Fwinne Oasr Me Srifew, Kaifweung In Srukye Lalalfongi Lom!
“Komwos in oekla oanu me akengun nu kemwa, ke me sruf puspis apinkomwosla.”—JEMES 1:2.
MET lun Jeova elos kulansap nu sel oanu Met Lo lal ke lalalfongi a “insemwomwo.” (Duteronomi 28:47; Isaia 43:10) Elos oru ou inge fwinne elos muta ye me srifwe puspis. Fwinne elos keok, elos eis ku ke kas inge: “Met lili luk, komwos in oekla oanu me akengun nu kemwa, ke me sruf puspis apinkomwosla, a komwos etu tu me akpayeye lalalfongi lomwos orekma fulpap.”—Jemes 1:2, 3.
2 Kas se inge simusyukla apkurun 62 C.E. sin met tumal lutlut Jemes, ma wiel Jisus Kraist ke nine. (Mark 6:3) Jemes el sie met elder ke congregation fwin an Jerusalem. Ke ma paye, el, Cephas (Piter), a Jon elos oanu “sru nu ke surs”—fukoko, su sang kasru na paye ke ku lalos nu kemwa ke congregation. (Galetia 2:9) Ke pal se ma me sramsram yok ke kosroila akkalemyeyuk ye mutun “met sap a met matu” ke yiu 49 C.E., Jemes el orala kas in kaifwe su tuku ke Ma Simusla su governing body ke century se meet elos insese nu fon.—Orekma 15:6-29.
3 Oanu sie met seperd in ngun su nunuk yok ke met su muta ye kurungin lal, Jemes el ‘etu un kosro nutul.’ (Soakas 27:23) El akilen la met Kristian in pal meeta elos sun me srifwe upa. Nunuk lun kutu met Kristian enenu in ekulla, meyen elos akkalemye srisri ke pal se ma elos lungse met kasrup yok liki met sikasrup. Nu sin met Kristian puspis ke alu pa, elos wi na ke sripen elos pala in oru ou inge. Kutu selos akkolukye kutu met ke sripen elos lungse lisrek. Sie ngun lun fwalu akkolukyelos na paye, a kutu selos wanginla mongfwusesr ku tia pre. Ke ma paye, mas in ngun sun tari kutu sin met Kristian. Leta lal Jemes el sramsram ke ma inge ke sie inkanek in musaiyuk, a kai lal arulanu fwal pa ke len inge oanu ma sikyuk ke century se meet C.E. Kut fwa eis ma lane yok fwin kut tuni leta lal inge oanu el simusla lal nu sesr.a
Ke Pal Se Ma Kut Sun Me Srifwe
4 Jemes el akkalemye nu sesr fuka in tuni me srifwe. (Jemes 1:1-4) El tia akkalemye la el ma wiel Jisus ke nine, el pusisel, a pangon sifwanu “sie met kulansap lun God a lun Leum Jisus Kraist.” Jemes el sim leta nu sin “sruf siengouluo” lun Israel in ngun su “fwasrelik,” ke mutamwauk ke sripen kolyai. (Orekma 8:1; 11:19; Galetia 6:16; 1 Piter 1:1) Oanu met Kristian, kut ouyepa eis kolyai, a kut “sun kain in me srifwe puspis.” Tusruktu kut fwin esam la mongfwusesr lasr ke me srifwe akkeye lalalfongi lasr, na kut “oekla ma inge oanu me akengun,” fwin ma inge sun kut. Kut fwin muta na ke oaru lasr nu sin God ke pal in me srifwe, na ma inge ku in wise nu sesr insemwomwo ma patpat.
5 Wikin me srifwe inge su sun kut arulanu pengpeng nu sin metu. Me pupulyuk ke ma se inge pa, mas ke mano su arulanu akkeokye kut. God el tia oru menmen ke len inge in akkeye mas lun metu, tusruktu el sang topuk ke me siyuk lasr ke lalmetmet a ku su eneneyuk tu kut in etu fuka in muteng ke mas lasr. (Sam 41:1-3) Kut ouyepa keok ke sripen ma sumwos oanu Met Lo lun Jeova. (2 Timote 3:12; 1 Piter 3:14) Ke pal se ma kut kutangla liki me srifwe se inge, na lalalfongi lasr eis me akpayeye, sie kain in lalalfongi su “srikeyuk tari.” A ke pal se ma lalalfongi lasr el kutangla, ma inge el “orekma fulpap.” Lalalfongi lasr su akkeyeyuk ke sripen me srifwe ku in kasru kut tu kut in muteng ke me srifwe ke pal fwasru.
6 “Tusruktu,” Jemes el fwak, “lela orekma lun fulpap in fwal.” Kut fwin lela me srifwe in onnu a tia aksafyela ma inge ke inkanek su tiu fwal nu ke Ma Simusla, na fulpap el oru “orekma” lal oru kut in fwal oanu met Kristian, a tia srik in lalalfongi. Paye, fwin me srifwe su sun kut akkalemye la kut munas ka, na kut enenu in suk kasru lun Jeova tu kut in kutangla liki ma inge. Fuka fwin me srifwe su sun kut ma ke orekma lun kosro? Na lela kut in pre tu kut in kutangla liki a tukun kut oru ou inge lela kut in oru orekma fwal nu ke ma kut siyuk ke pre. Saap kut enenu in suk kutu orekma su tia futoto nu ke me srifwe se inge, kut oru kutu akmwuk tu kut in srukye na oaru lasr nu sin God.—Genesis 39:7-9; 1 Korint 10:13.
Kaifweung Lasr in Sukok Lalmetmet
7 Jemes el akkalemye nu sesr mea kut enenu in oru kut fwin tia etu in osun nu ke me srifwe. (Jemes 1:5-8) Jeova el tia akkolukyekut kut fwin tia lalmetmet paenang kut siyuk ma inge ke lalalfongi ke inkanek lun pre. El e fwa kasru kut in nunku tuni me srifwe ke inkanek sumwos a fuka in muteng ke ma inge. Saap Ma Simusla akkalemyeyuk nu sesr sin sie met lili wiesr in lalalfongi ku ke pal in lutlut lasr ke Baibel. Luma a ma sikyuk ye koko lun God ku in kasru kut in liye mea kut enenu in oru. Saap ngun mutal lun God el ku in kol kut. (Luk 11:13) Kut fwin lungse in eis me insemwomwo inge nu kemwa, na kut enenu in futoto nu sin God a nu sin met lal pal nu kemwa.—Soakas 18:1.
8 Jeova el ase nu sesr lalmetmet tu kut in kutangla liki me srifwe kut fwin “siyuk ke lalalfongi a tia alollo.” Sie met alollo el oanu “noa mwea unana a palela ke eng” pal nu kemwa. Kut fwin alollo pal nu kemwa ke ma lun ngun, ‘kut tia ku in nunku in eis kutena ma nu sin Jeova.’ Ke ma inge lela kut in tia “met inse luo” a “siokak oiye” ke kut pre ku ke kutena ma kut oru. A, lela kut in akkalemye lalalfongi nu sin Jeova, el su sropon lalmetmet.—Soakas 3:5, 6.
Met Kristian Kasrup a Met Kristian Sikasrup Elos Ku in Insemwomwo
9 Fwinne moul sikasrup el sie sin me srifwe nu sesr, lela kut in filiye ke nunuk lasr la met Kristian kasrup a met Kristian sikasrup elos ku in kemwanu pulakin insemwomwo. (Jemes 1:9-11) Meet liki elos ekla met tumal lutlut lal Jisus, apkurun met akmusrala nu kemwa in pal meeta elos sikasrup a pilesreyuk ke fwalu. (1 Korint 1:26) Tusruktu elos ku in insemwomwo meyen elos “akfulatyeyuk” oanu met usru ke Togusrai. (Rom 8:16, 17) Tusruktu, met kasrup su arulanu akfulatyeyuk meet elos inge “akpusisilyeyuk” ke fwalu se inge oanu met kulansap lal Kraist. (Jon 7:47-52; 12:42, 43) Tusruktu, oanu met kulansap lun Jeova, kut nu kemwa ku in pulakin insemwomwo meyen me kasrup ke fwalu se inge a mwal fulat, ma inge nu kemwa wangin sripe kut fwin srikeye nu ke me kasrup in ngun su kut pula misinge. A fuka yokiyen insemwomwo lasr meyen wangin an lun oiye fulang ke sripen mwal ku pengpeng!—Soakas 10:22; Orekma 10:34, 35.
10 Jemes el kasru kut in liye la lusen moul lasr tia oakiyuki nu ke me kasrup a ke ma pengpeng su kut oru ke fwalu se inge. Oanu kato lun sie ros su tia ku in tia paola ke “fol” lun fwat, ke ma inge, me kasrup lun sie met kasrup tia ku in akloesye moul lal. (Sam 49:6-9; Mattu 6:27) El ku in mise ke pal se ma el “suk inkanek lal” sifwanu, saap ke pal in business lal. Ke ma inge, ma yok emeet pa “in kasrup nu sin God” a in oru ma nu kemwa in akkeye orekma lun Togusrai.—Luk 12:13-21; Mattu 6:33; 1 Timote 6:17-19.
Insemwomwo Elos Su Muteng ke Me Srifwe
11 Fwinne kut kasrup ku sikasrup, kut ku in insemwomwo mukena kut fwin muteng nu ke me srifwe. (Jemes 1:12-15) Kut fwin muteng ke me srifwe a oru lalalfongi lasr in onnu, na kut ku in insemwomwo, meyen oasr me insemwomwo su tuku ke orekma sumwos ye mutun God. Ke pal se ma elos srukye na lalalfongi lalos nu ke na elos mise, met Kristian akmusrala elos ku in eis “tefuro lun moul,” moul ma patpat in kosrao. (Fwakyuk 2:10; 1 Korint 15:50) Kut fwin fwinsrak in moul ma patpat fwin fwalu, a kut fwin srukye na lalalfongi lasr nu sin God, na kut ku in ngetuk nu ke moul ma patpat ke sie paredais fwin fwalu. (Luk 23:43; Rom 6:23) Jeova el arulanu mwo na paye nu selos nu kemwa su akkalemye lalalfongi nu sel!
12 Ya Jeova el ku in srifwe kut ke me keok? Mo, lela kut in tia fwak: “God el srifwe yu.” Jeova el tia srike in mokle kut in oru ma koluk, a el akola pal nu kemwa in kasru kut a el ase nu sesr ku su eneneyuk tu kut in ku in muteng a muta na in lalalfongi lasr. (Filippai 4:13) God el mutal, ke ma inge el tia filikutla nu ke kutena luma a ma sikyuk su ku in akmunasye kut a tia lain ma koluk. Kut fwin filiye moul lasr ke sie luma koluk a kut oru kutu ma koluk, lela kut in tia sang meta nu sel, “tu God el tia srifweyuk ke ma koluk a ouyepa el tia srifwe kutena met.” Aok, Jeova el ku in fulela sie me srifwe in kai kut ke insemwomwo lasr sifwanu, tusruktu el tia oru ou inge ke sripen nunuk koluk. (Hibru 12:7-11) Setan el ku in srifwe kut in oru ma koluk, tusruktu God el ku in eskutla liki met koluk se inge.”—Mattu 6:13.
13 Kut enenu in pre pal nu kemwa ke sripen oasr kutu ma sikyuk su ku in purakak inse koluk lasr tu kut in oru ma koluk. Jemes el fwak: “Tu met nu kemwa elos srifweyuk, ke kena lalos kolang insielos nu ke lungse koluk lalos a elos tafongla.” Kut tia ku in sis nu sin God ma koluk su kut oru kut fwin kolang insiesr nu ke lungse koluk. Kut fwin tia sisla kena koluk, ma inge ‘el kapek,’ ke insiesr, a “oswela orekma koluk.” Fwin ma koluk inge akpayeyuk, “oswela mise.” Ke ma inge, kut enenu na paye in kurunganang insiesr a lain kutena kena koluk. (Soakas 4:23) Cain el eis kas in sensen a akkalemyeyuk nu sel la ma koluk apkurun in kutangala, tusruktu el tia lain ma inge. (Genesis 4:4-8) Ke ma inge, fuka fwin kut mutamwauk in fwasr ke inkanek su tia fwal nu ke Ma Simusla? Paye kut arulanu sang kulo nu sin met Kristian elder elos fwin srike in aksumwosye kut tu kut in tia putatla nu ke ma koluk lain God.—Galetia 6:1.
God—Srupon Ma Mwo Nu Kemwa
14 Kut enenu in esam la Jeova el tia sropon me srifwe, a el srupon ma mwo nu kemwa. (Jemes 1:16-18) Jemes el pangon met lalalfongi wiel oanu “met lili” a el akkalemye la God el met kite lun ‘me kite mwo nu kemwa a kite fwal.’ Me sang lun Jeova ke ma lun ngun a ma lun ikwe arulanu “sumwos,” ku fwal, wangin ma tula ka. Elos tuku “lung me,” ke nien muta lun God in kosrao. (1 Togusra 8:39) Jeova el “papa tuman kalem”—fwat, malem, a itu nu kemwa. El ouyepa ase nu sesr kalem in ngun a ma paye. (Sam 43:3; Jeremaia 31:35; 2 Korint 4:6) Tia oanu fwat su ekla kalem lal ke pal se ma el mokuikui a el kalem na paye ke pal se ma el sun infwulwen len, Jeova el kalem pal nu kemwa ke kas pupulyuk kut fwin sramsram ke orekma lal in ase nu sesr ma mwo. El ku in kasru kut na paye tu kut in akola in sun me srifwe kut fwin orekmakin na paye me sang lal ke ma lun ngun su el ase nu sesr ke inkanek lun Kas lal a “met kulansap oaru a lalmetmet.”—Mattu 24:45.
15 Mea me sang yok emeet lun God? Pa inge orekma lal in wise mwen puspis ke inkanek lun ngun mutal, su oru orekma in kapsreni nu ke peng mwo, ku “kas lun ma paye.” Elos nu kemwa su pulakin isusla ke ma lun ngun elos inge “fwako se omeet,” su suliyukla inmaslon met tu elos in ekla sie “togusrai a met tol” in kosrao. (Fwakyuk 5:10; Efesus 1:13, 14) Saap Jemes el nunku ke fwako se omeet ke barley su kisekinyuk ke Nisan 16, pa inge pal in sifwil moulyuk lal Jisus, a ke loaves luo lun bred orek ke wheat a kisekinyuk ke len in Pentekost, ke pal se ma ngun mutal putati nu fwelos. (Livitikus 23:4-11, 15-17) Ke ma sikyuk inge, arulanu kalem la Jisus pa fwako se meet a met nu kemwa su met usru wiel elos “fwako se omeet.” Fuka fwin fwinsrak lasr oasr fwin fwalu? Kut fwin srukye na fwinsrak lasr inge ke nunuk lasr pal nu kemwa, ma inge ku in kasru kut in srukye lalalfongi lasr nu sin Met Kite lun “ma mwo nu kemwa,” su orala in oasr moul ma patpat ye koko lun Togusrai.
Komwos in ‘Met Orekma ke Kas’
16 Fwinne kut pula me srifwe ke lalalfongi lasr ke pal inge ku fwinne tia, kut enenu in “met orekma ke kas.” (Jemes 1:19-25) Kut enenu in “sa in long” ke kas lun God, a pusisel in akos ma inge. (Jon 8:47) Ke inkanek saye, lela kut in “pat in kaskas,” tuni kutena kas su kut orekmakin. (Soakas 15:28; 16:23) Saap Jemes el sapkin nu sesr in tia sa in kaskas a fwak la me srifwe su kut sun tuku sin God me. Kut ouyepa eis kai in “pat in mulat” tu mulat lun met tia oru sumwosmwos lun God.” Kut fwin foloyuk ke ma met saye elos fwak, lela kut in ‘tui meet a nunku, lela kut in tia sa topuk ke inkanek mulat. (Efesus 4:26, 27) Sie ngun in mulat su ku in wise nu sesr ma upa a ku in ekla oanu me srifwe nu sin kutu met, tia ku in oswela kain in lalalfongi su God sumwosmwos el siyuk sesr. Sayen ma inge, fwin oasr “etauk lulap” lasr, kut “pat in mulat,” a met lili wiesr fwa futoto nu sesr.—Soakas 14:29.
17 Paye kut nu kemwa enenu in sokosok liki “sipoklot nu kemwa”—ma nu kemwa su akasorye God a me purakak mulat. Sayen ma inge, kut enenu in sisla ‘koluk tingtinginu.’ Kut nu kemwa enenu in sisla orekma a oiye koluk nu kemwa in ngun a ikwe. (2 Korint 7:1; 1 Piter 1:14-16; 1 Jon 1:9) Kut fwin sisla ma koluk liki insiesr a nunkesr ma inge ku in kasru kut in “eis efwal ke kas” lun ma paye. (Orekma 17:11, 12) Fwinne kut met Kristian ke lusen pal loeloes, kut enenu in akkapye ke insiesr Kas lun ma paye su eoki tari. Efu? Meyen ke inkanek lun ngun mutal lun God, kas se inge su eoki tari oswela “met sasu” ma ku in molela.—Efesus 4:20-24.
18 Fuka kut akkalemye la kas se inge oanu me kol lasr? Kut ku in oru ou inge kut fwin “met orekma ke kas lun God, a tia long mukena.” (Luk 11:28) “Met orekma” inge oasr kain in lalalfongi su oswela kain in orekma oanu moniyuk ke orekma lun forfor lun met Kristian a wi meeting lun met lun God pal e nu kemwa. (Rom 10:14, 15; Hibru 10:24, 25) Sie met su lungse na in long ke kas el oanu “sie met su liye mutal in selngun.” Tu el sifwanu liyel, a ke el som a kitinmisinge el mulkunla ma se su el enenu in aksumwosye ke lumal. Oanu “met orekma ke kas lun God,” kut arulanu moniyuk in lutlut a akos “ma sap sumwosmwos” lun God, wikin ma inge pa, ma nu kemwa el siyuk sesr. Ke ma inge sukosok su kut engunkin siena liki engun su tuku ke ma koluk a mise, meyen ma inge kol nu ke moul. Ke ma inge lela kut in ‘suiye ma sap fwal,’ pal nu kemwa, lutlut a akos ma inge. A lela kut in nunku! Oanu ‘met orekma ke kas lun God, a tia met su mulkunla,’ kut ku in eis insemwomwo su tuku ke insese lun God.—Sam 19:7-11.
In Pala Na ke Wi Alu Tia Pa Inge Ma ke Alu Paye
19 Kut fwin lungse insemwomwo lun God, kut enenu in esam la in pala na ke orekma in wi alu tia pa inge ma enenu ke alu paye. (Jemes 1:26, 27) Saap kut nunku la ‘inkanek in alu lasr’ akinsemwomwoye Jeova, tusruktu ma El nunku nu sin kais sie sesr pa yok. (1 Korint 4:4) Sie munas upa pa ke inkanek in ‘srukye loa.’ Kut sifwanu keapekutla kut fwin nunku la God el insemwomwo ke inkanek in alu lasr kut fwin akkolukye kutu met, kaskas kikiap lainelos, ku fwin kut orekmakin loa ke inkanek sesumwos. (Livitikus 19:16; Efesus 4:25) Paye, kut tia lungse “oiyen alu” lasr in “wangin sripe” a tia akinsemwomwoye God ke kutena sripe.
20 Fwinne Jemes el tia aketeye oiye nu kemwa su eneneyuk ke alu paye, tusruktu el fwak la ‘in fwasr nu yurin mukaimtal a mutan katinmas ke ongoiyelos’ pa sie nu ke me enenu. (Galetia 2:10; 6:10; 1 Jon 3:18) Congregation lun met Kristian el akkalemye pwar na paye in sang kasru nu sin mutan katinmas. (Orekma 6:1-6; 1 Timote 5:8-10) Ke sripen God el sie Met kurungin mutan katinmas a makaimtal, paenang lela kut in akesrui nu Sel ke pal se ma kut oru ma nu kemwa ke ku lasr in kasrelos ke ma lun ngun a ikwe. (Duteronomi 10:17, 18) Ouyepa, kalmen alu nasnas pa “sifwanu kurungin in tia oasr tun lasr ke fwalu,” un met sesumwos ke fwal inge elos muta ye koko lal Setan. (Jon 17:16; 1 Jon 5:19) Ke ma inge lela kut in kaifweung in sukosok liki oiye koluk lun fwal se inge tu kut in ku in sang mwolanu nu sin Jeova a ekla kofwen orekma mwo ke orekma lal.—2 Timote 2:20-22.
21 Kas in kai lal Jemes su kut tufwanu tuni a lutlut enenu in kasru kut in muteng ke me srifwe a srukye ku lalalfongi lasr. Ma inge enenu in akyokye insemwomwo lasr nu sin Met Sang mwo nu kemwa. A kas lal Jemes kasru kut in akkalemye alu nasnas. Mea pa ma inge mokle kut in oru? Mea pa kutu orekma su kut enenu in oru tu kut in eis me akpayeye la oasr yurosr lalalfongi paye lun Jeova?
[Footnote]
a Ke lusen lutlut lom sifwanu ku lutlut lom ke sou ke me lutlut inge a ke me lutlut luo toko, kom ku in konaok la arulanu yok sripe in ridi kais sie fus su orekmakinyuk ke leta lal Jemes su ku in akkeye lalalfongi lasr.
Fuka Kom Topuk?
◻ Mea ma inge su ku in kasru kut in muteng ke me srifwe?
◻ Fwinne elos muta ye me srifwe, efu met Kristian elos srakna ku in insemwomwo
◻ Fuka kut ku in ekla met orekma ke kas?
◻ Mea alu nasnas el siyuk sesr?
[Study Questions]
1. Met lun Jeova elos kulansap nu sel ke lalalfongi a “insemwomwo” fwinne oasr kain in ma sikyuk fuka?
2. Mea ma inge su srumonyuk ke met sim lun leta lal Jemes?
3. Mea ma upa puspis su sun met Kristian ke century se meet, a fuka kut ku in eis ma lane yok su tuku ke leta lal Jemes?
4. Nunuk fuka kut enenu in akkalemye ke me srifwe?
5. Mea ma inge su saap ku in toeni nu ke me srifwe su sun kut, a mea sikyuk kut fwin kutangla in muteng nu ke ma inge nu kemwa?
6. Fuka “orekma lun fulpap in fwal,” a kain in orekma fuka enenu in orek kut fwin muta ye me srifwe?
7. Fuka kut ku in eis kasru tu kut in etu fuka in osun nu ke me srifwe?
8. Efu met alollo el tia ku in eis kutena ma sin Jeova?
9. Efu oasr sripe lasr in akkalemye insemwomwo oanu met su alu nu sin Jeova?
10. Nunuk fuka sie met Kristian el enenu in akkalemye ke me kasrup?
11. Mea fwinsrak lun met nu kemwa su srukye ku lalalfongi lalos elos fwinne muta ye me srifwe?
12. Fwin kut pulakin keok, efu tia sumwos in fwak: “God el srifwe yu”?
13. Mea sikyuk kut fwin tia sisla sie kena koluk?
14. Ke inkanek fuka kut ku in fwak la me sang lun God “sumwosmwos?”
15. Mea me sang yok lun Jeova inmaslon me sang puspis lal?
16. Efu kut enenu in ‘sa in long tusruktu pat in kaskas a in mulat’?
17. Mea sikyuk fwin ma koluk nu kemwa etukla liki inse a nunuk?
18. Fuka sie met su lungse na in long ke kas el siena liki met su lungse in orekmakin ma inge?
19, 20. (a) Fwal nu ke Jemes 1:26, 27, mea alu nasnas el siyuk sesr? (b) Mea kutu me srikasrak ke alu nasnas?
21. Kut fwin sramsram ke leta lal Jemes, mea kutu kusensiyuk su fwal kut in sramsramkin?
[Picture on page 6]
Fwin kut muta ye me srifwe, akkalemye lalalfongi ke ku lun Jeova in sang topuk ke pre