Oasr Fwin Fwalu Tusruktu Tia Ip Nu Ka
“Meyen komwos tia ma lun fwalu, . . . ke ma inge fwalu srungekomwosla.”—JON 15:19.
KE fong safla lal nu sin met tumal lutlut, Jisus el fwak nu selos: “Komwos tia ma lun fwalu.” El sramsram ke fwalu fuka? Ya el tia fwak meet liki pal inge: “Tu God el lungsel fwalu ou inge, tu el ase Mwen siefwunnu isusla nutul, tu el su lalalfongel fwa tia tula, a el fwa eis moul ma patpat”? (Jon 3:16) Arulanu kalem la met tumal lutlut nu kemwa elos wi ipen fwalu se inge meyen elos pa met se meet su akkalemye lalalfongi nu sin Jisus Kraist in eis moul ma patpat. Ke ma inge, efu Jisus el fwak la, met tumal lutlut lal elos srela liki fwalu? A ouyepa efu el fwak la: “Meyen komwos tia ma lun fwalu, . . . ke ma inge fwalu srungekomwosla”?—Jon 15:19.
2 Topuk nu ke ma inge pa, meyen Baibel el orekmakin kas se inge “fwalu” (Greek koʹsmos) ke inkanek puspis. Oanu me lutlut se meet el aketeye tari la, kutupal in Baibel “fwalu” el sramsram ke met nu kemwa. Pa inge fwalu su God el lungse a Jisus el mise ka. Tusruktu, The Oxford History of Christianity el fwak: “‘Fwalu’ fwin ke kas Kristian el ku in ouyepa kalmekin kutena ma su tia pusisel nu sin God a lainul.” Fuka lupan paye lun kas se inge? Met orek buk lun Catholic pangpang Roland Minnerath, ke buk nutul inge Les chrétiens et le monde (Met Kristian a Fwalu), el aketeye: “Kut fwin sramsram nu ke kalme koluk lal, fwalu ku in liyeyuk oanu . . . sie an su met kol we su lain God elos oru orekma lalos a ma inge akkalemyeyuk ke orekma in lain lalos ke kolyuk kutangla lal Kraist, sie guferment ye koko lal Setan su lain Kraist.” “Fwalu” pa un met puspis su tia muta ye koko lun God. Met Kristian paye nu kemwa enenu in tia ipen fwalu se inge, ke ma inge fwalu se inge srungelosla.
3 Ke saflaiyen century se meet, oasr ke nunuk lal Jon fwalu se inge ke pal se ma el simusla: “Komwos in tia lungse fwalu, ku ma su on in fwalu. Kutena met fwin lungse fwalu, lungse lun God tia on in el; tu ma nu kemwa su on in fwalu—lung lun ikwe, a lung lun muta a mwolanu losrongten lun moul—tia ma sin Papa me, a ma sin fwalu me.” (1 Jon 2:15, 16) El ouyepa simusla: “Kut etu tu kut ma sin God me, a fwalu nu fon on in ma koluk.”(1 Jon 5:19) Jisus el sifwanu pangnol Setan “met kol lun fwalu se inge.”—Jon 12:31; 16:11.
Puseni lun Ku Fwin Fwalu
4 Fwalu misinge su tia muta ye koko lun God el mutamwauk tia pat tukun Sronot in len lal Noa, ke pal se ma sou puspis lal Noa elos tui ke alu lalos nu sin Jeova God. Sie met pengpeng in pal meeta pa Nimrod, sie met musa a “sie met sro srukosro ku lain Jeova.” (Genesis 10:8-12) Ke pal ingo fwalu se inge kitakatelik nu ke togusrai srisrik puspis, su kais kutu pal oasr insese a meun inmaslolos. (Genesis 14:1-9) Kutu togusrai inge elos eis ku su yok liki kutu togusrai paenang elos ekla togusrai ku fwin an lulap. Kutu nu ke togusrai inge ekla togusrai su ku emeet fwin fwalu ke saflaiye.
5 In fwasr tukun me srikasrak lal Nimrod, met kol lun togusrai inge su ku emeet fwin fwalu elos tia alu nu sin Jeova, sie me akpayeye nu ke ma inge pa orekma silolel lalos. Togusrai ku emeet inge fwin fwalu elos pupulyukin nu ke kosro lemnak in Baibel, a ke lusen century puspis, Baibel el akkalemye ma onkosr selos su oasr ip yok ke orekma lun met lun Jeova. Elos inge pa, an Ijipt, Assyria, Babulon, Medo-Persia, Greece, a Rom. Tukun an Rom, mutanfwal ku akitkosr fwin fwalu akkalemyeyuk in sikyuk ke kas palu. (Daniel 7:3-7; 8:3-7, 20, 21; Fwakyuk 17:9, 10) Pa inge Ku lun Anglo-America, toeni lun Guferment lun an Britain a Mutanfwal kamwuk lal, United States su ke saflaiye el ekla in ku liki an Britain. Guferment lun an Britain el mutamwauk in sikyuk tukun sumwos in kol lun guferment lun Rom wanginla.a
6 Mutanfwal ku itkosr inge su sikyuk ke inkanek takla akkalemyeyuk in buk lun Fwakyuk oanu sifwe itkosr lun kosro lemnak su sikyuk mwea me lun met koluk. (Isaia 17:12, 13; 57:20, 21; Fwakyuk 13:1) Su sang ku nu sin kosro inge tu lan kol? Baibel el topuk: “A dragon el sang nu sel ku lal, a tron lal, mwal lulap.” (Fwakyuk 13:2) Dragon se inge pa Setan su Devil.—Luk 4:5, 6; Fwakyuk 12:9.
Kolyuk lun God Su Apkurun in Tuku
7 Apkurun 2,000 yiu, met Kristian elos pre: “Togusrai lom in tuku. Ma lungse lom in orek, oanu in kosrao, ou inge fwin fwalu.” (Mattu 6:10) Met Lo lun Jeova elos etu Togusrai lun God mukena ku in use misla fwin fwalu. Ke sripen elos tuni mwo kas palu lun Baibel, paenang elos lalalfongi la ma elos siyuk inge ke pre e fwa eis topuk a Togusrai se inge e fwa ayaolla inkanek in kol nu kemwa fwin fwalu. (Daniel 2:44) Pusisel lalos ke Togusrai se inge orelos in tia wi ke kutena mokuikui lun politic fwin fwalu.
8 Kutu mutanfwal elos fwak la elos loang nu ke kutu akmwuk lun alu. Fwinne ou inge, ke orekma lalos, elos pilesru ma paye su akkalemye la Jeova pa Ku Liki Ku in Kosrao a Fwalu, a el pakiye tari Jisus oanu Togusra in kosrao su oasr ku fwin fwalu. (Daniel 4:17; Fwakyuk 11:15) Sie kas palu ke inkanek lun on el fwak: “Togusra lun fwalu elos sifwanu takla, a met Leum elos sifwanu pepu, lain Jeova a lain met akmusrala lal [Jisus], a fwak: ‘Lela kut in otelik me kapur lalos, a sisla sul lalos liki kut!’ ” (Sam 2:2, 3) Guferment nu kemwa elos tia eis kutena “sul” ku “me kapur” tu elos in ku in aksrikye inkanek in kol lalos. Ke ma inge, Jeova el fwak nu sel Jisus, Togusra se su el sulela: “Siyuk sik, a Nga fwa sot mutanfwalu nu sum, tu in ma lom. Kom fwa foklaloselik ke soko sikal mwusra, kom fwa sakunalosi oanu sie alu orek ke kle.” (Sam 2:8, 9) Tusruktu fwalu sa lun metu su ke ma inge Jisus el mise, el fwa tia ‘musalla’ ke kutena pal.’—Jon 3:17.
Fwasr Liki “Akul” lun “Kosro”
9 Fwakyuk su Jon el eis el sang kas in sensen su akkalemye la fwalu ku met su tia pusisel nu sin God el oru in yokelik me siyuk lal ke lusen pal futoto lula meet liki el safla, “el oru tu met nu kemwa, met srisrik, a met lulap, met kasrup a met sikasrup, a met sukosok a met kos, fwa etukyung nu selos sie me akul fwin lepo leyut, ku mutunsrolos, a tu wangin met fwa ku in moli ku kukakunla, a el mukena su oasr akul yurol.” (Fwakyuk 13:16, 17) Mea kalmen ma inge? Sie akul ke leyut akkalemye moniyuk in sang kasru. A fuka akul su oasr ke mutunsrolos? The Expositor’s Greek Testament el fwak: “Sie me pupulyuk yok ke ma se inge pa fasin in sang akul ku tattoo nu sin met solse a met kulansap . . . ku ke sie inkanek su mwo liki, sie fasin lun alu in simusla en God oanu sie akul a nunkeyuk ma inge oanu me liuang.” Orekma a kas lun met puspis oanu elos eis kain in akul se inge, akilenyelos oanu “met kulansap” ku “met solse” lun “kosro”. (Fwakyuk 13:3, 4) Kut fwin sramsram ke pal fwasru lalos, buk inge Theological Dictionary of the New Testament el fwak: “Met lokwalok lun God elos lela [akul] lun kosro, sie numbu sakuruk su el oasr ka in filiyuki nu ke mutunsrolos a paolos. Ma inge sang nu selos pal mwo lulap in eis me kasrup a me kuka, tusruktu elos inge filiyuki nu ke mulat lun God a elos inge tia wi ke kolyuk lun togusrai ke lusen tausen yiu, Fwakyuk 13:16; 14:9; 20:4.”
10 Enenu pulaik a muteng tu in kutangla liki me srifwe in eis “akul” se inge.” (Fwakyuk 14:9-12) Oasr kain in ku se inge yurin met kulansap lun God, tusruktu, a ke sripe se inge, elos pal nu kemwa ekla me srungeyuk a akkolukyeyuk. (Jon 15:18-20; 17:14, 15) Elos tia eis akul lun kosro se inge, a ke kas pupulyuk oasr ma simusla ke paolos, oanu Isaia el fwak “ma lun Jeova.” (Isaia 44:5) Sayen ma inge, ke sripen elos ‘tung a mongi’ ke ma koluk su orek sin alu kikiap, paenang elos eis akul ke mutunsrolos a akilenyelos oanu sie met fwal in moliyukla liki ke pal se ma nununku lun Jeova el tuku.—Ezekiel 9:1-7.
11 God el lela guferment puspis in kol nu ke pal se Togusrai lal Kraist in kosrao el ayaolla guferment nu kemwa fwin fwalu. Fulela mutal inge ke guferment puspis akkalemyeyuk sel Professor Oscar Cullmann ke buk nutul inge The State in the New Testament. El simusla: “Kain in oiye puspis lun guferment puspis inge su ‘muta kitin pal na’ pa sripe’u efu oiye lun met Kristian ke century se meet su elos akkalemye tia oanu sie pal nu kemwa, a pal nu kemwa elos luman tia insese ke nunuk a orekma. Nga liksreni na in fwak ou inge, meyen pa inge luman ma sikyuk na paye. Kut enenu na in fwak in Rom 13:1, ‘Lela met nu kemwa in akos nu ke ku su fulat lukelos . . . ,’ wikin Fwakyuk 13: guferment pa kosro su sikyuk liki abyss.”
“Kosro” a “Caesar”
12 Tia sumwos in fwak la met nu kemwa su oasr ke guferment elos kofwen orekma lal Setan. Pus sin met inge elos akkalemye nunuk a oiye mwo su fwal nu ke ma sap, oanu met kol inge pangpang prokonsul Sergius Paulus su akkalemyeyuk in Baibel oanu “sie met lalmetmet.” (Orekma 13:7) Kutu sin met kol elos akkalemye pulaik in kurunganang met srisrik, elos inge mokleyuk ke ellalos su God el sang nu selos, elos fwinne tia etu Jeova a akmwuk lal. (Rom 2:14, 15) Esam la, Baibel el orekmakin kas se inge “fwalu” ke inkanek luo su tia oanu sie: metu, su God el lungse a kut nu kemwa enenu pa in lungse, a met nu kemwa su srunga in pusisel nu sin Jeova, Setan pa god lalos a kut nu kemwa enenu in srela lukelos. (Jon 1:9, 10; 17:14; 2 Korint 4:4; Jemes 4:4) Ke ma inge, met kulansap lun Jeova elos akkalemye nunuk lalmetmet fwin ke akos lalos ke kolyuk lun met. Ku tia wi ke kutena akmwuk lun politic meyen kut orekma oanu met tutafpo ku met roso ke Togusrai lun God a moul lasr nu kemwa mwoleyukla tari nu sin God. (2 Korint 5:20) Ke inkanek saye, kut nu kemwa orekmakin ellasr fwin ke oiye pusisel su kut akkalemye nu sin met nu kemwa su fulat liki kut.
13 Nunuk sumwos inge akkalemye nunuk sumwos lun Jeova. Ke pal se ma mutanfwal ku emeet fwin fwalu, ku fwinne mutanfwal srisrik, elos orekmakin ku lalos ke inkanek silolel, akkeokye met lalos sifwanu, ku sang kolyai nu sin met kulansap lun God, ke ma inge elos fwal na paye ke me pupulyuk su kas palu el akkalemye, elos oanu kosro lemnak. (Daniel 7:19-21; Fwakyuk 11:7) Tusruktu, ke pal se ma guferment el orekma fwal nu ke nien sun lun God in kurunganang ma sap a nununku sumwos, el nunkelos oanu “met kulansap” lal. (Rom 13:6) Jeova el lungse met kulansap lal in akfulatye guferment nu kemwa a in pusisel nu selos, tusruktu pusisel lalos ke guferment tia kalme la elos oru ou inge ke inkanek nu kemwa a ke ma nu kemwa. Ke pal se ma metu el siyuk nu sin met kulansap lun God kutena ma su ma sap lun God el tia lela ku fwin metu elos tia lela kutena ma su God el sapkin nu selos in oru, na met kulansap lun God elos fwasr tukun ma met sap elos fwakak: “Mwo tu kut akos God yok liki metu.”—Orekma 5:29.
14 Jisus el akkalemye la oasr kunokon lun met kulansap lun God nu sin guferment a ouyepa nu sin God ke pal se ma el fwak: “Sang nu sin Sisar ma lun Sisar, a nu sin God ma lun God.” (Mattu 22:21) Met sap Poul el sim leta ye koko lun ngun mutal: “Lela met nu kemwa in akos nu ke ku su fulat lukelos . . . A kom fwin oru ma koluk, kom fwa sangeng: tu el tia wis kutlas ke wangin sripe; tu el met kulansap lun God, met foloksak ke mulat nu sel su orekma koluk. Ke ma inge, komwos fwa akos, tia ke meyen mulat mukena, a ouyepa ke ellamwos. Tu ke ma inge komwos sang ma takma ouyepa.” (Rom 13:1, 4-6) Mutamwauk ke century se meet C.E. nu ke len lasr misinge, met Kristian nu kemwa elos enenu in tuni ma mutanfwal el siyuk nu selos. Elos enenu in akilen fwin akos ke me siyuk lalos inge ku in kol nu ke akkolukyen alu lalos ku fwin me siyuk lalos inge sie me siyuk fwal a fwal in orek ke sie ella mwo.
Sie Citizen lun An Su Orekmakin Ella Lal
15 Akmwuk lun politic su “fulat liki kut” elos inge “met kulansap” lun God elos fwin akpayeye sie orekma su God el insese nu ka, wikin ma inge pa in “foloksak ke mulat nu sel su orekma koluk a sang kaksak nu selos su oru mwo.” (1 Piter 2:13, 14) Met kulansap lun Jeova elos moli takma nu sel Sisar fwal nu ke ma el siyuk ke sripen ellalos, a elos oru ou inge fwin ellalos su pala in orekmakin Baibel el lela elos in “pusisel nu sin leum, nu sin met ku, . . . akola nu ke orekma mwo nu kemwa.” (Taitus 3:1) Wikin “orekma mwo” pa in kasru kutu met, oanu fwin oasr ongoiye sikyuk. Met puspis elos ku in sang akpayeye na paye ke oiye kulang su Met Lo lun Jeova elos akkalemye nu sin met saye ke oiye se inge.—Galetia 6:10.
16 Met Lo lun Jeova elos lungse met saye a elos pulakin la orekma mwo emeet su elos ku in oru nu selos pa in kasrelos in eis etauk sumwos ke akmwuk lun God in use “kosrao sasu a fwalu sasu” sumwosmwos. (2 Piter 3:13) Ke inkanek in luti a inkanek in orekmakin ma sap fulat lun Baibel, elos ekla met saok lun an’u, a molela met puspis liki orekma koluk. Met kulansap lun Jeova elos akos ma sap a akkalemye sunak nu sin met kol lun guferment, met lulap, met nununku, a met liaung lun anu, elos akkalemye sunak nu selos su ‘fwal in sunakin.’ (Rom 13:7) Papa a nine su Met Lo elos elos engun in akesrui nu sin met luti lun tulik nutulos a kasru tulik nutulos in lutlut mwo, meyen ma inge ku in kasrelos tok in suk ma enenu lalos in moul a elos in tia ekla me toasr lun an’u. (1 Tessalonica 4:11, 12) Ke congregation lalos nu kemwa, Met Lo lun Jeova elos tia insese ke srisri inmaslon met, ku kitakatelik ke sripen lutlut fulat ku siena tun, a elos nunku yok ke orekma in akkeye moul in sou. (Orekma 10:34, 35; Kolosse 3:18-21) Ke ma inge, ke inkanek lun orekma lalos, elos akkalemye la kaskas koluk lainelos su fwakak la elos srunga sou ku srunga in kasru kutu met ke an su elos muta we, ma inge nu kemwa sito. Aok, kas lal met sap Piter arulanu paye: “Tu ou inge lungse lun God, tu ke oru mwo komwos akmisyela nukin lun met lalfon.”—1 Piter 2:15.
17 Ke ma inge, fwinne met tumal lutlut na paye lal Kraist elos “tia ma lun fwalu,” tusruktu elos srakna muta inmaslon metu su lumeyuk nu ke fwalu a elos enenu in tafwela in “fwasr in lalmetmet nu selos su muta lik.” (Jon 17:16; Kolosse 4:5) Ke lusen pal in fulela lun Jeova nu sin ku su fulat liki kut in oru orekma oanu met kulansap lal, ma inge mokle kut in akkalemye akfulat nu selos. (Rom 13:1-4) Fwinne kut tia wi ke kutena mokuikui lun politic, tusruktu kut pre ke “togusra a met leum nu kemwa,” yokna fwin elos inge eis kunokon in oru sulela su ku in kutongye ku fulela sukosok lasr in alu. Kut tafwela in oru ou inge “tu kut fwa ku in okak a insraelak in moul lasr in mutal nu kemwa a oawi,” tu in “moliyukla met e nu kemwa.’—1 Timote 2:1-4.
[Footnote]
a Srike liye buk inge Revelation—Its Grand Climax At Hand!, sapter 35, orekla sin Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc.
Kusensiyuk ke Kalweni
◻ Ke kain in “fwalu” fuka met Kristian nu kemwa elos wi ip nu ka, tusruktu ke kain in “fwalu” fuka met Kristian nu kemwa elos tia enenu in ma la?
◻ “Akul” lun “kosro lemnak soko” ke pao a mutunsron met el lumeyuk nu ke mea, a kain in akul fuka oasr yurin met kulansap oaru lun Jeova?
◻ Kain in nunuk sumwos fuka oasr yurin met Kristian sumwos fwin ke guferment?
◻ Mea kutu inkanek in kasru su Met Lo lun Jeova elos sang ke insemwomwo lun metu?
[Study Questions]
1. Kain in futoto fuka met Kristian elos akkalemye ke fwalu se inge, a fuka nunuk lun fwalu se inge nu selos?
2, 3. (a) Ke kain in “fwalu” fuka met Kristian nu kemwa elos tia enenu in ma la? (b) Mea Baibel el fwak ke “fwalu” su met Kristian nu kemwa elos tia enenu in ma la?
4. Fuka mutanfwal ku fwin fwalu elos sikyuk?
5, 6. (a) Mea ku itkosr fwin fwalu su akkalemyeyuk ke me sramsram lun Baibel? (b) Fuka mutanfwal ku inge akkalemyeyuk, a ku lalos tuku ya me?
7. Met Kristian elos fwinsrak nu ke mea, a fuka ma inge el orekma ke oiye su elos akkalemyeyuk ke guferment lun fwalu?
8. Oiye fuka guferment nu kemwa elos akkalemye ke mutamweyen kolyuk lun Togusrai lun God su akkalemyeyuk in Sam 2?
9, 10. (a) Buk lun Fwakyuk el ase nu sesr kas in sensen ke mea? (b) In eis akul su tuku ke ‘kosro lemnak soko’ ku in kalmekin mea? (c) Kain in akul fuka met kulansap nu kemwa lun God elos eis?
11. Su fulela guferment lun met in kol nu ke na pal in kolyuk lun Togusrai lun God fwin fwalu nu fon tuku?
12. Kain in nunuk sumwos fuka oasr yurin Met Lo lun Jeova fwin ke guferment lun met?
13. (a) Mea nunuk lun Jeova ke guferment lun met? (b) Lupaka pusisel lun met Kristian ke guferment lun met?
14. Fuka pusisel lun met Kristian ke guferment Jisus a Poul elos akkalemye?
15. Fuka Met Lo lun Jeova elos sang nu sel Sisar ke ella mwo ma el siyuk nu selos?
16. Kain in orekma mwo fuka Met Lo lun Jeova elos oru nu ke guferment lun met a nu sin met saye?
17. Fuka met Kristian nu kemwa elos ku in “fwasr in lalmetmet nu selos su muta lik”?
[Picture on page 28]
Baibel el akkalemye guferment lun met oanu met kulansap lun God a kosro lemnak soko
[Picture on page 29]
Ke sripen elos akkalemye lungse kulang nu sin met saye, paenang Met Lo lun Jeova elos ekla met saok lun an’u