Watchtower ONLINE LIBRARY
Watchtower
ONLINE LIBRARY
Kosraean
  • BIBLE
  • MWE RIT NUHKEWA
  • TOENI NUHKEWA
  • w11 12/15 sra 12-16
  • Met Oaru in Pal Meeta Elos Akos Kolyuk lun Ku lun God

Wacngihn video ma oasr ke selection se inge.

Sislah kuluk, oasr error in loading video se.

  • Met Oaru in Pal Meeta Elos Akos Kolyuk lun Ku lun God
  • Tauer in San Fwakak Togusrai Lun Jeova—2011
  • Sifac Srihsrihk
  • Mwe Lutlut Ma Oacna Sie
  • Ku lun God Akkeyel Moses
  • Ku lun God Kasrel Bisalel
  • Ku lun God Kasrel Josua in Kol Met lun God
  • Ku lun Jeova Kasrel Gidion
  • ‘Ku lun God Tuku nu Fwel Jepta’
  • Ku lun Jeova Putati nu Fwel Samson
  • Met lun God Elos Akos Kolyuk lun Ku lal In Pal Meeta a In Pal Inge
    Tauer in San Fwakak Togusrai Lun Jeova—2011
  • God El Insewowo ke Ohiyen Oaru Lasr
    Tower in San Fahkwack Tohkohsrahi luhn Jeova (Study)—2016
Tauer in San Fwakak Togusrai Lun Jeova—2011
w11 12/15 sra 12-16

Met Oaru in Pal Meeta Elos Akos Kolyuk lun Ku lun God

“Leum God Fulatlana El ase ku lal nu sik ac supweyu.”​—ISAIA 48:16, Leng Sasu Ke Kas Kosrae.

1, 2. Mea kut enenu tu in oasr lulalfongi lasr? Me akkeye fuka kut eis ke me srikasrak lun met kulansap oaru puspus lun God in pal meeta?

OASR met puspus su akkalemye lulalfongi mutawauk in pal lal Ebel, ne ouinge Baibel el akkalemye nu sesr: “Tia met e nukewa lulalfongi.” (2 Tessalonika 3:2) Na efu ku oasr yurin sie met oiya mwo inge, a mea kasrel elan oaru? Kut etu la kut enenu etauk ke Kas lun God kut fwin lungse in oasr lulalfongi meyen Baibel el akkalemye la: “Lalalfongi tuku ke long.” (Rom 10:17) Lulalfongi el sie fwako lun ku lun God. (Galetia 5:22, 23, New World Translation)a Ke ma inge kut enenu ku lun God in oasr lulalfongi fokoko lasr.

2 Ke pal se metu isusla soenna oasr lulalfongi lalos. Mokul a mutan oaru su kut ridi ka in Baibel elos “met oapana kut.” (Jemes 5:17) Oasr nunak in alolo lalos a me munas lalos. Elos tia etu na paye ma elos ku in oru. Tusruktu ku lun God akkeyelos in muteng ke kain in ma upa puspus. (Hibru 11:34) Ke kut lotela la fuka ku lun God kasrelos, kut fwa eis me akkeye yok in kafweang in oaru in kulansap nu sin God in pal inge. Me akkeye inge arlana yok sripe ke pal lasr inge meyen oasr ma puspus su ku in akmunasye lulalfongi lasr.

Ku lun God Akkeyel Moses

3-5. (a) Kut etu fuka la ku lun God kasrel Moses in karungin kunokon nukewa lal? (b) Mea me srikasrak lal Moses luti nu sesr ke inkanek su Jeova el ase ku lal?

3 Inmasrlon met nukewa su moul in yea 1513 meet liki pal lun Kraist, Moses el “arlana fwokpap yok liki met nukewa.” (Oekyuk 12:3) Ne ouinge, Jeova el sang nu sel kunokon na yok sripe in karungin mutunfwal Israel. Ke kasru lun ku lun God, Moses el ku in palye, nununku, sim, kol a orala mwenmwen puspus. (Ridi Isaia 63:11-14.) Tusruktu oasr pal Moses el torkaskas mu orekma in karungin mutunfwal se inge arlana upa nu sel. (Oekyuk 11:14, 15) Ke sripe inge Jeova el eis kutu ku su el sang nu sel Moses a sang ma inge nu sin mokul 70 saye tu elos in ku in kasrel Moses ke orekma inge. (Oekyuk 11:16, 17) Fwinne Moses el nunku mu el us me utuk su arlana toasr, tusruktu tia el sifwana pa us ma inge. A mokul 70 su Moses el sulela in kasrel tia pa ku in sifwana us me utuk inge.

4 Jeova el sang nu sel Moses ku na fwal in oru orekma inge. Tokin Jeova el sang ku nu sin mokul 70, srakna oasr yurol Moses ku su el enenu. Ku su oasr yurol Moses tia arla srikla, a ku su oasr yurin mokul 70 inge tia pana yokla ku alukela ma fwal. Jeova el ase nu sesr lupan ku lal oana ke ma kut enenu fwal nu ke oiya su sikyak nu sesr. El tia sang ku lal ke me srikasrak tusruktu el sang “ke ma tingtingi lal.”​—Jon 1:16; 3:34.

5 Ya kom muteng ke me srufwe puspus? Ya kom nunku mu kunokon lom puseni a eisla pal yok lom? Ya kom kafweang in sang mongo, loom, a me akpa ke Baibel nu sin sou lom, a ke pal sapana ma enenu lomwos ke mani yokelik ku kom munasla ke mano? Ya oasr kunokon yok sripe puspus lom ke congregation? Ke kutena luma a ma sikyak ke moul lom, kom ku in lulalfongi la Jeova el ku in sot ku su kom enenu.​—Rom 15:13.

Ku lun God Kasrel Bisalel

6-8. (a) Mea ku lun God kasrel Bisalel a Oholiab in oru? (b) Kut etu fuka la ku lun God kasrel Bisalel a Oholiab? (c) Efu ku me srikasrak lal Bisalel sie me akkeye nu sesr ke pal inge?

6 Siepa met kulansap lun Jeova su moul in pal lal Moses a eis pa kasru ke ku lun God pa Bisalel. Me srikasrak lal luti kut ma puspus ke oiya su ku lun God ku in kasre kut. (Ridi Exodus 35:30-35.) Jeova el sulella Bisalel in kol orekma in oru ma eneneyuk puspus nu ke loom nuknuk in tukeni. Ya Bisalel el etu tari in oru ma inge meet liki mutaweyen orekma in musa yok inge? Saap. Tusruktu orekma safla lal pa el orek brik nu sin met Ijipt. (Exodus 1:13, 14) Na fuka Bisalel el ku in akpayeye orekma in musa upa se inge? Jeova el nekulla ke ku lal, “in lalmetmet, in kalem, a in etauk, a in kain orekma nukewa.” Ma inge kasrel in oru “kain orekma usrnguk nukewa.” God el akmwoye etauk lal Bisalel a Oholiab ke orekma in musa, ke el sang ku lal nu selos. Elos lotela mwo ka, meyen elos ku in oru orekma a luti met puspus saye in oru ma inge.

7 Kut etu pa la ku lun God kasrel Bisalel a Oholiab meyen arlana mwo oiyen orekma lalos. Ma puspus su elos orala oan ke pal loes. Tokin yea 500 kutu metu srakna orekmakin ma puspus inge. (2 Kronikel 1:2-6) Apkuran met nukewa ke pal inge su orala ma puspus elos lungse met saye in kaksakunulos ke orekma lalos. Tusruktu Bisalel a Oholiab tia oana elos. Elos lungse Jeova in eis me akfulat nukewa.​—Exodus 36:1, 2.

8 Ke pal inge, kut oru pa orekma su oiyen utuftuf eneneyuk nu ka, oana orekma in musa, orek buk, orala akwuk ke toeni lulap, in kasru met lili wiyesr tokin sie ongoiye sikyak. A ke orekma in akuteye nu sin taktu a met orekma puspus ke loom ono ke ma Baibel el akkalemye ke orekmakinyen sra. Kutupalu, kain in orekma inge orek sin kutu met su sumat ku utuftuf ke orekma. Tusruktu ke pal pus, ma inge orek sin met su lungse in kasru su tia arlana etu oru kain in orekma inge. Tusruktu ku lun God kasrelos in oru mwo orekma inge. Ya kom sangeng in eis kunokon ke orekma in kulansap nu sin Jeova meyen kom nunku mu met saye elos ku in oru mwo orekma inge liki kom? Esam la, ku lun Jeova ku in kasre kom in orekmakin etauk a ku su oasr yurum in oru kutena kain in orekma su el sot nu sum.

Ku lun God Kasrel Josua in Kol Met lun God

9. Tia pat tokin met Israel elos som liki an Ijipt, mea elos enenu in oru? Kusensiyuk fuka enenu me top?

9 Ku lun God kasru sie pa met kulansap lun God su moul in pal lal Moses a Bisalel. Tia pat tokin met Israel elos som liki an Ijipt, met Amalek elos tuku in orek meun nu sin met lun God. Met Israel elos tia pala in orek meun. In pal se inge elos enenu in oru meun se meet oana met tufwana sukosokla liki sruo. (Exodus 13:17; 17:8) Enenu sie met in kololos ke meun. Su met se inge?

10. Efu ku Josua a met Israel elos kutangla ke meun?

10 Jeova el sulella Josua, tusruktu tia ke sripen el kol tari un met meun meet liki pal se inge. Mea el etu ke meun? Ke lusen pal loes el sie met kos su orek brik. A in yen mesis el orani manna, mongo nel len nukewa. Paye la Elisema, papa matu tumal Josua, el sie met kol ke sruf lun Ifreim a el liaung sie un met meun su pise oasr ke mokul 108,100. (Oekyuk 2:18, 24; 1 Kronikel 7:26, 27) Tusruktu Jeova el tia fwak nu sel Moses in sulella Elisema, ku mwen se natul inge Nun. Jeova el fwak la Josua el enenu in kol un met meun a in kutangla liki met lokwalok lalos. Meun se inge orek apkuran len fon se. Ke sripen Josua el akos God a el eis kolyuk lun ku lal, paenang met Israel elos kutangla ke meun.​—Exodus 17:9-13.

11. Kut ku in oru fuka tu mwo orekma lasr nu sin God oana ke ma Josua el oru?

11 Tokin Moses el mise, Josua el oalul in kol met Israel. Josua el sesesla ke lalmetmet ke sripen ku lun God. (Duteronomi 34:9) Ku lun God tia oru elan ku in palye ku in oru mwenmwen oana ke ma orek nu sel Moses. Tusruktu, ma inge kasrel Josua in kol met Israel ke meun puspus in sruokye an Kenan. Ke pal inge, kut ku in nunku pa mu wangin etauk ku ku lasr in oru kutu ma ke orekma lasr nu sin God. Tusruktu kut ku in lulalfongi la God el fwa kasre kut in mwo orekma lasr kut fwin aksol a eis kolyuk lal, oana ke el kasrel Josua.​—Josua 1:7-9.

Ku lun Jeova Kasrel Gidion

12-14. (a) Mea kutangla lun u srisrik sin met meun lun Israel liki u lulap sin met Midian luti nu sesr? (b) Jeova el akkeye fuka lulalfongi lal Gidion? (c) Me kasru fuka kut ku in lulalfongi la God el fwa ase nu sesr ke pal inge?

12 Tokin Josua el mise, Jeova el tafwela in orekmakin ku lal in akkeye met kulansap oaru lal. Ke buk lun Met Nununku, kut ku in rid ka ke met puspus su “ekla ku liki munas lalos.” (Hibru 11:34) God el orekmakin ku lal in kasrel Gidion in meun ke met Israel. (Met Nununku 6:34) Arlana supus pisen met meun lal Gidion fwin srikeyuk nu ke pisen met meun lun an Midian. Oasr met Midian akosr nu sin kais sie met Israel. Tusruktu Jeova el nunku la pisen met meun lun Israel srakna pus. Ke pal luo el fwak nu sel Gidion elan sapkin nu sin met lal in folokla nu in loom selos. Ke saflaiye, oasr 1 met meun Israel nu sin met meun 450 sin met meun lun an Midian. (Met Nununku 7:2-8; 8:10) Jeova el insese ke pisen met inge. Ke ma inge, fwin met Israel elos kutangla ke meun, wangin sie selos ku in konkun mu kutangla inge sikyak ke sripen ku a lalmetmet lun met.

13 Gidion a u lal elos akola na in som. Nunku ke ma inge: Kom fwin wi ke u srisrik lun met meun inge, ya kom fwa pulakin insemwomwo ke kom etu la met nukewa su sangeng ku tia loang akmwoye ke me sensen supweyukla tari nu in loom selos? Ku kom e fwa sangeng kutu srisrik ke kom nunku ke ma e fwa sikyak? Kut etu na paye la Gidion el lulalfongi nu sin God. El oru ma God el fwak nu sel in oru! (Ridi Met Nununku 7:9-14.) Jeova el tia mulat ke pal se Gidion el siyuk sel ke sie me akul in akpayeye la God el fwa welul. (Met Nununku 6:36-40) A, el akkeye lulalfongi lal Gidion.

14 Ku lun Jeova in molela arlana yok, wangin saflaiye. El ku in molela met lal liki kutena oiya upa. El ku pa in orekmakin elos su munas. Kutupal kut ku in pulakin mu met puspus elos lain kut, ku kut sun kain in oiya upa. Kut tia nunku mu God el fwa ase nu sesr me akul su liyeyuk oana ke ma el sang nu sel Gidion. Tusruktu el ku in ase nu sesr me kolyuk a me akkeye ke inkanek lun Baibel a ke congregation, su oasr kolyuk lun ku lal. (Rom 8:31, 32) Mwulela mwo lun Jeova akkeye lulalfongi lasr, a oru kut in fungfung na paye ke ku lun Jeova in kasre kut.

‘Ku lun God Tuku nu Fwel Jepta’

15, 16. Efu ku an natul Jepta el inse mulala in lafwekunal sifwana? Ma inge ku in akkeye fuka papa a nine?

15 Nunku ke siepa me srikasrak. Ke pal se met Israel elos enenu in lain met Ammon, ku lun Jeova “tuku nu fwel Jepta.” Ke sripen el lungse in kutangla ke meun in sang kaksak nu sin Jeova, Jepta el oru sie mwulela. In akpayeye mwulela se inge nu sin Jeova, el e fwa sang ma se su arlana yok sripe nu sel. Jepta el mwulela la fwin Jeova el kasrel in kutangla liki met Ammon, el fwa sang nu sin Jeova met se meet su illa liki loom sel ke pal se el folokla nu we. An se natul pa met se meet su kasrusr tuku in sonol tokin kutangla lal. (Met Nununku 11:29-31, 34) Ya ma inge sie me lut nu sel Jepta? Saap tia, meyen oasr tulik sefwanna natul. El akpayeye mwulela lal ke el lela an natul se inge in kulansap ke imwen alu lun Jeova in Shailo. An natul se inge el met kulansap oaru lun Jeova, a el lulalfongi la papa tumal enenu in oru oana ke ma el mwulela tari. (Ridi Met Nununku 11:36.) Ku lun Jeova sang nu selos ku ma elos enenu.

16 Efu ku an natul Jepta el inse mulala in lafwekunal sifwana elan kulansap nu sin Jeova? Moniyuk lun papa tumal a oaru ke kulansap lal nu sin God kasrel in akkeye lulalfongi lal. Papa a nine, tulik nutumwos eltal liye me srikasrak lomwos. Sulela lomwos akkalemye la komwos lulalfongi ke ma komwos fwak. Tulik nutumwos eltal long ke pre paye lomwos, loang akmwoye ke me luti lomwos, a eltal liye kafweang nukewa komwos oru in kulansapu Jeova ke inse kewa lomwos. Ma inge nukewa ku in kasreltal in oasr lungse yok laltal in kulansapu Jeova. Ma inge fwa oru komwos in insemwomwo.

Ku lun Jeova Putati nu Fwel Samson

17. Mea Samson el oru ke kasru lun ku lun God?

17 Siepa me srikasrak lun sie met su eis kasru ke ku lun God pa Samson. Baibel el akkalemye nu sesr la “ku lun LEUM GOD mutawauk in akkeyal” Samson in molela met Israel liki met Filistia. (Met Nununku 13:24, 25, LSK) God el sang nu sel Samson ku yok su wangin yurin kutena met. Ke pal se met Filistia kufusla met Israel saye in sruokilye Samson, “ku lun LEUM GOD putati nu facl, ac el wotyalik sucl ma kapriya paol oana luman turet ma firirla tari, ac mwe kapir putatla liki paol.” (Met Nununku 15:14, LSK) Tok, Samson el orala sulela puspus su tia mwo su oru elan tula ku lal. Tusruktu fwinne ke pal se ma el munasla, Samson el sifwilpa fokoko ke sripen “lulalfongi.” (Hibru 11:32-34; Met Nununku 16:18-21, 28-30) Ke sripen oiya inge, ku lun Jeova kasrel Samson ke sie inkanek su wangin ma oana. Fwinne Jeova el tia ase nu sesr ku in oru oana ma Samson el oru, me srikasrak lal ku in akkeye kut na paye. Fuka?

18, 19. (a) Fuka me srikasrak lal Samson akkeye kut? (b) Me srikasrak puspus ke me lutlut se inge kasre kom fuka?

18 Kut lulalfongi ke kasru lun ku sana lun God su kasrel Samson. Kut lulalfongi la ma inge fwa kasre kut in oru orekma su Jisus el ase nu sesr, orekma inge pa, “in luti nu sin metu, a orek ma lo.” (Orekma 10:42) Saap upa nu sesr in oru orekma se inge. Ke ma inge kut engun la Jeova el ase nu sesr ku lal in oru ma nukewa su el siyuk sesr in oru ke orekma in kulansap nu sel! Kut insese pa ke ma met palu Isaia el fwak: “Inge LEUM GOD Fulatlana El ase ku lal nu sik ac supweyu.” (Isaia 48:16, LSK) Aok, God el orekmakin ku lal in supwekutla! Jeova el fwa tafwela in kasre kut in oru orekma ke el akmwoye ku lasr oana ke ma el oru nu sel Moses, Bisalel, a Josua. Kut orekmakin “kas lun God oana cutlass,” a lulalfongi la el fwa ase nu sesr ku oana ke ma el oru nu sel Gidion, Jepta, a Samson. (Efesus 6:17, 18, LSK) Kut fwin lulalfongi la Jeova el fwa kasre kut, el ku in ase nu sesr ku in oru orekma, oana ke el oral Samson in arlana fokoko.

19 Kalem la, Jeova el akinsemwomwoye met kulansap puspus lal su pulaik. Lulalfongi lasr fwa fokoko liki meeta ke kut lela ku lun God in kol kut. Ke ma Simusla ke Kas Grik, oasr pa me srikasrak lun met puspus su akos kolyuk lun ku lun God. Kut fwa engun in lutlutkin me lutlut toko la fuka ku lun Jeova kasru met kulansap oaru puspus lal in pal meeta, meet liki a tokin Pentecost in yea 33.

[Footnote]

a Kas Hibru a Grik su lungasyukla oana “ngun” a “Ngun Mutal” ke Baibel Kosrae kalmekin nu ke “mong” ku momong. Tusruktu el kalmekin pa nu ke engu, ku ku ma oan in ma moul nukewa, ku se su mokle sie met, ma puspus su oasr mano tia ku in liyeyuk wekunang God a lipufan, a ku lun God. Met rid nukewa elos enenu in esam ma inge ke elos ridi ma simusla puspus ke Baibel Kosrae.

Efu ku kom akkeyeyuk in etu ke oiye su ku lun God kasrel . . .

• Moses?

• Bisalel?

• Josua?

• Gidion?

• Jepta?

• Samson?

    Kosraean Publications (2008-2026)
    Log Out
    Log In
    • Kosraean
    • Share
    • Preferences
    • Copyright © 2026 Watch Tower Bible and Tract Society of Pensylvania
    • Masap nuhke Orekmakihnyac
    • Privacy Policy
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Log In
    Share