17 TI 23 DI AGOSTU DI 2026
KÁNTIKU 90 Nu nkoraja kunpanheru
Modi ki nu pode kontinua amigu di nos irmons ku irmans?
“Nhos bisti di konpaxon, bondadi, umildadi, brandura i paxénxa.” — KOLOSENSIS 3:12.
ASUNTU PRINSIPAL
Nu sta ben odja kuzê ki nu pode faze óras ki kontise kuzas ki pode prujudika nos amizadi ku nos irmon ku irmans na kongregason.
1. Na undi ki nu pode atxa amigus di verdadi?
“É SÁBI nu ten bons amigu ku nos, pa infrenta es mundu li. I nu meste-s pa nu ser filís, Jeová ki faze-nu si.” Kes-li é létra di kel múzika orijinal “Amigus di verdadi”. É un benson ten amigus asi na organizason di Jeová! (Sal. 119:63) Nu ta faze párti di un família na mundu interu ki ta adora Jeová i ki ta ama kunpanheru.
2. Ki tipu di amizadi nu krê ten ku nos irmons ku irmans?
2 Nu ka krê sô sabe alguns kuza sobri nos irmons ku irmans. Envês di kel-li, nu krê ser ses amigu i ser lial pa es. Nu ta faze párti di un família na mundu interu ki ta ama Jeová i Jizus, i nu ta xinti unidu pamodi kel amor li. (Juan 13:35) Má nu ka ta bira amigu di kunpanheru pur akazu. Nu meste faze sforsu. I pamodi nos tudu é inperfeitu, alvês ta ten prubléma ki pode ka dexa-nu kontinua amigu di kunpanheru.
3. Kuzê ki pode ka dexa-nu kontinua amigu di kunpanheru?
3 Na verdadi, nu ta xinti más amigu di alguns algen di ki otus. Pamodi? Pode ser ki nu gosta di kes mésmu kuza ô nu ten mésmu manera di ser. Má pode ten otus irmon ku irmans na kongregason ki nu pode atxa ma é difísil nu kontinua ses amigu. Alvês, nu pode ka konkorda ku kunpanheru i kel-li pode prujudika nos amizadi. Tanbê, pode ser ki pamodi manera di ser di un algen, nu ta atxa ma el é tantu diferenti di nos ki é difísil nu da dretu ku el. I si un irmon ô un irman tene un prubléma gravi di saúdi ô un prubléma emosional, kel-li pode prujudika nos amizadi. Na kel studu li, nu ta ben odja modi ki izénplu di Jizus pode djuda-nu kontinua amigu di kunpanheru mésmu óras ki é difísil. Má, primeru nu ben odja modi ki imita Jeová pode djuda-nu kontinua amigu di nos irmons ku irmans.
IMITA JEOVÁ TA DJUDA-NU KONTINUA AMIGU DI NOS IRMONS
4. Modi ki nu pode bira nos amizadi ku nos irmons ku irmans más fórti?
4 Pa bira nos amizadi ku nos irmons más fórti, nu meste djobe bons kualidadi na es. Pasa ténpu ku nos irmons ku irmans pode lenbra-nu di ses bons kualidadi. Apóstlu Paulu staba ku vontadi di sta djuntu ku ses irmon ku irmans. El skrebe pa kes irmon di Tesalónika: “Nu faze txeu sforsu pa nu bai atxa nhos.” (1 Tes. 2:17) Txeu irmon ku irmans ta xinti ma midjór manera di es bira ses amizadi más fórti é pasa ténpu ta pâpia ku kunpanheru kara-kara. Nu ten txeu oportunidadi pa faze kel-li, sima óras ki nu ta sai na pregason, sisti runion, asenbleia i kongrésu tudu djuntu. Má nu pode da kónta ma sô pasa ténpu ku kunpanheru ka ta inpidi-nu di ten prublémas ki pode prujudika nos amizadi.
5. Kuzê ki pode djuda-nu kontinua amigu di un algen óras ki é difísil faze kel-li? Da un izénplu. (Kolosensis 3:12)
5 Imita Jeová, pode djuda-nu kontinua amigu di un algen sikrê óras ki é difísil faze kel-li. (Lé Kolosensis 3:12.) Óras ki nu ta mostra umildadi, paxénxa, bondadi i konpaxon, ta ser más fásil nu lida ku kalker prubléma ki nu ten ku kunpanheru i kontinua amigu di kunpanheru. Pur izénplu, sima mutor di un karu meste óliu pa el funsiona dretu, nos tanbê nu meste dizenvolve kes kualidadi ki un sérvu di Jeová debe ten pa nu pode da dretu ku kunpanheru. Gósi, nu ben odja três kuza ki pode prujudika nos amizadi ku nos irmons. Timenti nu ta faze kel-li, nu ta ben odja modi ki mostra kes kualidadi ki Jizus mostra sima umildadi, paxénxa, bondadi i konpaxon ta djuda-nu kontinua ta ser amigus di verdadi di kunpanheru.
ÓRAS KI BU KA TA KONKORDA KU BU AMIGU NA ALGUN KUZA
6. Pamodi ki pode ser difísil kontinua amigu di un algen óras ki nu ka ta konkorda ku kunpanheru?
6 Pamodi ki kel-li é un prubléma? Óras ki dôs algen ka ta konkorda ku kunpanheru, normalmenti kes dôs algen ta atxa ma é ses ideia ki sta dretu. Pur izénplu, imajina ma dôs irmon ka ta konkorda ku kunpanheru sobri kal ki é midjór manera di organiza tiritóriu di ses grupu pa pregason. Kada un di es ta insisti ma é ses ideia ki sta dretu. Na kel situason li, é fásil pa kel dizentendimentu na un kuza pikinoti bira un kuza grandi, i kel-li pode prujudika ses amizadi. Es pode dexa orgulhu afeta-s. Si es ka konkorda na kel asuntu i atxa un soluson, es pode kumesa ta fika xatiadu ku kunpanheru. Sima ténpu ta ba ta pasa, es pode kumesa ta ivita kunpanheru i poku-poku es pode dexa di ser amigu. Tudu kel-li pode kontise pamodi es ka konkorda na un asuntu pikinoti.
7. Modi ki Jizus mostra ses disiplu ma es meste sérba umildi pa es rezolveba dizentendimentu?
7 Prende ku umildadi di Jizus. El inxina ses disiplu ma pa rezolve dizentendimentu, es meste sérba umildi. Dja tinha algun ténpu ki kes disiplu di Jizus staba ta diskuti sobri kal di es ki éra más inportanti. Kel-li éra un asuntu ki kes disiplu ta preokupaba txeu ku el. Pa djuda-s muda ses atitudi, Jizus fla-s ma es meste atxaba ma otus algen éra más inportanti di ki es. (Mat. 20:25-28) El staba ta inxina-s modi ki es ta sérba umildi. Ti mésmu na kel últimu noti antis di Jizus móre, el “dexa un izénplu” pa ses disiplu, pamodi el foi umildi i el faze un trabadju ki éra un skravu ki ta fazeba, ki é laba ses pé. (Juan 13:3-5, 12-16) Kantu el faze kel-li, el mostra-s kuzê ki pode djudaba es kontinua ta ser amigu di kunpanheru. Si es atxaba ma otus éra más inportanti di ki es, ta sérba más fásil es setaba ideia di kunpanheru sikrê es tinha opinion diferenti. Tanbê, ta sérba más fásil es kontinuaba ta ser amigu di kunpanheru sikrê óras ki es ka konkordaba ku kunpanheru.
8. Modi ki umildadi pode djuda-u kontinua amigu di bus irmon ku irmans óras ki nhos ka ta konkorda na algun asuntu? (Kolosensis 3:13) (Odja imajens.)
8 Modi ki bu pode mante un amizadi? Umildadi pode djuda-u skese kes dizentendimentu pikinoti i púrdua otus algen. (Lé Kolosensis 3:13.) Umildadi ta djuda-u ka fika xatiadu óras ki bu ka konkorda ku un amigu i kel-li ta djuda nhos kontinua amigu di kunpanheru. (Sal. 4:4) Sikrê el fla-u kuzas ki magua-u, lenbra ma nos tudu nu ta fla kuzas ki dipôs nu ta rapende. (Ekl. 7:21, 22) Faze kel pergunta li: ‘Prova ma é mi ki ten razon é más inportanti di ki nos amizadi?’ Bu pode sô skodje seta opinion di kel algen. Bu ta ten pas déntu bo si bu skodje ka pâpia sobri kel asuntu otu bês na futuru.
Si bo é umildi ta ser más fásil bu skese kes dizentendimentu pikinoti i sta sénpri prontu pa púrdua otus algen (Odja parágrafu 8.)a
9. Modi ki umildadi ta djuda-u óras ki é ka fásil rezolve un dizentendimentu? (Provérbius 17:9)
9 Umildadi tanbê ta djuda-u óras ki é ka fásil rezolve un dizentendimentu. Ka bu diskuti pa tenta prova ma é bu opinion ki sta dretu. (Lé Provérbius 17:9; 1 Kor. 6:7) Bu obijetivu debe ser mante nhos amizadi. Txeu irmon ku irmans ta faze kel-li óras ki es ta txiga na kel algen i es ta pâpia ku el ku bondadi pa rezolve kel prubléma. (Sal. 34:14) Bu pode fla-l: ‘Dja ten algun ténpu ki nos é amigu. Nu pode pâpia sobri kuzê ki kontise?’ Sta prontu pa fla ma bo tanbê bo é kulpadu pa kel dizentendimentu ki nhos tevi i fla-l ma bu sabe ma el sta ta xinti kasábi i bu krê pidi-l diskulpa. I si bu irmon ô irman pidi-u diskulpa, ser umildi i seta kel diskulpa. (Luk. 17:3, 4) Lenbra ma bu obijetivu, é ka prova ken ki staba sértu i ken ki staba eradu, má é rezolve kel dizentendimentu i mante kel amizadi. — Pro. 18:24.
ÓRAS KI BO KU BU AMIGU TEN MANERAS DI SER DIFERENTI
10. Pamodi ki pode ser difísil kontinua amigu di un algen?
10 Pamodi ki kel-li é un prubléma? Nu pode atxa difísil kontinua amigu di nos irmons ku irmans ki ten maneras di ser diferenti di nos. Alguns ten maneras di ser ki ta irita-nu. Otus pode konporta di un manera ki nu ta atxa stranhu pamodi algun algen trata-s di manera mariadu na pasadu, ô pamodi na ses kultura pesoas ta pâpia poku sobri ses sentimentu ô es ta pâpia txeu dimás. I nu pode ser diferenti pamodi alguns gosta di sta djuntu ku otus algen i otus gosta di sta es sô.
11. Modi ki Jizus konsigi kontinua amigu di kes algen ki tinha manera di ser diferenti di el?
11 Modi ki Jizus mostra paxénxa? El kontinua amigu di kes algen ki tinha maneras di ser diferenti di el. Pur izénplu, apóstlu Tiagu i Juan mostra ma es krê sérba inportanti kantu es pidi Jizus pa dexa-s xinta un na se ladu direita i kel otu na se ladu skerda, na se Reinu. (Mar. 10:35-37) Má diferenti di es, Jizus mostra ma el éra umildi kantu el dexa se puzison inportanti i kes priviléjiu ki el tinha na séu pa ben pa téra. (Flp. 2:5-8) Pensa na modi ki atitudi di Tiagu i Juan éra diferenti di Jizus. Má simé, Jizus tevi paxénxa ku es i ku otus algen.
12. Kuzê ki djuda Jizus ten paxénxa ku ses amigu?
12 Jizus ka ta speraba ma ses amigu sénpri ta tinha bon atitudi. Jizus sabia ma sima Tiagu ku Juan, txeu di kes otu disiplu ta preokupaba txeu ku ten un puzison inportanti. (Mar. 9:34) Jizus kria na mésmu kultura ki es. Na kel ténpu, kes xéfi di relijion ta insentivaba pesoas pa ten fama i pa ten un puzison inportanti. Pur isu, Jizus ta intendeba manera di pensa di ses disiplu. El tevi paxénxa ku es i el da-s ténpu pa es mudaba ses atitudi orgulhozu i kel vontadi ki es tinha di ten un puzison inportanti ki es dizenvolve dja tinha txeu ténpu. — Mar. 10:42-45.
13. Modi ki paxénxa ta djuda-u kontinua ta ser amigu di bus irmon ku irmans? (Efézius 4:2)
13 Modi ki bu pode mante un amizadi? Kontinua ta ten más paxénxa i seta maneras di ser di otus algen ki ta irita-u. (Pro. 14:29) Kada un di nos ten kuzas na nos manera di ser ki é ka mariadu. Sô es ta faze párti di nos. Di serteza, nu ta fika kontenti óras ki otus algen ta seta kes kuza li na nos. (Lé Efézius 4:2.) Pur isu, é inportanti nu seta maneras di ser di otus algen i dexa-s ser ken ki es é. Pur izénplu, pensa na modi ki é difísil pa un algen ki ten vergónha pasa ténpu ta pâpia ku otus algen. Má tanbê, nu meste ten paxénxa ku un algen ki sénpri ta krê sta djuntu ku otus algen i el ta pâpia txeu. Nu ka debe spera ma nu ta ser kes midjór amigu di tudu algen, má nu meste lenbra ma ti mésmu kes sérvu di Jeová ki ten maneras di ser diferenti pode da dretu ku kunpanheru.
14. Ten paxénxa ta djuda-nu konsentra na kuzê?
14 Ten paxénxa ta djuda-nu konsentra na kes bons kualidadi di nos irmons ku irmans. Óras ki nu ta faze kel-li, ta ten ménus xansi di nos diferénsa straga nos amizadi. Pur izénplu, Tiagu ku Juan krê tinha un puzison inportanti, má simé, ses atitudi mostra ma Reinu éra rial pa es. Jizus repara kel-li i el ta daba valor pa fé ki es tinha. Óras ki nu ta djobe bons kualidadi na nos irmons ku irmans, nu sta ta imita Jizus i se Pai, Jeová.
15. Ken ki pode djuda-nu kontinua amigu di kes algen ki ten maneras di ser diferenti di nos?
15 Más inportanti inda, nu pode ora pa Jeová djuda-nu kontinua ta ser amigu di kes algen ki ten maneras di ser diferenti di nos. Tenta pensa na alguns situason ki pode pô-u ta fika xatiadu ku un algen i pidi Jeová pa djuda-u kontinua kalmu. Lenbra ma, dja ki Jeová é nos Kriador, el sabe ma kada un di nos é diferenti di kunpanheru. Nton, óras ki bu ta faze orason, bu pode ten serteza ma Jeová sabe kuzê ki bu meste pa bu kontinua ta aguenta firmi. Óras ki é difísil pa bu ten paxénxa, pidi Jeová pa da-u se spritu santu pa djuda-u kontrola bu kabésa. — Luk. 11:13; Gál. 5:22, 23.
ÓRAS KI NOS IRMONS KU IRMANS STA TA PASA PA SITUASONS DIFÍSIL
16. Ki prublémas nu pode pasa pa el óras ki nos irmons ku irmans sta ta pasa pa situasons difísil?
16 Pamodi ki kel-li é un prubléma? Óras ki nos irmons ku irmans sta ta pasa pa algun prubléma fíziku ô emosional, es pode fla ô faze kuzas ki ta irita-nu. Pur izénplu, es pode ka krê pâpia ku nos, es pode xatia faxi ô ti mésmu es pode faze kuzas ki ta dexa-nu spantadu. I talvês es ta fla ô faze kuzas ki ta magua-nu. (Jó 6:2, 3) Dja ki nu ka sabe di tudu prubléma ki nos irmons ku irmans sta ta pasa pa el, pode ser ki alvês nu ka ta intende pamodi ki es aji di un sértu manera.
17. Kuzê ki bu ta prende ku manera ki Jizus trata Bartimeu ki éra un ómi ségu?
17 Modi ki Jizus mostra bondadi i konpaxon? Jizus ta mostraba bondadi i konpaxon pa kes algen ki staba ta sufri, ti mésmu pa kes algen ki el ka konxeba. Pur izénplu, pensa na modi ki el trata Bartimeu ki éra un ómi ségu. Kantu el obi ma Jizus staba pértu di undi ki el staba, el kumesa ta grita altu pa Jizus pode odjaba el. Un monti di algen kumesa ta fla Bartimeu pa kala bóka. Má el kreba pa Jizus kuraba el, pur isu el fika ta grita más inda. Talvês alguns di kes algen fika xatiadu ku manera ki Bartimeu staba ta reaji. Má Jizus “xinti péna” di el, kel-li krê fla ma el fika tristi dimás ku situason di Bartimeu i el krê djudaba el. (Mat. 20:34; Mar. 10:46-52) El pâpia ku Bartimeu ku bondadi i el rekonhese ma el tinha fé. I Jizus faze un milagri pa kura-l.
18. Modi ki nu debe trata nos amigus ki sta ta sufri? (1 Tesalonisensis 5:14)
18 Modi ki bu pode mante un amizadi? Mostra bondadi i konpaxon. Kes kualidadi li ta djuda-u “konsola” kes irmon ku irmans ki sta ta sufri. (Lé 1 Tesalonisensis 5:14.) Lenbra ma amigus di verdadi sta prontu pa djuda, prinsipalmenti na kes “ténpu di frónta.” (Pro. 17:17) Un amigu di verdadi ta fika tristi óras ki se amigu sta ta sufri. El ta faze tudu kel ki el ta pode pa djuda-l fika kalmu, el ta fla-l kuzas pa inkoraja-l i el ta djuda-l ku kuzas ki el meste.
19. Modi ki nu pode mostra bondadi i konpaxon? (Odja imajens.)
19 Kal ki é alguns manera ki bu pode mostra bondadi i konpaxon? É klaru ki bu ka ta pode kaba ku dor di bu irmon ô irman. Má bu pode intende modi ki el sta ta xinti i kuzê ki el sta ta pasa pa el. (Mat. 7:12; 1 Ped. 3:8) Obi-l ku atenson óras ki el sta ta konta-u se prubléma. Na óra sértu, tenta fla-l algun kuza ki pode konsola-l. (Pro. 12:25) Ka bu atxa ma bu sabe tudu kuza sobri situason di kel algen. (Pro. 18:13) Sforsa pa bu ten paxénxa ku el i ka bu spera dimás di el. — Efé. 4:32.
Amigus di verdadi ta konsola kunpanheru óras ki es ta mostra bondadi i konpaxon (Odja parágrafu 19.)
20. Ki tipu di amigu ki bu krê ser?
20 Nos tudu nu ta da txeu valor pa amizadi ki nu ten ku nos irmons ku irmans. Má nu debe lenbra ma dja ki nos é inperfeitu, alvês nu ta fla ô faze kuzas ki ta magua otus algen. Txeu di nos sta ta pasa pa kuzas difísil na nos vida. Pur isu, nu ta fika txeu kontenti óras ki nos amigus ta mostra umildadi, paxénxa, bondadi i konpaxon. I nu krê faze nos midjór pa ser kel tipu di amigu li.
KÁNTIKU 124 Nu ser sénpri lial
a SPLIKASON DI IMAJENS: Un irmon di idadi i un irmon jóven ten opinions diferenti sobri modi ki es ta organiza tiritóriu di kongregason. Dipôs es sta kontenti ta prega djuntu.