Kom Ku In Srukye Na Mmoul Nansas
“Tu pa inge lungse lun God, tu kut in liaung ma sap lal.”—1 JON 5:3.
1. Kain in oiye fuka su tia oanu sie ku in liyeyuk nu sin met ke len inge?
IN pal meeta, met palu Malakai el sapkinyuk sin God in palye ke sie pal la oiye lun met lun God fwa siena liki na oiyen met nu kemwa su tia kulansap nu sin God. Met palu el simusla: “Na komwos fwa foloko a akilen in maslon met sumwosmwos a met koluk, inmaslon el su orekma nu sin God a el su tia orekma nu sel.” (Malakai 3:18) Kas palu se inge akpayeyuk ke len inge. Kurunganang ma sap lun God, wekunang ma sap ke oiyen moul nasnas, pa inkanek lalmetmet a sumwos lun moul. Paye tia inkanek fwusesr pa inge pal nu kemwa. Ke sie sripe mwo, Jisus el fwak la met Kristian nu kemwa enenu in kaifweung in eis molela.—Luk 13:23, 24.
2. Kain in ma upa fuka su tuku likin mano orala in upa nu sin met puspis in srukye na oiyen moul nasnas?
2 Efu tia fwusesr in srukye na oiyen moul nasnas? Sie sripeu pa meyen oasr ma upa su tuku likin manosr. Me akengun puspis misinge akkalemye kosro oanu wangin ma koluk ka, me akinsemwomwo met, a sie inkanek in akkalemye la kom sun tari matwe fwal, in pal se na elos pilesru fwako koluk lun ma inge. (Efesus 4:17-19) Apkurun met nu kemwa su akkalemye oiye sufwal inge pa seanyen su tia payuk sie sin sie. Pal nu kemwa pitse mokuikui a television elos akkalemye tukeni on lun mokul a mutan ke sie luma su met nu kemwa sukosok in oru ou inge. Pal nu kemwa, futoto na paye a akfulat tia ku in liyeyuk ka. Met puspis elos liye na paye ma inge nu kemwa ke pal se elos tulik me. Sayen ma inge, oasr me purakak yok su tuku sin kutu met su lungse kut in akfwalye moul lasr ke sie moul sukosok ke len inge, a elos nu kemwa su srunga in oru ou inge, elos eis aksruksruk koluk ku ekla me srungeyuk kutupal.—1 Piter 4:4.
3. Mea kutu nu ke sripe efu met puspis fwin fwalu elos sremla nu ke orekma lun kosro?
3 Ma upa su tuku lu oru pa in tia fwusesr in srukye oiyen moul nasnas. Jeova el orala met in oasr kena lal in orek fwako, a kena se inge ku in arulanu fukoko. Kena lasr mokleyuk ke ma kut nunku, a orekma lun kosro kapsreni nu ke kain in nunuk su tia fwal nu ke nunuk lun Jeova. (Jemes 1:14, 15) Ke sie me pupulyuk, fwal nu ke survey sasu su akkalemyeyuk ke British Medical Journal, met puspis su srike in osun ke mano ke pal se meet elos oru ou inge ke sripen elos lungse in etu mea se inge. Kutu met elos lalalfongi la apkurun met nu kemwa su matwe lalos oanu sie elos oru orekma inge, ke ma inge elos lungse pa in tila virgin. Kutu met elos fwak la elos mokleyuk ke pulakin lalos ku elos luman “srui kutasrisrik ke pal se ma inge sikyuk.” Kut fwin lungse in akinsemwomwoye God, kut enenu in nunuk siena. Kain in nunuk fuka ku in kasru kut in srukye oiyen moul nasnas?
Musaiyuk Sie Kaifweung Fukoko
4. In muta na nasnas, mea kut enenu in oru?
4 In srukye oiyen moul nasnas, kut enenu in akilen la akos inkanek in moul inge pa yok sripe. Ma inge fwal nu ke ma met sap Poul el simusla nu sin met Kristian fwin an Rom: “Komwos in srike mea lungse lun God.” (Rom 12:2) Akilenyen oiye lun moul nasnas tia kalmekin mu kom etu Kas lun God mukena la el selngawi orekma lun kosro. A, in wekunang in etu ke sripe puspis su paenang orekma lun kosro el sie me srungeyuk a fuka kut ku in eis ma lane kut fwin fwasr liki ma inge. Kutu ke sripe inge sramsramkinyuk tari ke me lutlut tari’a.
5. Yokna, efu met Kristian nu kemwa enenu in kaifweung in srukye oiyen moul nasnas?
5 Tusruktu, nu sin met Kristian sripe se ma yok emeet la efu ku elos in fwasr liki orekma lun kosro tuku ke futoto lasr nu sin God. Kut lotela pa la el pa etu ma mwo emeet nu sesr. Lungse lasr nu sel ku in kasru kut in srunga ma koluk. (Sam 97:10) God el sropon “me kite mwo nu kemwa a kite fwal.” (Jemes 1:17) El lungse kut. Akos lasr nu sel, akkalemye la kut lungse el a engunkin ma nu kemwa el oru nu sesr. (1 Jon 5:3) Kut tia lungse in akasorye Jeova ke kutena pal a in akngalyel ke sripen kut kunausla ma sap lal. (Sam 78:41) Kut tia lungse in oru orekma su ku in orala inkanek mutal a sumwosmwos lal ke alu in pilesreyuk ku akkolukyeyuk sin kutu met. (Taitus 2:5; 2 Piter 2:2) Kut fwin sroukye na moul nasnas, kut oru Met Su Fulat liki nu kemwa in engun.—Soakas 27:11.
6. Fuka sie me kasru nu sesr in akkalemye nu sin kutu met kaifweung lasr ke oiyen moul nasnas?
6 Tokin kut sulela in sroukye na sie moul nasnas, sie me loeyuk nu sesr in akkalemye nu sin kutu met ke sulela lasr inge. Lela met nu kemwa in etu la kom met kulansap lun Jeova God a kom sulela in srukye na akmwuk fulat lal. Moul lom pa inge, monum, a sulela lom. Mea in sensenkin? Moul saok lom nu sin Papa tumom in kosrao. Ke ma inge oru in kalem la oaru lom nu ke oiyen moul nasnas tia ku in ekla. Akkalemye la kom insemwomwo in met tutafpo lun God ke kom srukye sumwosmwos lom nu ke ma sap lal. (Sam 64:10) Lela kom in tia mwekin in sramsram nu sin kutu met ke sulela lom. Sramsram lom nu sin kutu met ku in akkeye kom, a akkeye kutu met in fwasr tokin me srikasrak lom.—1 Timote 4:12.
7. Fuka kut ku in srukye na kaifweung lasr in muta na nasnas?
7 Tok, meyen kom kaifweung in srukye sie oiyen moul nasnas a kom akkalemye tari kaifweung lom inge, paenang kut enenu in srukye kaifweung lasr inge. Sie inkanek in oru ou inge pa kut enenu in taran ke pal se kut sulela kamwuk lasr. “Fwafwasyesr yurin met lalmetmet, a kom fwa lalmetmet,” pa inge ma Baibel el fwak. Asrouki nu sin met su wi kom akfulatye moul nasnas elos fwa akkeye kom. Ma simusla inge el ouyepa fwak: “A el su wi met lalfon fwa Ngal ka. (Soakas 13:20) Ke ku lom kemwa, fwasr liki met nu kemwa su ku in akmunasye sulela mwomwo lom.—1 Korint 15:33.
8. (a) Efu kut enenu in nekla nunuk lasr ke ma mwo nu kemwa? (b) Mea ma inge su kut enenu in fwasr liki?
8 In wekunang nu ke ma inge, kut enenu in nekla nunuk lasr ke ma puspis su paye, sumwos, sumwosmwos, nasnas, mwo oiye, a kaksak. (Filippai 4:8) Kut oru ou inge ke kut sulela ma kut liye a rid a ke on su kut long. Oanu kut in fwak la me rid fokfok el tia ku in purakak orekma koluk, oanu kut fwak pa la me rid mwo el tia ku in purakak orekma mwo. Esam, arulanu fwusesr nu sin met sesumwos in putatla ke orekma lun kosro. Ke ma inge, buk, magasin, pitse, a on su purakak ma fokfok ku in kol nu ke kena koluk, a ke saflaiye ma inge ku in kol nu ke ma koluk. In srukye oiyen moul nasnas, kut enenu in sang nunuk lasr nu ke lalmetmet lun God.—Jemes 3:17.
Step Puspis Su Ku in Kol nu ke Kosro
9-11. Oanu Solomon el akkalemye, kain step puspis fuka kolol sie met fwusr nu ke orekma lun kosro?
9 Pal nu kemwa, oasr orekma puspis su kom ku in akilen la ku in kol nu ke kosro. Kais sie step su kom oru arulanu upa in sifwil foloko. Liye akmwoye ma inge la akkalemyeyuk fuka in Soakas 7:6-23. Solomon el liye “sie met fwusr su wangin lalmetmet lal.” Met fwusr inge el “alukela inkaneku apkurun nu ke srumwasrik lun mutansa [mutan kosro se], a el fwasr inkaneku apkurun nu ke loom sel, ke fongoeni, ke ekela in lenu, infwulwen fong a in losu.” Pa inge ma tafongla se meet lal. Ke infwulwen fong, “insiel” kolol, tia ke kutena inkanek, a ke inkanek su el etu la oasr mutan kosro we.
10 Tokin ma inge kut ku in rid: “A liye, sie mutan sonol, su nuknukyung oanu sie mutan kosro a kutasrik insiel.” Ke pal inge el liyel! El ku in forla a foloko nu in loom sel, tusruktu ma inge upa liki meet, yokna meyen el munas ke oiye lal. Ou inge el srukye met fwusr se, a ngok mutal. Meyen el insese ke el ngokel, el porongo ingenu ke kas in kaifwe koluk lal: “Me sang lun me kise misla on yurok,” el fwak. “Misinge Nga moli tari mwoleung luk.” Toeni nu ke me kise misla pa ikwe, flour, kiris, a wain. (Livitikus 19:5, 6; 22:21; Oekyuk 15:8-10) Ke el sramsram ou inge, saap el lungse in akkalemye la el fukoko in ngun a, in pal se na, el lungse in akkalemye nu sel la oasr ma mwo puspis su el ku in kang a nim in loom sel. “Fwasru,” el kaifwe nu sel, “lela kut in akkupye kut ke lungse nu ke lututeng; lela kut in sifwanu akpwarye kut ke lungse.”
11 Tia upa nu sesr in etu fwokin ma inge. “Ke saya lun ngoasrol el kololla.” El fwasr tokol nu in loom sel “oanu soko ox som nu ke anwuki” a “oanu sie mwon sa nu ke me kaisrip.” Solomon el aksafyela ke sie kas upa: “El tia etu tu ma se inge ma nu ke moul lal.” Ngunal ku moul lal, weang la meyen “God el fwa nununku met kosro nu kemwa.” (Hibru 13:4) Sie me lutlut yok pa inge nu sin mokul a mutan! Kut enenu in fwasr liki step se meet ke inkanek su ku in kol nu ke mulat lun God.
12. (a) Mea kalmen kas se inge “wangin lalmetmet lal”? (b) Fuka kut ku in musaiyuk ku lasr ke oiyen moul nasnas?
12 Loang akmwoye meyen mokul fwusr inge ke me sramsram “wangin lalmetmet lal.” Kas se inge akkalemye la nunuk lal, kena lal, pulakin lal, lungse lal, a nien sun lal ke moul tia fwal nu ke akmwuk lun God. Munas lun oiyen moul nasnas lal kol nu ke ma upa yok. Ke “len in ma upa inge” enenu in kaifweung na paye in musaiyuk oiyen moul nasnas. (2 Timote 3:1) God el ase nu sesr me sang in kasru kut. El ase nu sesr meeting puspis lun congregation lun met Kristian in akkeye kut in fwasr tokin inkanek sumwos a in akesrui nu sin kutu met su oasr nien sun oanu kut. (Hibru 10:24, 25) Oasr met elder lun congregation su kurungin kut a luti kut ke inkanek sumwosmwos. (Efesus 4:11, 12) Oasr yurosr Kas lun God, Baibel, in aksumwosye kut a kol kut. (2 Timote 3:16) A pal nu kemwa, oasr yurosr pal mwo in pray nu sin God ke ngun mutal in kasru kut.—Mattu 26:41.
Lutlut Su Tuku ka Ma Koluk Lal Devid
13, 14. Fuka Togusra Devid el sremla nu ke ma koluk upa?
13 Aok, sie me asor meyen, fwinne met kulansap mwomwo lun God elos sremla ke orekma lun kosro. Sie sin met inge pa Togusra Devid, su ke lusen yiu puspis el kulansap nu sin God ke oaru. Wangin alollo la el lungse na paye God ke insiel kemwa. Fwinne ou inge el putatla ke inkanek lun ma koluk. Oanu mokul fwusr se su Solomon el akkalemye, oasr step puspis su kol nu ke ma koluk lal Devid a ma inge nu kemwa kol nu ke ma siefwunnu.
14 Ke pal inge Devid el oasr tari ke matwe su pangpang middle-aged, saap el yiu 50 kutu matwe. Fwin sekunim in loom sel, el liye Bath-sheba su arulanu kato el yuyu. El siyuk ke mutan sa a el akilenilye. El konaok la mokul tumal, pa Uraia, el oasr ke meun a raunela an Rabah, sie siti lun met Amon. Devid el esal ke inkanek lun met roso a el utyuk nu yurol. Tok, ma upa mutamwauk in tuku—el konaok la el puteteyuk nu sel Devid. Meyen el fwinsrakin mu Uraia el a utyuk nu yurin mutan kiel ke eku, paenang Devid el sapla siyuk Uraia el an tuku liki meun’a. Ke inkanek se inge, orekla ou inge in nunkeyuik mu Uraia pa papa tuman tulik nutul Bath-sheba. Tusruktu Uraia el tia oatula nu in loom sel. Meyen el lungse na paye in afwunye ma koluk lal, Devid el supwela Uraia nu Rabah a wis in paol sie leta nu sin leum lun met meun, a fwak komwos fililye Uraia mutun meunu an se ma el ku in mise we. Ke ma inge Uraia el mise, a Devid el payukyak sin mutan katinmas Bath-sheba meet liki eteyuk nu sin met nu kemwa la el putete.—2 Samuel 11:1-27.
15. (a) Fuka ma koluk lal Devid akkalemyeyuk? (b) Oiye fuka Devid el akkalemye ke aksumwos lalmetmet lal Netan?
15 Kalem, la orekma kutasrik lal Devid in afwunye ma koluk lal orekla. Tokin malem ekasr. Tulik se—mokul se—isusla. Fwin Devid el esam ma koluk inge ke pal se el simusla Sam 32, arulanu kalem la ella lal akkolukyel na paye. (Sam 32:3-5) Aok, ma koluk lal tia okanyukla nu sin God. Baibel el fwak: “Ma Devid el oru me aktoasrye Jeova.” (2 Samuel 11:27) Jeova el supalla met palu Netan, su arulanu lalmetmet ke el osun nu sel Devid a akkalemye nu sel ma el orala. Devid el silaklak in fwakak ma koluk lal a el siyuk ke nunuk munas lun Jeova. Auliyuk na paye lal sifwil oakiye futoto lal nu sin God. (2 Samuel 12:1-13) Devid el tia supwar ke kai a kas in aksumwos su el eis. A, el akkalemye sie kain in oiye su simusyukla in Sam 141:5: “Lela met sumwosmwos in srungilyu, a fwa me kulang; a lela lan kai yu, a fwa oanu oil fwin sifwuk, lela sifwuk in tia srunga ka.”
16. Kain in kas in sensen fuka a kai fuka Solomon el sang ke orekma koluk?
16 Solomon, su tulik akluo nutul Devid a Bath-sheba, el esam ma upa yok inge ke moul lun papa tumal. Tok el simusla: “El su afwunye ma koluk lal fwa tia kapkapek, a el su fwakak a fwasr liki fwa eis kulang.” (Soakas 28:13) Kut fwin putatla nu ke ma koluk upa, kut enenu in akos kai inge su tuku sin God, su kemwanu kas in sensen a kas in kai. Kut enenu in fwakak ma koluk lasr nu sin Jeova a osun nu sin met elder lun congregation a siyuk ke kasru. Sie kunokon yok lun met elder pa in kasru sie met su putatla nu ke ma koluk in aksumwosye inkanek lalos.—Jemes 5:14, 15.
Muteng Nu Ke Ma Upa Su Tuku Ke Ma Koluk
17. Fwinne Jeova el sang nunuk munas, tusruktu, el tia kurungin kut ke mea?
17 Jeova el nunuk munas nu sel Devid. Efu? Meyen Devid el sie mokul sumwos, meyen el pakoten pa nu sin kutu met, a meyen auliyuk lal arulanu paye. Fwinne ou inge, Devid el tia kurunginyuk liki ma upa su fwasr toko. (2 Samuel 12:9-14) Ma inge paye pa in len lasr. Fwinne Jeova el tia oru ma koluk nu sin met su auliyuk, tusruktu el tia kurunginelosla liki ma upa su tuku ke orekma koluk lalos. (Galetia 6:7) Kutu fwokin orekma lun kosro pa, divorce, puteteyuk fwinne tia payuk, mas, a tula lun lalalfongi a akfulat su tuku sin kutu met.
18. (a) Fuka Poul el sramsram nu ke congregation lun Korint in aksumwosye orekma koluk ke kosro? (b) Fuka Jeova el akkalemye lungse a pakoten nu sin met koluk?
18 Kut fwin oru ma koluk upa, fwusesr in pulakin asor a in pal se na sun keok su tuku ke ma tafongla su kut oru. Tusruktu, lela kut in tia fulela kutena ma in kutongkuti in auliyuk a in sifwil futoto nu sin God. Ke lusen century se meet, Poul el sim leta nu sin met Korint a sapkin nu selos in etukla liki congregation sie mokul su oru orekma lun kosro ke pukasr. (1 Korint 5:1, 13) Tokin mokul se inge el auliyuk na paye, Poul el kaifwe nu ke congregation: “Ke ma inge mwo tu komwos fwa nunuk munas nu sel a akpwaryel [a] akkeye lungse lomwos nu sel.” (2 Korint 2:5-8) Ke kai inge su etuku ke ngun lun God, kut ku in liye lungse a pakoten lun Jeova nu sin met koluk su auliyuk. Lipufon nu kemwa in kosrao elos engun ke pal se sie met koluk el auliyuk.—Luk 15:10.
19. Pulakin asor fwal ke sripen ma koluk su orekla ku in kol nu ke me insemwomwo fuka?
19 Fwinne ma koluk su kut oru akasorye kut, tusruktu asor a auliyuk su kut pula ku in kasru kut in ‘taran tu kut in tia sifwil putatla nu ke ma koluk.’ (Job 36:21 NW) Paye, ma upa su tuku ke ma koluk enenu in kasru kut in tia sifwil kalweni ma tafongla su kut oru. Sayen ma inge, Devid el orekmakin experience upa su el sun ke sripen ma koluk lal in kai kutu met. El fwak: “Nga fwa luti met orek sito inkanek lom, a met koluk in auliyuk nu sum.”—Sam 51:13.
Insemwomwo Tuku ke Kulansap Nu Sin Jeova
20. Kain in ma lane fuka ku in tuku ke akos ke ma sap sumwosmwos lun God?
20 “Mwo liki insemwomwo lalos su long kas lun God!” Jisus el fwak. (Luk 11:28) Akos ke ma sap sumwosmwos lun God wise insemwomwo ke pal inge a ke pal se su e fwa tuku su wangin saflaiye. Kut fwin kaifweung na in srukye oiyen moul nasnas, lela kut in tafwela na ke inkanek inge ke kut eis pal mwo in eis me sang nu kemwa lun Jeova su el ase nu sesr in kasru kut. Kut fwin putatla ke orekma lun kosro, lela kut in pulakin insemwomwo ke etauk la Jeova el akola in sang nunuk munas nu selos nu kemwa su auliyuk na paye, a lela kut in kaifweung in tia sifwil oru ma koluk inge.—Isaia 55:7.
21. Orekmakinyen kain in kai fuka su tuku sel met sap Piter ku in kasru kut in srukye oiyen moul nasnas?
21 Tia pat fwal sesumwos inge fwa wanginla, wekunang oiye a orekma koluk nu kemwa lal. Kut fwin srukye na oiyen moul nasnas, kut fwa eis me insemwomwo ke pal inge a ke pal se su e fwa tuku ma patpat. Met sap Piter el simusla: “Tu ou inge, met kolu, meyen komwos sano ma inge, komwos in alken in akkeye komwos tu komwos fwa konoiyukyuk ye mutal in misla, wangin tun a kuiye. . . . Meyen komwos etu ma inge meet, liyekomwosyung tu komwos in tia sremla ke srifwe lun met koluk, a komwos putatla liki ku lomwos.”—2 Piter 3:14, 17.
Ya Kom Ku In Aketeye?
• Efu tia fwusesr in srukye na oiyen moul nasnas?
• Mea inkanek puspis su akkeye kaifweung lasr in fwasr tokin oiyen moul nasnas?
• Kain in me lutlut fuka kut ku in lotela su tuku ke ma koluk lun met fwusr su Solomon el sromon?
• Mea me srikasrak lal Devid luti kut ke auliyuk?
[Picture on page 13]
Sie me loeyuk nu sesr kut fwin akkalemye nu sin kutu met mea nunuk lasr ke oiyen moul nasnas
[Pictures on page 16, 17]
Meyen Devid el auliyuk na paye, paenang Jeova el nunuk munas nu sel