Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w26 March bf. 20-25
  • Kɛ́ Okɛ Sɛɛyoomɔ Tsu Saji Ahe Nii Lɛ, ‘Obaaye Omanye’

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Kɛ́ Okɛ Sɛɛyoomɔ Tsu Saji Ahe Nii Lɛ, ‘Obaaye Omanye’
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2026
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • BA OHE SHI
  • TOO OTSUI SHI
  • OKƐ OHIƐ AFƆ̃ YEHOWA NƆ, NI KAASHE NƆ KO NƆ KO GBEYEI
  • YEHOWA BAANYƐ AYE ABUA WƆ NI WƆYOO NII ASƐƐ BE FƐƐ BE
  • Gbekɛ Yoo Ko Wie E-Nyɔŋmɔ Lɛ He
    Okɛ Nyɔŋmɔ Anyiɛ Kɛ Ekãa
  • Tatsɛ Lɛ Kɛ Gbekɛ Yoo Fioo Lɛ
    Kasemɔ Nii Kɛjɛ Biblia Lɛ Mli
  • NUU HENƆWOLƆ KO BA EHE SHI
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1985
  • Eesumɔ akɛ Eye Ebua
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2008
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2026
w26 March bf. 20-25

MAY 25-31, 2026

LALA 135 Yehowa Kɛɛ: “Mibi, Hã Ohiɛ Akã Shi”

Kɛ́ Okɛ Sɛɛyoomɔ Tsu Saji Ahe Nii Lɛ, ‘Obaaye Omanye’

“Mɔ ni kɛ sɛɛyoomɔ tsuɔ sane he nii lɛ, ebaaye omanye.”—ABƐI 16:20.

NƆ NI WƆBAAKASE

Nikasemɔ nɛɛ baahã wɔna akɛ, kɛ́ wɔyoɔ nii asɛɛ lɛ, no baaye abua wɔ ni wɔfee nɔ ni ja be fɛɛ be, kɛ́ efeemɔ wa waa po.

1-2. Kɛ́ akɛɛ mɔ ko yoɔ nii asɛɛ lɛ, mɛni etsɔɔ? Ni mɛɛ gbɛ nɔ su nɛɛ baanyɛ aye abua wɔ?

ANI mɔ ko ewie nɔ ko loo efee nɔ ko ni ehã onu he akɛ ebuuu bo pɛŋ? Ani mɔ ko etɔ̃ onɔ loo ewie nɔ ko ni ejaaa yɛ ohe pɛŋ? Ani okɛ sane ko ekpe ni ehã otsui efã loo oshe gbeyei waa pɛŋ? Kɛ́ okɛ shihilɛi nɛɛ eko ekpe pɛŋ lɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ, ole akɛ bei komɛi lɛ, ewa waa akɛ obaafee nɔ ni sa Yehowa hiɛ. Shi miishɛɛ sane ji akɛ, Biblia lɛ tsɔɔ wɔ su ko ni baanyɛ aye abua wɔ kɛ́ wɔkɛ shihilɛi nɛɛ loo ekrokomɛi ni tamɔ nakai lɛ kpe. Su nɛɛ ji sɛɛyoomɔ.

2 Kɛ́ akɛɛ mɔ ko yoɔ nii asɛɛ lɛ, etsɔɔ akɛ, mɔ lɛ nyɛɔ ekwɛɔ nii kɛyaa shɔŋŋ. Enɛ hewɔ lɛ, enyɛɔ enaa nɔ hewɔ ni nɔ ko ba loo nɔ hewɔ ni mɔ ko wie nɔ ko loo efee nɔ ko. Kɛ́ wɔyoɔ nii asɛɛ lɛ, ebaaye ebua wɔ ni wɔhiɛ akã shi ni wɔnyɛ wɔtsu saji ahe nii jogbaŋŋ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ebaaye ebua wɔ ni ‘wɔkudɔ wɔlilɛi’ ni wɔle be ni esa akɛ wɔwie kɛ be ni esa akɛ ‘wɔfee diŋŋ.’ (Abɛi 10:19; Lala 4:4) Agbɛnɛ hu, ebaaye ebua wɔ ni wɔye wɔhe nɔ kɛ́ wɔmli fu, ni wɔkɛ sane ake. Kɛfata he lɛ, ebaaye ebua wɔ ni wɔbo ŋaawoo toi ni wɔkpɛlɛ tsɔsemɔ. (Abɛi 19:20) Kɛ́ wɔhã su kpakpa nɛɛ kudɔ wɔwiemɔ kɛ wɔnifeemɔ lɛ, wɔfeŋ wɔnii kɛkɛ, ekɔɔɔ he eko bɔ ni shihilɛ ni wɔkɛkpe lɛ yɔɔ dɔlɛ loo mlila hã. Enɛ baahã Yehowa aná wɔhe miishɛɛ, ni wɔ kɛ mɛi ni wɔkɛshãraa lɛ fɛɛ baaná he sɛɛ. Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaasusu Biblia mli saji etɛ ahe. Saji nɛɛ baaye abua wɔ ni wɔna bɔ ni sɛɛyoomɔ baanyɛ awa wɔ ni wɔba wɔhe shi, wɔye wɔmlifu nɔ, ni wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ.

BA OHE SHI

3. Namɔ ji Naaman?

3 Kɛ́ wɔmiitao wɔhiɛ akã shi ni wɔtsu saji ahe nii jogbaŋŋ lɛ, esa akɛ wɔba wɔhe shi. (1 Pet. 5:5) Nɔ kome ni baaye abua wɔ ni wɔba wɔhe shi ji sɛɛyoomɔ. Mɛni hewɔ wɔkɛɔ nakai? Hã wɔkɛ Naaman sane lɛ atsɔɔ mli. Naaman hi maŋ ko ni atsɛɔ lɛ Siria lɛ nɔ, yɛ Israel kooyi, ni lɛ ji amɛsraafoi lɛ atatsɛ, ni abuɔ lɛ waa. Shi no mli lɛ, eeye hela ko ni naa wa waa, ni ji kpiti.—2 Maŋ. 5:1.

4. Te Naaman fee enii ehã tɛŋŋ yɛ nɔ ni Israel gbekɛ yoo fioo lɛ wie lɛ he?

4 No mli lɛ, Naaman ŋa lɛ yɛ Israel gbekɛ yoo fioo ko ni sɔmɔɔ lɛ. Be ko lɛ, gbekɛ yoo nɛɛ yakɛɛ lɛ akɛ gbalɔ ko yɛ Israel ni baanyɛ atsa ewu lɛ hela lɛ. (2 Maŋ. 5:​2, 3) Kulɛ, Naaman baanyɛ anu he akɛ sɛɛnamɔ bɛ nɔ ni gbekɛ yoo lɛ wieɔ lɛ he, ejaakɛ efee gbekɛ, ni agbɛnɛ hu tsulɔ ji lɛ, ni ejɛ Israelbii lɛ ni ji amɛhenyɛlɔi lɛ ateŋ. Shi efeee nakai. Esusu nɔ ni gbekɛ yoo lɛ wie lɛ he ni etsu nɔ ko yɛ he. Enɛ hãa wɔnaa akɛ ebaa ehe shi. Naaman yabi gbɛ yɛ Siria maŋtsɛ lɛ dɛŋ, ni etee Israel koni atsa lɛ.—2 Maŋ. 5:​4, 5.

5. Be ni Naaman yashɛ Israel lɛ te nibii tee lɛ tɛŋŋ?

5 Be ni Naaman yashɛ Israel lɛ, etee Maŋtsɛ Yehoram ŋɔɔ koni etsa lɛ. Shi Yehoram yasusu akɛ Siria maŋtsɛ lɛ etsu Naaman kɛba jɛmɛ koni ekɛwo lɛ béi. Be ni gbalɔ Elisha nu nɔ ni eba lɛ, ekɛɛ Yehoram koni ehã Naaman abana lɛ. (2 Maŋ. 5:​6-9) Naaman yasusu akɛ Elisha baaje kpo ekɛ lɛ abakpe ni ekɛ lɛ awie, shi eyabaaa lɛ nakai. Elisha diɛŋtsɛ ebanaaa lɛ; moŋ lɛ etsu ni ayakɛɛ Naaman nɔ ni efee koni ehela lɛ aya.—2 Maŋ. 5:10.

6. (a) Mɛni hewɔ no mli lɛ ewa kɛhã Naaman akɛ ekɛ nɔ ni Elisha tsulɔ lɛ kɛɛ lɛ lɛ baatsu nii lɛ? (b) Mɛɛ ŋaa Naaman tsuji lɛ wo lɛ? Ni mɛni jɛ mli kɛba? (2 Maŋtsɛmɛi 5:​13, 14)

6 Be ni tsulɔ lɛ kɛɛ Naaman nɔ ni esa akɛ efee ni ehela lɛ aya lɛ, Naaman “mli wo la” ni “etsɔ ehe ni etee kɛ mlifu.” (2 Maŋ. 5:​11, 12) Mɛni hewɔ emli fu lɛ? Ekolɛ eyanu he akɛ bɔ ni Elisha kɛ lɛ ye lɛ etsɔɔɔ bulɛ, ejaakɛ gbɔmɔ wulu ji lɛ. Kɛfata he lɛ, eeenyɛ efee akɛ, Naaman nu he akɛ Elisha ebuuu amɛmaŋ lɛ. No hewɔ lɛ, kulɛ ekɛ ekpiti lɛ miiku esɛɛ kɛmiiya emaŋ. Shi etsuji lɛ kpa lɛ fai ni etsake ejwɛŋmɔ, ejaakɛ amɛna akɛ Elisha miitao etsa lɛ lɛɛlɛŋ. Naaman ba ehe shi ni ekɛ gbɛtsɔɔmɔ ni Elisha kɛhã lɛ lɛ tsu nii, ni enɛ hã ekpiti lɛ tee!—Kanemɔ 2 Maŋtsɛmɛi 5:​13, 14.

7. Mɛni wɔkaseɔ yɛ Naaman sane lɛ mli? (Abɛi 22:4) (Kwɛmɔ mfonirii lɛ hu.)

7 Mɛni wɔkaseɔ yɛ Naaman sane lɛ mli? Naaman sane lɛ hãa wɔnaa akɛ, jeee be fɛɛ be bɔ ni wɔnuɔ he wɔhãa loo bɔ ni wɔnaa nii wɔhãa lɛ ja. No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔyaafee nɔ ko lɛ, esa akɛ wɔsusu he jogbaŋŋ, ni esaaa akɛ wɔdamɔɔ bɔ ni wɔnuɔ he wɔhãa lɛ nɔ wɔkpɛɔ wɔyiŋ. Kɛfata he lɛ, wɔna hu akɛ kɛ́ wɔyoɔ nii asɛɛ lɛ, wɔbaaba wɔhe shi. Mɛi ni baa amɛhe shi lɛ kpɛlɛɔ nɔ akɛ jeee nɔ fɛɛ nɔ amɛle, ni no hewɔ lɛ, bei komɛi lɛ, ehe baahia ni mɛi aye abua amɛ. Yehowa ji mɔ ni fe fɛɛ ni baanyɛ aye abua wɔ. No mli lɛ, Naaman jeee Yehowa tsulɔ, shi etsɔɔ akɛ eyoɔ nii asɛɛ, ejaakɛ eba ehe shi ebo Israel gbekɛ yoo fioo lɛ, lɛ diɛŋtsɛ etsuji lɛ, kɛ nɔ ni fe fɛɛ lɛ, Yehowa gbalɔ Elisha toi. Nɔ ni Elisha kɛɛ Naaman lɛ eyaŋɔɔɔ enaa, fɛɛ sɛɛ lɛ, eba ehe shi ni ebo toi ni no hã atsa ekpiti lɛ ahã lɛ. Kɛ́ wɔ hu wɔyoɔ nii asɛɛ lɛ, no lɛ kɛ́ mɔ ko jɛ Biblia lɛ mli ewo wɔ ŋaa ni eŋɔɔɔ wɔtoi naa, loo asafo lɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔ ko hã ni wɔnaaa naa jogbaŋŋ, loo wɔkɛ shihilɛ kroko ni tamɔ nakai kpe lɛ, wɔbaasusu nii ahe jogbaŋŋ koni wɔkawie nɔ ko loo wɔfee nɔ ko ni tsɔɔ akɛ wɔbaaa wɔhe shi.—Kanemɔ Abɛi 22:4.

Mfonirii: Nyɛmi nuu ko eto etsui shi eebo mɛi krokomɛi toi, ni no tsɔɔ akɛ eyoɔ nii asɛɛ. 1. Nyɛmi nuu ko ni eye lɛ onukpa lɛ ejɛ “Okɛ Ojwɛŋmɔ Ama Nikanemɔ Kɛ Nitsɔɔmɔ Nɔ” broshuɔ lɛ mli eewo lɛ ŋaa, ni eebo lɛ toi. 2. Nyɛmi yoo ko ni eda yɛ afii amli lɛ miikɛɛ lɛ nɔ ko yɛ gbɛjianɔ ni ato yɛ maŋ odaseyeli lɛ he, ni eebo lɛ toi. 3. Eekwɛ JW Broadcasting nifeemɔ ko yɛ etablɛti lɛ nɔ, ni eebo nɔ ni awieɔ lɛ toi jogbaŋŋ.

Bɔ ni Naaman ba ehe shi ni ebo mɛi toi lɛ, nakai nɔŋŋ esa akɛ wɔba wɔhe shi ni wɔbo mɛi toi kɛ́ amɛwo wɔ ŋaa loo amɛkɛ sane ko bafɔ̃ wɔhiɛ, ni wɔbo asafo lɛ gbɛtsɔɔmɔi hu toi (Kwɛmɔ kuku 7)


TOO OTSUI SHI

8. Mɛɛ shihilɛi komɛi kɛ́ wɔkɛkpe lɛ ebaanyɛ ewa kɛhã wɔ akɛ wɔbaato wɔtsui shi?

8 Bei komɛi lɛ, wɔkɛ shihilɛi komɛi kpeɔ ni hãa wɔmli fuɔ. Shi kɛ́ wɔmɛ fioo ni wɔsusu nii ahe jogbaŋŋ lɛ, ebaaye ebua wɔ ni wɔto wɔtsui shi. Yɛ anɔkwale mli lɛ, enɛ feemɔ kãaa shi akɔɔɔ, titri lɛ, kɛ́ mɔ ko kɛ wɔ yeee jogbaŋŋ loo ekɛ wɔ wie bɔ ni esaaa. (Efe. 4:26) Hã wɔsusu bɔ ni David kɛ Abigail kɛ sɛɛyoomɔ tsu nii be ni amɛyaje shihilɛ ko ni tamɔ nakai lɛ mli lɛ he wɔkwɛ.

9. Te Nabal kɛ David ye ehã tɛŋŋ?

9 Feemɔ nɔ ni ba lɛ he mfoniri okwɛ: Saul nyiɛ David kɛ ehii lɛ asɛɛ ni amɛjo foi kɛtee Paran ŋa lɛ nɔ. (1 Sam. 25:1) Be ni amɛyɔɔ jɛmɛ lɛ, amɛbu nuu niiatsɛ kpanaa ko ni atsɛɔ lɛ Nabal lɛ abotiai kɛ egwantɛŋi lɛ ahe. (1 Sam. 25:​15, 16) No hewɔ lɛ, be ko be ni Nabal tsuji lɛ kuɔ egwantɛŋi lɛ ahetsɔi lɛ, David tsu ehii lɛ kɛtee eŋɔɔ koni amɛyabi lɛ ni ehã amɛ niyenii. Be ni amɛtee lɛ, amɛjɛ bulɛ mli amɛkɛ Nabal wie. (1 Sam. 25:​6-8) Shi bɔ ni Nabal fee enii ehã lɛ ehiii kwraa. Ejɛ hii lɛ kɛ David fɛɛ. Nɔ ni efee lɛ hãa wɔnaa akɛ, ehiɛ esɔɔɔ nɔ ni David kɛ ehii lɛ efee amɛhã lɛ lɛ.—1 Sam. 25:​10, 11.

10. Mɛni David kɛ Abigail fɛɛ fee ni hãa wɔnaa akɛ amɛyoɔ nii asɛɛ waa? (1 Samuel 25:​32, 33) (Kwɛmɔ mfoniri lɛ hu.)

10 Eji bo ni akɛ sane nɛɛ ye bo kulɛ, te obaanu he ohã tɛŋŋ? Ekã shi faŋŋ akɛ, omli baafu waa. No hewɔ lɛ, ebɛ naakpɛɛ akɛ David hu mli fu waa. Emli fu aahu akɛ kulɛ eetao egbe Nabal! (1 Sam. 25:​13, 21, 22) Anɔkwa, no mli lɛ enyiɛ gbɛ eeya koni eyagbe Nabal nɔŋŋ ni Abigail, ni ji Nabal ŋa ni hiɛ kã shi waa lɛ, yafo lɛ yɛ gbɛ lɛ nɔ. Mɛni tsirɛ Abigail ni efee nakai? Abigail yɔse akɛ, eyɛ mli akɛ David mli efu waa moŋ, shi gbɔmɔ kpakpa ji lɛ. No hewɔ lɛ, efee nɔ ni ebaanyɛ kɛye ebua lɛ ni etsui aba shi. Ekɛ niyenii pii bahã David, ni ejɛ heshibaa mli ewo lɛ ŋaa. (1 Sam. 25:​18, 23-31) Bɔ ni David fee enii ehã lɛ hãa wɔnaa akɛ, eyoɔ nii asɛɛ waa. Ebo Abigail toi, ejaakɛ eyɔse akɛ nɔ ni ekɛɔ lɛ lɛ ji nɔ ni Yehowa taoɔ ni efee. Enɛ hã David tsui he jɔ, ni eyashwieee lá shi.—Kanemɔ 1 Samuel 25:​32, 33.

Abigail ekula shi eekpa David fai, ni David miibo lɛ toi jogbaŋŋ. David hii lɛ damɔ esɛɛgbɛ amɛmiikwɛ nɔ ni yaa nɔ lɛ. Abigail tsuji lɛ hu damɔ esɛɛ, ni amɛhiɛ nikeenii pii.

David kɛ Abigail fɛɛ tsɔɔ akɛ amɛyoɔ nii asɛɛ, ni enɛ hã amɛnyɛ amɛtsu naagba wulu ko he nii yɛ toiŋjɔlɛ mli (Kwɛmɔ kuku 10)


11. Kɛ́ mɔ ko fee wɔ nɔ ko ni edɔ wɔ waa lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ sɛɛyoomɔ baaye abua wɔ ni wɔto wɔtsui shi? (Abɛi 19:11)

11 Mɛni wɔkaseɔ yɛ David kɛ Abigail sane lɛ mli? Kɛ́ mɔ ko fee wɔ nii ni edɔ wɔ waa ni wɔsane ja po lɛ, sɛɛyoomɔ baaye abua wɔ ni wɔto wɔtsui shi. Kɛ́ wɔyoɔ nii asɛɛ lɛ, wɔbaasusu nɔ ni baajɛ nɔ ni wɔyaawie loo nɔ ni wɔyaafee lɛ mli kɛba lɛ he. (Kanemɔ Abɛi 19:11.) Be ni Abigail hã David na akɛ nɔ ni eyaafee lɛ esaaa Yehowa hiɛ lɛ, no ye ebua David ni etsui he jɔ. Kɛ́ mɔ ko loo nɔ ko hã omli fu lɛ, kwɛmɔ jogbaŋŋ ni okafee nɔ ko ni nilee bɛ mli. (Yak. 1:19) Sɔlemɔ ohã Yehowa ni eye ebua bo. Agbɛnɛ hu, hemɔ be kɛtao nii amli koni ona esusumɔ yɛ sane lɛ he. Enɛ baanyɛ aye abua bo ni oto otsui shi.

12. Mɛɛ gbɛ nɔ mɛi krokomɛi baanyɛ aye abua wɔ ni wɔsusu nii ahe jogbaŋŋ ni wɔto wɔtsui shi?

12 Bɔ ni Yehowa tsɔ Abigail nɔ eye ebua David ni esusu nii ahe jogbaŋŋ lɛ, nakai nɔŋŋ ebaanyɛ etsɔ mɛi krokomɛi anɔ eye ebua wɔ ni wɔsusu nii ahe jogbaŋŋ. Kɛ́ sane ko ba ni ona akɛ omli efu waa lɛ, okɛ nyɛmi ko ni eda yɛ mumɔŋ lɛ agba sane ni eye ebua bo ni ona Yehowa susumɔ yɛ sane lɛ he. (Abɛi 12:15; 20:18) Kɛ́ bo hu ni ababi lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ ni ofee onii tamɔ Abigail. Kwɛmɔ akɛ, mɛɛ gbɛ nɔ obaanyɛ oye obua mɔ lɛ ni esusu nii ahe jogbaŋŋ koni ena Yehowa susumɔ yɛ sane lɛ he. Yehowa baaye ebua bo ni oná wiemɔi ni sa ni okɛye obua lɛ.

OKƐ OHIƐ AFƆ̃ YEHOWA NƆ, NI KAASHE NƆ KO NƆ KO GBEYEI

13. Kɛ́ wɔkɛ shihilɛ ko kpe ni hã wɔshe gbeyei lɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔfee?

13 Bei komɛi lɛ, wɔkɛ shihilɛi komɛi kpeɔ ni hãa wɔsheɔ gbeyei waa. Shi kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, wɔbaanyɛ wɔsusu bɔ ni Yehowa yɔɔ hewalɛ fe mɔ fɛɛ mɔ lɛ he, ni no baaye abua wɔ ni wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ enɔ. (Lala 27:1) Yehowa baanyɛ eye ebua wɔ yɛ shihilɛ fɛɛ shihilɛ ni wɔkɛbaakpe lɛ mli, kɛ́ etamɔ nɔ ni hiɛnɔkamɔ ko kwraa bɛ po. Nakai eba lɛ yɛ gbalɔ Yona gbɛfaŋ. Eji mɔ ko ni sumɔɔ Yehowa waa. Shi be ko be ni Yehowa hã lɛ nitsumɔ ko ni wa waa lɛ, eshe gbeyei.

14. Mɛni hewɔ Yona jo nitsumɔ ni Yehowa kɛhã lɛ lɛ naa foi lɛ?

14 Yehowa kɛɛ Yona akɛ, eya Asiriabii amaŋ ni ji Ninive lɛ mli ni eyakɛɛ mɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ akɛ Yehowa baakpãtã amɛhiɛ. (Yona 1:​1, 2) Nitsumɔ nɛɛ wa waa. Ani ole nɔ hewɔ? Kɛ́ ootswa nantu kɛjɛ Israel kɛmiiya Ninive lɛ, ebaahe bo aaafee nyɔŋ kome dani obaayashɛ. Agbɛnɛ hu, Asiriabii lɛ ayitsoŋ wa waa. Anɔkwa, amɛyitsoŋ wa aahu akɛ, abale Ninive akɛ “maŋ ni shwieɔ lá shi.” (Nah. 3:​1, 7) No hewɔ lɛ, eji bo ni Yehowa kɛɛ bo akɛ oyashiɛ ohã amɛ kulɛ, te obaanu he ohã tɛŋŋ? Yona nu he akɛ nitsumɔ lɛ baawa tsɔ, no hewɔ lɛ, ejo foi.—Yona 1:3.

15. Mɛni hã Yona he eye waa akɛ Yehowa baanyɛ ebu ehe? (Yona 2:​6-9)

15 Yona yakwɔ lɛlɛ ko ni miiya he ko ni kɛ Ninive teŋ jekɛ waa. Kɛ́ obaakai lɛ, amlakui lɛ awala yaje oshãra mli ni no hewɔ lɛ amɛshɛ Yona amɛwo ŋshɔ lɛ mli. Shi Yehowa tsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ ehere eyiwala, ni enɛ hã ena akɛ, Yehowa yɛ hewalɛ waa. (Yona 1:​15, 17) Nɔ ni Yona kase lɛ ye ebua lɛ ni ena akɛ, esaaa akɛ esheɔ gbeyei akɛ ebaaya Ninive ni eyatsu nitsumɔ ni Yehowa kɛwo edɛŋ lɛ, ejaakɛ Yehowa baanyɛ ebu ehe. (Kanemɔ Yona 2:​6-9.) No hewɔ lɛ, be ni Yehowa saa etsu lɛ Ninive ekoŋŋ lɛ, etee oya. Be ni etee lɛ, Ninivebii lɛ bo sane ni eshiɛ lɛ toi, ni ahere amɛyiwala.—Yona 3:5.

16. Kɛ́ wɔyoɔ nii asɛɛ tamɔ Yona lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ no baaye abua wɔ ni wɔkashe gbeyei? (Abɛi 29:25) (Kwɛmɔ mfonirii lɛ hu.)

16 Mɛni wɔkaseɔ yɛ Yona sane lɛ mli? Yona sane lɛ hãa wɔnaa akɛ, kɛ́ wɔyoɔ nii asɛɛ lɛ, wɔhãŋ nɔ ko nɔ ko loo mɔ ko mɔ ko awo wɔhe gbeyei ni wɔkpa Yehowa sɔɔmɔ loo wɔgbo enɔ toi. (Kanemɔ Abɛi 29:25.) Be ni Yona susu nibii amli ni etsɔmɔ kɛ bɔ ni Yehowa eye ebua lɛ lɛ he lɛ, ena akɛ, esaaa akɛ esheɔ nɔ ni baanyɛ aba enɔ yɛ Ninive lɛ gbeyei. Wɔ hu kɛ́ wɔsusu bɔ ni Yehowa eye ebua wɔ ni ebu wɔhe be ko ni eho lɛ he lɛ, no baaye abua wɔ ni wɔkashe nibii ni baanyɛ aba wɔnɔ wɔsɛɛ lɛ gbeyei. Agbɛnɛ hu, nyɛmimɛi pii egba niiashikpamɔi ni tsɔɔ bɔ ni Yehowa ye ebua amɛ be ni ahã amɛ nitsumɔ ko ni wa waa loo amɛyaje shihilɛ ko ni yɔɔ gbeyei lɛ mli. Kɛ́ wɔhe be wɔsusu amɛniiashikpamɔi lɛ ahe lɛ, no hu baaye abua wɔ. (Heb. 13:6) No hewɔ lɛ, nyɛhãa wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃a Yehowa nɔ yɛ nɔ fɛɛ nɔ mli. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, ebaahã ana akɛ wɔyoɔ nii asɛɛ, ni mɛi krokomɛi hu baakase wɔ.

Mfonirii: 1. Gbalɔ Yona yaabote Ninive maŋ lɛ mli. 2. Nyɛmi nuu oblanyo ko nyiɛ amɛskul lɛ mli, ni wɔmiina nibii pii ni Yehowa sumɔɔɔ yɛ jɛmɛ. Aŋmɔ aflaŋai ni hiɛ ‘rainbow’ kɔlai yɛ skul lɛ mli, ni tsɔɔ akɛ aŋmɛɔ gbɛ ni mɛi afee ‘gay’ yɛ jɛmɛ. Gbekɛ nuu ko hu miiwo gbekɛ nuu kroko ko he gbeyei, tsɛbelɛ efeko lɛ nɔ ko.

Yona sane lɛ hãa wɔnaa akɛ, kɛ́ wɔyoɔ nii asɛɛ lɛ, no baaye abua wɔ ni wɔfee nɔ ni Yehowa sumɔɔ kɛ́ wɔmiishe gbeyei po (Kwɛmɔ kuku 16)


YEHOWA BAANYƐ AYE ABUA WƆ NI WƆYOO NII ASƐƐ BE FƐƐ BE

17. Namɔ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔyoo nii asɛɛ waa?

17 Nikasemɔ nɛɛ ehã wɔna akɛ, kɛ́ wɔyoɔ nii asɛɛ ni wɔsusuɔ nii ahe jogbaŋŋ lɛ, no baaye abua wɔ ni wɔfee nɔ ni ja yɛ shihilɛ fɛɛ shihilɛ mli, kɛ́ efeemɔ wa waa po. Namɔ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔyoo nii asɛɛ waa? Yehowa ji mɔ ni fe fɛɛ ni baanyɛ aye abua wɔ ni wɔyoo nii asɛɛ, ni etsɔɔ e-Wiemɔ lɛ kɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ efeɔ nakai. (Neh. 9:20; Lala 32:8) Ŋaawoi pii yɛ e-Wiemɔ lɛ mli ni baanyɛ aye abua wɔ ni wɔkpɛ yiŋ kpakpai ni wɔye wɔhe nɔ. (Lala 119:​97-101) No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔhe be wɔkane e-Wiemɔ lɛ ni wɔjwɛŋ nɔ, ni agbɛnɛ hu, wɔbi lɛ ni edro wɔ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, ebaaye ebua wɔ ni wɔsusu shihilɛ fɛɛ shihilɛ ni wɔkɛbaakpe lɛ he jogbaŋŋ, ni wɔna bɔ ni Yehowa baasumɔ ni wɔtsu he nii wɔhã, ni wɔtsu he nii nakai.—Abɛi 21:​11, shn.

18. Mɛni otswa ofai shi akɛ obaafee be fɛɛ be?

18 Nyɛhãa wɔyaa nɔ wɔbia Yehowa ni edro wɔ sɛɛyoomɔ. (Lala 14:2) Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, wɔgbaŋ afãŋ kɛjeŋ “sɛɛyoomɔ gbɛ lɛ” nɔ kɔkɔɔkɔ. (Abɛi 21:16) Moŋ lɛ, be fɛɛ be, kɛ agbɛnɛ hu, yɛ shihilɛ fɛɛ shihilɛ mli lɛ, wɔbaatsɔɔ akɛ wɔyoɔ nii asɛɛ, ni no baahã ‘wɔye omanye’ yɛ nɔ fɛɛ nɔ ni wɔfeɔ lɛ mli.

MƐNI KƐ́ WƆFEE LƐ, EBAATSƆƆ AKƐ WƆYOƆ NII ASƐƐ TAMƆ . . .

  • Naaman?

  • David kɛ Abigail?

  • Yona?

LALA 42 Nyɔŋmɔ Tsulɔ Sɔlemɔ

    Ga Woji (1980-2026)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2026 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje