisa ngalokho uJehova neNdodanakhe abasenzele khona. w25.01 20 ¶1-2
Amavesi Azokufundwa Ngesikhathi SesiKhumbuzo: (Okwenzeka emini: NgoNisani 10) Jwanisi 12:20-50
NgeLesibili, Matjhi 31
Thatha isiyalo sami ingasi isiliva, nelwazi kunegolide lezinga eliphezulu.—IzA. 8:10.
Ragela phambili ufunda ngendlela uJehova uZimu noKrestu uJesu abasithanda ngayo bewuragele phambili ucabangisisa ngalokho okufundako. Mhlamunye hlangana nesikhathi sesiKhumbuzo somnyaka lo, ungafundisisa iVangeli linye namkha angeziweko. Kodwana ungafundi imininingwana eminengi khulu ngesikhathi sinye, kunalokho jama kancani uqale amanye amabanga angasenza sithande uJehova noJesu. Kungenzeka sele uneminyaka eminengi usemaqinisweni, ungazibuza ukuthi kghani kukhona okhunye okutjha ongakufunda ngobulungiswa bakaZimu, ithando lakhe nangesihlengo? Iqiniso kukuthi sizokuhlala sinezinto ezinengi ezitjha esizokufunda ngazo ezimalungana nalokho. Khuyini ongayenza? Fundisisa imininingwana esekelwe eBhayibhelini eseencwadini zethu. w25.01 24-25 ¶13-15
Amavesi Azokufundwa Ngesikhathi SesiKhumbuzo: (Okwenzeka emini: NgoNisani 11) Lukasi 21:1-36