Mɛni Biblia Lɛ Wieɔ Yɛ Tsɛŋemɔ Helai Ahe?
Hetoo ni Biblia lɛ kɛhãa
Biblia lɛ gba akɛ yɛ naagbee gbii lɛ amli lɛ, tsɛŋemɔ helai ni gbeɔ mɔ (ni helai ni gbɛɔ eshwãa oyayaayai fata he lɛ) baaba yɛ heihei. (Luka 21:11) Tsɛŋemɔ helai nɛɛ jeee nɔ ko ni Nyɔŋmɔ kɛmiigbala mɛi atoi loo ekɛmiiwo mɛi nyɔmɔ yɛ amɛnifeemɔi ahewɔ. Anɔkwa, etsɛŋ Nyɔŋmɔ baatsɔ e-Maŋtsɛyeli lɛ nɔ ejie helai srɔtoi fɛɛ, ni tsɛŋemɔ helai fata he lɛ kɛje shihilɛ mli.
Ani Biblia lɛ egba akɛ tsɛŋemɔ helai baaba?
Biblia lɛ etsɔɔɔ tsɛŋemɔ helai pɔtɛi ni baaba, tamɔ COVID-19, AIDS, loo Spanish flu nɛkɛ. Shi egba akɛ, “tsɛŋemɔ helai ni gbeɔ mɔ” kɛ “gbele hela” baaba. (Luka 21:11; Kpojiemɔ 6:8) Nibii nɛɛ fata “naagbee gbii lɛ,” ni atsɛɔ lɛ hu akɛ “je lɛ naagbee gbii lɛ” he okadi lɛ he.—2 Timoteo 3:1; Mateo 24:3.
Ani Nyɔŋmɔ kɛ hela egbala mɛi atoi dã?
Biblia lɛ bɔ shihilɛi fioo komɛi ahe amaniɛ ni tsɔɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ hela gbala mɛi komɛi atoi. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ehã kpiti shwie mɛi komɛi. (4 Mose 12:1-16; 2 Maŋtsɛmɛi 5:20-27; 2 Kronika 26:16-21) Kɛ̃lɛ, hela ni mɔmɔ mɛi fioo nɛɛ tsɛŋeee mɛi krokomɛi ni efeko nɔ ko. Moŋ lɛ, nakai shihilɛi lɛ ji kojomɔi pɔtɛɛ ko ni Nyɔŋmɔ kɛba aŋkroaŋkroi komɛi ni je gbɛ amɛtse ehiɛ atua lɛ anɔ.
Ani Nyɔŋmɔ kɛ tsɛŋemɔ helai ni baa yɛ wɔbei nɛɛ amli lɛ miigbala wɔtoi?
Dabi. Mɛi komɛi kɛɔ akɛ Nyɔŋmɔ kɛ tsɛŋemɔ helai kɛ helai krokomɛi ni baa yɛ wɔbei nɛɛ amli lɛ miigbala wɔtoi. Kɛ̃lɛ, Biblia lɛ fĩii nakai susumɔ lɛ sɛɛ. Mɛni hewɔ?
Nɔ kome ji akɛ, kɛjɛ blema kɛbashi amrɔ nɛɛ, helai emɔmɔ Nyɔŋmɔ tsuji ni jáa lɛ lɛ ateŋ mɛi komɛi. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nuu anɔkwafo Timoteo ‘he ye kpitiokpitio,’ ni tsɔɔ akɛ hela mɔ lɛ kpitiokpitio. (1 Timoteo 5:23) Shi Biblia lɛ ewieee akɛ no tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ bɛ ehe miishɛɛ. Nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ lɛ, Nyɔŋmɔ tsuji anɔkwafoi komɛi ahe yeɔ loo tsɛŋemɔ helai mɔmɔɔ amɛ. Bei pii lɛ, nɔ hewɔ ni ebaa lɛ nakai ji akɛ, ekolɛ aŋkroaŋkroi nɛɛ yajeɔ he ko ni esaaa yɛ be ni esaaa mli.—Jajelɔ 9:11.
Agbɛnɛ hu, Biblia lɛ tsɔɔ akɛ, be ni Nyɔŋmɔ eto ni ekɛbaagbala mɛi fɔji atoi lɛ shɛko. Moŋ lɛ, wɔyɛ “yiwalaheremɔ gbi” lɛ mli—ni ji be ni Nyɔŋmɔ ejɛ esuɔmɔ mli eefɔ̃ adesai fɛɛ nine akɛ amɛtsi amɛbɛŋkɛ lɛ koni ahere amɛyiwala lɛ. (2 Korintobii 6:2) Gbɛ kome ni etsɔɔ nɔ efɔ̃ɔ mɛi nine ji, gbɛjianɔ ni ehã ato kɛmiishiɛ “Maŋtsɛyeli lɛ he sane kpakpa” lɛ yɛ jeŋ fɛɛ lɛ.—Mateo 24:14.
Ani tsɛŋemɔ helai asɛɛ baafo gbi ko kɛ̃?
Hɛɛ. Biblia lɛ egba akɛ, be ko baaba ni hela mɔŋ mɔ ko dɔŋŋ. Yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ shishi lɛ, Nyɔŋmɔ baatsa helai fɛɛ. (Yesaia 33:24; 35:5, 6) Ebaajie nɔnai, piŋmɔi, kɛ gbele kɛya. (Kpojiemɔ 21:4) Agbɛnɛ hu, ebaatee mɛi ni egboi lɛ ashi kɛba wala mli, koni amɛbaná gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa yɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ yɛ shihilɛi ni yeɔ emuu mli.—Lala 37:29; Bɔfoi 24:15.
Biblia mli ŋmalɛi ni wieɔ hela he
Mateo 4:23: “[Yesu kpa] Galilea kpokpaa lɛ nɔ fɛɛ ni etsɔɔ nii yɛ amɛkpeehei lɛ, ni eshiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sane kpakpa lɛ, ni etsa mɛi lɛ ahelai srɔtoi fɛɛ kɛ amɛgbɔmɔtsoŋ gbɔjɔmɔi srɔtoi fɛɛ.”
Nɔ ni etsɔɔ: Naakpɛɛ nibii ni Yesu fee lɛ tsɔɔ nibii ni etsɛŋ ni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ baafee ehã adesai fɛɛ lɛ he nɔ ko fioo kɛkɛ.
Luka 21:11: “Tsɛŋemɔ helai ni gbeɔ mɔ baaba.”
Nɔ ni etsɔɔ: Helai ni gbɛɔ eshwãa ŋmɛnɛ lɛ fata okadi ni tsɔɔ akɛ wɔyɛ naagbee gbii lɛ amli lɛ he.
Kpojiemɔ 6:8: ‘Ni naa! okpɔŋɔ ni ekɔla tamɔ lamulu, ni mɔ ni ta enɔ lɛ gbɛ́i ji Gbele. Ni Gbonyobu lɛ nyiɛ esɛɛ kpaakpa. Ni ahã amɛ hegbɛ akɛ amɛkɛ gbele hela agbegbee amɛ.’
Nɔ ni etsɔɔ: Kpojiemɔ wolo lɛ mli gbalɛ ni kɔɔ okpɔŋɔ nɔ taralɔi ejwɛ lɛ ahe lɛ tsɔɔ akɛ, tsɛŋemɔ helai baaba yɛ wɔbei nɛɛ amli.