Oya Kut Ku In Koneak Me Pwarak Paye?
“God a Papa tumun Leum lasr Jisus Kraist . . . akpwarye kut in keok lasr nu kemwa.”—2 KORINT 1:3, 4.
1. Kain in luma a ma sikyuk fuka orala met in pulakin enenu yok ke me pwarak?
SIE kain in mas upa ku in orala sie met in nunku a pulakin la moul lal musalla tari a wanginla fwinsrak. Kusrusr, paka, a sral ku in oru sie met in arulanu sikasrup. Meun ku in kol nu ke mise lun sou, musalla lun loom, ku in oru sie met in sisla ma lalos a kaeng nu fwin an saye su wangin me sensen ke moul lalos. Nununku sesumwos ku in oru sie met in pulakin la wanginla fwinsrak a kutena ma su ku in kasrelos. Elos nu kemwa su sun kain in ma upa inge nu kemwa enenu kas in pwarak. Oya ma inge ku in konoiyukyuk?
2. Efu ku me pwarak su Jeova el wise tia ku in srikeye ke kutena ma?
2 Met puspis a u puspis elos sang kas in akpwarye met. Kas kulang inge nu kemwa eis kas in kaksak sin met. Me kasru in mano oanu mongo, an in muta a nuknuk akfwalye me enenu ke pal futoto. Tusruktu Jeova mukefwunnu, su God paye, fwa ku in aksumwosye ma musalla nu kemwa a el mukena ku in kosroela ma upa a ongoiye inge nu kemwa in tia sifwil sikyuk. In sramsram kel, Baibel el fwak: “Kut in kaksakin God a Papa tumun Leum lasr Jisus Kraist, Papa tumun pakomuta a God lun pwarak nu kemwa, su akpwarye kut in keok lasr nu kemwa, tu kut fwa ku in akpwaryelos su muta in kutena keok, ke me pwarak su kut sifwanu akpwaryeyuk sin God me.” (2 Korint 1:3, 4) Fuka Jeova el akpwarye kut?
In Aksumwosye Mutamweyen Ma Upa
3. Fuka me pwarak su God el wise fwal nu ke sropon ma upa nu kemwa lun met?
3 Met nu kemwa fwin fwalu elos usrui moul sesumwos ke sripen ma koluk lal Edam, a pa inge sropon ma upa puspis su ke saflaiye kol nu ke mise. (Rom 5:12) Ma upa se inge yokyokelik ke sripen Setan su Devil pa “leum lun fwal se inge.” (Jon 12:31; 1 Jon 5:19) Jeova el tia akkalemye mukena asor ke ma upa su sikyuk nu sin met nu kemwa ke pal inge. A, el supwemu Mwen kulu nutul oanu sie lango in molela met, a El aketeye nu sesr la kut fwa ku in sukosokla liki ma upa su tuku ke ma koluk lal Edam kut fwin akkalemye lalalfongi nu sin Mwen Nutul. (Jon 3:16; 1 Jon 4:10) God el akkalemye pa in pal meeta la Jisus Kraist, su eis mwal lulap in kosrao a fwin fwalu, el e fwa kunausla Setan a akmwuk koluk lal nu kemwa.—Mattu 28:18; 1 Jon 3:8; Fwakyuk 6:2; 20:10.
4. (a) Mea Jeova el wise in akkeye lalalfongi lasr ke mwolela ke me kasru? (b) Fuka Jeova el kasre kut in etu nge me kasru e fwa tuku?
4 In akkeye lalalfongi lasr nu ke mwolela lal, God el lela in simusla me akpayeye puspis su akkalemye la kutena ma el palye el e fwa akpayeye. (Josua 23:14) El toeni ke Baibel sie record ke ma el oru in molela met kulansap lal in pal meeta ye ma upa su wangin ku lun met in sifwanu aksumwosye. (Exodus 14:4-31; 2 Togusra 18:13–19:37) A ke inkanek lun Jisus Kraist, Jeova el akkalemye la wikin akmwuk lal pa in akkeye met nu kemwa ke “kain in mas nu kemwa,” a in akmoulyeak met mise. (Mattu 9:35; 11:3-6) Nge ma inge nu kemwa e fwa orek? In sang topuk ke ma inge, Baibel el sang aketeye ke luman ma sikyuk ke len safla lun akmwuk koluk inge, meet liki kosrao sasu a fwalu sasu el tuku. Akul nu kemwa su Jisus el akkalemye in pal meeta arulanu kalem ke pal se su kut muta inge.—Mattu 24:3-14; 2 Timote 3:1-5.
Me Pwarak Nu Sin Met Su Muta in Keok
5. Ke pal se el sang me pwarak nu sin met Israel in pal meeta, Jeova el purakak nunuk lalos ke mea?
5 Ke inkanek in liaung lun Jeova nu sin met Israel in pal meeta, kut ku in lotela fuka el akpwaryelos ke pal in ma upa. El kasrelos in tia mulkunla oiye nu kemwa lal oanu sie God. Ma inge nu kemwa akkeye lalalfongi lalos ke ma nu kemwa su el mwolela nu selos. Jeova el oru met palu lal in akkalemye na paye ma tia oanu sie inmaslon Jeova su God paye a moul a ke me srulela nu kemwa, su tia ku in kasrelos sifwanu ku met nu kemwa su alu nu sel. (Isaia 41:10; 46:1; Jeremaia 10:2-15) Ke pal se el sramsram nu sel Isaia, “Komwos akmwoye, komwos akmwoye met Srak,” Jeova el purakak met palu lal in orekmakin me pupulyuk puspis a aketeye puspis ke ma orekla lal in akkalemye mwolanu lun Jeova oanu God paye mukefwunnu.—Isaia 40:1-31.
6. Kain in me kasru fuka Jeova el wise nu sesr ke kutupal in akilen nge molela e fwa tuku?
6 Oasr pal, Jeova el sang me pwarak ke pal se el akkalemye sie pal, futoto ku loes, ke pal in sukosok lun met lal. Ke pal se futotoeni sukosok lalos liki Ijipt, el fwak nu sin met Israel su arulanu keok: “Me lokwalok siefwunnu lula Nga fwa wise nu fwel Fero, a nu fwin fwal Ijipt. Tokin ma inge el e fwa fulekomwosla in som.” (Exodus 11:1) Ke pal se mutanfwal tulo elos tukeni nu sie in orek meun lain an Juda in len lun Togusra Jiosafat, Jeova el akkalemye nu selos la El e fwa kasrelos “lutu.” (2 Kronikel 20:1-4, 14-17) Tusruktu, pal in sukosok lalos liki Babulon, Isaia el palye yiu 200 meet liki ma inge sikyuk, a kutupa ipen kas palu inge akkalemyeyuk tok ke inkanek lun Jeremaia srik liki yiu siofok meet liki elos sukosokla liki. Sie me akkeye a me pwarak na paye kas palu inge nu kemwa nu sin met kulansap lun God ke pal se sukosok lalos apkurun!—Isaia 44:26–45:3; Jeremaia 25:11-14.
7. Mea weang nu ke mwolela ke molela pal nu kemwa, a fuka ma inge purakak met oaru in an Israel?
7 Sie me insemwomwo in etu la koanon mwolela nu kemwa su akinsemwomwoye met lun God oasr me sramsram ke Messaia. (Isaia 53:1-12) Fwil nu ke fwil ma inge akkeye met oaru puspis ke pal se elos sun kain in ma upa puspis. In Luk 2:25, kut ku in rid: “A Liye! sie met oasr Jerusalem su el Simion, met se inge met sumwosmwos a oawi, a el sano akmwoye [ku me pwarak; aok, tuku lun Messaia] lun Israel, a ngun mutal on fwel.” Simion el etu fwinsrak ke Messaia su akkalemyeyuk ke Ma Simusla, a kaifweung lal in sano akpayeyen ma inge arulanu purakak moul lal. El tia kalem fuka ma inge nu kemwa e fwa akpayeye, a el tia liye na paye mwolela se inge ke molela, tusruktu el arulanu engun ke pal el akilen Sie Met su God el sulela oanu “lango.”—Luk 2:30.
Me Pwarak Akkalemyeyuk ke Inkanek lun Kraist
8. Fuka me kasru su Jisus el wise ku in srikeyuk nu ke ma metu elos nunku mu elos enenu?
8 Ke pal se Jisus el oru orekma lun forfor lal fwin fwalu, el tia kasru met pal nu kemwa ke ma elos nunku mu elos enenu. Kutu met elos sano ke Messaia su akola in aksukosokyelos liki kolyuk lun Rom. Tusruktu, Jisus el tia purakak met in lain guferment; a el fwak nu selos in “sang . . . nu sin Sisar ma lun Sisar.” (Mattu 22:21) Tia akmwuk lun God in aksukosokye mukena met liki kolyuk lun politic. Metu elos lungse in aktogusrayel Jisus, tusruktu el fwak nu selos la el akola “in sang moul lal in moli met puspis.” (Mattu 20:28; Jon 6:15) Pal lal in ekla sie Togusra sonna tuku, a ku lal in kol tuku sin Jeova me, a tia sin kutena un met su wangin inse misla.
9. (a) Mea me sramsram ke me pwarak Jisus el sulkakinelik? (b) Fuka Jisus el akkalemye ma saok lun peng mwo nu ke luma a ma sikyuk nu sin metu? (c) Orekma lun forfor lun Jisus oakiyuki nu ke mea?
9 Me pwarak su Jisus el sang ku in liyeyuk ke “peng mwo lun Togusrai lun God.” Peng mwo se inge Jisus el sulkakin in an nu kemwa el som nu we. (Luk 4:43) El sramsram ke ma peng mwo se inge el akola in oru ke ma upa lun met ke len nu kemwa ke pal se el akkalemye ma el akola in oru nu sin metu oanu sie Messaia su Kol. El sang nu sin met keok puspis sripe yok in moul ke pal se el akkeye met kun a met sikas (Mattu 12:22; Mark 10:51, 52), el akkeye met su wi ke mas matoltol (Mark 2:3-12), el aknasnasye met Israel ke kain in mas su srungeyuk sin met nu kemwa (Luk 5:12, 13), a el akkeyelos ke kain in mas upa puspis lalos. (Mark 5:25-29) El sang insemwomwo yok ke sou puspis su arulanu asor ke pal se el akmoulyeak tulik nutulos liki mise. (Luk 7:11-15; 8:49-56) El akkalemye ku lal in akmisye paka upa a akfwalye me enenu lun un met lulap ke mongo. (Mark 4:37-41; 8:2-9) Sayen ma inge nu kemwa, Jisus el luti nu selos akmwuk in moul su ku in kasrelos in aksumwosye ma upa lalos ke inkanek mwo a el nekla insien met ke fwinsrak ke sie kolyuk sumwosmwos ye koko lun Messaia. Ke ma inge, ke pal se Jisus el oru orekma lun forfor lal, el tia akkeye mukena met su longol ke lalalfongi, a el oakiye pa sripe in akkeye met ke lusen tausen yiu puspis toko.
10. Mea ma inge su sikyuk ke sripen me kise lun Jisus?
10 Pus liki yiu 60 tokin Jisus el filiye moul lal oanu me kise a sifwil moulyuk nu in kosrao, met sap Jon el eis kasru sin God in simusla: “Tulik srisrik nutik, Nga simusla ma inge nu sumwos tu komwos in tia oru ma koluk. A kutena met fwin oru ma koluk, oasr Met Iumwe lasr yurin Papa, Jisus Kraist met sumwosmwos. A el me iumwe ke ma koluk lasr, a tia ke ma koluk lasr mukena, a ouyepa ke ma koluk lun met in fwalu nu fon.” (1 Jon 2:1, 2) Ke sripen me lane puspis su tuku ke me kise sumwosmwos lun Kraist, paenang kut nu kemwa akkeyeyuk na paye. Kut etu la kut ku in eis nunuk munas ke ma koluk lasr, kut ku in eis sie ella nasnas, sie kain in moul su futoto nu sin God su akinsemwomwoyel, a oasr fwinsrak lasr in moul ma patpat.—Jon 14:6; Rom 6:23; Hibru 9:24-28; 1 Piter 3:21.
Ngun Mutal Oanu Me Akmwoyauk
11. Mea pa kutu me pwarak su Jisus el mwolela meet liki el mise?
11 Ke pal se el muta yurin met sap ke fong safla lal meet liki el mise oanu me kise, Jisus el sramsram ke siepa akmwuk su Papa tumal in kosrao el orekmakin in akpwaryelos a akkeyelos. Jisus el fwak: “A Nga fwa pre nu sin Papa, a el fwa sot nu sumwos siepa akmwoyauk [me pwarak; Greek, pa·raʹkle·tos] tu lan wi komwos ma patpat, aok ngun in paye.” Jisus el akkalemye na paye selos: “A akmwoyauk, ngun mutal, . . . el fwa luti nu sumwos ma nu kemwa, a akismakinye komwos ke ma nu kemwa Nga fwak nu sumwos.” (Jon 14:16, 17, 26) A fuka ngun mutal el sang me pwarak nu selos?
12. Fuka orekma lun ngun mutal oanu me kasru in akismakinye met tuma lutut lun Jisus kasrelos in akpwarye met puspis?
12 Met sap nu kemwa elos eis me lutlut sel Jisus. Elos e tia mulkunla na paye experience inge, tusruktu ya elos tia ku in mulkunla na paye kas nu kemwa su el fwak nu selos? Ya oasr me sensen nu selos in mulkunla kas in luti inge nu kemwa ke sripen nunuk lalos tianu sumwosmwos? Jisus el akkeyelos na paye in lalalfongi la ngun mutal el ‘fwa akismakinyelos ke ma nu kemwa el fwak nu selos.’ Ke ma inge, yiu alkosr tokin mise lun Jisus, Mattu el srakna ku in simusla Gospel se meet, ke buk inge el simusla Me Sramsram lal Jisus Fwin Eol su arulanu pengpeng, me pupulyuk puspis lal ke Togusrai, a ke me sramsram lal ke akul ke oasr tari lal. Yiu 50 toko, met sap Jon el srakna ku in simusla me sramsram sumwos su nenela ke aketeye ke len ekasr lula lun Jisus fwin fwalu. Sie me akkeye na paye record inge nu kemwa su tuku sin God su sun len lasr!
13. Fuka ngun mutal el orekma oanu met luti nu sin met Kristian in pal meeta?
13 Aok, sayen orekma in akismakinyelos ke kas nu kemwa lal Jisus, ngun mutal el luti pa met tuma lutlut a kasrelos in kalem na paye ke akmwuk lun God. Ke pal se Jisus el srakna muta yurin met tuma lutlut lal, el luti nu selos ma puspis su elos tia ku in akilen na paye kalmen ma inge in pal meeta. Tusruktu, tok, ke kasru lun ngun mutal, Jon, Piter, Jemes, Jud, a Poul elos simusla me aketeye puspis saye ke akmwuk lun God. Ke ma inge, ngun mutal el orekma oanu met luti se, el sang me akpayeye nu sin met tuma lutlut lal la elos muta ye koko lun God.
14. Ke inkanek puspis fuka ngun mutal el kasru met kulansap lun Jeova?
14 Me sang inge ke ngun mutal, sang pa me akpayeye la insemwomwo lun God oasr tari yurin congregation lun met Kristian a wanginla yurin Israel in ikwe. (Hibru 2:4) Fwako lun ngun mutal inge ke moul lun kais sie met sie pa me kasru in akilen su met tuma lutlut na paye lun Jisus. (Jon 13:35; Galetia 5:22-24) A ngun mutal el akkeye pa kais sie met lun congregation inge tu elos in pulaik a tia sangeng in orek ma lo.—Orekma 4:31.
Me Kasru Ke Pal in Ma Upa Yok
15. (a) Kain in ma upa fuka sun met Kristian in pal meeta a met Kristian ke pal inge? (b) Efu ku elos nu kemwa su sang me pwarak elos enenu pa ma inge ke kutupal?
15 Met nu kemwa su moniyuk a oaru nu sin Jeova elos sun kain in kolyai puspis. (2 Timote 3:12) Aok, met Kristian puspis elos sun kain in kolyai upa. In len lasr misenge, kutu selos akkolukyeyuk sin un met koluk a sisila nu ke nien kapur lulap pangpang Concentration camps, nien kalpous, a labor camps su luma a ma sikyuk ke an inge nu kemwa arulanu koluk. Guferment puspis elos ekla met kolyai, ku elos lela kutu un met koluk in oru orekma koluk nu sin met lun Jeova a tia sang kai nu selos. Sayen ma inge, met Kristian puspis elos sun mas upa ku ma upa puspis in sou. Ma upa puspis sun pa met Kristian puspis su matu in ngun su kaifweung in kasru met lili wielos in mongfwusesr ke ma upa puspis. Ke kain in ma sikyuk inge, el su sang kas in akkeye saap elos enenu pa in akkeyeyuk.
16. Ke pal se Devid el muta in ma upa yok, fuka el eis kasru?
16 Ke pal se Togusra Soul el sokol Devid a srike in unilye, Devid el forla nu sin God oanu Met Kasrel: “Long pre luk, O God,” el siyuk ke insiel kemwa. “Ye lulin poum Nga fwa moul.” (Sam 54:2, 4; 57:1) Ya Devid el eis kasru? Aok, el eis ma inge. Ke lusen pal in ma upa lal inge, Jeova el orekmakin Gad sie met palu a Abiathar sie met tol in kasrel Devid, a El orekmakin Jonetan mwen nutul Soul in akkeye mokul fwusr inge. (1 Samuel 22:1, 5; 23:9-13, 16-18) Jeova el lela pa met Filistia in tuku in orek meun ke an lal, a ma inge kutongyel Soul ke kaifweung la in sokol Devid.—1 Samuel 23:27, 28.
17. Ye ma upa yok, Jisus el forla nu sin su ke kasru?
17 Jisus Kraist el muta pa ye ma upa yok ke pal se el apkurun in mise fwin fwalu. El arulanu etu mea oiye lal ku in oru nu ke en Papa tumal in kosrao a mea oiye lal ku in oru nu ke pal fwasru lun met nu kemwa. El pre ke insiel kemwa, el arulanu “keok.” God el oru na paye in oasr me kasru a me akkeye na paye nu sel Jisus ke lusen pal in ma upa lal inge.—Luk 22:41-44.
18. Kain in me pwarak fuka God el sang nu sin met Kristian in pal meeta su akkeokyeyuk na paye ke kolyai?
18 Arulanu upa kolyai su sikyuk nu sin met Kristian tokin okiyuki lun congregation lalos in century se meet paenang elos nu kemwa fwasrelik in an nu kemwa, a met sap mukena ma lula fwin an Jerusalem. Mokul a mutan, amakunultalla liki loom selos. Kain in me pwarak fuka God el sang nu selos? Me kasru su tuku ke Kas lal su aketeye la oasr “ma kaspeyumwos sifwanu mwo liki, su on ma patpat,” me usru su tia ku in wanginla in kosrao yurin Kraist. (Hibru 10:34; Efesus 1:18-20) Ke pal se elos tafwela na in luti, elos liye me akpayeye la ngun mutal lun God oasr yurolos, a experience lalos sang nu selos sripe puspis in insemwomwo.—Mattu 5:11, 12; Orekma 8:1-40.
19. Fwinne Poul el sun me keok upa ke sripen kolyai, tusruktu mea pulakin lal ke me pwarak su God el sang nu sel?
19 Ke saflaiye, Saul (Paul), su met kolyai upa in pal meeta, el sun pa kolyai lulap meyen el ekla sie met Kristian. Ke taka lun Saiprus, oasr sie met susfwe su srike in kutongye orekma lun forfor lal Poul ke inkanek lun kutasrik a kikiap. In an Galetia, elos tanglal Poul, nunku mu tu el mise. (Orekma 13:8-10; 14:19) In an Macedonia elos srunglaltal ke me sringsring. (Orekma 16:22, 23) Tokin orekma silolel lun un met koluk fwin an Efesus, el simusla: “Keok lasr su tuku nu yurusr, arulanu yok, aok, yok liki ku lasr, a wanginla fwinsrak ke moul lasr. Aok, kut sifwanu nunku insiesr tu kut met mise.” (2 Korint 1:8, 9) Tusruktu, ke leta senpanu inge, Poul el simusla kas in akkeye puspis su akkalemyeyuk tari ke paragraph ak2 lun me lutlut inge.—2 Korint 1:3, 4.
20. Mea kut akola in sramsramkin ke me lutlut toko?
20 Fuka kom ku in akesrui in sang kain in me pwarak inge? Oasr met puspis inmaslosr ke len lasr misenge su enenu ma inge ke pal se elos sun me asor lulap, su tuku ke ongoiye su ku in sikyuk nu sin tausen puspis sin met, ku ke ongoiye su sikyuk nu selos sifwanu. Ke me lutlut toko, kut fwa sramsramkin fuka in sang me pwarak ke oiye luo inge.
Ya Kom Esam?
• Efu ku me pwarak su tuku sin God yok liki kutena ma?
• Kain in me pwarak fuka el wise ke inkanek lun Kraist?
• Fuka ngun mutal el sie me pwarak na paye?
• Sang me srikasrak puspis ke me pwarak su God el wise ke pal se met kulansap lal elos sun ma upa yok.
[Pictures on page 23]
Baibel el akkalemye la Jeova el me pwarak ke pal se el molela met kulansap lal
[Pictures on page 24]
Jisus el sang me pwarak ke inkanek in luti, ke inkanek in akkeye met mas, a ke inganek in akmoulyeak met mise
[Picture on page 26]
Jisus el eis kasru lung me