Izaías
37 Lógu ki rei Ezekias obi kel-li, el ratxa se ropa, el kubri ku panu di saku* i el entra na kaza di Jeová. 2 Nton, el manda Eliakin, kel enkaregadu di palásiu,* Sebna, kel sekretáriu i kel xéfi di saserdóti, pa ba djobe proféta Izaías, fidju di Amós. Es tudu staba kubértu ku panu di saku. 3 Es fla-l: “É kel-li ki Ezekias fla: ‘Kel dia li é un dia di frónta, di insultu* i di vergónha. Nu sta sima un mudjer ki sta kuazi pa ten fidju, má ki ka tene forsa pa ten fidju.* 4 Talvês Jeová, bu Deus, ta obi kes kuza ki rei di Asíria manda Rabsaké pa fla, pa provoka kel Deus bibu. Talvês Jeová, bu Deus, ta txoma-l pa el presta kónta pamodi kes kuza ki El obi. Nton, faze orason pa nos ki inda sta bibu.’”
5 Nton, kes sérvu di rei Ezekias ba atxa Izaías. 6 Izaías fla-s: “É kel-li ki nhos debe fla nhos sinhor: ‘É kel-li ki Jeová fla: “Ka nhos ten medu pamodi kes kuza ki nhos obi, kes blasfémia* ki kes ajudanti di rei di Asíria fla kóntra mi. 7 N ta pô-l un ideia na se kabésa,* el ta obi un notísia i el ta volta pa se téra. Nton, N ta pô-l ta matadu ku spada na se própi téra.”’”
8 Kantu Rabsaké obi ta fladu ma rei di Asíria sai di Lakis, el volta i el atxa-l ta luta kóntra Libna. 9 Rei di Asíria obi ta fladu ma Tiraka, rei di Itiópia, sai pa ba luta kóntra el. Kantu el obi kel-li, el torna manda mensajerus pa fla Ezekias: 10 “É kel-li ki bu debe fla Ezekias rei di Judá: ‘Ka bu dexa bu Deus, kel ki bu ta kunfia na el, ingana-u ku kes palavra li: “Jiruzalen ka ta kai na mô di rei di Asíria.” 11 Obi li! Bu obi ta fladu kuzê ki kes rei di Asíria faze ku tudu kes téra ki es distrui. Bu ta atxa ma é sô bo ki ta skapa? 12 Pur akazu, kes deus di nason ki nhas gentis grandi distrui konsigi salva-s? Undi ki sta Gozan, Aran, Rezefe i kes algen di Éden ki ta moraba na Tel-Asar? 13 Undi ki sta rei di Amate, rei di Arpade i rei di kes sidadi di Sefarvain, di Ena i di Iva?’”
14 Ezekias toma kes karta na mô di kes mensajeru i el lé-s. Dipôs Ezekias subi pa kaza di Jeová i el pô-s* dianti di Jeová. 15 I Ezekias kumesa ta faze orason pa Jeová i el fla: 16 “Ó Jeová di izérsitu, bo ki é Deus di Israel i ki sta xintadu na bu tronu riba* di kes kerubin, é sô bo ki é Deus verdaderu di tudu kes reinu di téra. É bo ki faze séu ku téra. 17 Ó Jeová, favor, presta atenson i obi! Ó Jeová, abri bus odju i odja! Obi tudu kes palavra ki Senakeribe manda pa provoka-u, abo ki é kel Deus bibu. 18 Ó Jeová, é verdadi ma kes rei di Asíria kaba ku tudu kes téra i tanbê ku ses própi téra. 19 I es bota ses deus déntu lumi, pamodi es ka éra deus, má trabadju di mô di ómi, es éra di madera ku pédra. É pur isu ki es konsigi distrui-s. 20 Má gósi, ó Jeová, nos Deus, salva-nu di mô di Senakeribe, asi pa tudu reinu di téra fika ta sabe ma é sô bo, Jeová, ki é Deus.”
21 Nton Izaías, fidju di Amós, manda kel mensajen li pa Ezekias: “É kel-li ki Jeová, kel Deus di Israel, fla: ‘Pamodi bu ora pa mi sobri Senakeribe, rei di Asíria, 22 é kel-li ki Jeová fla kóntra el:
“Fidju-fémia di Sion* ki é vírjen sta dispreza-u, el sta faze trósa di bo.
Kel fidju-fémia di Jiruzalen ta balansa kabésa bu dianti.
23 Kenha ki bu dizafia i kóntra kenha ki bu blasfema?
Kóntra kenha ki bu labanta vós
I bu djobe ku orgulhu?
É kóntra kel Santu di Israel!
24 Bu uza bu sérvu pa dizafia Jeová i bu fla:
‘Ku kes monti karu di géra ki N ten
N ta subi na kes montanha más altu,
Kes lugar más lonji di Líbanu.
N ta korta kes sédru más altu i kes midjór pé di juníperu.
N ta entra na kes lugar di proteson más altu i na kes florésta más bunitu.
25 N ta koba posu i N ta bebe agu,
N ta seka kes riu* di Ijitu ku sóla di nha pé.’
26 Bu ka obi ta fladu? Dja ten txeu ténpu ki kel-li disididu.*
N pripara* kel-li désdi kes ténpu antigu.
Gósi N sta ben faze-l.
Bu ta ben poi kes sidadi ku muralhas fórti ta bira un monti di pédra.
27 Kes algen ki ta mora na kes sidadi ta ben fika sen ajuda,
Es ta ben fika dizorientadu i es ta podu na vergónha.
Es ta ben bira sima kes planta di kanpu, kes padja verdi,
Es ta ben bira sima kes padja ki ta kria na tedja i ki béntu lésti ta seka.
28 Má N sabe dretu óras ki bu ta xinta, óras ki bu ta sai, óras ki bu ta entra
I óras ki bu sta xatiadu ku mi,
29 Pamodi bu raiba kóntra mi i bu barudju dja txiga na nhas obidu.
Pur isu, N ta poi nha ganxu na bu narís i nha freiu na bu bóka,
N ta leba-u otu bês pa kel kaminhu ki bu ben.”
30 “‘Sinal ki N ta da-u* é kel-li: kel anu li, nhos ta kume kes kuza ki nase es sô.* I na kel anu ki ta ben, nhos ta kume kes kuza ki nase di kes simenti ki kai kel anu li. Má, na tirseru anu, nhos ta símia i nhos ta kodje. Nhos ta planta pé di uva i nhos ta kume kes fruta ki es da. 31 Kes algen di kaza di Judá ki skapa, kes ki resta, ta ben kria raís sima planta i es ta ben da fruta. 32 Pamodi un réstu di povu ta ben sai di Jiruzalen i kes ki skapa ta ben sai di monti Sion. Jeová di izérsitu ta ben faze kel-li pamodi se zelu.
33 “‘Pur isu, é kel-li ki Jeová fla sobri rei di Asíria:
“El ka ta ben entra na es sidadi
Nen el ka ta da-l ku flexa.
El ka ta infrenta-l ku skudu,
Nen el ka ta faze un ranpa pa ataka-l.”’
34 Jeová fla: ‘Pa kel mésmu kaminhu ki el ben ki el ta torna bai.
El ka ta entra na kel sidadi li.
35 N ta ben difende kel sidadi li i N ta ben salva-l pamodi nha nómi
I pamodi nha sérvu Davidi.’”
36 I un anju di Jeová bai na kanpamentu di kes trópa di Asíria i el mata 185 mil ómi. Kantu kes algen labanta di palmanhan, es odja korpu di kes algen mortu pa tudu banda. 37 Nton Senakeribe, rei di Asíria, sai di la i el volta pa Nínivi i el fika la. 38 Un dia, kantu el staba ta inbaxa na kaza* di se deus Nisroki, ses fidju Adrameleki i Sarezer mata-l ku spada i dipôs es fuji pa téra di Ararate. I se fidju Ezar-Adon bira rei na se lugar.