Tjernobylimi pujorsuup ataani neriuut qularnaatsoq
Iteritsi!-p Ukrainemi ilanngutassiortuanit
INUIAAT oqaluttuarisaaneranni atomimik ajutoornerit ajornersaat 26. apriili 1986-imi Tjernobylimi Ukrainemiittumi pivoq. Ukiumi tamatumani kingusinnerusukkut taamanikkut Sovjetip siuttuata Mikhail Gorbatjovip oqaaseqarnermini oqaatigaa ajutoornersuaq tamanna ’inuiaat nukissuarnik nassaarisimasaminnik suli aqutsisinnaalinnginnerannik’ eqqaasitsisuusoq.
Tyskit atuagassiaanni Psychologie Heute-imi februaari 1987-imoortumi Tjernobylimi ajunaarnersuaq ima allaaserineqarpoq: „Tjernobylimi reaktorimi ajutoorneq . . . atugartuussutsip nutaanerusup oqaluttuarisaanerani allanngulerfiuvoq. Tassaavorlu ajutoornersuaq ukiuni hundredeni arlalinni uagutsinnik annertuumik attuisussaq.“ The New York Times-imi oqaatigineqarpoq ajunaarnersuarmi tamatumani ’qinngornerit sivisuumik atasartut atomimik sakkussianik misileraanerni qaartartunillu qaartitsisarnerni tamani aniatinneqarsimasutut annertutigisut nunarsuup silaannartaanut, issortaanut imertaanullu siaruaatsinneqarsimasut’.
Tyskit aviisianni Hannoversche Allgemeine-mi siulittuutigineqarpoq ’ukiut aggersut 50-it ingerlaneranni nunarsuarmi tamarmi inuit 60.000-it missingi Sovjetip reaktorimik aattoornerata kingunerisaanik kræfterlutik toqujumaartut . . . allallu 5000-it kingornuttakkatigut annertuumik innarluuteqarumaartut, 1000-illu angullugit amerlassusillit peqqiilliuuteqarlutik inunngorumaartut’.
Tjernobylimi ajutoornersuaq siooranermik, ernumanermik nalorninermillu inuit hundredetuusintilikkuutaat inuunerannik avaanngunarsisitsisunik pilersitsivoq. Taamaakkaluartorli inoqarpoq qularnaatsumik neriuuteqalersimanerminnik nuannaarutiginnittunik. Soorlu taaneqarsinnaapput ilaqutariit Rudnikikkut, tassaasut Victor Annalu paniilu marluk, Elena Anjalu. Taakkua apriilimi 1986-imi Pripjatimi, Tjernobylimi nukissiorfissuarmit kilometerit pingasut inorlugit ungasissusilimmiittumi, najugaqarput.
Ulloq ajunaarnersuaqarfik
Arfininngornerup ullaavani ajunaarnersuaqarfiusumi qatserisartut reaktorimi ajutoornermik killilersimaarinninniarnerminni sapiitsuliorput. Nalunaaquttap-akunnialunnguisa iluanni ilaat qinngornernik ulorianartunik qinngorfigitissimanertik pissutigalugu napparsimalerput, arlallit kingorna toqqutigisaannik. Grigori Medwedew, 70-ikkunni Tjernobylimi vicechefingeniøriusoq, atuakkiamini Verbrannte Seelen — Die Katastrophe von Tschernobyl-imi (Tarnit ikuallannikut — Tjernobylimi ajunaarnersuaq) ima allappoq: „Putsup radioaktiviusup orpinnik sallilikkiassanik naatitsiveerannguaq nukissiorfiup illoqarfimmit avissaarutigisaa qulangerpaa, orpippassuaaqqallu arsakunik radioaktiviusunik ulillugit.“ Tusakkat naapertussagaanni radioaktiviusut aalanngortut tonserpassuit nunarsuatta silaannartaanut siammarsimapput.
Arfininngornermi tamatumani illoqarfimmi 40.000-it sinnerlugit inulimmi, Pripjatimi, inuuneq eqqumiikkaluamik pinartumik pisoqarsimanngitsutut ingerlaannarpoq. Meeqqat silami pinnguarput, inuillu maajip aallaqqaataasiornissamut piareersarlutik ulapputileruttorput. Ajutoorneq nalunaarutigineqanngilaq mianersoqqussisoqaraniluunniit. Anna Rudnikip panini pingasunik ukiulik, Elena, aneerutsillugu ataatassani naapikkamiuk ajunaarnersuaq aatsaat tusarpaa. Ataatassaata qinngornernik ulorianartunik navianartoqarsinnaanera ernummatigigamiuk biilimik nammineq illuminut, 16 kilometerisut ungasitsigisumiittumukaatipallappai.
Pujoq radioaktiviusoq kilometerinut hundredelippassuarnut silaannakkut siaruaappoq, Ukraine, Rusland Qaqortoq (massakkut Belarus), Rusland, Polen, Tyskland, Østrig Schweizilu qulangerlugit. Ataasinngornermi Sverigemi Danmarkimilu ilisimatuut ernumatsaqaat nunani taakkunani uuttortaanermi paasineqarmat radioaktiviteteqartoq sakkortuumik.
Kinguneri
Sakkutuut, qatserisartut, sanaartornermik immikkut ilisimasallit allallu Sovjetimeersut Tjernobylimukartinneqarput. Angutit taakku 600.000-it missaanniittut ’toqutsiartortunik’ taaneqarput. Europap silaannartaani radioaktivimik mingutsitsineq millisippaat reaktori aserorsimasoq sisammik betonimillu sanaamik qulinik quleriilittut portutigisumik meterinillu marlunnik silitsigisumik ’illerfilerlugulu iliveramikku’.
Ulluni tulliuttuni inuit qanittumi najugallit qimarngussorneqalerput. Victor ima oqaluttuarpoq: „Angerlarsimaffitsinnit aallartariaqarsimavugut suut tamaasa qimaannarlugit — atisat, aningaasat, allagaatit, nerisassat — pigisavut tamaasa. Ernumasorujussuuvugut Anna meeqqatta aappaanik naartummat.“
Inuit 135.000-ingajaat nuuttariaqarsimapput, taamaalilluni illut reaktori kaajallallugu 30 kilometerisut ungasitsigisumiittut tamarmik inuerullutik. Ilaqutariit Rudnikikkut qanigisamik ilaannut nuupput. Qanigisaasa ilaqutariinnit Rudnikikkunnit radioaktivimik ’tunillanneqarnissartik’ erniinnaq annilaanngatigilerpaat. „Annilaangalerput,“ Anna oqaluttuarpoq, „naggataatigullu allamut nooqqulluta qinnuigaatigut.“ Qimarngunneqartut allat aamma taamatut alianartumik misigisaqarsimapput. 1986-imi septembariugaa ilaqutariit Rudnikikkut Kalugami, Moskvamit kujammut-kimmut 170 kilometerisut ungasitsigisumiittumi, angerlarsimaffittaaminnut iserterput.
Anna ima oqaluttuarpoq: „Taamaalinerani aatsaat paasillualerparput uteqqissinnaanata. Angerlarsimaffik inunngorfigalugulu peroriartorfigisimasarput annaavarput. Nunami alianaatsumiittoq, naasorpassualimmi, ivigarissunik narsalimmi naasulinnillu kuulimmi. Orpippassuit paarnarpassuaqarlutillu pupippassuaqarput.“
Ajutoornersuup Ukrainep alianaassusia taamaallaat aserunngilaa, aammali nunap tamatuma Sovjetunionip karreqarfissuatut inissisimanera aserorlugu. Ukiumi tamatumani ukiakkut inerittut ilarparujussui mingutsinneqarput. Skandinaviami tuttut 70 procentii mingutsinneqarsimasunik ivigartorsimanertik pillugu inunnit nerineqarsinnaanngitsutut nalunaarutigineqarput. Tysklandip ilaani naatitat narsani asiutiinnarneqarput mingutsinneqarsimanissaat annilaanngatigineqarmat.
Peqqissutsimut sunniutit
Ajutoornersuarmit ukiut tallimat qaangiunneranni kisitsisit pisortatigoortumik saqqummiunneqartut takutippaat inuit 576.000-it qinngornernit ulorianartunit eqqugaasimasut. Oqaatigineqarpoq kræfti nappaatillu allat inuit taakkua akornanni atugaanerusut, ingammillugooq meeqqat eqqugaasimapput. Atuagassiami New Scientist-imi 2. decembari 1995-imoortumi nalunaarutigineqarpoq Europami qinersimik toqqusaap torluullu akornanniittumik immikkut ilisimasallit ilaat naapertussagaanni ’meeqqat suli ataatsimik ukioqalernatik qinngornernit ulorianartunit Tjernobylimeersunit sakkortunerpaanit eqqorneqarsimasut 40 procentiisa inersimasunngorunik qinersimikkut kræfteqalernissaat aarlerinaateqartoq’.
Anna naartunermini qinngornernit ulorianartunit eqqugaasimammat naartuerseqqullugu nakorsat kimigiiserfigaat. Victor Annalu tamatumunnga akuersiumannginnamik atsiortinneqarput, meeraq innarluuteqarluni inunngoraluarpalluunniit namminneq paarissagaat uppernarsartinneqarluni. Anjali inunngorpoq innarluuteqarani. Isigiarsuttuuvorli, anersaartornikkut ajornartorsiuteqarluni uummammigullu ajoquteqarluni. Ilaqutariit Rudnikikkut tamarmik ajutoornersuup kingorna peqqiilliornerulersimapput. Victor Elenalu uummalluttalersimapput, Annalu Tjernobylimi ajunaarnersuup kingunerisaanik innarluuteqalersimasorpassuarnut ilaavoq.
Reaktorimik aserorsimasumik ’toqutsisut’ eqqorneqarnerpaanut ilaapput. Oqaatigineqartarpoq saliisut taakkua ilaat tuusintilikkuutaat siusippallaartukkut toqusimasut. Annattut ilarpassui isumakkut eqqarsartaatsikkullu napparsimalersimapput, taakkualu akornanni imminortarneq qaqutigoortuunngilaq.
Angela annattunut peqqiilliorluinnalersimasunut ilaavoq. Taanna ajutoornersuaqarnerani Kievimi Ukrainep illoqarfiisa pingaarnersaanni, Tjernobylimit 80 kilometerit sinnerlugit ungasitsigisumiittumi, najugaqarpoq. Ajutoornersuaqarnerata kingorna reaktorimi saliisut atortussaannik pajussimavai. Annattut ilaat, Svetlana, Irpenimi Kievip eqqaaniittumi najugalik, kræfteqalerpoq pilattarneqartariaqarsimallunilu.
Kingumut qiviarneq
1996-imi apriilimi, ajunaarnersuarmit ukiut qulit qaangiuttut, Mikhail Gorbatjov ima nassuerpoq: „Taamatut pisoqarnissaa piareersimaffiginngilluinnarsimavarput.“ Pisumilu tassani Ruslandip præsidentia Jeltsin ima oqarpoq: „Ajutoornermik taama atsigisumik, taama ajortigisunik taamalu peeruminaatsigisunik kingunilimmik, inuiaat siornatigut misigisaqarsimanngisaannarput.“
Tyskit atuagassiaanni Spektrum der Wissenschaft-imi atomimik nukissiorfissuarmi ajutoornerup kinguneri soqutiginartumik assersuunneqarput atomimik sakkussiat atorlugit sorsunnerup akunnattumik annertussusillip kingunerinut. Ilaasa missiliuuppaat ajunaarnersuaq inuit 30.000-it missaanniittut inuunerannik akeqarsimasoq.
Siorna tusagassiorfitsigut nalunaarut naapertussagaanni ajunaarnersuarmit ukiut qulit qaangiunneranni nukissiorfik kaajallallugu 29 kilometerisut ungasitsigisumiittoq tamarmi suli inuuffigissallugu piukkunnanngilaq. Nalunaarummili oqaatigineqarpoq ’innuttaasut 647-t tamaanga uternissaminnik aalajangiusimannilluinnartut ilaat isertortukkut utersimasut, ilaat akiliillutik tamaanngarsimasut ilaallu isertuanngivillutik tamaanngaannarsimasut’. Nangillunili ima allassimasoqarpoq: „Kisianni nukissiorfik kaajallallugu 10 kilometerisut ungasitsigisumiittumut ataaserluunniit utersimanngilaq. Utersimasut amerlanngitsut ajutoorfiusumit 10-30 kilometerisut ungasitsigisumi najugaqarput.“
Ernumaneqaraluaqisoq isumalluarneq
Tjernobylip eqqaani najugaqarsimagaluartunut tuusintilippassuarnut inuuneq ajornakusoorsimaqaaq sulilu taamaalluni. Qimarngunneqartut akornanni misissuinermi erserpoq 80 procentit angerlarsimaffittaaminni najugaqarnertik nuannarinngikkaat. Nuannaanngillat, qasoqqallutik, eqqissisimanatik, isumaloqqajaasarlutik kiserliorlutillu. Tjernobylimi pisimasoq atomip nukinganik ajutoornerinnaanngilaq, aammali inuttut atugarisatigut eqqarsartaatsikkullu ajunaarneruvoq annertoorujussuaq. Taamaattumik tupinnanngilaq inuit ilarpassuisa pisut nalunaarutiginiaraangamikkik oqartarmata ’Tjernobylimi ajunaarnersuup siorna’ imaluunniit ’Tjernobylimi ajunaarnersuup kingorna’.
Inuppassuarnut allanut naleqqiullugit ilaqutariit Rudnikikkut pissutsinik aniguilluarnerupput. Taakkua Jehovap nalunaajaasui ilagalugit Biibili atuaqqissaartalersimavaat, taamaalillutillu silarsuassamik nutaamik naapertuilluassuseqarfiusumik neriorsuutinut Guutip oqaasianiittunut sakkortuumik uppissuseqalersimallutik. (Jesaja 65:17-25; 2 Pîtruse 3:13; sarĸúmersitat 21:3, 4) Guutimut tunniulluinnarsimanertik takutinniarlugu Victor Annalu 1995-imi kuisipput. Kingorna paniat Elena aamma kuisippoq.
Victor ima oqaluttuarpoq: „Biibilimik atuaqqissaartarnitsinni Pinngortitsisoq, Jehova Guuti, taassumalu inuiaat eqqarsaatigalugit siunertai pillugit ilinniarpavut. Maanna paaseriaratsigu Guutip naalagaaffia aqutsilerpat ajunaarnersuarnik amiilaarnartunik taama ittunik pisoqartarunnaassasoq, ernumajunnaarpugut. Tjernobylip eqqannguani angerlarsimaffitta asasatta avatangiisiisa atugarliortitaajunnaarlutik paratiisimut alianaalluinnartumut ilaalernissaat qilanaareqaarput.“
Angela Svetlanalu, Guutip silarsuassamik nutaamik naapertuilluassuseqarfiusumik neriorsuutaanik aamma tunaarinnittut, qinngornernik ulorianartunik qinngorneqarsimanertik pissutigalugu nappaateqalersimagaluarlutik aamma isumalluartumik inuunermik isiginnittaaseqalersimapput. Angela ima oqarpoq: „Pinngortitsisoq taassumalu siunertai pillugit ilisimasaqalersimanngitsuugutta inuuneq artornassagaluaqaaq. Jehovamut qanimut attaveqarnera iluaqutigalugu isumalluartuaannarpunga. Kissaatigaara piffissara tamaat atorlugu taassumunnga kiffartortuarnissara.“ Svetlana ilaliivoq: „Qatanngutikka kristumiut angutit arnallu uannut ikiuutaasorujussuupput.“
Eqqorneqarsimasut taakkua Biibilimik atuaqqissaarnermikkut paasisimavaat ajunaarnerit „periarfissatigut nalaatsornertigullu“ pisartut inunnik kikkunnilluunniit sumiluunniit najugaqaraluartunik eqquisartut. (Nalunaajaasup oqaasii 9:11) Biibilimilli atuaqqissaartartut paasisimavaattaaq ajornartorsiutitik qanorluunniit annertutigigaluarpata, Jehova Guutip aaqqilluinnarsinnaanngisaanik ajoqutissarsisoqarsinnaanngitsoq, iluarsitissinnaanngisaanik nappaateqanngitsoq taarsersinnaanngisaannillu annaasassaqanngitsoq.
Qanoq ililluni Guutip neriorsuutaanik tunaarinnittoqalersinnaava taamaalillunilu siunissamut isumallualerluni? Ussatit-nik allattoq tamatumunnga ima akissutissaqarpoq: ’Jehova isumalluarfigissagukku ullumi ajoqersorpakkit.’ (ússatit 22:19) Aap, aalajangersimasumik Biibilimik atuaqqissaartarnikkut ajoqersorneqartariaqarpoq. Jehovap nalunaajaasuisa maani najugaqartut taamaaliornissannik ikiorusuttorujussuuaatsit. Qaqugukkulluunniit sumiluunniit illit kissaatigisanni akeqanngitsumik Biibilimik atuaqqissaaqatigisarnissat taakkua neqeroorutigaat. (gE 22/4 97)
[Qupp. 22-mi issuagaq]
„Ajutoornermik taama atsigisumik, taama ajortigisunik taamalu peeruminaatsigisunik kingunilimmik, inuiaat siornatigut misigisaqarsimanngisaannarput.“ Ruslandip præsidentia Jeltsin
[Qupp. 23-mi issuagaq]
Tjernobylimi pisimasoq atomip nukinganik ajutoornerinnaanngilaq, aammali inuttut atugarisatigut eqqarsartaatsikkullu ajunaarneruvoq annertoorujussuaq.
[Qupp. 20-mi suminngaanneernera]
Tass/Sipa Press