Osteoporose — Nappaat saanernik qajannarsisitsisartoq
„Osteoporose tassaavoq saarngup ipiutaasartaasa ima annikitsigilernerat allaat saarngit naqinneqalaaginnarnermikkut napisinnaallutik. Osteoporosertup passia siffiaaluunniit napisinnaavoq sikumi quaakkuni qiteralianilluunniit napisoqarsinnaavoq asannittumik eqitaarneqaannaruni. . . . Saarngup ipiutaasartai ima annikitsigisinnaapput allaat timip oqimaassusiinnaanit qimerluk napisinnaalluni.“ — „Osteoporosis — A Guide to Prevention & Treatment“ dr. John F. Aloiamit.
OSTEOPOROSERPIT? Nappaat tamanna arnat utoqqalilerlutik aaqartarunnaarsimasut akornanni atugaasorujussuuvoq. Aammali angutit arnallu inuusuttut akornanni atugaasinnaasarpoq. USA-mi Naalagaaffimmi Peqqinnissakkut Institutit naapertussagaanni „Amerikamiut 15-20 millionit pallillugit“ osteoporosemit eqqorneqarsimapput. Nappaat tamanna pissutigalugu USA-mi ukiut tamaasa inuit 45-nik tamannalu qulaallugu ukiullit akornanni saanikkut napisoornerit 1,3 millionit missaanniittut pisarput. Tamanna ukiumut 3,8 milliarder dollarsinik akeqartarpoq.
Health Tips, atuagassiaq Californiami ilisimatusarfimmit Medical Education and Research Foundation-imit saqqummersinneqarsimasoq, ima nassuiaavoq: „Osteoporosep malunnaatai utoqqalinermi malunnarnerpaasarput, saanermillu napisoqaqqaarnissaata tungaanut ukiut 30-40-t sioqqullugit saarngit sanngiilliartulersarput. Angutit arnallu 35-t qaangerlugit ukioqalernerminni saarngi nungujartulersarput. Saarngit oqiliartorlutillu qajannarsiartortillugit saanermik napisoqarnissaa ilimanarsiartortarpoq. Naffap ikkuukkiartornera sivisuumik pisinnaavoq, saarngup ipiutaasartaanik timip pilersitsisinnaassusia qangarnit ajornakusoornerulersarmat. Osteoporosemut pissuterpiaasoq ilisimaneqanngilaq, pissutaasutulli taaneqarsinnaapput calciumimik D-vitaminimillu amigaateqarneq, arnani østrogenikillisimaneq kiisalu timimik aalatitsinngippallaarneq.“
Atuagaq Understanding Your Body — Every Women’s Guide to a Lifetime of Health (peqqissuunissaq pillugu arnanut siunnersuutinik imalik) naapertussagaanni saarngit nungujartortarnerat arnat utoqqalilerlutik aaqartarunnaarnerannut malunnaataanerpaasartut ilagaat. Ima allassimasoqarpoq: „Osteoporose, toqqaannartumik isumaqartoq ’saaneq sulluararpassualik’, arnat aaqartarunnaarsimasut akornanni peqqiilliuutaakulasorujussuuvoq.“
Misissueqqissaarnerni inernerusut takutippaat osteoporose pinaveersaartinneqarsinnaallunilu nakorsarneqarsinnaasoq. Nappaat pinaveersaartinniaraanni timip calciumimik D-vitaminimillu pisariaqartitai eqqortumik annertussusillit pisariaqarput. D-vitamini timip calciumimik tigusisinnaassusianut pingaaruteqarpoq. Timip aalatittarnera, soorlu pisuttuartarneq ilungersuuterujussuanngikkaluarlugulu arpattarneq, pinaveersaartitsissutaasarputtaaq.
Dr. Carol E. Goodman atuagassiami Geriatrics-imi oqarpoq: „Napparsimasut siunnersorneqartariaqarput timiminnik ajunngitsumik inissisimatitsisaqqullugit nukittorsartaqqullugillu, tamakkualu inassutigisarnissaat nakorsaatinik tunisisarnitsitulli peqqissaarutsigisariaqarpavut. Osteoporosertumut utoqqarmut sungiusaasiaq paasiuminartuusariaqarpoq, oqitsuulluni uloriananngitsuullunilu.“ Osteoporose katsorsarneqarsinnaanngilaq, nappaammulli nakorsaatit nutaat qanittukkut pineqarsinnaalissapput. Aammattaaq nappaat pinaveersaartinneqarsinnaavoq eqqortunik nerisaqarnikkut, timip aalatilluartarneratigut ilaatigullu hormoninik pisarnikkut. Inernerit pitsaanerpaat anguneqarsinnaapput saarngit nungujartulinnginneranni maleruagassat tamakku malinneratigut, inuunerullu sinnerani malittuarneratigut. (gE 8/6 97)
[Qupp. 19-mi ungalusaq]
Osteoporosilernissamut aarlerinaammik millisitsisut
1. Calcium
2. D-vitamin
3. Seqernup qaamarna
4. Makittarissumik timip inissisimatinnera
5. Qatiggakkut ajoqusernaveersaarneq
6. Timigissarneq
7. Pujortarnaveersaarneq
[Qupp. 19-mi ungalusaq]
Inuussutissani nalinginnaasuni calciummeqassuseq
Calcium (milligram)
Immuk orsoqanngitsoq, 1 liter 1200
Immussuaq kimikitsoq, 100 gram 800
Yoghurt, 1 liter 1200
Nersussuamineq, kukkukuuaraq, aalisagaq, 100 gram 10-60
Kapisilik qerlertuusarmiu, 100 gram 200
Iffiaq, karrinit sanaat, qaqorteqqasut, 100 gram 1165-290
Tofu (soyamælkimik kvarkiliaq), 100 gram 150
Mandelit, 1 liter 1330
Valnøddit, 1 liter 415
Broccoli, kanaartaq ataaseq 150
Spinat, 1 liter 830
Kålrabi, 1 liter 1040
Qorsorasaat allat amerlanersaat, 1 liter 160-330
Aprikosit panertitat, 1 liter 415
Daddelit kiguteqanngitsut, 1 liter 415
Rabarberit, 1 liter 830
Naatitat allat amerlanersaat, 1 liter 80-290
Atuagaq aallerfik: Understanding Your Body, qupperneq 596, Felicia Stewartimit, Gary Stewartimit, Felicia Guestimit aamma Robert Hatcherimit.
[Qupp. 19-mi ungalusaq]
Osteoporosilernissamut aarlerinaammik annertusisitsisut
Kingornuttakkat
Arnaq
Qaqortumik nagguilik
Europap avannaamiunik siuaasalik
Akutaq
Tuattoq
Mikisoq (157 centimeteri minnerluunniit)
Inooriaaseq
Sap.-akunneranut nal.-akunnerini 3-nit sivikinnerusumi seqinermiittarneq
Calciumimik amigaateqarneq
Koffeinilittorpallaarneq aam./iml. sodavandisorpallaarneq
Nakorsaatit
Nakorsaatit aluminiumitallit syrimik kimeerutsitsisartut
Qinersip hormonii, soorlu levotyroxin
Tartup sanilequtaata hormonii
Furosemid (quisaatit)
Peqqiilliuutit
Aaqartarunnaajaarpallaarneq
Aaqarneq ajuleqqaneq
Anorexia nervosa (neriumajunnaarneq)
Hypertyroidisme (timip inuussutissanik suliarinninnera sulkavallaartoq)
Tartulunneq tartulluunniit ujaraninnera
Sukkorneq
Immummik sapigaqarneq
Inalugalunneq (inalugarsuakkut inalugaaqqakkullu aseruuttoorneq)
Imerajuttuuneq
Sap.-akunneri pingasut sinnerlugit innangaannarneq uninngaannarnerluunniit
Naggussakkut gigterneq katsorsarneqarsinnaanngitsoq