Sukosokla Liki Me Keok—Sie Me Kasru Mwo
“Fwasru nu yurok, komwos nu kemwa su orekma a fwuni, a Nga fwa sot mongle nu sumwos.”—MATTU 11:28.
1, 2. (a) Mea koanon Baibel su sang kasru in akfwusesrye me keok? (b) Fuka lupan ku lun me luti lun Jisus?
KOM ku in insese ka la me keok el tianu mwo; ma inge ku in kol nu ke asor yok. Baibel el aketeye la met nu kemwa sao kin ke ma upa paenang met puspis elos sano nu ke pal in sukosokla lalos fwin me keok lun moul wanginla. (Rom 8:20-22) Aok Baibel el aketeye pa la kut e ku in eis fuka me kasru yok nu ke me keok in pal inge. Kain in me kasru inge tuku ke akosyen ke me srikasrak lun sie mokul fwusr su moul ke century 20 somla. El sie met carpenter, tusruktu el lungse metu yok liki orekma lal. El mokle insien metu el fwin sramsram, el sang me enenu lalos, el kasru met su munas a akpwarye met asor. Ke ma inge elos koneak mongle liki me keok su alukela ma fwal, aok kom ku in oru pa ou inge.—Luk 4:16-21; 19:47, 48; Jon 7:46.
2 Mokul se inge, su Jisus lun Nazarit, el tia eis lutlut fulat su met puspis elos suk meet in an Rom, Athens, ku Alexandria. Fwinne ou inge, me luti lal arulanu pengpeng. Oasr sie sifwe lun me luti lal: sie guferment su God el orekmakin mwo in kol fwal lasr. Jisus el aketeye pa ma sap puspis nu ke moul—ma sap puspis su arulanu yok sripe ke len inge. Elos nu kemwa su lutlut a orekmakin ma Jisus el luti, elos sa na in eis me insemwomwo puspis, wekunang sukosokla liki me keok su alukela ma fwal. Ya kom tia insemwomwo pa ke ma inge?
3. Kain in me solsol yok fuka Jisus el oru?
3 Saap oasr alollo lom. ‘Ya oasr ku lun sie met su moul in pal meeta in sang kol moul luk ke pal inge?’ Aok, porongo kas in solsol lun Jisus: “Fwasru nu yurok, komwos nu kemwa su orekma a fwuni, a Nga fwa sot mongle nu sumwos. Eis srenenu luk nu fwomwos, a lutlut sik, tu Nga fwokpap a inse pusisel, a komwos fwa konoiyuk mongle in ngunomwos. Tu srenenu luk fwusesr, a me utuk luk mulalla.” (Mattu 11:28-30) Mea el lungse in akkalemye? Lela kut in tuni kas lal inge ke kutu inkanek, a liyela fuka ma inge ku in kasru kom ke me keok upa.
4. Nu sin su Jisus el sramsram, a efu upa nu sin met su longol in oru ma el siyuk selos?
4 Jisus el sramsram nu sin met puspis su kaifweung in paye nu ke orekma lun ma sap tusruktu elos “fwuni” ku keok meyen met kol lun alu lun met Ju elos orala alu in oanu me utuk toasr se nu selos. (Mattu 23:4) Elos loang yok nu ke ma sap puspis lun met ke oiyen moul su wangin saflaiye. Ya kom tia pulakin keok kom fwin long na kas se inge “nik kom” oru ma se inge ku ma se ingo? Ma inge tia oanu sie ke me solsol lun Jisus su kol metu nu ke ma paye, nu ke ma sumwos, ke kain in moul mwomwo elos fwin porongo kas lal. Aok, inkanek in etu God paye tuku ke akosyen Jisus Kraist, meyen ke inkanek lal, met nu kemwa elos ku—a ku in—liye oiye nu kemwa lun Jeova. Jisus el fwak: “El su nuna liye yu el nu liyel Papa.”—Jon 14:9.
Ya Kom Arulanu Keok ke Moul Lom?
5, 6. Fuka orekma a molin orekma in len lal Jisus ku in srikeyuk nu ke len lasr?
5 Saap ma inge arulanu mokleyuk nunuk lom ke sripen orekma lom ku sou lom oru kom in arulanu keok. Ku saap kunokon saye lom arulanu pusla. Fwin ou inge, na kom oanu met inse pusisel su Jisus el sun a sang kasru nu se. Ke sie me pupulyuk, nunku ke ma upa su tuku ke orekma in suk me enenu nu ke moul. Met pusis elos arulanu kaifweung ke ma inge in len lasr, a in len lal Jisus pa.
6 In pal lal Jisus, met orekma elos enenu in oru orekma ke lusen aur 12 ke len se, len 6 ke wik se, pal nu kemwa molin orekma pa srilling se ke len se. (Mattu 20:2-10) Fuka srikeyen ma inge nu ke molin orekma lom ku molin orekma lun met kamwuk lom? Paye, arulanu upa in srikeye molin orekma in pal meeta nu ke molin orekma in pal inge. Sie inkanek in oru ou inge pa ke inkanek in liye ke ku lun mani in moul, a mea el ku in moli. Sie scholar el fwak la in len lal Jisus molin sie loaf ke bred su orekla ke cup akosr lun wheat flour pa molin aur se ke orekma. Siepa scholar el fwak la molin cup se ke wain mwomwo oasr ke molin aur luo ke orekma. Ke me aketeye inge kom ku in liye la met puspis in len ingo enenu in orekma upa ke lusen aur loeloes ke len nu kemwa elos fwin lungse in moul. Elos enenu me kasru a me insemwomwo, oanu kut. Kom fwin sie met orekma, saap kom pulakin pa me enenu nu sum in oru orekma yok. Pal nu kemwa, wanginla pal lasr in oru sulela mwo. Saap kom insese ka la kom enenu na paye kasru.
7. Me top fuka akkalemyeyuk ke me sramsram lal Jisus?
7 Arulanu kalem, me solsol lal Jisus nu sin met nu kemwa su “orekma a fwuni” la sie me akkeye inse na paye nu sin met nu kemwa su porongo ma inge in pal meeta. (Mattu 4:25; Mark 3:7, 8) A esam pa la Jisus el tafwela mwolela se inge, “Nga fwa sot mongle nu sumwos.” Mwolela se inge orekmakinyyuk pa in len lasr. Ma inge fwal pa nu sesr kut fwin “orekma a fwuni.” A ma inge fwal pa nu sin met su kut lungse, su moul lalos oasr in me keok.
8. Fuka orekma in kurungin tulik a moul matu orala me keok?
8 Oasr pa ma saye su orala me utuk toasr nu sin met puspis. Orekma in liaung tulik nu ke pal elos matula sie pa ma upa yok. Tia fwusesr pa nu sin tulik srisrik. Pisen met puspis su oasr ke kain in matwe nu kemwa sun tari kain in ma upa ke nunuk a mano. A met se fwinne ku in moul loes, tusruktu met matu u nu kemwa sun kain in ma upa puspis su elos mukena pulakin, fwinne yokyokelik akwuk lun ono.—Ekklisiastis 12:1.
On Ye Srenenu
9, 10. In pal meeta, srenenu el lumeyuk nu ke mea, a efu ku Jisus el suli met lal in eis srenenu lal nu fwelos?
9 Ya kom etu la ke kas inge su sramsramkinyuk in Mattu 11:28, 29, Jisus el fwak: “Eis srenenu luk nu fwomwos a lutlut sik.” In oanu pal meeta, sie met kulansap el fwin orekma el oru orekma oanu el oan ye srenenu lun me utuk. Mutamwauk in pal meeta, srenenu el sie akul lun orekma in kos ku kulansap. (Genesis 27:40; Livitikus 26:13; Duteronomi 28:48) Met orekma puspis in len su Jisus el sunolos oan ye srenenu lun me utuk na paye fwin pusalos, in wis me utuk toasr. Fwal nu ke inkanek in orekla srenenu eneyuk, in fwusesr nu sin met in wis ma toasr ke kaiwelos a fwinpiselos a e ku pa in akngalyelos. In oanu sie carpenter, Jisus el etu in orala kain in me utuk lun srenenu puspis, a el etu pa la efuka oreye in “fwusesr.” Saap el sang nuknuk ku kolin kosro nu ke srenenu fwal nu ke an se su ma sun kaiwe a fwinpisen met in fwusesr a mulalla.
10 Ke pal se Jisus el fwak, “Eis srenenu luk nu fwomwos,” el pupulyukin moul lal sifwanu nu sin met su akola srenenu “fwusesr” nu ke kaifwe a fwinpisen sie met orekma. Ke ma inge Jisus el tafwela in fwak: “Me utuk luk mulalla.” Ma inge akkalemye la arulanu fwusesr in orekmakin srenenu lal, a orekma lal tia oanu orekma lun met kos. Paye, la ke pal se el suli met su longol in eis srenenu lal, Jisus el tia sang me mongle ke luma upa nu kemwa su elos sun in pal meeta. Fwinne ou inge, inkanek in nunuk sasu su el akkalemye ku in sang me kasru yok. Ekla lun oiyen moul lalos a inkanek sasu lalos in oru ma puspis ku in sang pa me insemwomwo nu selos. Yok liki nu kemwa, oasr me fwinsrak mwomwo su ku in kasrelos in konaok sie moul su wangin me keok ka.
Kom Ku In Koneak Mongle
11. Efu ku Jisus el tia kaifwe in eis kutena srenenu saya lalos?
11 Nunuk munas loang akmwoye, Jisus el tia fwak mu sie met el ku in eis srenenu lun kutena met. An Rom srakna kurungin anu in pal inge, oanu misinge ke guferment puspis elos kol an puspis su met Kristian elos muta we. Me siyuk lun guferment lun an Rom in pal meeta pa tax in tia tui. Me keok lun mano a mani tia ku in wanginla. Moul sesumwos a orekma koluk nu sin met tia na wanginla. Tusruktu, me insemwomwo ku in oasr yurolos fwin elos akos me luti lun Jisus, oanu kut oru pa in len lasr misinge.
12, 13. Mea Jisus el akkalemye su ku in ase mongle, a fuka kutu met elos topuk ma inge?
12 Sie key saok nu ke oiyen orekmakin me pupulyuk lun Jisus ke srenenu pa ke orekma in orala met tuma lutlut. Wangin allolo la orekma yok emeet lun Jisus pa in luti kutu met, a aketeye nu selos yok ke ma lun Togusrai lun God. (Mattu 4:23) Ke ma inge, ke pal se el fwak, “Eis srenenu luk nu fwomwos,” ma inge ku in kalmekin in fwasr tokin orekma lal. Record lun Gospel akkalemye la Jisus el kasru met fwokpap in ekulla orekma lalos, su paenang sie kain in tuniyuk yok oiyen moul lun met puspis. Esam kas lal nu sel Piter, Andru, Jemes, a Jon: “Komtel fwasr tukuk, a Nga fwa ore komtel met kwa met.” (Mark 1:16-20) El akkalemye nu sin met patur inge ke oiyen me insemwomwo paye fwin elos oru orekma su el sulela in oru meet ke moul lal, enenu in tafweyukla na ou inge ye koko a kasru lal.
13 Kutu sin met Ju su long elos akilen kas in luti lal Jisus a elos silaklak in orekmakin. Esamak ma sikyuk ke likinpot se su akaklemyeyuk in Luk 5:1-11. Ke met patur akosr elos tia fuleak ke patur lalos fong fon se tusruktu wangin kutena ik elos srukye. Tia pat toko kwa lalos nenela ke ik! Ma inge tia sikyuk ke wangin sripe; a, ma inge sikyuk meyen Jisus el oru. Ke pal se elos ngetnget nu likinpota, elos liye un met puspis arulanu insemwomwo in long kas in luti lal Jisus. Ma inge akkalemye ma Jisus el fwak nu sin met akosr inge la: “Ke pal se ingela komwos fwa kwa met.” Mea me top lalos? “Elos wisla oak okalos nu fwin mesi, elos filiye ma nu kemwa a fwasr tokol.”
14. (a) Fuka kut ku in konaok mongle in len inge? (b) Kain in peng mwo fuka su ku in orala mongle su Jisus el sulkakin?
14 Aok, kom ku in topuk pa ou inge. Orekma in luti met ke ma paye lun Baibel srakna orek nu misinge. Apkurun million onkosr sin met Lo lun Jeova fwin fwalu nu fon elos eis me solsol lun Jisus in “eis srenenu [lal]” nu selos; elos ekla Met kwa met.” (Mattu 4:19) Kutu selos oru orekma inge pal nu kemwa; kutu ke part time na. Elos nu kemwa koneak me insemwomwo, paenang me keok ke moul lalos srikeni liki meeta. Wekunang ma inge pa orekma su elos insemwomwo ka in oru, in sulkakin peng mwo nu sin kutu met—“peng mwo lun Togusrai.” (Mattu 4:23) Pal nu kemwa fwakak peng mwo el sie me insemwomwo, yokna ke kain in peng mwo inge. Baibel el luti yok ke me kasru su kut enenu in sang purakak nunuk lun met puspis in lalalfongi la elos ku in eis sie moul su wangin kutena me keok ka.—2 Timote 3:16, 17.
15. Fuka kom ku in eis ma lane su tuku ke me luti lun Jisus ke moul?
15 Nu ke kutu inkanek yok, su kutu met ke elos tufwanu mutamwauk in lutlut ke Togusrai lun God elos eis tari ma lane ke me luti lun Jisus ke inkanek in moul lalos. Met puspis elos ku in fwak na paye la me luti lun Jisus sang me insemwomwo nu selos a kasrelos in ekulla oiyen moul lalos. Kom ku in sifwanu akilen ma inge ke kom tuni kutu nu ke ma sap su akkalemyeyuk ke me sramsram lun moul a orekma in forfor lal Jisus, yokna ke Gospel nu kemwa su simusyukla sel Mattu, Mark, a Luk.
Inkanek in Koneak Mongle
16, 17. (a) Kom ku in konaok oya me luti yok lun Jisus? (b) Mea ma inge su eneneyuk in eis mongle ke inkanek in orekmakin me luti lun Jisus?
16 Ke pulanpal lun spring in yiu 31 C.E., Jisus el oru sie sramsram su arulanu pengpeng fwin fwalu misinge. Pal nu kemwa ma inge pangpang Me Sramsram Lal Fwin Eol. Ma inge simusyukla in Mattu sapter 5 nu ke 7 a Luk sapter 6, a me sramsram inge el aketeye ke inkanek futoto lun me luti puspis lal. Kom ku in koneak pa kutu me luti lal Jisus ke kutu Gospel. Ma nu kemwa el fwakak oasr kalem na mwomwo ka, tusruk in orekmakin ma inge nu kemwa ke moul lasr tia fwusesr. Efu kom tia rid a loang akmwoye nu ke sapter inge nu kemwa? Lela ku lun me luti lal in purakak nunuk a oiye lom.
17 Paye, me luti lun Jisus ku in orala kain in inkanek puspis. Lela kut in orani me luti yok nu kemwa nu ke sie me luti lun len nu kemwa ke lusen malem se, wikin sie nien sun in orekmakin ma inge in moul lom. Fuka oreya ou inge? Lela kom in tia silaklak in liye na me lutlut a tia arle loang mwo nu ka. Esam met kol kasrup se su siyuk kusensiyuk sin Jisus Kraist: “Mea Nga fwa oru tu moul ma patpat fwa me usru luk?” Ke pal se Jisus el kalweni ma enenu nu kemwa su tuku ke Ma Sap, mokul se inge el fwak la el oru tari ma inge nu kemwa. Fwinne ou inge, el akilen la oasr orekma su el enenu in oru. Jisus el sapkin nu sel in kaifweung in orekmakin ma sap lun God ke inkanek mwomwo puspis, in ekla sie met kulansap paye. Arulanu kalem la, mokul se inge el soenna akola in oru orekma yok inge. (Luk 18:18-23) Ke ma inge, sie met su lungse in lutlut ke me luti lun Jisus ke len inge el enenu in esam la oasr ma tia oanu sie inmaslon insese lom ke me luti lun Jisus a in orekmakin na paye ma inge ke moul lom, ou inge fwa srik keok lun moul lom.
18. Sang me pupulyuk la kom ku in orekmakin fuka pok nu ke inkanek yok sripe.
18 In oanu sie me lutlut a in orekmakin me luti lun Jisus, lela kom in loang mwo nu ke point se meet ke pok an. Ma inge aketeye ke ma su oasr in Mattu 5:3-9. Paye, oasr kutena met inmaslosr su ku in orekmakin kutu pal ke nunuk lal in kalweni kai mwolanu su akkalemyeyuk ke fus inge. Aok, kom fwin loang nu ke ma inge nu kemwa, mea kom ku in fwak ke oiye inge? Kom fwin lungse na paye in kutangla me keok puspis ke moul lom, mea ku in sang kasru? Fuka kom ku in akkeye moul lom, nu ke ma lun ngun, a oru ma inge in akkafofoye nunuk lom? Ya oasr kutena ma ke moul lom su tianu yok sripe a kom tia enenu in kafofo ka, paenang kom in orekmakin pal yok lom nu ke ma lun ngun? Kom fwin oru ou inge, ma inge ku in akyokye insemwomwo lom ke pal inge.
19. Mea kom enenu in oru in akyokye lalmetmet a etauk lom?
19 Oasr pe ma saye su kom ku in oru. Efu kom ku tia sramsramkin fus inge nu sin kutu met kulansap lun God, saap nu sin mutan kiom ku mokul tumom, nu sin sou futoto lom, ku kamwuk lom? (Soakas 18:24; 20:5) Esam la met kol kasrup sa el siyuk ke kutu met—sin Jisus—ke sie ma saok. Ke Jisus el oru top lal el sang pal mwo nu sel in akyokye fwinsrak lal ke me insemwomwo a ke moul ma patpat. Met lili wiom su kom akola in sramsramkin fus inge nu se elos tia oanu Jisus; tusruktu, sramsram lomtel ke me luti lun Jisus ku in akinsemwomwoye komtel. Srike in oru ou inge ke pal na futoto.
20, 21. Kain in program fuka kom ku in orekmakin ke me luti lun Jisus, a fuka kom ku in tuni kapkapek lom?
20 Sifwil liye pok sa, “Me Luti Su Ku in Kasru Kom.” Me luti inge nu kemwa ku in kasru kom in oasr me luti lom ke len nu kemwa su kom ku in orekmakin. Kom ku in rid meet ma Jisus el fwak ke fus su oasr ka. Tokin kom rid nunku ke kas lal. Loang akmwoye a nunku la kom ku in orekmakin fuka ma inge ke moul lom. Kom fwin pulakin la kom oru tari a tuni yok ke orekma saye su kom ku in orekmakin in kasre kom in moulkin moul fwal nu ke me luti mutal inge. Srike in orekmakin me luti inge ke lusen len se. Kom fwin tia na kalem ka ku kom fwin tia na etu la kom ku in orekmakin fuka ma inge, na sifwilpa orekmakin ke len se in liye la fuka. Tusruktu, kom enenu in esam la kom tia enenu in etala na paye meet liki kom som nu ke me luti tok an. Ke len toko an kom ku in sifwil tuni siepa me luti. Ke saflaiyen wik se, kom ku in sifwilpa kalweni la fuka kom ku in orekmakin ke moul lom me luti akos ku limekosr lun Jisus. Ke wik se akluo kom ku in sifwilpa toeni me luti saye, ke kais sie len. Kom fwin koneak la kom tianu orekmakin kutu me luti, lela kom in tia asor. Kais sie met Kristian ku in sun kain in experience inge. (2 Kronikel 6:36; Sam 130:3; Ekklisiastis 7:20; Jemes 3:8) Tafwela na in orekmakin me luti inge nu kemwa ke wik se aktulo a wik se akakosr.
21 Tokin malem se ku ke kutu malem, saap kom ku in aksafyela tari points 31 nu fon. Fwin kutena ma sikyuk, mea pulakin lom? Ya kom tia insemwomwo, saap inse misla yok liki meeta? Fwinne tia yok kapkapek lom, tusruktu kom ku in pulakin la me keok lun moul lom srikeni liki meeta, ku kom ku in etu me enenu lom nu ke me keok, a in oasr inkanek lom in tia fuleak. Lela kom in tia mulkunla la oasr pa kutu me lutlut yok ke me luti lun Jisus su wangin ke list inge. Efu ku kom tia suk ma inge a srike in orekmakin ke moul lom?—Filippai 3:16.
22.Mea ma inge su ku in sikyuk su tuku ke akosyen me luti lun Jisus, tusruktu kain in me lutlut fuka saya su fwal kut in tuni?
22 Kom ku in akilen la srenenu lun Jisus, fwinne tia toasr, a el fwusesr na paye. Me utuk su tuku ke me luti lal a orekma in oru met tuma lutlut tia toasr. Tokin experience lal ke lusen yiu 60, met sap Jon, su kamwuk kulu lun Jisus, el fwak: “Tu pa inge lungse lun God, tu kut in liaung ma sap lal; a ma sap lal tia toasr.” (1 Jon 5:3) Kom ku in lalalfongi pa ou inge. Kom fwin orekmakin pal nu kemwa me luti lun Jisus, kom ku in koneak la me keok yok nu sin met puspis ke len inge, tia me keok na paye nu sum. Kom ku in akilen la kom koneak me kasru yok. (Sam 34:8) Aok, oasr pa ma saye ke me luti lun srenenu mwolanu lun Jisus su kom enenu in tuni. Jisus el aketeye pa la el “fwokpap a inse pusisel.” Fuka ma inge ku in orekmakinyuk fwal nu ke etauk lasr in etawi Jisus? Ke me lutlut toko, kut fwa tuni ma inge.—Mattu 11:29.
Mea Topuk Lom?
• Efu kut enenu in ngetuk nu sin Jisus ke pal se kut suk me kasru ke me keok su alukela ma fwal?
• Srenenu el lumeyuk nu ke mea, a efu?
• Efu Jisus el suli metu in eis srenenu lal nu fwelos?
• Fuka mongle in ngun ku in ma lom?
[Blurb on page 26]
Yeartext lun Met Lo lun Jeova ke lusen 2002 yiu fwa: “Fwasru nu yuruk, . . . a Nga fwa sot mongle nu sumwos.”—Mattu 11:28.
[Box/Picture on page 12, 13]
Me Lutlut in Kasre Kom
Ma mwomwo fuka kom ku in koneak in Mattu sapter 5 nu ke 7? Sapter inge el sramsram ke me lutlut su orek sisken fwin eol Galili sin Met Luti Lulap, Jisus. Nunuk munas rid fus inge su oasr ten, orekmakin Baibel nutum sifwanu, a siyuk sum sifwanu kusensiyuk se su oasr ka.
1. 5:3-9 Mea fus inge el fwakak nu sik ke oiyuk in ma nu kemwa? Fuka Nga ku in oru orekma su kol nu ke engun lulap? Fuka Nga ku in loang mwo nu ke me enenu luk in ngun?
2. 5:25, 26 Mea ma mwo sikyuk fwin tia orekmakinyuk ngunin akukuin su oasr yurin met puspis?—Luk 12:58, 59.
3. 5:27-30 Mea kas lun Jisus akkalemye ke kena koluk lun kosro? Fuka sensenkinyen ma inge ku in kasru nu ke me insemwomwo luk a misla lun nunuk luk?
4. 5:38-42 Efu ku Nga enenu na in kaifweung in fwasr liki orekma yok lun fwal se inge su arulanu sukosok nu ke akmwuk lal?
5. 5:43-48 Ma lane fuka Nga ku in eis fwin Nga auliyuk suk in oru mwo nu sin met lokwalok luk? Ma inge ku in oru in wanginla ma upa inmaslosr?
6. 6:14, 15 Fwin kutupal Nga srunga in orekmakin nunuk munas, ya Nga oru ou inge ke sripen sok a mulat oasr in Nga? Fuka Nga ku in ekulla ma inge?
7. 6:16-18 Ya Nga nunku yok ke oiyen moul luk ke mano liki na moul luk loa? Nga enenu in nunku yok ke mea?
8. 6:19-32 Mea sikyuk fwin Nga arulanu nunku ke mani a ma puspis yok liki ma fwal? Fwin nunkeyuk ma inge mea e ku in kasre yu in srukye nunuk sumwos?
9. 7:1-5 Mea pulakin luk fwin Nga muta yurin met su lungse in nununku ke kutu met a lungse in suk ma tafongla lalos? Efu ku arulanu yok sripe nu sik in taran in tia ekla oanu kain in met inge?
10. 7:7-11 Fwin mwo in kaifweung ke Nga siyuk sin God, a fuka nu ke kutu oiyen orekma lun moul?—Luk 11:5-13.
11. 7:12 Fwinne Nga etu ma sap lun Golden Rule, pal ekasr Nga orekmakin kai inge ke oiye su Nga akkalemye nu sin kutu met?
12. 7:24-27 Ke sripen oasr kunokon luk nu ke ma Nga oru ke moul luk, fuka Nga ku in akola nu ke paka a sronot lun ma upa. Efu ku Nga enenu in nunku ma inge ke pal inge?—Luk 6:46-49.
Me Luti Saye Su Nga Enenu in Tuni:
13. 8:2, 3 Fuka Nga ku in akkalemye pakoten nu sin met enenu, oanu Jisus el oru pal nu kemwa meet?
14. 9:9-38 Mea ip lun pakoten ke moul luk, a fuka Nga ku in akkalemye ma inge ke inkanek yok?
15. 12:19 Lutlut ke kas palu kel Jisus, ya Nga kaifweung in fwasr liki akukuin su kol nu ke mulat?
16. 12:20, 21 Ma mwo fuka Nga ku in oru fwin Nga tia akngalye kutu met ke kas ku orekma luk?
17. 12:34-37 Kain in me sramsram fuka Nga lungse in sromon pal nu kemwa? Nga etu la fwin Nga fuleya sie mu, na srano ke mu e surorla, ke ma inge, efu ku Nga enenu in loang yok nu ke ma su on in Nga, ke insiuk?—Mark 7:20-23.
18. 15:4-6 Ke me sramsram lun Jisus, mea Nga liye ke lungkulang su akkalemyeyuk nu sin met matuo?
19. 19:13-15 Mea ma inge su Nga tia enenu in salka fwin Nga oru?
20. 20:25-28 Efu ku tia mwo in orekmakin ku lasr sifwanu nu ke me insemwomwo? Fuka Nga ku in etawi Jisus ke ma se inge?
Kutupa Me Lutlut, Su Mark El Simusla:
21. 4:24, 25 Mea ma yok ke oiye su Nga akkalemye nu sin kutu met?
22. 9:50 Fwin ma Nga fwak a oru arulanu mwo, kain in fwako mwo fuka ku in sikyuk?
Kutu me luti, su Luk el simusla:
23. 8:11, 14 Fwin Nga lela fosrnga, me kasrup, a me akengun in yok emeet ke moul luk, mea fwokin ma inge?
24. 9:1-6 Fwinne oasr ku lun Jisus in akkeye met mas, tusruktu mea ma yok emeet sel?
25. 9:52-56 Ya Nga sa na in mulat kin tafongla lun kutu met? Ya Nga fwasr liki ngunin foloksak?
26. 9:62 Nunuk fuka Nga akkalemye ke kunokon luk in sramsram nu sin kutu met ke Togusrai lun God?
27. 10:29-37 Fuka Nga ku in akpayeye la Nga sie met tulan, a tia met saye?
28. 11:33-36 Kain in ekla fuka Nga enenu in oru in akfwusesrye moul luk?
29. 12:15 Mea ma tia oanu sie inmaslon moul a me kasrup?
30. 14:28-30 Fwin Nga eis pal mwo in tuni sulela luk, mea Nga ku in koneak, a ke ma lane fuka?
31. 16:10-12 Kain in ma lane fuka Nga ku in eis ke moul in kaifweung in srukye na oaru paye?
[Pictures on page 22]
Orekma in molela ye koko lun Jisus sang mongle