Lalalfongi A Pal Fwasru Lom
“Lalalfongi el me etauk lun ma su a fwinsrak ka.”—HIBRU 11:1.
YA kom lungse in etu pal fwasru lom? Apkurun met nu kemwa elos lungse ou inge. Ma elos lungse ke pal fwasru pa misla, in sukosokla liki sangeng, nien muta mwomwo, orekma mwo, mano fukoko a moul loes. Wangin alollo fwil nu kemwa lun metu elos lungse ma inge nu kemwa. A ke len inge, ke fwalu se inge su nenela ke ma koluk, kain in luma mwomwo inge arulanu eneneyuk sin met.
2 Ke sripen metu misinge el apkurun nu ke century ak21, ya oasr kutena inkanek su metu elos ku in orekmakin in akilen mea sikyuk ke pal fwasru? Sie inkanek akkalemyeyuk sin sie met Merike lalmetmet pangpang Patrick Henry pus liki yiu 200 somla. El fwak: “Wangin kutena inkanek su Nga etu tu Nga in etu mea sikyuk ke pal fwasru fwin Nga tia tuni ma sikyuk tari.” Fwal nu ke kain in nunuk inge, pal fwasru lun sou nu kemwa fwin fwalu kut ku in etu ke inkanek yok kut fwin tuni ma metu elos oru in pal meeta. Met puspis elos insese ke kain in nunuk inge.
Mea Luman Ma Sikyuk in Pal Meeta?
3 Fwin ma e sikyuk ke pal fwasru oanu kalweni na ke ma sikyuk tari in pal meeta, ya kom insemwomwo ke ma inge? Mutamwauk in pal meeta nu ke pal inge ya kais sie fwil el kapkapek nu ke orekma mwo lal? Mo, tia ou inge. Fwinne oasr fwinsrak yurin met ke lusen tausen yiu puspis a fwinne oasr kapek ke ma lun fwalu in an saye, tusruktu me sramsram lun fwalu arulanu nenela ke ma koluk, orekma silolel, akmas, meun, a moul sikasrup. Fwalu se inge el sun ongoiye nu ke siepa ongoiye, su pal nu kemwa ongoiye se inge el tuku ke kolyuk koluk lun metu. Baibel el arulanu sumwos ke pal se ma el fwak: “Oasr ku yurin sie met fwin siepa met nu ke ongoiye lal.”—Ekklisiastis 8:9.
4 Ma paye su sikyuk pal nu kemwa pa me sramsram koluk lun metu el kalweni na pal nu kemwa—tusruktu el kalweni ou inge ke inkanek yok a koluk liki. Century ak20 inge pa me akpayeye nu ke ma inge. Ya oasr ma metu el lotela ke ma koluk su sikyuk in pal meeta a tia sulpa oru ma inge? Ke mutamweyen century se inge, met puspis elos filiye lalalfongi mwo ke pal fwasru meyen oasr misla ke lusen pal loes a oasr kapek lun ma nu kemwa, science a lutlut. Ke mutamweyen yiu 1900, sie university professor el fwak, met puspis lalalfongi la meun el tia sulpa sikyuk meyen “yok tari lutlut lun metu.” Sie prime minister meet lun an Britain el aketeye nunuk lun met ke pal ingo: “Ma nu kemwa el som nu ke ma mwo. Ke kain in fwalu se inge Nga isusla.” Tusruktu el tafwela in fwak: “Ke pal na sa, ke pal su kut tia nunku, sie lututeng ke yiu 1914 ma nu kemwa musalla.”
5 Fwinne oasr lalalfongi fukoko ke pal fwasru ke pal ingo, tusruktu century sasu el tufwanu mutamwauk ke pal se ma fwalu nu fon el sremla ke ongoiye lulap su metu el sifwanu oru—Meun Lulap I. Sie me pupulyuk ke luman meun inge, nunku ke ma sikyuk ke 1916 ke pal se ma met solse lun Britain el meuni met solse lun German futoto nu ke Infwal lun Somme fwin an France. In len se na met solse lun Britain el kuf a oasr 20,000 tausen selos mise, a oasr pa met solse German puspis su mise. Meun ke lusen yiu akosr uniye met puspis su apkurun nu ke siengoul million met solse a met su tia wi solse. Pisen met su muta fwin an France supuseni ke sie pal ke sripen mokul puspis elos mise. Akmwuk lun mani musalla, kol nu ke Great Depression ku ma upa ke mani ke yiu 1930. Tia me lut paenang kutu met elos fwak la ke len se ma Meun Lulap I el mutamwauk ke len senpanu inge fwalu el ekla oanu wel se!
6 Ya pa inge pal fwasru su fwil se ingo elos sano? Mo, tia pa inge. Fwinsrak lalos musalla; ku meun lun fwalu kol nu ke ma se su mwo liki. Yiu 21 na tokin Meun Lulap I, ke yiu 1939, sie ongoiye lulap su yok liki, su tuku sin met el mutamwauk—Meun Lulap II. El uniye 50 million kutu sin mokul, mutan, a tulik srisrik. Orekmakinyen bakudang ke inkanek yok kunausla siti puspis. Ke Meun Lulap I tausen puspis sin met solse anwuki ke lusen aur na ekasr, tusruktu ke Meun Lulap II, bakudang luo pangpang atom elos uniye 100,000 kutu met ke secon na ekasr. Ma kutu met elos nunku su upa liki pa anwuki lun million puspis sin met Ju ke nien kapur lulap puspis pangpang concentration lun Nazi.
7 Kutu nu ke sropon me sramsram inge akkalemye la kut fwin toeni meun inmaslon mutanfwal, meun inmaslon met siefwunnu ke sie mutanfwalu, a akmas su guferment el oru nu sin met lal sifwanu, na pisen met nu kemwa su anwuki ke century se inge apkurun nu ke 200 million. Oek lun sie srupon me sramsram inge oasr ke 360 million. Nunku ke me aksangeng lulap su tuku ke ma inge—ngal, sroninmuta, koskosrok, a moul puspis su musalla! In toeni nu ke ma inge, sie average akkalemye la, apkurun nu ke 40,000 met, pus ke ma inge pa tulik srisrik, elos mise ke kais sie len ke sripen moul sikasrup. Len nu kemwa pal tulo ke pise se inge pa awowo su anwuki fwinne elos srakna muta ke insien nine kielos. Ouyepa, apkurun nu ke sie billion met elos arulanu sikasrup paenang elos tia ku in moli mongo su elos enenu fwinne elos orekma ke len se. Luma a ma sikyuk inge nu kemwa pa me akpayeye ke ma Baibel el palye su akkalemye la kut moul misinge ke “len safla” lun akmwuk koluk se inge.—2 Timote 3:1-5, 13; Mattu 24:3-12; Luk 21:10, 11; Fwakyuk 6:3-8.
Wangin Kasru Su Tuku Sin Met
8 Meyen century ak20 inge apkurun nu ke safla, paenang kut ku in toeni experience puspis ke century inge ke experience lun century puspis somla. A mea me sramsram lun fwalu el fwak? El aketeye nu sesr la met kol lun fwalu elos tianu aksumwosye ma upa lun fwalu meet, elos tia aksumwosye ma upa inge ke pal lasr, elos e tia aksumwosye ma inge ke pal fwasru. Wangin ku lalos na paye in sang ma kut enenu ke pal fwasru, elos fwinne arulanu oaru ke nien sun lalos. A kutu sin met kol lun fwalu elos tianu oaru; elos suk na mwal a ku ke insemwomwo lalos sifwanu a ke sripen mani, a tia ke sripen insemwomwo lun met saye.
9 Ya oasr kasru su tuku ke science? Wangin kut fwin tuni ma sikyuk tari meet. Scientist puspis lun guferment elos orekmakin mani, pal, a orekma yok in orala bakudang orekla ke poison pangpang chemical, biological, a kutupa kofwen me meun. Mutanfwal puspis, wekunang mutanfwal puspis sikasrup, elos orekmakin 700 billion tala ke kofwen me meun ke kais sie yiu! Ouyepa, ‘kapek ke science’ oasr ip lal ke kain in ono puspis su akfokfokye yen engyengu, fok, kof, a me mongo.
10 Ya kut ku in fwinsrak la loom lutlut lun fwalu elos ku in kasru in musaiyuk sie pal fwasru mwomwo ke elos luti oiye fulat lun moul, nunku kutu met, a lungse nu sin met tulan? Mo. Elos loang yok fuka in eis orekma, in eis mani. Elos purakak nu sin tulik lutlut ngunin akutun, a tia akesrui; elos tia luti pa ke oiyen moul nasnas. A pus selos tia loang nu ke moul sukosok wikin orekma lun kosro, su oswela sie kapek yok ke pisen mutan fwusr su puteteyuk a mas ke sripen kosro.
11 Ya business lulap lun fwalu elos inge e fwa mokleyuk in kurunganang fwalu lasr a in akkalemye lungse nu sin kutu met ke elos orala me kuka ke insemwomwo lun met a tia ke sripen mani. Mo, elos tia oru ou inge. Ya elos e tui in orala program ke television su nenela ke orekma silolel a orekma lun kosro su arulanu akkolukye nunuk lun met, yokna met fwusr? Ma sikyuk ke len inge tia me akkeye nunuk, meyen apkurun program lun TV nu kemwa akkalemye kosro a orekma silolel.
12 Sayen ma inge nu kemwa, fwinne taktu puspis elos oaru ke orekma lalos tusruktu elos tia ku in akwanginye mas a mise. Ke sie me pupulyuk, ke saflaiyen Meun Lulap I, elos tia ku in kutongye fwasrelik lun mas se inge Spanish influenza; fwin fwalu nu fon, el uniye 20 million met. Ke len inge, musen heart, cancer, a kutu mas su uniye met puspis. Un met misinge su kurunganang ono elos tia ku in kutangla liki me lokwalok sasu se inge su pangpang AIDS. A, sie report ke U.N. ke November 1997 akkalemye la kapek a fwarsrelik lun AIDS sun pal luo ke ma elos nunku meet. Million puspis tari sin met elos mise ka. Ke yiu tari’a, sulpa oasr million tulo sin met elos wi ka.
Fuka Nunuk lun Met Lo lun Jeova ke Pal Fwasru
13 Fwinne ou inge, Met Lo lun Jeova elos lalalfongi la oasr fwinsrak mwomwo lun met nu kemwa, sie kain in fwinsrak su mwo emeet! Tusruktu elos tia lalalfongi la fwinsrak mwomwo inge el e tuku ke kaifweung lun met. A, elos ngetuk nu sin Met Su Orekutla, Jeova God. El etu mea luman pal fwasru, a pal fwasru se inge arulanu sakuruk! El ouyepa etu la metu el tia ku in use kain in pal fwasru se inge. Ke sripen God el oralosla, paenang el etu saflaiyen ku lalos. Ke Kas lal, el akkalemye na paye sesr la el tia orala met in oasr ku lalos in kololos sifwanu fwinne wangin kasru lal. Fulela lun God nu sin met in kololos sifwanu ke lusen pal loeloes akkalemye na paye la wangin ku lalos in oru ou inge. Sie met sim el fwak: “Nunuk lun met el srike kain in inkanek nu kemwa in kol, tusruktu el tia kutangla”.
14 In Jeremaia 10:23, kut ku in rid kas lun met palu su God el mokleyuk in simusla kas: “O Jeova Nga etu, tu inkanek lun met tia on in el sifwanu. Tia ma lun met su fwasr in aksumwosye fwalkel.” Ouyepa Sam 146:3 el fwak: “Nik komwos filiye lalalfongi lomwos in met fwisrak, ku in tulik nutin met su wangin kasru yuro.” Ke ma paye, meyen kut nu kemwa isusla sesumwos, oanu Rom 5:12 el akkalemye, paenang Kas lun God el sang kas in sensen nu sesr in tia filiye lalalfongi lasr ke ku lasr sifwanu. Jeremaia 17:9 el fwak: “Inse kutusrik yok liki ma nu kemwa, a arulanu koluk.” Ke ma inge, Soakas 28:26 el fwak: “El su lalalfongi insiel sifwanu, el sie met lalfon, a el su fwasr wi lalmetmet fwa fwa moliyukla.”
15 Piye kut ku in eis kain in lalmetmet inge? “Sangeng sin Jeova mutamweyen lalmetmet, a eteyen El su Mutal etauk.” (Soakas 9:10) Jeova mukefwunnu pa oasr lalmetmet su ku in kol kut ke pal in me aksangeng inge. A el ase nu sesr pal in eis lalmetmet inge ke inkanek lun Ma Simusla Mutal, su tuku nu sel in kol kut.—Soakas 2:1-9; 3:1-6; 2 Timote 3:16, 17.
Pal Fwasru lun Kolyuk lun Met
16 Ke ma inge, mea Kas lun God el fwakak nu sesr ke pal fwasru? El aketeye nu sesr la ma metu elos orala in pal meeta ma inge tia ku in sifwil liyeyuk ke pal fwasru. Ke ma inge sito ma Patrick Henry el nunku. Pal fwasru lun fwalu se inge a met nu kemwa su muta ka oakiyuki tari, tia sin met, a sin Jeova God. Ma lungse lal e fwa orek fwin fwalu, a tia ma lungse lun kutena met ku mutanfwal lun fwalu se inge. “Oasr ma kineuk puspis insien metu, a papu lun Jeova fwa tu ku.”—Soakas 19:21.
17 Mea ma lungse lun God ke pal lasr? Akmwuk lal pa in aksafyela akmwuk koluk se inge su nenela ke silolel a kosro. Kolyuk koluk lun met ke lusen century puspis el e fwa aksafyeyukla a ayaola nu ke kolyuk lun God. Kas palu su oasr in Daniel 2:44 el fwak: “A in len lun togusra ingo God in kosrao fwa tulokunak sie togusrai [in kosrao] su fwa tianu kunausyukla, ku filiye mwal ka nu sin siepa mutanfwal, a a fwa musalsallu a kunausla togusrai inge nu kemwa, a a fwa tu ma patpat.” Togusrai se inge el ouyepa kunausla me purakak koluk lal Setan su Devil, sie kain in orekma pa inge su metu elos tia ku in oru. Kolyuk lal ke fwalu se inge e fwa wanginla ma patpat.—Rom 16:20; 2 Korint 4:4; 1 Jon 5:19.
18 Nunku, guferment in kosrao el akola in kunausla kain in inkanek nu kemwa lun met in kol. Tia sifwil filiyuki nu sin kutena met orekma in kol ke fwalu se inge. In kosrao, elos nu kemwa su wi ipen Togusrai se inge elos fwa kol ke orekma nu kemwa fwin fwalu ke insemwomwo lun metu. (Fwakyuk 5:10; 20:4-6) Fwin fwalu, met oaru nu kemwa elos akesrui ke kolyuk lun Togusrai lun God. Pa inge inkanek in kol su Jisus Kraist el luti kut in siyuk ke pre ke pal se ma el fwak: “Togusrai lom in tuku. Ma lungse lom in orek, oanu in kosrao, ou inge fwin fwalu.”—Mattu 6:10.
19 Met Lo lun Jeova elos filiye lalalfongi lalos ke Togusrai lun God. Pa inge “kosrao sasu” su met sap Piter el simusla: “Kut sano kosrao sasu a fwal sasu, yen sumwosmwos on we.” (2 Piter 3:13) “Fwalu” sasu el lumeyuk nu ke u sasu lun metu su e fwa muta ye koko lun kosrao sasu, Togusrai lun God. Pa inge akmwuk su God el akkalemye ke arurumu su el sang nu sel met sap Jon, el simusla: A Nga liye kosrao sasu a fwalu sasu; tu kosrao se meet a fwalu se meet wanginla . . . A [God] el fwa ela sroninmutalos nu kemwa, a a fwa wangin pa mise, a elos fwa tia sifwil asor, ku tung, ku ngal. Tu ma meeta wanginla.”—Fwakyuk 21:1, 4.
20 Kut fwin tuni, kut ku in akilen la fwalu sasu se inge fwa sumwosmwos. Paenang ma sesumwos nu kemwa e fwa wanginla ke meun lun God pangpang Armagedun. (Fwakyuk 16:14, 16) Kas palu in Soakas 2:21, 22 el fwak ou inge: “Tu met sumwos fwa muta in fwalu, a met sumwosna fwa mutana we. A met koluk fwa mwotla liki fwalu, a met kutusrik fwa fufyuk liki.” A Sam 37:9 el mwolela ou inge: “Tu met orek ma koluk fwa mwotla, a elos su tupan Jeova elos fwa usru fwalu.” Ya kom tia lungse in muta ke kain in fwalu se inge?
Filiye Lalalfongi ke Mwolela lun Jeova
21 Ya kut ku in filiye lalalfongi lasr ke mwolela lun Jeova? Long ke ma el fwak ke inkanek lun met palu lal pangpang Isaia: “Esam ma meeta, tu Nga God, a wangin sie oanu Nga; Su fwakak saflaiye ke mutamwauk, a ma su sumwena orek in pal meeta; a fwak, ‘Papu Luk fwa tu, a Nga fwa oru ma lungse luk nu kemwa.’ ” Saflaiye fus 11 el fwak: “Nga kaskas tari; Nga fwa ouyepa akpayeye. Nga papu, Nga fwa ouyepa oru.” (Isaia 46:9-11) Aok, kut ku in filiye lalalfongi lasr nu sin Jeova a ke mwolela lal, oanu ma inge nu kemwa akpayeyuk tari. Baibel el fwak ou inge: “Lalalfongi el me etauk lun ma su a fwinsrak ka, a me eyeinse lun ma su tia liyeyuk.”—Hibru 11:1.
22 Met fwokpap elos akkalemye kain in lalalfongi inge meyen elos etu la God el akpayeye mwolela lal. Ke sie me pupulyuk, in Sam 37:29, kut ku in rid: “Met sumwosmwos elos fwa usru fwalu, a muta we ma patpat.” Ya kut ku in lalalfongi ma inge? Aok, meyen Hibru 6:18 el fwak: “God el koflanu kikiap.” Ya ma lun God pa fwalu se inge, paenang oasr sumwos lal in sang ma inge nu sin met fwokpap? Fwakyuk 4:11 el fwak: “Kom orala ma nu kemwa, a ke lungse lom elos on, a orekla tari.” Ke ma inge, Sam 24:1 el fwak: “Fwalu ma lun Jeova, a kwano, a elos su muta fwe.” Jeova el orala fwalu, ma lal pa inge, a el akola in sang nu selos nu kemwa su lalalfongel. In musaiyuk lalalfongi lasr ke ma se inge, me lutlut toko el akkalemye fuka Jeova el oru mwolela lal nu sin met kulansap lal in pal meeta a ke len lasr a efu kut ku in lalalfongi na paye la el e oru ma el mwolela ke pal fwasru.
Kas Fulat ke Kalweni
◻ Mea sikyuk ke fwinsrak puspis lun metu ke lusen century puspis?
◻ Efu kut tia enenu in ngetuk nu sin met ke sie fwinsrak mwomwo ke pal fwasru?
◻ Mea ma lungse lun God ke pal fwasru?
◻ Efu kut ku in lalalfongi na paye la God el akola in akpayeye mwolela lal?
[Study Questions]
1. Apkurun met nu kemwa elos lungse kain in pal fwasru fuka?
2. Fuka sie nunuk ke pal fwasru akkalemyeyuk sin sie met lalmetmet?
3. Mea record ke me sramsram lun fwalu akkalemye ke fwinsrak lun met ke pal fwasru?
4, 5. (a) Efu yok fwinsrak lun met puspis ke mutamweyen century ak20? (b) Mea sikyuk ke fwinsrak lalos ke pal fwasru?
6. Ya moul lun met el mwo liki tokin Meun Lulap I?
7. Mea ma paye su kut ku in liye ke century inge nu fon?
8.Efu met kol lun fwalu elos tia ku in aksumwosye ma upa lun fwalu?
9. Efu oasr sripe tu kut in alollo ke ku lun science in sang topuk nu ke ma upa lun metu?
10. Efu ku fwinne lutlut ke loom lutlut el tia ku in ase nu sesr sie fwinsrak mwomwo ke pal fwasru?
11. Fuka record lun business sang alollo nu ke fwinsrak lasr ke pal fwasru?
12. Mea luman ma sikyuk nu sin metu kut fwin sramsram ke mas a mise?
13, 14. (a) Mea nunuk lun Met Lo lun Jeova ke pal fwasru? (b) Efu met nu kemwa elos tia ku in wise sie fwinsrak mwomwo ke pal fwasru?
15. Piye kut ku in eis lalmetmet su ku in kol kut?
16. Su mukena ku in fwak ma e sikyuk na paye ke pal fwasru?
17, 18. Mea ma lungse lun God ke pal lasr?
19, 20. (a) Fuka Baibel el akkalemye akmwuk lun Togusrai? (b) Mea kolyuk lal el ku in oru nu sin metu?
21. Efu kut ku in filiye lalalfongi lasr ke mwolela lun Jeova?
22. Efu kut ku in lalalfongi la Jeova el akola in akpayeye mwolela lal?
[Picture on page 6]
Baibel el akkalemye sumwos: “Tia ma lun met su fwasr. . . in aksumwosye fwalkal.”—Jeremaia 10:23
[Credit Line]
Bakudang: U.S. National Archives photo; tulik srisrik musrensral: WHO/OXFAM; met kaeng: UN PHOTO 186763/J. Isaac; Mussolini a Hitler: U.S. National Archives photo