Ma Sap Lal Kraist
“Nga muta . . . ye ma sap nu sin Kraist.”—1 KORINT 9:21.
“MET a guferment elos tia lutlut ke kutena ma ke me sramsram matu lun fwalu, ku elos orekma ke kutena akmwuk su tuku ka.” Aok, me sramsram lun fwalu ke met akkalemyeyuk oanu “fwasr nu ke ma lalfon,” sie ongoiye nu ke siepa ongoiye, ma puspis ke ongoiye inge elos ku in fwasr liki in tia sikyuk fwin elos engun in lutlut ke ma tafongla lalos meet.
2 Elos tia lungse in lutlut ke ma tafongla lalos meet e fwa akkalemyeyuk ke me sramsram inge ke ma sap mutal. Jeova God el ayaola Ma Sap lal Moses nu ke ma sap su mwo liki—ma sap lal Kraist. Tusruktu, met kol lun Kristendom, su fwakak la elos luti a moul ke ma sap inge, elos tia lutlut ke ma tafongla upa lun met Farisi. Ke ma inge Kristendom elos akkolukye a akkuye ma sap lal Kraist oanu alu lun met Ju elos oru meet ke Ma Sap lal Moses. Ke inkanek fuka? Ma se meet, lela kut in tuni meet ma sap se inge—mea ma sap inge, su enenu in akos nu ka a fuka elos akos nu ka, a mea ma siena liki inmaslon ma sap lun Kraist inge a Ma Sap lal Moses. Tukun ma inge kut fwa tuni fuka Kristendom elos akkolukye ma inge. Lela kut in lutlut ke me sramram in pal meeta a eis ma lane nu ka!
Mwoleuang Sasu
3 Su mukena sayen Jeova God ku in akwoye sie Ma Sap sumwosmwos? Ma Sap lal Moses sumwosmwos. (Sam 19:7) Tusruktu, fwinne el sumwosmwos, Jeova el mwolela: “Liye! Len e fwa tuku, . . . tu Nga fwa oru sie mwoleaung sasu yurin loom sel Israel, a yurin loom sel Juda; tia oanu mwoleung se su Nga orala yurin papa tumalos.” Ma Sap Siengoul pa—ma sap yok ke Ma Sap lal Moses—su simusyukla nu ke luo tebu eot. A ke Mwoleaung Sasu, Jeova el fwak: “Nga fwa filiye ma sap Luk insielos, a Nga fwa simusla insielos.”—Jeremaia 31:31-34.
4 Su ku in wi usrui mwoleaung sasu se inge? Tia “loom sel Israel” na paye, su srunga Met Iumwe lun mwoleaung inge. (Hibru 9:15) Aok, “Israel” sasu se inge pa “Israel lun God,” sie mutanfwal lun Israel in ngun. (Galetia 6:16; Rom 2:28,29) U srisrik inge lun met Kristian, su akmusrala sin ngun mutal su tukun kutupal sie “u lulap” su tuku liki mutanfwal nu kemwa wilul a ouyepa suk in kulansap nu sin Jeova. (Fwakyuk 7:9, 10; Zekaraia 8:23) Fwinne u lulap inge tia wi ke mwoleaung sasu, tusruktu elos inge muta pa ye koko lun ma sap. (Srike liye Liviticus 24:22; Oekyuk 15:15.) Oanu “u siefwunnu” elos muta ye koko lun “met seperd siefwunnu,” elos nu kemwa “muta ye ma sap nu sin Kraist,” oanu met sap Poul el simusla. (Jon 10:16; 1 Korint 9:21) Poul el pangpon mwoleaung sasu se inge “mwo liki.” Efu? Meyen oakiyuki tari nu ke mwolela su akpayeye tari a tia ke ngunin ma mwo su e fwa tuku.—Hibru 8:6; 9:11-14.
5 Mea nien sun lun mwoleaung se inge? In orala sie mutanfwal lun togusra a met tol a in akinsemwomwoye met nu kemwa. (Exodus 19:6; 1 Piter 2:9; Fwakyuk 5:10) Mwoleung ke Ma Sap lal Moses tia orala kain in mutanfwal inge ke inkanek fwal, meyen apkurun met Israel nu kemwa elos lain a tula pal mwo lalos in oru ou inge. (Srike liye Rom 11:17-21.) Tusruktu, mwoleaung sasu, el kutangla na paye in oru ou inge, meyen el wi ke kain in ma sap su siena liki. Ke inkanek fuka el siena liki?
Ma Sap Su Tuku ke Sukosok
6 Pal nu kemwa ma sap lal Kraist kapsreni nu ke sukosok. (Jon 8:31, 32) Pal nu kemwa ma inge pangonyuk “sap lun sukosok” a “ma sap lun sukosok.” (Jemes 1:25; 2:12) Paye, sukosok nu kemwa lun met oasr safla ka. Tusruktu, ma sap inge el sang sukosok yok liki sukosok su Ma Sap lal Moses meet el sang. Ke inkanek fuka?
7 Ke sie me pupulyuk, wangin kutena met su isusla ye ma sap nu sin Kraist. An in isusla, a tun lun sie met tia yok sripe. Paye oasr sukosok lun met Kristian ke insielos in eis srenenu in akos nu ke ma sap inge. Ke pal se ma elos oru ou inge, elos konaok la srenena inge mulala, tia toasr. (Mattu 11:28-30) Ma Sap lal Moses orekla in akkalemye nu sin met la elos met koluk a oasr enenu yok ke lango in molelosla. (Galetia 3:19) Ma sap lal Kraist el akkalemye la Messaia el tuku tari, el molela tari ma koluk ke moul sifwanu lal a ikasla nu sesr inkanek tu in sukosokla liki kolyuk lun ma koluk a mise! (Rom 5:20, 21) In eis ma lane nu ka, kut enenu in ‘akkalemye lalalfongi’ ke me kise lal.—Jon 3:16.
8 “Lalalfongi” eneneyuk nu ke sie moul su muta ye ma sap lal Kraist. Wikin ma inge pa akos nu ke ma sap nu kemwa lal Kraist. Ya ma inge kalmekin la sie met el enenu in filiye ke nunuk lal fokofoko ke ma sap a akmwuk? Mo. Fwinne Moses, su met iumwe lun mwoleaung matu meet, el simusla Ma Sap, tusruktu, Jisus, su Met Iumwe ke mwoleaung sasu, el tianu simusla kutena ma sap. A, el moulkin moul fwal nu ke ma sap inge. Ke inkanek in moul lal, el likiye nu sesr sie me srikasrak tu kut in fwasr ka. (1 Piter 2:21) Saap pa inge sripe paenang met Kristian in pal meeta pangonyuk ke e se inge “Inkanek Sa.” (Orekma 9:2; 19:9, 23; 22:4; 24:22) Nu selos nu kemwa, ma sap lal Kraist akilenyuk ke oiyen moul nu kemwa lal Kraist. Kalmen etawi Kraist pa akos ma sap inge. Kalmen lungse yok lalos nu sel pa ma sap inge oanu simusyukla ke insielos, oanu kas palu el fwak. (Jeremaia 31:33; 1 Piter 4:8) A el su akos ke sripen lungse tia pulakin kutena ma toasr—pa inge siepa sripe paenang ma sap lal Kraist ku in pangonyuk “ma sap lun met sukosok.”
9 Fwin lungse el yok ke Ma Sap lal Moses, na ma sap lun met Kristian oakiyuki nu ka. Ke ma inge wikin ma sap lal Kraist pa ma sap sasu—sapkinyuk nu sin met Kristian nu kemwa in akkalemye lungse nu sin sie sin sie su wangin kutusrik ka. Elos enenu in akkalemye lungse oanu Kraist el oru; el akola in filiye moul lal nu sin met kamwuk lal. (Jon 13:34,35; 15:13) Ke ma inge kut ku in fwak la ma sap lal Kraist fulat liki Ma Sap lal Moses fwin kut sramsram ke kolyuk lun God. Oanu me rid inge el akkalemye tari: “Theocracy pa kolyuk sin God; God el lung; ke ma inge theocracy el muta ye koko lun lungse.”
Jisus a Met Farisi
10 Ke ma inge, tia me lut fwin Jisus el lain met kol ke alu lun met Ju ke len lal. Sie “ma sap sumwosmwos lun sukosok” arulanu loes ke nunuk lun met sim a met Farisi. Elos srike in filiye met ye koko lalos sifwanu ke inkanek lun ma sap puspis lun met. Luti lalos arulanu toasr nu sin met, tia sumwos, a oru nununku nu sin met. Me luti lal Jisus siena liki, ma inge akkeye a musaiyuk metu! El sumwos a fwal ke luti lal a el sramsram ke ma enenu na paye lun met. El luti ke inkanek su fwusesr in kalem ka a tia mwosounkas, orekmakinyen me pupulyuk puspis su sikyuk ke len nu kemwa a purakak insien met ke ku lun Kas lun God. Ke ma inge, “met elos lut ke me luti lal.” (Mattu 7:28) Aok, me luti lal Jisus sun insielos!
11 El tia sang ku toeni kutena ma sap nu ke Ma Sap lal Moses, a Jisus el akkalemye fuka met Ju elos ku in orekmakin Ma Sap inge nu kemwa—wikin nunuk sumwos su fwusesr in siyukyuk a pakoten. Esam, ke sie me pupulyuk, ke pal se ma mutan se su musen sra Jisus el sunol. Fwal nu ke Ma Sap lal Moses, kutena ma el kal ma inge akfokfokyeyuk, ke ma inge el tia enenu in asrouki ke kutena toeni lun met! (Liviticus 15:25-27) Tusruktu el arulanu keok na paye a el lungse in kela paenang ma inge moklel in wurak inmaslon met puspis tu lan ku in kal sisken nuknuk lal Jisus. Suror lun sral tui in pal se na. Ya Jisus el mulat nu sel meyen el kunausla Ma Sap? Mo; a el kalem ke ma ma sikyuk nu sel a el akkalemye akmwuk lulap na paye lun Ma Sap—lungse. Ke pakoten el fwak nu sel kas inge: “An, lalalfongi lom ore kom in kela. Som in misla, a kela liki me lokwalok lom.”—Mark 5:25-34.
Ya Ma Sap lal Kraist Purakak Moul Sukosok
12 Ke ma inge, ya kut ku in fwak la, meyen ma sap lal Kraist pa “ma sap lun sukosok,” paenang el purakak sie moul sukosok, tia oanu met Farisi, su ke sripen ma sap srisrik puspis lun met su elos oru, ma inge kurunganang oiyen met in tia alukela liki? Mo. Akmwuk lun ma sap ke len lasr misinge akkalemye la fwin oasr ma sap puspis, ma inge orala met puspis in konoiyuk inkanek in kaengla liki.a Ke len lal Jisus, ma sap lun met puspis su met Farisi elos oru purakak met in suk inkanek tu elos in kaengla liki, orekma sumwosmwos ke luma su wangin lungse, a in oru luma oanu sie met sumwosmwos likin mano el afwunye ma koluk lu.—Mattu 23:23, 24.
13 Ma sap lal Kraist, siena liki, el purakak kain in oiye se inge. Ke ma paye, akos ke ma sap su oakiyuki nu ke lungse nu sin Jeova a oru ma inge ke inkanek in etawi lungse lal Kraist nu sin kutu met su wangin kutusrik kol nu ke oiye su fulat liki nu kemwa mwo liki oiye su fwasr tukun sie ma sap. Lungse el tia suk in kaengla liki meta; ma inge kurungin kut tu kut in tia oru ma koluk su saap wangin ke ma sap. (Srike liye Mattu 5:27,28.) Ke ma inge, ma sap lal Kraist mokle kut in oru ma puspis nu sin kutu met—in akkalemye kulang, oiye mwo, a lungse—ke inkanek se ma wangin ke ma sap.—Orekma 20:35; 2 Korint 9:7; Hibru 13:16.
14 Met nu kemwa su moulkin moul fwal nu ke ma sap lal Kraist ke inkanek yok, congregation lun met Kristian in pal meeta elos engunkin sie moul insemwomwo, oasr lungse, sukosok liki ma sap upa lun met, nununku, a oiye mwosounkas su arulanu pengpeng ke imwen lolngok in pal meeta. Met nu kemwa su wi ke congregation sasu elos akilen la elos moulkin sie moul su oan ye “ma sap lun sukosok”!
15 Tusruktu, Setan el arulanu lungse in akkolukye congregation lun met Kristian inmaslo, oanu ma el oru meet ke mutanfwal lun Israel. Met sap Poul el sang kas in sensen ke kain in met su oanu wolf su oru “luti sesumwos” a akkolukye sip lun God. (Orekma 20:29, 30) El enenu in lain met Judaizer, su suk in ayaola sukosok ke ma sap lal Kraist nu ke moul su wangin sukosok ke Ma Sap lal Moses, su akpayeye tari nu sel Kraist. (Mattu 5:17; Orekma 15:1; Rom 10:4) Tukun met sap safla a mise, wanginla me kutong ke met luti kikiap inge. Ke ma inge orekma koluk yokyokelik.—2 Tessalonika 2:6, 7.
Kristendom El Akfokfokye Ma Sap Lal Kraist
16 Oanu alu lun met Ju, orekma koluk sikyuk ke luma puspis ke Kristendom. El ouyepa putatla nu ke me sruf lun luti kikiap a moul sukosok su fokfok. A kaifweung in kurunganang met ke u lal lain me purakak saye pal nu kemwa akkolukye kutena ma lula ke alu paye. Ma sap lun met su arulanu upa a ma sap su wangin in Baibel arulanu fwasrelik.
17 Alu lun Catholic arulanu pengpeng ke orekma in orala ma sap puspis lun alu. Ma sap puspis inge pal nu kemwa tia sumwos fwin elos sramsram ke orala fwako. Fwal nu ke buk inge Sexuality and Catholicism, alu el srukye lalmetmet lun Grik ke Stoicism, su akkalemye nunuk kulok ke kain in me akinsemwomwoye nu kemwa nu sin met. Alu lun Catholic el luti la me insemwomwo su tuku ke tukeni on lun mokul a mutan, wekunang tukeni on lun seanyen payuk, ma inge koluk. (Srike liye Soakas 5:18, 19) Elos fwak la tukeni on lun mokul a mutan ma nu ke orala fwako mukena, a wangin ma saye. Ke ma inge ma sap lun alu lalos selngaweyuk kutena akmwuk in kosroila putete lun mutan ma inge sie ma koluk upa, su kutupal enenu orekma in kai sifwanu ke lusen yiu puspis. Sayen ma inge, elos tia lela met tol in payuk, sie ma sap su arulanu purakak orekma lun kosro, wekunang orekma in akkolukye tulik srisrik.—1 Timote 4:1-3.
18 Ke pal se ma sap lun alu puseni, elos orala buk puspis ke ma inge. Ma inge mutamwauk in afwunye a orekmakinyuk liki Baibel. (Srike liye Mattu 15:3, 9.) Oanu alu lun met Ju, Catholic el tia lela kutena buk su simusyukla fwin fwalu a elos nunku ou inge oanu me sensen. Kain in nunuk se inge yokelik alukela liki kas in sensen su Baibel el fwak tari a sikyuk. (Ekklisiastis 12:12; Kolosse 2:8) Jerome, sie met sim ke alu ke century akakosr C.E., el fwak kas inge: “O Leum, fwin Nga sulpa rid kutena buk ku oasr yurok kain in buk lun fwalu, Nga pilesru moul luk.” Tukun kutu pal, alu el mutamwauk in tuni kutena buk a kunausla ma inge fwin tia fwal nu ke lungse lalos sifwanu—fwinne buk su tia sramsram ke alu. Ke ma inge ke century 17 sie astronomer pangpang Galeleo el eis kai upa ke pal se ma el simusla la fwalu el forfor raunila fwatu. Church el akkalemye la ma lal pa sulela safla ke kutena ma—fwinne ke kusensiyuk ke ma nu kemwa in kosrao—ke saflaiye elos orekma in kunausla lalalfongi ke Baibel.
19 Orekma lun alu in orala ma sap puspis arulanu kapkapek ke loom in muta lun monk pangpang monasteries, ke an se inge monk elos mukena muta a tia loang nu ke kutena ma sikyuk fwin fwalu. Apkurun loom in muta nu kemwa lun monk ke alu lun Catholic elos fwasr tukun ma sap ku akmwuk inge “Ma Sap Lal St. Benedict.” Sie abbot (sie kas Aramaic su orekmakinyuk nu ke “papa”) el kol ke ma nu kemwa we. (Srike liye Mattu 23:9.) Fwin sie monk el eis sie me sang su tuku nu sin papa a nine kiel, abbot inge el oru sulela lal fwin el sang nu sin monk inge me sang lal ku el sang nu sin kutu met. Elos selngawi kas losrongten, a sie ma sap el tia lela sramsram srisrik nu kemwa wekunang aksruksruk, el fwak: “Met tumal lutlut tia ku in fwak kas inge.”
20 Alu lun Protestant, su suk in ekulla orekma lun Catholic su alukela liki Ma Simusla, el ouyepa sremla ke orekma in orala ma sap puspis su tia tuku ke ma sap lal Kraist. Ke sie me pupulyuk, mokul inge su kol in lain Catholic pangpang John Calvin el pangnol sifwanu ou inge “met orala ma sap lun alu su aksasuyeyuk.” El kol an Geneva ke ma sap puspis su orekla a sapkinyuk in orek sin “Met Elder Puspis” su Calvin el fwak la “ofus” lalos “oasr kunokon in kurungin moul lun met nu kemwa.” (Srike liye 2 Korint 1:24.) Church el tuni an in muta nu kemwa a el fwa sulela ke me sramsram su enenu in srumunyuk. Oasr kai upa nu selos su on kin on ma sufwal ke lungse lalos a elos su dance.b
Lutlut Nu Ke Ma Tafongla lun Kristendom
21 Ya akmwuk a ma sap srisrik inge nu kemwa kurunganang Kristendom tu in tia kolukla? Mo na mo! Ke len inge Kristendom elos kitakatelik nu ke alu srisrik puspis su piselos oasr ke fokofoko, oasr selos su arulanu upa ma sap a som nu ke alu su arulanu sukosok in oru ma lungse lalos. Oasr ma oanu sie inmaslolos nu kemwa, ‘alukela liki ma simusla,’ elos lela nunuk lun met in kol met lalos a in pilesru ma sap mutal.—1 Korint4:6.
22 Tusruktu, me sramsram ke ma sap lal Kraist tia kol nu ke ongoiye. Jeova God el tia lela met in kutena pal in kunausla a akwanginye ma sap mutal. Ma sap lun met Kristian arulanu fukoko misinge inmaslon met Kristian paye, a me sang yok nu selos in moulkin moul fwal nu ka. Saap, tukun kut tuni mea alu lun met Ju a Kristendom elos oru ke ma sap mutal, kut mutamwauk in nunku, ‘Fuka kut ku in moul fwal nu ke ma sap lal Kraist a in pal se na kut fwasr liki me sruf lun akfokfokye Kas lun God ke lalmetmet lun met a ma sap su akkolukye ngun lun ma sap mutal? Nunuk sumwos fuka ma sap lal Kraist el wise nu sesr misinge?’ Me lutlut toko e fwa sramsramkin topuk nu ke kusensiyuk inge.
[Footnotes]
a Oasr kunokon yok lun met Farisi ke oiyen alu lun met Ju su ku in liyeyuk nu misinge, ke ma inge tia me lut in etu la alu lun met Ju el srakna suk inkanek tu lan ku in kaengla liki ma sap srisrik puspis su elos toeni ke Ma Sap lun Sabbath. Ke sie me pupulyuk, sie met su tuku muteta ke sie Jewish orthodox hospital ke len Sabbath elos ku in konaok la elevator el sifwanu tui ke kais sie floor oru met su sroang nu ka in tia oru “orekma” ke elos toangye button ka su ma inge koluk nu selos. Doctor puspis we elos orekmakin ink su ku in wanginla tukun len ekasr fwin elos simusla ke prescription. Efu? Meyen Mishnah el fwak la fwin sie met el sim el “orekma” tusruktu ke aketeye lal sifwanu el akkalemye la kalmen kas inge “sim” pa akul su on nu tok.
b Mokul inge Servetus, su lain nunuk lal Calvin ke alu, elos furreak ke sakseng a fwak la el oanu sie met su luti ma saye.
Fuka Kom Topuk?
◻ Ma sap lal Kraist oakiyuki nu ke mea?
◻ Ke inkanek fuka me luti lal Jisus siena liki me luti lun met Farisi?
◻ Fuka Setan el orekmakin inkanek in kol upa, in akkolukye Kristendom?
◻ Mea kutu nu ke fwako mwomwo su tuku nu ke moulkin moul fwal nu ke ma sap lal Kraist?
[Study Questions]
1, 2. (a) Fuka ma tafongla puspis lun metu ku in saap tia sikyuk? (b) Mea Kristendom el tia lotela ke me sramsram ke alu lun met Ju?
3. Akmwuk fuka Jeova el orala ke sie mwoleaung sasu?
4. (a) Su Israel inge su oasr ke mwoleaung sasu? (b) Su pa sayen Israel in ngun muta ye ma sap lal Kraist?
5. Mea nien sun lun mwoleuang sasu, a efu ma inge e fwa kutangla?
6, 7. Ke inkanek fuka ma sap lal Kraist el sang sukosok yok liki Ma Sap lal Moses?
8. Mea ma inge su eneneyuk ke ma sap lal Kraist, tusruktu efu ku in moulkin moul fwal nu ka tia me siyukyuk nu sesr in filiye ke nunuk a esam ma sap su piselos fokofoko?
9. Ma sap lal Kraist oakiyuki nu ke mea, a ke inkanek fuka wekunang nu ke ma sap inge sie ma sap sasu?
10. Ke inkanek fuka me luti lal Jisus siena liki me luti lun met Farisi?
11. Fuka Jisus el akkalemye la Ma Sap lal Moses enenu in orekmakin ke inkanek pakoten a nunuk sumwos?
12. (a) Efu tia fwal nu sesr in fwak la Jisus el lungse moul sukosok? (b) Mea ma inge su akkalemye la orekma in orala ma sap puspis kol nu ke orekma lun met in suk inkanek tu lan ku in fwasr liki ma sap mutal?
13. Efu ku ma sap lal Kraist kol nu ke sie oiye su fulat liki kutena oiye su fwasr tukun ma sap puspis lun metu?
14. Mea ma sap lal Kraist el oru nu sin met Kristian congregation ke century se meet su moulkin moul fwal nu ka?
15. Mea kutu me orekma yok lal Setan in akkulokye congregation lun met Kristian?
16, 17. (a) Kain in luma koluk fuka ilyuk nu ke Kristendom? (b) Fuka ma sap puspis ke elu lun Catholic akkeye nunuk sesumwos ke orek fwako lun mokul a mutan?
18. Mea sikyuk ke sripen ma sap lun alu su puseni?
19. Fuka an in muta lun Monk pangpang monastery akkeye ma sap lun met su arulanu upa?
20. Mea ma inge su akkalemye la alu lun Protestant el srukye sie akmwuk in kol su wangin in Baibel?
21. Mea sikyuk ke sripen oiye sufwal lun Kristendom ke elos ‘alukela liki ma simusla’?
22. Efu kut ku in fwak la seakos lun Kristendom tia kalme la pa inge saflaiyen ma sap lal Kraist?
[Picture on page 12]
Jisus el orekmakin Ma Sap lal Moses ke inkanek sumwos a pakoten