MAY 18-24, 2026
LALA 35 “Nyɛkwɛa Ní Nyɛna Nibii Ni He Hiaa Waa Lɛ”
Kaahã Nɔ Ko Nɔ Ko He Be Kɛ Hewalɛ Ni Okɛsɔmɔɔ Yehowa Lɛ
“Nyɛyaa nɔ nyɛyɔsea nɔ ni ji Yehowa suɔmɔnaa nii.”—EFE. 5:17.
NƆ NI WƆBAAKASE
Wɔbaana nɔ ni esa akɛ wɔfee koni nɔ ko nɔ ko akahe be kɛ hewalɛ ni wɔkɛsɔmɔɔ Yehowa lɛ.
1-2. Eyɛ mli akɛ wɔyɛ nibii pii ni he hiaa ni esa akɛ wɔfee moŋ, shi mɛni esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ ni wɔkafee?
ŊƆƆ lɛ akɛ, ohiɛ tsɔne ni onu ni ofoŋ lɛ miigbɛɛ. Mɛni obaafee? Eyɛ mli akɛ, ekolɛ mɔ ni tswaa bo lɛ miitao bo waa moŋ, shi yɛ nakai ŋmɛlɛtswaa lɛ mli lɛ, nɔ ni he hiaa fe fɛɛ ji ni obaahã ojwɛŋmɔ ahi gbɛ lɛ nɔ, aloo jeee nakai? Daa gbi lɛ, wɔkɛ shihilɛi ni tamɔ nɛkɛ kpeɔ. Ehe bahiaa ni wɔsusu nibii enyɔ ni he hiaa lɛ ahe ni wɔkwɛ akɛ, te nɔ ni he hiaa fe fɛɛ yɛ be pɔtɛɛ ko mli.
2 Daa gbi lɛ, wɔyɛ nibii pii ni he hiaa ni esa akɛ wɔfee. Shi wɔle akɛ, nibii ni wɔyɔɔ feemɔ lɛ ateŋ nɔ ni he hiaa fe fɛɛ ji nibii ni wɔfeɔ kɛjáa Yehowa lɛ.a (Mat. 6:33) No hewɔ lɛ, bɔ ni draivafoi kpakpai hãaa nɔ ko nɔ ko he ahia amɛ fe gbɛ lɛ nɔ ni amɛbaakwɛ jogbaŋŋ lɛ, nakai nɔŋŋ wɔ hu wɔhãaa nɔ ko nɔ ko he ahia wɔ fe Yehowa sɔɔmɔ lɛ.—Abɛi 4:25; Mat. 6:22.
3. Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli, ni mɛɛ gbɛ nɔ ebaaye ebua wɔ?
3 Wɔteŋ mɔ ko mɔ ko sumɔŋ ni ehã nɔ ko he ahia lɛ fe Yehowa sɔɔmɔ lɛ. Kɛ̃lɛ, nibii pii yɛ ni baanyɛ ahã eba lɛ nakai. (Luka 21:34-36) No hewɔ lɛ, yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaakwɛ (1) nibii komɛi ni baanyɛ ahe wɔbe kɛ wɔjwɛŋmɔ aahu akɛ, wɔnyɛŋ wɔjá Yehowa jogbaŋŋ, (2) nɔ ni ye ebua Yesu ni ekɛ ejwɛŋmɔ fɛɛ ma Yehowa sɔɔmɔ lɛ nɔ, kɛ (3) bɔ ni wɔbaafee wɔkase Yesu.
MƐƐ NIBII NƐKƐ BAANYƐ AHE WƆBE KƐ WƆJWƐŊMƆ FƐƐ?
4-6. Mɛɛ nibii nɛkɛ baanyɛ ahe wɔbe kɛ wɔjwɛŋmɔ fɛɛ?
4 Wɔ fɛɛ wɔyɛ nibii pii ni he hiaa ni wɔjwɛŋɔ he daa gbi. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ hela ko miigba wɔnaa lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ, wɔjwɛŋɔ he daa gbi. Agbɛnɛ hu, wɔjwɛŋɔ bɔ ni wɔbaafee wɔkwɛ wɔweku lɛ, kɛ bɔ ni wɔbaafee wɔkwɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔhe hu lɛ he. Nibii nɛɛ fɛɛ ahe miihia, ni ejeee tɔmɔ akɛ wɔbaajwɛŋ he. Shi kɛ́ wɔhã amɛhe wɔbe kɛ wɔjwɛŋmɔ fɛɛ lɛ, wɔnáŋ be kɛ hewalɛ ni wɔkɛjá Yehowa jogbaŋŋ.
5 Kɛfata he lɛ, wɔteŋ mɛi pii yɛ ni he ni wɔyɔɔ lɛ afeɔ basabasa yɛ jɛmɛ waa, loo nitsumɔ kpakpa ko bɛ, loo tsɛŋemɔ helai miigbɛ eeshwã oyayaayai yɛ jɛmɛ. (2 Tim. 3:1) Naagbai nɛɛ hu baanyɛ ahe wɔjwɛŋmɔ fɛɛ.
6 Ekolɛ, ole mɔ ko ni kɛ naagbai nɛɛ eko ekpe ni no ehã eshihilɛ fɛɛ efee basaa. Mɛi ni tamɔ nakai lɛ jwɛŋɔ waa ni amɛhaoɔ, ni enɛ bɛ naakpɛɛ, ejaakɛ Yehowa ebɔɔɔ adesai ni amɛkɛ naagbai kɛ haomɔi akpe daa. Mɛi komɛi po nuɔ he akɛ, nibii amli ni amɛtsɔmɔ lɛ hewɔ lɛ, amɛshihilɛ nyɛŋ ahi dɔŋŋ. No hewɔ lɛ, amɛkɛ amɛbe fɛɛ jieɔ amɛhiɛtserɛ ni amɛshwɛɔ amɛhiɛ koni amɛkɛjie amɛjwɛŋmɔ kɛje amɛnaagbai lɛ anɔ. Ani bei komɛi lɛ, bo hu onuɔ he akɛ ofee nakai? Kulɛ, Yesu hu baanyɛ ahã nibii komɛi ahe ebe kɛ ejwɛŋmɔ fɛɛ, shi efeee nakai. Hã wɔkwɛ nɔ ni ye ebua lɛ, kɛ bɔ ni wɔbaafee wɔkase lɛ.
MƐNI YE EBUA YESU NI EKƐ EJWƐŊMƆ FƐƐ MA YEHOWA SƆƆMƆ LƐ NƆ?
7. Mɛɛ nibii kulɛ ebaanyɛ ehã ewa kɛhã Yesu akɛ ebaasɔmɔ Yehowa jogbaŋŋ?
7 Kulɛ, nibii pii baanyɛ ahe Yesu be kɛ ejwɛŋmɔ fɛɛ ni ehã ewa kɛhã lɛ akɛ ebaasɔmɔ Yehowa jogbaŋŋ. Nibii nɛɛ ekomɛi ji pɔlitis kɛ naagbai ni mɛi kɛkpeɔ yɛ shihilɛ mli. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ Yesu beiaŋ lɛ, mɛi pii miiye ohia, ni hela miigba mɛi pii hu anaa. (Mat. 14:14; Mar. 14:7) Agbɛnɛ hu, Romabii lɛ kɛ Yudafoi lɛ nɔŋŋ ateŋ mɛi komɛi hãaa maŋbii lɛ ahe ajɔ amɛ kwraa. Be ko be ni mɛi komɛi na akɛ Yesu feɔ naakpɛɛ nii lɛ, amɛka akɛ amɛbaawó lɛ maŋtsɛ. (Yoh. 6:14, 15) Satan hu ka Yesu. Ekɛɛ lɛ akɛ ekɛ je lɛŋ nɔyelii lɛ fɛɛ baahã lɛ. Kulɛ, Yesu baanyɛ anu he akɛ, kɛ́ ebatsɔ je lɛ nɔyelɔ lɛ, ebaahi waa. (Mat. 4:8, 9) Be ko be ni Yesu miigba ekaselɔi lɛ nibii amli ni ebaatsɔ lɛ, Petro kɛɛ lɛ akɛ, “Nuŋtsɔ, kaatsɛ efɔŋ ohã ohe.” (Mat. 16:21, 22) Eji Yesu bo Petro toi kulɛ, ebaafee nɔ ni baahã ehe ajɔ lɛ, ni egbeŋ nitsumɔ ni Yehowa kɛwo edɛŋ lɛ naa.
8. Mɛni Yesu fee ni ye ebua lɛ koni ekahã nɔ ko nɔ ko he hia lɛ fe Yehowa sɔɔmɔ lɛ?
8 Mɛni Yesu fee ni ye ebua lɛ ni ehãaa nɔ ko nɔ ko he ahia lɛ fe Yehowa sɔɔmɔ? Naa nibii etɛ ni efee. Klɛŋklɛŋ lɛ, ehã esusumɔ yɛ saji ahe lɛ kɛ Yehowa nɔ lɛ kpã gbee. (Yoh. 8:28; 14:9) Nɔ ni ji enyɔ lɛ, ekɛ ebe fɛɛ shiɛ ni etsɔɔ mɛi nii. (Mat. 9:35) Nɔ ni ji etɛ lɛ, ehã ehi ejwɛŋmɔ mli akɛ, nɔ ni he hiaa fe fɛɛ yɛ eshihilɛ mli ji, ni ebaafee Yehowa suɔmɔnaa nii. (Yoh. 4:34) Nibii nɛɛ ni Yesu fee lɛ hewɔ lɛ, be ni Satan ka lɛ lɛ, enine shɛɛɛ enɔ. Agbɛnɛ hu, be ni Petro kɛɛ lɛ akɛ ekatsɛ efɔŋ ehã ehe lɛ, ebooo lɛ toi, ejaakɛ ele akɛ, eyɛ mli akɛ Petro ehiɛɛɛ ehe jwɛŋmɔ fɔŋ moŋ, shi ŋaa ni ewoɔ lɛ lɛ waŋ lɛ ni esɔmɔ Yehowa jogbaŋŋ. (Mat. 4:10; 16:23) Yesu kɛ ejwɛŋmɔ ma nitsumɔ ni Nyɔŋmɔ kɛwo edɛŋ lɛ nɔ, ni ehãaa mɛi awiemɔ, amɛnifeemɔ, loo susumɔ ni amɛhiɛ yɛ ehe lɛ awo enajiaŋ. Ekolɛ esoro naagbai ni wɔkɛkpeɔ lɛ yɛ Yesu nɔ lɛ he, shi kɛ́ wɔkase lɛ lɛ, no baaye abua wɔ ni wɔsɔmɔ Yehowa jogbaŋŋ, ni wɔkahã nɔ ko nɔ ko he hia wɔ fe esɔɔmɔ lɛ.
MƐNI BAAYE ABUA WƆ NI WƆKAHÃ NƆ KO NƆ KO HE HIA WƆ FE YEHOWA SƆƆMƆ LƐ?
9. Kɛ́ akɛɛ ‘wɔya nɔ wɔyɔse nɔ ni ji Yehowa suɔmɔnaa nii’ lɛ, te atsɔɔ tɛŋŋ? (Efesobii 5:17)
9 Hã osusumɔ kɛ Yehowa nɔ lɛ akpã gbee. Kɛ́ wɔhã wɔsusumɔ yɛ saji ahe lɛ kɛ Yehowa nɔ lɛ kpã gbee lɛ, ebaaye ebua wɔ ni ‘wɔya nɔ wɔyɔse nɔ ni ji Yehowa suɔmɔnaa nii.’ (Kanemɔ Efesobii 5:17.) Kɛ́ wɔkase Biblia lɛ ni wɔjwɛŋ nɔ lɛ, no baaye abua wɔ ni wɔnyɛ wɔna nɔ ni Yehowa miisumɔ ni wɔfee yɛ shihilɛ fɛɛ shihilɛ mli, kɛ́ awieko nakai shihilɛ lɛ he tɛ̃ɛ yɛ Biblia lɛ mli po. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Kɛ́ wɔkane Biblia lɛ, wɔbaale Yehowa susumɔ yɛ saji ahe, ni wɔbaaná he miishɛɛ akɛ wɔbaatsake wɔsusumɔ ni ekɛ enɔ lɛ akpã gbee.
10. Kɛ́ wɔmiitao ni wɔle Yehowa susumɔ yɛ saji ahe lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee?
10 Kɛ́ wɔkase Biblia lɛ ni wɔsusu bɔ ni Yehowa kɛ adesai yeɔ ehãa lɛ he lɛ, no baaye abua wɔ ni wɔle esusumɔ yɛ saji ahe. (Yer. 45:5) Kɛ́ wɔmiikane Biblia lɛ, wɔbaanyɛ wɔbi wɔhe saji tamɔ: ‘Mɛni enɛ tsɔɔ mi yɛ Yehowa he? Yɛ sane ni mikane nɛɛ naa lɛ, mɛni esa akɛ mafee koni susumɔ ni mihiɛ yɛ saji ahe lɛ kɛ Yehowa nɔ lɛ akpã gbee?’ Wɔle akɛ Yehowa le nii kwraa fe wɔ. (Yes. 55:9) No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔŋmɛ lɛ gbɛ ni etsɔɔ wɔ nii koni wɔnyɛ wɔfee nɔ ni esumɔɔ. (Lala 143:10) Agbɛnɛ hu, esa akɛ wɔsɔle daa ni eye ebua wɔ koni wɔnyɛ wɔhã wɔsusumɔ yɛ saji ahe lɛ kɛ enɔ lɛ akpã gbee.—1 Yoh. 5:14.
11. Mɛni Yehowa sumɔɔɔ ni wɔfeɔ?
11 Kɛ́ wɔsusumɔ yɛ saji ahe lɛ kɛ Yehowa nɔ lɛ kpãa gbee lɛ, wɔbaana akɛ esumɔɔɔ ni wɔhãa nɔ ko nɔ ko he hiaa wɔ fe esɔɔmɔ lɛ, ejaakɛ esumɔɔɔ ni naagbee lɛ batiɔ wɔ shi trukaa. (Mat. 24:44) Yehowa sumɔɔɔ ni wɔhaoɔ fe nine yɛ wɔnaagbai lɛ ahe. (Mat. 6:31, 32) No hewɔ lɛ, etsɔɔ wɔ nɔ ni wɔfee kɛ́ wɔna akɛ hela ko, nitsumɔ sane, shĩa naagbai, weku mli naagbai, loo naagbai krokomɛi miisu wɔtsui. Ekɛɛ wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ enɔ, ni ebaadro wɔ hiɛshikamɔ kɛ hewalɛ koni wɔnyɛ wɔdamɔ wɔnaagbai lɛ anaa.—Lala 55:22; Abɛi 3:5-7.
12. Mɛni ji nɔ kome ni baaye abua wɔ ni wɔkahao tsɔ yɛ naagbai ni yaa nɔ yɛ je lɛ mli lɛ ahe? (Mateo 5:3)
12 Okɛ obe pii asɔmɔ Yehowa. Nibii gbohii ni yaa nɔ yɛ je lɛ mli lɛ hãa wɔ fɛɛ wɔhaoɔ, shi nɔ ko bɛ ni wɔbaanyɛ wɔfee yɛ he. No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔkɛ wɔbe pii ajá Yehowa, ejaakɛ no baawa wɔ ni wɔkaye wɔtsui fe nine yɛ nibii ni yaa nɔ yɛ je lɛ mli lɛ ahe. Kɛ́ wɔfee nibii ni baahã wɔ kɛ Yehowa teŋ naanyobɔɔ lɛ mli awa lɛ, wɔbaaná miishɛɛ, ejaakɛ Yehowa bɔ wɔ ni wɔjá lɛ. (Kanemɔ Mateo 5:3.) Nibii nɛɛ ekomɛi ji, ni wɔbaakase Biblia lɛ, ni ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ, koni wɔle lɛ jogbaŋŋ, ni agbɛnɛ hu, wɔkɛ wɔhewalɛ fɛɛ asɔmɔ lɛ yɛ gbɛ fɛɛ gbɛ ni wɔbaanyɛ nɔ. Kɛ́ wɔfee nibii nɛɛ, Yehowa baaná miishɛɛ, ni ebaatsɔɔ hu akɛ wɔkɛ wɔbe miitsu nii jogbaŋŋ.—Abɛi 23:15.
13. Mɛni kɛ́ wɔfee lɛ, ebaatsɔɔ akɛ ‘wɔkɛ wɔbe miitsu nii jogbaŋŋ’?
13 Biblia lɛ woɔ wɔ hewalɛ ni ‘wɔkɛ wɔbe atsu nii jogbaŋŋ,’ ni wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaafee nakai. (Efe. 5:15, 16) Shi kɛ́ Biblia lɛ kɛɛ wɔkɛ wɔbe atsu nii jogbaŋŋ lɛ, te etsɔɔ tɛŋŋ? Ani nɔ pɛ ni etsɔɔ ji ni wɔto be ni wɔkɛtsuɔ wɔshĩa nii kɛ nibii krokomɛi ni tamɔ nakai lɛ ahe gbɛjianɔ jogbaŋŋ? Dabi. Moŋ lɛ, eetsɔɔ akɛ, wɔsusu bɔ ni wɔkɛ be ni eshwɛ dani naagbee lɛ baaba lɛ tsuɔ nii wɔhãa lɛ he jogbaŋŋ. No hewɔ lɛ, mɛni kɛ́ wɔfee lɛ, ebaatsɔɔ akɛ wɔkɛ wɔbe miitsu nii jogbaŋŋ? Kɛ́ wɔfite be pii yɛ TV, redio, kɛ Intanɛt lɛ nɔ ni wɔmiikwɛ nibii gbohii ni yaa nɔ yɛ je lɛ mli lɛ, ebaanyɛ ehã wɔhao, ni ekãa ni wɔkɛsɔmɔɔ Yehowa lɛ naa baaba shi. No hewɔ lɛ, ebaahi jogbaŋŋ akɛ wɔbaagbɔ be ni wɔyeɔ yɛ nibii ni tamɔ nɛkɛ lɛ ahe lɛ nɔ. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, nibii gbohii ni yaa nɔ yɛ je lɛ mli lɛ heŋ wɔjwɛŋmɔ fɛɛ, ni wɔbaaná be kɛ hewalɛ ni wɔkɛsɔmɔ Yehowa jogbaŋŋ. Nɔ kroko ni wɔbaanyɛ wɔfee ji, ni wɔbaasusu bɔ ni wɔbaafee wɔtsu babaoo yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli lɛ he. Gbɛ kome ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔtsu babaoo ji, ni wɔbaafee sɛɛkuu-kɛsaramɔi pii. Wɔle hu akɛ, esa akɛ wɔŋɔ hegbɛ fɛɛ hegbɛ ni wɔbaaná lɛ kɛye wɔbua mɛi koni ‘amɛná anɔkwale lɛ he nilee krɔŋŋ lɛ’ ni ‘ahere amɛ yiwala.’—1 Tim. 2:4.
14. Kɛ́ wɔkɛ wɔbe pii sɔmɔ Yehowa lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaaná he sɛɛ? (Kwɛmɔ mfoniri lɛ hu.)
14 Kɛ́ wɔkɛ wɔbe pii sɔmɔ Yehowa lɛ, no baaye abua wɔ ni wɔhiɛ akakpa nɔ hewɔ ni nibii gbohii pii yaa nɔ yɛ je lɛ mli lɛ nɔ. Kɛ́ wɔna ni aafee basabasa yɛ heihei, mɛi pii miiye ohia, ni tsɛŋemɔ helai miimɔmɔ mɛi pii lɛ, wɔyeee wɔtsui fe nine yɛ he, ejaakɛ wɔle akɛ, Biblia lɛ egba akɛ nibii nɛɛ fɛɛ baaba. Moŋ lɛ, ehãa hemɔkɛyeli ni wɔyɔɔ akɛ, etsɛŋ, Yehowa baafo nibii nɛɛ fɛɛ sɛɛ, ni ekɛ jeŋ hee lɛ baaba lɛ mli waa. Enɛ hewɔ lɛ, wɔsheee gbeyei, moŋ lɛ, wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ɔ Yehowa nɔ akɛ ebaaye ebua wɔ.—Lala 16:8; 112:1, 6-8.
Esa akɛ wɔtsu babaoo yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli, ekɔɔɔ he eko nibii gbohii ni yaa nɔ yɛ je lɛ mli (Kwɛmɔ kuku 14)b
15. Yɛ nɔ ni awie yɛ 1 Petro 4:7 lɛ naa lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee? Ni mɛni hewɔ?
15 Ohiɛ akakpa nɔ ni he hiaa fe fɛɛ yɛ shihilɛ mli lɛ nɔ. Ŋmɛnɛ lɛ, mɛi pii jwɛŋŋ je lɛ naagbee lɛ he, ejaakɛ shwɛmɔ kɛ hiɛtserɛjiemɔ ehe amɛjwɛŋmɔ fɛɛ. Naagba bɛ he akɛ wɔbaajie wɔhiɛtserɛ, shi kɛ́ wɔsumɔɔɔ ni wɔtsɔmɔɔ tamɔ mɛi ni yɔɔ je lɛ mli lɛ, esa akɛ wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ato he. (Kanemɔ 1 Petro 4:7.) Mɛni enɛ biɔ ni wɔfee? Nɔ kome ni ebiɔ ni wɔfee ji, ni wɔsusu nii ahe jogbaŋŋ koni wɔnyɛ wɔkpɛ yiŋ kpakpai yɛ hiɛtserɛjiemɔ he, ni agbɛnɛ hu, wɔkafite wɔbe kɛ wɔhewalɛ pii yɛ he. Kɛ́ wɔkpɛ yiŋ kpakpai yɛ hiɛtserɛjiemɔ he lɛ, no baatsɔɔ akɛ wɔsusumɔ yɛ hiɛtserɛjiemɔ he lɛ kɛ Yehowa nɔ lɛ kpãa gbee, ni wɔle nɔ ni he hiaa fe fɛɛ yɛ shihilɛ mli.—2 Tim. 1:7.
16. Gbi gbɛkɛ ni enɔ jetsɛremɔ lɛ abaagbe Yesu lɛ, mɛni efee? Ni mɛni hewɔ?
16 Yesu hãaa nɔ ko nɔ ko he ahia lɛ fe ni ebaaye Yehowa anɔkwa ni egbe nitsumɔ ni ekɛwo edɛŋ lɛ naa. Nɔ ni efee gbi gbɛkɛ ni enɔ jetsɛremɔ lɛ abaagbe lɛ lɛ po hãa wɔnaa nakai. Nakai gbɛkɛ lɛ, eshi kpe ni esɔle waa ni Yehowa aye abua lɛ. Shi ekaselɔi lɛ wɔ amɛshi lɛ, moŋ fe ni amɛkɛ lɛ baashi kpe ni amɛsɔle, ejaakɛ “awerɛhoyeli ehã etɔ amɛ bliboo.”—Luka 22:39-46; Yoh. 19:30.
17. Mɛni hewɔ mɛi pii yaa Intanɛt lɛ nɔ? Shi kɛ́ wɔkwɛɛɛ ni ahi lɛ, mɛni baaba? (Kwɛmɔ mfoniri lɛ hu.)
17 Nibii ni yaa nɔ yɛ naagbee gbii nɛɛ amli lɛ hãa wɔ hu wɔhaoɔ, ni bei komɛi lɛ, wɔnuɔ he akɛ, agbɛnɛ lɛ, etɔ wɔ ni wɔnyɛɛɛ dɔŋŋ. Mɛi pii yɛ ni kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, amɛyaa Intanɛt lɛ nɔ amɛyakwɛɔ nibii ni mɛi kɛwo nɔ lɛ koni amɛkɛjie amɛjwɛŋmɔ kɛje nibii ni haoɔ amɛ lɛ anɔ. Mɛi komɛi hu yaa Intanɛt lɛ nɔ ni amɛkɛ amɛnanemɛi kɛ amɛwekumɛi yagbaa sane, ni amɛsɛndiɔ amɛ mfonirii kɛ nibii krokomɛi ni tamɔ nakai. Shi kɛ́ wɔkwɛɛɛ ni ahi lɛ, wɔbaafite wɔbe fɛɛ yɛ Intanɛt lɛ nɔ, ni be ni wɔbaagbe naa lɛ, etɔ wɔ bliboo. Bɔ ni afee ni ekaba lɛ nakai lɛ, wɔbaanyɛ wɔbi wɔhe akɛ, ‘Ani nibii ni mikwɛɔ kɛ nibii ni mifeɔ yɛ Intanɛt lɛ nɔ lɛ miiye eebua mi, aloo eejie mijwɛŋmɔ kɛmiije nibii ni he hiaa waa lɛ anɔ?’
Esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ koni Intanɛt lɛ, hiɛtserɛjiemɔ, kɛ nibii krokomɛi ni tamɔ nakai lɛ akahe wɔbe kɛ wɔjwɛŋmɔ fɛɛ (Kwɛmɔ kuku 17)
18. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ jogbaŋŋ yɛ nibii ni wɔkɛjieɔ wɔhiɛtserɛ lɛ ahe?
18 Bei komɛi lɛ, wɔtswaa gemi, loo wɔkwɛɔ sinii yɛ TV loo Intanɛt lɛ nɔ koni wɔkɛjie wɔhiɛtserɛ ni wɔkɛjɔɔ wɔjwɛŋmɔ he, ni naagba bɛ he akɛ wɔbaafee nakai. Shi esa akɛ wɔhã ehi wɔjwɛŋmɔ mli akɛ, jeee gemi fɛɛ gemi, loo nɔ fɛɛ nɔ ni ajieɔ yɛ TV loo Intanɛt lɛ nɔ lɛ, hi hã wɔ. Agbɛnɛ hu, esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ ni nibii nɛɛ akahe wɔbe fɛɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, bei komɛi lɛ kɛ́ ookwɛ vidio yɛ Intanɛt lɛ nɔ ni eba naagbee nɔŋŋ lɛ, obaana akɛ ekroko hu ejie ehiɛ kpo. Kɛ́ okwɛ no hu ogbe naa lɛ, ekroko baaba. Ohiɛ lɛ nakai ni be ni obaana lɛ, ookwɛ vidioi ni awuiyeli kɛ jeŋba sha yɔɔ mli. Nakai eba lɛ yɛ nyɛmi nuu ko ni yɔɔ Asia lɛ gbɛfaŋ. Be ko lɛ, etee Intanɛt lɛ nɔ ni ebɔi sinii komɛi ahe vidioi ni sɛɛ kɛlɛɛɛ lɛ kwɛmɔ. Kɛ́ ekwɛ ekome egbe naa nɔŋŋ lɛ, kɛkɛ lɛ, ahã lɛ ekroko hu ni ekwɛ. Ehiɛ lɛ nakai be ni ebaahɛle shi lɛ, eekwɛ vidioi ni jeŋba sha yɔɔ mli. Naagbee mli aahu lɛ, ebɔi ponografi kwɛmɔ. Miishɛɛ sane ji akɛ, asafoŋ onukpai lɛ kɛ enanemɛi komɛi ni sumɔɔ esane waa lɛ ye amɛbua lɛ ni ekpa. Ejie apps ni ekɛkwɛɔ vidioi lɛ kɛje efoŋ lɛ nɔ, ni efiteee be pii yɛ efoŋ lɛ nɔ dɔŋŋ. Nyɛmi nuu nɛɛ sane lɛ hãa wɔnaa nɔ hewɔ ni esa akɛ wɔhã wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ jogbaŋŋ yɛ nibii ni wɔkɛjieɔ wɔhiɛtserɛ kɛ be abɔ ni wɔfiteɔ yɛ he lɛ he.
19. Kɛ́ wɔhã hejɔɔmɔ kɛ shisharamɔ he wɔbe kɛ wɔjwɛŋmɔ fɛɛ lɛ, mɛni baaba?
19 Wɔteŋ mɛi komɛi hu sumɔɔ ni wɔyashara shi yɛ heihei loo ni wɔfee nibii krokomɛi tamɔ nakai ni wɔkɛtsake kɔɔyɔɔ lɛ mli. Anɔkwa, enɛ hi, ni eyeɔ ebuaa wɔ ni wɔnáa gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa. Shi kɛ́ wɔhã shisharamɔ kɛ hejɔɔmɔ he wɔbe fɛɛ lɛ, wɔnáŋ be ni fa bɔ ni sa ni wɔkɛfee nibii ni he hiaa waa lɛ. (Fip. 1:10) Wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ baakpɛ eyiŋ yɛ nɔ ni ebaafee kɛjɔɔ ehe kɛ be abɔ ni ekɛbaafee nakai lɛ he. Shi kɛ́ wɔmiikpɛ yiŋ yɛ saji nɛɛ ahe lɛ, esa akɛ wɔbi wɔhe akɛ: ‘Ani be abɔ ni miyeɔ yɛ hejɔɔmɔ kɛ shisharamɔ he lɛ hãa anaa akɛ mikɛ mibe miitsu nii jogbaŋŋ? Ani mitoɔ minibii ahe gbɛjianɔ bɔ ni baahã maná be ni fa bɔ ni sa ni mikɛtsu nibii ni he hiaa waa lɛ ahe nii? Ani manyɛ makɛɛ akɛ mifee klalo kɛhã “nibii fɛɛ anaagbee” lɛ?’
20. Kɛ́ wɔhãaa nɔ ko nɔ ko he ahia wɔ fe Yehowa sɔɔmɔ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaaná he sɛɛ?
20 Kɛ́ wɔhãaa nɔ ko nɔ ko he ahia wɔ fe Yehowa sɔɔmɔ lɛ, wɔ diɛŋtsɛ wɔbaaná he sɛɛ. (Yes. 48:17) Yehowa baaye abua wɔ ni wɔfi shi kɛ́ wɔkɛ naagbai kpe, wɔyeŋ wɔtsui tsɔ yɛ nibii gbohii ni yaa nɔ yɛ je lɛ mli lɛ ahe, ni wɔfiteŋ wɔbe fɛɛ yɛ hiɛtserɛjiemɔ he. No hewɔ lɛ, nyɛhãa wɔtswaa wɔfai shi akɛ, wɔbaahã wɔsusumɔ yɛ saji ahe lɛ kɛ Yehowa nɔ lɛ akpã gbee, wɔkɛ wɔbe pii baajá Yehowa, ni wɔbaahã wɔhiɛ ahi nɔ ni he hiaa fe fɛɛ yɛ wɔshihilɛ mli lɛ nɔ be fɛɛ be. Kɛ́ wɔfee nibii nɛɛ, ebaaye ebua wɔ ni wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ama Yehowa sɔɔmɔ lɛ nɔ, ni ‘wɔmɔ wala diɛŋtsɛ lɛ mli kpɛŋŋ.’—1 Tim. 6:19.
LALA 129 Wɔbaaya Nɔ Wɔfi Shi Shiŋŋ
a WIEMƆ NI ATSƆƆ MLI: Nibii ni wɔfeɔ kɛjáa Yehowa lɛ ekomɛi ji, wɔkaseɔ Biblia lɛ, wɔyaa asafoŋ kpeei, wɔfeɔ weku jamɔ, ni wɔyaa shiɛmɔ. Agbɛnɛ hu, kɛ́ aama asafo lɛ tsũ ko ni wɔyaye wɔbua, wɔyaye wɔbua nyɛmimɛi ni oshãra enina amɛ, wɔkura Maŋtsɛyeli Asa lɛ, wɔtsu nii yɛ kpeei ashishi, loo wɔyasɔmɔ yɛ Betel lɛ, no hu tsɔɔ akɛ wɔmiijá Yehowa.
b NƆ NI WƆNAA YƐ MFONIRI LƐ MLI: Nyɛmi nuu ko kɛ eŋa yeee amɛtsui tsɔ yɛ nibii gbohii ni yaa nɔ yɛ je lɛ mli lɛ ahe, moŋ lɛ, amɛkɛ ekãa miitsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ.