JUNE 29–JULY 5, 2026
LALA 131 “Nɔ Ni Nyɔŋmɔ Eŋɔtsa”
Feemɔ Nibii Ni Baahã Naanyobɔɔ Ni Yɔɔ Okɛ Ohefatalɔ Lɛ Teŋ Lɛ Mli Awa Daa
“Naanyo ko yɛ ni kpɛtɛɔ mɔ gbagbalii fe nyɛmi.”—ABƐI 18:24.
NƆ NI WƆBAAKASE
Wɔbaana akɛ, kɛ́ mɛi enyɔ ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ ji nanemɛi kpaakpai, ni amɛsumɔ Yehowa lɛ, amɛbaaná miishɛɛ.
1. Mɛni hewɔ nanemɛi kpakpai ji nikeenii ni Yehowa kɛdro wɔ lɛ?
NANEMƐI kpakpai ji nikeenii ni Yehowa kɛdro wɔ. (Yak. 1:17) Amɛsumɔɔ Yehowa ni amɛsumɔɔ wɔ hu. Kɛ́ wɔmii shɛ wɔhe lɛ, amɛ hu amɛmii shɛɔ amɛhe, ni kɛ́ wɔhao lɛ, amɛshɛjeɔ wɔmii. Agbɛnɛ hu, amɛwoɔ wɔ ŋaa kɛ́ ehe bahia ni amɛfee nakai. Amɛyeɔ amɛbuaa wɔ be fɛɛ be, ni wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ amɛnɔ. Nanemɛi ni tamɔ nɛkɛ lɛ “hãa tsui nyaa.”—Abɛi 27:9.
2. Mɛni hewɔ esa akɛ wu kɛ ŋa afee nibii ni baahã naanyobɔɔ ni yɔɔ amɛteŋ lɛ mli aya nɔ awa? (Mateo 19:6)
2 Ehe miihia waa ni wu kɛ ŋa afee nanemɛi kpaakpai. Shi esaaa akɛ amɛkɛwaa jɛmɛ, moŋ lɛ, esa akɛ amɛya nɔ amɛfee nibii ni baahã amɛnaanyobɔɔ lɛ mli awa. Kɛjeee nakai lɛ, amɛsuɔmɔ lɛ he baajɔ, amɛmiishɛɛ baatã, ni amɛmli baafu amɛhe po. Shi kɛ́ amɛtee nɔ amɛfee nibii ni baahã naanyobɔɔ ni yɔɔ amɛteŋ lɛ mli awa lɛ, ebaahã ewa waa akɛ nɔ ko baagbála amɛteŋ. (Kanemɔ Mateo 19:6.) Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaana bɔ ni wu kɛ ŋa baafee amɛhã naanyobɔɔ ni yɔɔ amɛteŋ lɛ mli aya nɔ awa. Shi klɛŋklɛŋ lɛ, nyɛhãa wɔkwɛa bɔ ni nyɛmimɛi hii kɛ yei ni boteko gbalashihilɛ mli lɛ baafee amɛná hefatalɔ ni sa ni baanyɛ abatsɔ amɛnaanyo kpaakpa.
BƆ NI OBAAFEE ONÁ HEFATALƆ NI BAANYƐ ABATSƆ ONAANYO KPAAKPA
3-4. Mɛni baaye abua mɛi ni miitao amɛbote gbalashihilɛ mli lɛ ni amɛná hefatalɔ ni sa? (Abɛi 18:22)
3 Dani wɔbaakpɛ yiŋ ko ni he hiaa waa lɛ, esa akɛ wɔsusu nɔ ni baanyɛ ajɛ mli kɛba lɛ he. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ kɛ́ wɔkpɛ yiŋ kpakpa lɛ, wɔbaaná he sɛɛ, shi kɛ́ wɔkpɛɛɛ yiŋ kpakpa lɛ, je lɛ baaje fu ewo wɔ.
4 Yiŋ ni he hiaa waa ni wɔbaakpɛ yɛ wɔshihilɛ mli lɛ ateŋ ekome ji, mɔ ni wɔbaahala akɛ wɔkɛ lɛ baabote gbalashihilɛ mli. Akɛni Yehowa ni to gbalashihilɛ shishi hewɔ lɛ, kɛ́ mɔ ko miitao ebote mli lɛ, ebaahi waa akɛ ebaabi edɛŋ yelikɛbuamɔ. Yehowa miisumɔ ni nuu aná ŋa kpakpa, ni yoo hu aná wu kpakpa. Yehowa le nɔ ni he hiaa wɔ be fɛɛ be. (Kanemɔ Abɛi 18:22; Yes. 48:17, 18) Biblia mli shishitoo mlai baanyɛ aye abua nyɛmimɛi ni miitao amɛbote gbalashihilɛ mli lɛ ni amɛná hefatalɔ ni sa.
5. Mɛni hewɔ ehi waa akɛ wɔkɛ mɔ ko ni abaptisi lɛ baabote gbalashihilɛ mli?
5 Kɛ́ abaptisi bo lɛ, obatsɔɔ Nyɔŋmɔ naanyo. (Lala 25:14) Enɛ hewɔ lɛ, kɛ́ ootao obote gbalashihilɛ mli lɛ, esa akɛ okɛ mɔ ko ni lɛ hu eji Nyɔŋmɔ naanyo lɛ abote mli. (1 Kor. 7:39) Kɛ́ ofee nakai lɛ, ebaatsɔɔ akɛ obuɔ Yehowa waa, ni oosumɔ ni ofee nɔ ni esumɔɔ. Agbɛnɛ hu, ebaahã ona ohefatalɔ lɛ akɛ nikeenii ni Yehowa kɛdro bo. (Abɛi 19:14) Kɛfata he lɛ, ebaahã oye ohe kɛje naagbai ni okɛbaakpe kɛji okɛ mɔ ko ni jáaa Yehowa lɛ hi shi lɛ he. (2 Kor. 6:14) Kɛ́ onáaa nyɛmi ko ni sa ni okɛ lɛ baabote gbalashihilɛ mli po lɛ, kaahã eba ojwɛŋmɔ mli bibioo po akɛ, okɛ mɔ ko ni jáaa Yehowa lɛ baahi shi. Ni ebafeŋ nɔ ni sa akɛ obaasusu akɛ obaanyɛ okɛ mɔ ko ni tamɔ nakai anyiɛ, kɛ jwɛŋmɔ lɛ akɛ, wɔsɛɛ ko lɛ ebaaba ebatsɔ Odasefonyo.
6-7. Kɛ́ ona mɔ ko ni obaasumɔ ni okɛ lɛ abote gbalashihilɛ mli lɛ, mɛɛ saji esa akɛ obi ohe?
6 Shi yɛ mɛi ni abaptisi amɛ lɛ ateŋ po lɛ, jeee mɔ fɛɛ mɔ ni baafee hefatalɔ ni sa kɛhã bo. No hewɔ lɛ, kɛ́ ona mɔ ko ni osumɔɔ lɛ, ehi waa akɛ obaabi ohe saji ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ: ‘Te ekɛ eweku lɛ mli bii yeɔ ehãa tɛŋŋ? Ani esusuɔ mɔ he ni ejieɔ bulɛ kpo etsɔɔ mɛi? Namɛi ji enanemɛi? Te efeɔ enii ehãa tɛŋŋ kɛ́ mɛi kɛ lɛ kpãaa gbee? Kɛ́ ehe bahia ni akpɛ yiŋ ko lɛ, ani eboɔ mɛi krokomɛi asusumɔ toi bei abɔ ni eteee shi ewooo Biblia mli shishitoo mla ko, aloo esumɔɔ ni afee nɔ ni lɛ pɛ ekɛɔ? Ani shika ni ebaaná lɛ he miihia lɛ fe nɔ fɛɛ nɔ?’
7 Obaanyɛ obi ohe saji ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ hu: ‘Ani mɔ lɛ sumɔɔ Yehowa waa? Ani eemia ehiɛ ni ekase Yehowa sui lɛ? Ani ebaanyɛ eye ebua mi ni masɔmɔ Yehowa jogbaŋŋ fe bɔ ni mifeɔ bianɛ lɛ? Ani otii ni mikɛmamɔ mihiɛ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli lɛ, no nɔŋŋ ekɛmamɔ ehiɛ? Ani wɔbaanyɛ wɔbatsɔmɔ nanemɛi ni wɔnaanyobɔɔ lɛ mli awa waa?’ (Kol. 3:9, 10) Kɛ́ nyɛmi yoo ji bo lɛ, bi ohe akɛ, ‘Ani nyɛmi nuu ni mikɛnyiɛ lɛ baanyɛ abatsɔ minaanyo kpaakpa kɛ wekuyitso kpakpa?’ (1 Kor. 11:3) Ni kɛ́ nyɛmi nuu ji bo lɛ, bi ohe akɛ, ‘Ani nyɛmi yoo ni mikɛ nyiɛ lɛ baaba ehe shi ewo miyitsoyeli lɛ shishi yɛ emuu ni miyeee lɛ fɛɛ sɛɛ?’ Ebaahe be dani obaaná hetoo kɛhã sanebimɔi nɛɛ. No hewɔ lɛ, too otsui shi koni ole mɔ ni otaoɔ okɛbote gbalashihilɛ mli lɛ jogbaŋŋ.
8-9. Kɛ́ okɛ mɔ ko nyiɛ lɛ, mɛni baaye abua bo ni okpɛ yiŋ kpakpa? (Kwɛmɔ mfoniri lɛ hu.)
8 Be ni nyɛnyiɛɔ lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ ni ole mɔ lɛ jogbaŋŋ, ejaakɛ no baaye abua bo ni okpɛ yiŋ kpakpa. Kwɛmɔ akɛ te mɛi krokomɛi naa lɛ amɛhãa tɛŋŋ. Obaanyɛ obi mɛi sui ni amɛnaa akɛ mɔ lɛ yɔɔ, ni agbɛnɛ hu, obi mɛi ni yɔɔ esafo lɛ mli lɛ bɔ ni amɛnaa lɛ amɛhãa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ani ale lɛ akɛ mɔ ko ni baa ehe shi, emli hi, ni enuɔ nii ashishi? Nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Sarah ni yɔɔ French Guiana, ni kɛ nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Daniel lɛ hi shi lɛ wie akɛ: “Mibi mɛi krokomɛi bɔ ni amɛnaa Daniel amɛhãa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, mikɛ nyɛmi nuu ni ekɛ lɛ fɛɛ yɔɔ tsu kome mli lɛ gba sane. Shi jeee lɛ pɛ. Mikɛ asafoŋ onukpa ko ni yɔɔ esafo lɛ mli, wɔnanemɛi ni le wɔ jogbaŋŋ, kɛ nyɛmimɛi yei ni yɔɔ esafo lɛ mli lɛ hu gba sane.” Ehe miihia waa ni obi mɔ ni okɛ nyiɛ lɛ kɛji nɔ ko yɛ ni kɔɔ etsutsu shihilɛ loo bianɛ lɛ he ni esa akɛ ole, kɛjeee nakai lɛ wɔsɛɛ lɛ, ebaanyɛ ekɛ naagbai aba nyɛgbalashihilɛ lɛ mli.
9 Kɛ́ ojwɛŋmɔ miifee bo enyɔnyɔɔnyɔ yɛ mɔ lɛ he, loo nyɛmimɛi komɛi etsɔɔ bo esui komɛi ni ehiii lɛ, kaaku ohiɛ oshwie nɔ. Kɛ́ ofee nakai lɛ, ebaaye ebua bo ni ona kɛji nyɛtsa nyiɛmɔ lɛ nɔ loo nyɛfo sɛɛ.a He ni wɔshɛ kɛyaa nɛɛ, wɔbaawie mɛi ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ ahe.
Be ni nyɛnyiɛɔ lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ ni ole mɔ lɛ jogbaŋŋ (Kwɛmɔ kuku 8-9)
NYƐNÁA BE NYƐHÃA NYƐHE
10. Mɛni hewɔ ehi waa akɛ wu kɛ ŋa baaná be amɛhã amɛhe?
10 Kɛ́ wu kɛ ŋa mia amɛhiɛ amɛná be amɛhã amɛhe yɛ dekã ni amɛbɛ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, naanyobɔɔ ni yɔɔ amɛteŋ lɛ mli waa, ni amɛgbãla lɛ hu sɔɔ. Akɛni amɛnáa be amɛhãa amɛhe hewɔ lɛ, amɛnyɛɔ amɛkɛ amɛhe gbaa sane ni amɛleɔ bɔ ni mɔ fɛɛ mɔ gbi lɛ tee lɛ, nibii ni amɛsusuɔ he kɛ bɔ ni amɛnuɔ he amɛhãa. Agbɛnɛ hu, amɛnyɛɔ amɛjieɔ suɔmɔ kpo amɛtsɔɔ amɛhe ni amɛnáa amɛhewɔŋ miishɛɛ.
11. Mɛni baanyɛ afite naanyobɔɔ ni yɔɔ wu ko kɛ eŋa teŋ lɛ?
11 Gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni naanyobɔɔ ni mli wa yɔɔ amɛteŋ lɛ, sumɔɔ ni amɛhi amɛhefatalɔi lɛ amasɛi be fɛɛ be. Kɛ̃lɛ, jeee be fɛɛ be enyɛɔ ebaa lɛ nakai. Shi kɛ́ amɛshi amɛhefatalɔi lɛ be kplaŋŋ hu lɛ, ebaanyɛ ekɛ naagbai aba. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, mɛi komɛi eshi amɛweku lɛ be kplaŋŋ kɛtee maŋsɛɛ koni amɛyatsu nii. Eyɛ mli akɛ ekolɛ amɛbaaná shika moŋ, shi akɛni amɛtsi amɛhe kɛje amɛhefatalɔi lɛ ahe be kplaŋŋ hewɔ lɛ, ebaanyɛ ekɛ naagbai aba amɛgbalashihilɛ lɛ mli.
12-13. (a) Mɛni gbalashihilɛ mli hefatalɔi komɛi efee koni amɛná be amɛhã amɛhe? (Kwɛmɔ mfoniri lɛ hu.) (b) Te esa akɛ wɔna wekukpaa ni yɔɔ wɔ kɛ wɔhefatalɔ lɛ teŋ lɛ wɔhã tɛŋŋ? (Kwɛmɔ akrabatsa ni ji, “Te Esa Akɛ Mana Mihefatalɔ Lɛ Mahã Tɛŋŋ?”)
12 Naa nɔ ni gbalashihilɛ mli hefatalɔi komɛi feɔ koni amɛnyɛ amɛná be amɛhã amɛhe. Leah, ni yɔɔ Guam lɛ wie akɛ: “Mikɛ miwu fɛɛ sumɔɔ ni wɔfee ekome kɛfee nii. Ewa akɛ wɔteŋ mɔ kome baaje kpo loo ebaaya henaabuamɔ ko ni mɔ kroko lɛ fataaa he.” Roxanne, ni yɔɔ United States lɛ hu wie akɛ: “Akɛni wɔdekã faaa hewɔ lɛ, wɔbɔɔ mɔdɛŋ akɛ wɔbaahala be lɛ eko kɛhã wɔ pɛ, tamɔ bɔ ni wɔhalaa be ni wɔkɛtsuɔ nibii krokomɛi ni he hiaa lɛ ahe nii lɛ.” (Okɛto Amos 3:3 lɛ he.) Damien, ni yɔɔ France lɛ wie akɛ: “Wɔna akɛ, ehe miihia ni wɔkase nɔ ni mɔ kroko lɛ sumɔɔ feemɔ lɛ, ni fiofio lɛ, be ni wɔbaana lɛ wɔbanya efeemɔ he waa.” (Mat. 7:12) Ni Katie ni yɔɔ United States lɛ hu wie akɛ: “Bei komɛi lɛ, wɔkɛ wɔfoŋ lɛ fɔ̃ɔ shi koni ekagbala wɔjwɛŋmɔ.”
13 Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, nyɛfea ekome kɛsɔmɔa Yehowa. Myriam ni yɔɔ France lɛ wie akɛ: “Daa leebi lɛ, wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ kaneɔ Biblia lɛ fã ko, ni wɔgbaa nibii ni wɔnya he kɛ bɔ ni wɔbaafee wɔkɛtsu nii yɛ wɔshihilɛ mli lɛ he sane. Mishwɛɛɛ be nɛɛ he kwraa.” Ekɛfata he akɛ: “Kɛ́ mikɛ miwu lɛ fee ekome kɛsɔle ni mina bɔ ni esumɔɔ Yehowa ehãa lɛ, ehãa mitsui gboɔ.” Katie ni wɔtsĩ etã kɛtsɔ hiɛ lɛ wie akɛ: “Wɔsumɔɔ be ni wɔkɛfeɔ ekome kɛshiɛɔ lɛ waa; anɔkwa wɔnáaa be nɛɛ po. Kɛ́ miwu lɛ miishiɛ eehã mɔ ko ni miibo lɛ toi lɛ, etaa mitsuiŋ waa, ni nakai nɔŋŋ lɛ hu enuɔ he kɛ́ miishiɛ miihã mɔ ko. Ni be fɛɛ be lɛ, wɔkaseɔ nibii hei kɛjɛɔ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ dɛŋ.”—Abɛi 27:17.
Kɛ́ nyɛnáa be nyɛhãa nyɛhe lɛ, ebaahã nyɛgbãla lɛ asɔ (Kwɛmɔ kuku 12-13)
KƐ́ NYƐKƐ NAAGBAI KPE LƐ, NYƐFEA EKOME KƐTSUA HE NII
14-15. Kɛ́ naagbai ba lɛ, mɛni hewɔ esa akɛ nyɛmia nyɛhiɛ nyɛfee ekome kɛtsu he nii? Okɛ nɔkwɛmɔnɔ ko atsɔɔ naa.
14 Bei abɔ ni nyɛyeee emuu nɛɛ, nyɛkɛ naagbai baakpe yɛ nyɛgbalashihilɛ lɛ mli. Biblia lɛ wie akɛ, mɛi ni boteɔ gbalashihilɛ mli lɛ ‘baana amanehulu yɛ amɛheloo mli.’ (1 Kor. 7:28) Wiemɔ nɛɛ tsɔɔ naagbai ni gbalashihilɛ mli bii kɛkpeɔ. Kɛ́ naagbai ba lɛ, mɛni hewɔ esa akɛ nyɛmia nyɛhiɛ nyɛfee ekome kɛtsu he nii?
15 Hã wɔkɛ nɔkwɛmɔnɔ ko atsɔɔ naa. Kɛ́ tsũ ko ni ale waa loo nɔ ko ni jara wa waa lɛ fite lɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ mɛi ni nɔ ni lɛ baabɔ mɔdɛŋ ni amɛsaa. Ekolɛ esaamɔ baahe afii pii, ni amɛbaafite shika pii yɛ he, shi amɛbaafee kɛ̃. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ nakai tsũ lɛ loo nii ni jara wa lɛ kã amɛtsui nɔ waa. Nakai nɔŋŋ eji yɛ gbalashihilɛ gbɛfaŋ; eko fɛɛ eko jara wa waa. Kɛ̃lɛ, jeee be fɛɛ be gbalashihilɛ mli bii ni sumɔɔ amɛhe waa lɛ po kɛ amɛhe kpaa gbee. Shi tamɔ bɔ ni kɛ́ tsũ ko loo nɔ ko fite lɛ asaa lɛ, nakai nɔŋŋ kɛ́ naagbai ba gbalashihilɛ ko mli lɛ, abaanyɛ atsu he nii. Eyɛ mli akɛ enɛ feemɔ kãaa shi akɔɔɔ, ni ebaahe be moŋ, shi Yehowa mii baashɛ ehe waa kɛ́ ena akɛ nyɛmiibɔ mɔdɛŋ waa ni nyɛfee nibii ni baahã nyɛgbãla lɛ asɔ ekoŋŋ. (Mal. 2:16) Kɛ́ nyɛfee nakai lɛ, no baatsɔɔ akɛ nyɛsumɔɔ nyɛhe, ni nyɛyɛ bulɛ kɛhã nyɛhe. Kɛfata he lɛ, no baatsɔɔ akɛ nyɛsumɔɔ Yehowa, mɔ ni to gbalashihilɛ shishi lɛ, ni nyɛbuɔ lɛ waa.
16. Yɛ nɔ ni awie yɛ 1 Korintobii 13:4-8a lɛ naa lɛ, mɛni baanyɛ aye abua mɛi ni kɛ naagbai miikpe yɛ amɛgbalashihilɛ lɛ mli? (Kwɛmɔ mfoniri lɛ hu kɛ akrabatsa ni ji, “Nibii Ni Baaye Abua Nyɛ Ni Nyɛnaanyobɔɔ Lɛ Mli Awa.”)
16 Kɛ́ nyɛkɛ naagbai kpe yɛ nyɛgbãla lɛ mli lɛ, nyɛkayea nyɛhe oyai akɛ nyɛbaagbála nyɛteŋ. (1 Kor. 7:10, 11) Moŋ lɛ, nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ abi ehe akɛ, ‘Ani nɔ ko yɛ ni manyɛ mafee ni baahã wɔgbãla lɛ asɔ?’ Kasemɔ nɔ ni Biblia lɛ wieɔ yɛ bɔ ni ajieɔ suɔmɔ kpo lɛ he nii, ni okwɛ akɛ mɛɛ gbɛ nɔ obaanyɛ ojie suɔmɔ kpo waa tamɔ bɔ ni awie yɛ 1 Korintobii 13:4-8a lɛ. (Kanemɔ.) Nɔ najiaŋ ni obaanu he akɛ oshi lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ ni ofee nibii ni baahã suɔmɔ ni yɔɔ nyɛteŋ lɛ mli awa ekoŋŋ. Kwɛmɔ akɛ mɛni kɛ́ ofee lɛ, ebaahã miishɛɛ aba nyɛgbãla lɛ mli ekoŋŋ. Kɛ́ oyɔse nibii ni esa akɛ ofee lɛ, sɔlemɔ koni Yehowa aye abua bo ni onyɛ ofee. Agbɛnɛ hu, asafo lɛ efee woji kɛ vidioi ni kɔɔ gbalashihilɛ he. Kɛ́ okane woji nɛɛ ni okwɛ vidioi lɛ hu lɛ, ebaaye ebua bo. Kɛfata he lɛ, obaanyɛ obi ŋaawoo kɛjɛ asafoŋ onukpai kɛ nyɛmimɛi ni kɛ ŋaa ni Biblia lɛ ewo yɛ gbalashihilɛ he lɛ tsuɔ nii lɛ adɛŋ. Biblia lɛ kɛ gbalashihilɛ toɔ “kpãi etɛ ni alo kɛfee kpãa kome” lɛ he, ni Yehowa ji kpãi lɛ ateŋ nɔ ni wa fe fɛɛ kɛ nɔ ni he hiaa fe fɛɛ. No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔkɛ ŋaa ni ewoɔ wɔ lɛ tsu nii lɛ, wɔgbãla lɛ baasɔ.—Jaj. 4:12.
Nyɛkahãa naagbai ni nyɛkɛbaakpe yɛ nyɛgbãla lɛ mli lɛ fite nyɛteŋ (Kwɛmɔ kuku 16)
17. Mɛni kɛ́ mɛi ni miitao amɛbote gbalashihilɛ mli kɛ mɛi ni ebote gbalashihilɛ mli momo lɛ fee lɛ, amɛbaaná miishɛɛ?
17 Yehowa miisumɔ ni etsuji fɛɛ, ni mɛi ni miitao amɛbote gbalashihilɛ mli kɛ mɛi ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ fata he lɛ, aná miishɛɛ. No hewɔ lɛ, kɛ́ oshijafo ji bo ni ootao obote gbalashihilɛ mli lɛ, too otsui shi ni otao nii amli jogbaŋŋ dani ohala mɔ ko. Ni kɛ́ obote gbalashihilɛ mli momo lɛ, yaa nɔ ofee nibii ni baahã ogbãla lɛ asɔ. Kɛ́ nyɛkɛ naagbai kpe lɛ, nyɛhãa Yehowa ayea abuaa nyɛ kɛtsua he nii. Kɛ́ nyɛfee nibii nɛɛ, “miishɛɛ” baahi nyɛgbãla lɛ mli!—Jaj. 9:9.
LALA 132 Wɔfee Ekome Agbɛnɛ
a Kɛ́ ootao ole saji babaoo yɛ bɔ ni obaafee ole mɔ ko ni otaoɔ okɛbote gbalashihilɛ mli lɛ jogbaŋŋ lɛ, kwɛmɔ saneyitso ni ji, “Bɔ Ni Nyɛbaafee Nyɛhã Nyɛnyiɛmɔ Lɛ Ahã Nyɛkpɛ Yiŋ Kpakpa” lɛ, saneyitso fioo ni ji, “Le Mɔ Kroko Lɛ Jogbaŋŋ” lɛ, ni yɔɔ May 2024 Buu-Mɔɔ lɛ mli lɛ mli.