Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w97 12/1 bf. 4-8
  • Gbekɛbii ni Yɔɔ Wɔsɛɛ Be ni Yɔɔ Shweshweeshwe

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Gbekɛbii ni Yɔɔ Wɔsɛɛ Be ni Yɔɔ Shweshweeshwe
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1997
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • “Mɛi ni Hiɛ Yɔɔ La”
  • Yɛ Tutuamɔ Shishi
  • Nyɛtaoa, ni Nyɛaana
  • Nyɔŋmɔ Gbeyeishemɔ He Tsɔsemɔ kɛ Nyɔmɔwoo Baa
  • Taomɔ Shishitoo ni Yɔɔ Shweshweeshwe Kɛha Wɔsɛɛ
  • Oblahii Kɛ Oblayei—nyɛtiua Otii Ni Woɔ Nyɔŋmɔ Hiɛnyam Lɛ Asɛɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2007
  • Obalaŋtai​—Nyɛhaa Yehowa Tsui Anyɔa Emli
    Wɔ Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ—1993
  • Obalaŋtai Ni Yɔɔ Miishɛɛ Yɛ Yehowa Sɔɔmɔ Mli
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1990
  • Óblahiiaŋ loo Óblayeiaŋ ni Oooha EyeOmanye
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2001
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1997
w97 12/1 bf. 4-8

Gbekɛbii ni Yɔɔ Wɔsɛɛ Be ni Yɔɔ Shweshweeshwe

“EYƐ gbeyei kɛ dɔlɛ waa tamɔ [kabonaatoo he sane] ko baaji lɛ pɛpɛɛpɛ”—nakai ji bɔ ni kojolɔ ni kwɛ sane ko ni aye nyɛsɛɛ nɛɛ lɛ nɔ lɛ tsɔɔ efɔŋ ni afee lɛ mli eha. Gbekɛbii kpaanyɔ ni amɛye kɛjɛ afii 14 kɛyashi 18 wo yoo ko ni etee shisharamɔ yɛ London maŋtiase lɛ mli lɛ he ka, ni amɛto lɛ kabonaa shii abɔ, ni yɛ kɛɛmɔ ni ekɛɛ akɛ enyɛŋ esere fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛshɛ lɛ amɛfɔ̃ nujɔɔ ko ni bɛŋkɛ jɛmɛ lɛ mli. Belɛ shishinumɔ yɛ mli akɛ gbekɛbii lɛ ateŋ mɔ kome nyɛ kɛɛ akɛ hela mɔ lɛ beni ena TV nɔ amaniɛbɔɔ ni kɔɔ nɔ ni ebi nuu lɛ efee lɛ he lɛ.

Mɔbɔ sane ji akɛ, nɛkɛ nifeemɔ nɛɛ tsɔɔ nɔ ni yaa nɔ ŋmɛnɛ yɛ shihilɛ mli. Yiwalɛ nifeemɔ ebafee nɔ ni yaa nɔ, yɛ awuiyeli nifeemɔ mli, yɛ shia mli béi, loo wekui ateŋ nɔmɔi ni yaa nɔ yɛ Balkans lɛ, Afrika teŋgbɛ kɛ anaigbɛ, kɛ hei krokomɛi amli lɛ. Gbekɛbii daraa yɛ shihilɛi ni tamɔ nakai mli, loo amɛfɔɔ ehe saji numɔ. Belɛ, ebɛ naakpɛɛ akɛ gbɔmɛi pii etsɔmɔ mɛi ni sane wa, mɛi ní “edɔɔɔ mɔ he,” ni “nyɛɛɛ amɛkɔnɔ nɔ amɛye.”—2 Timoteo 3:3.

“Mɛi ni Hiɛ Yɔɔ La”

Beni Kristofonyo bɔfo Paulo ŋma ewolo ni ji enyɔ lɛ eyaha enaanyo nukpa Timoteo lɛ, no mli lɛ, Roma ji jeŋ hewalɛ ni yeɔ nɔ. Yiwalɛ kɛ awuiyeli nifeemɔ ji nɔ ni egbɛ eshwa Roma shwɛmɔhei lɛ. Shi kɛlɛ, Paulo bɔ kɔkɔ akɛ, wɔsɛɛ be “baajara akɛ aaatsu he nii.” (2 Timoteo 3:1, NW) Miishɛɛ sane ji akɛ, Hela wiemɔ ni tsɔɔ bei nɛɛ ashishi akɛ ‘ebaajara akɛ aaatsu he nii’ lɛ kɛ jwɛŋmɔ ni tsɔɔ ‘hiɛ ni yɔɔ la’ fata he. Sane ko ni ba, nɔ ni fe afii 30 kɛtsɔ hiɛ yɛ Yesu shikpɔŋ nɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ tsɔɔ nɔ ni hɔ awuiyeli ni tee nɔ yɛ ebei amli lɛ ekomɛi asɛɛ.

Etsɛko tsɔ ni Yesu kɛ lɛlɛ bakpeleke shi yɛ Galilea Ŋshɔ lɛ naa yɛ bokagbɛ. Beni eyi shi yɛ lɛlɛ lɛ mli lɛ, hii enyɔ kɛ lɛ bakpe. Amɛpuemɔ ni yɔɔ gbeyei kɛ bolɔmɔ lɛ tsɔɔ faŋŋ akɛ, nɔ ko miigba amɛnaa waa diɛŋtsɛ. “Amɛhiɛ ewo la tsɔ,” yɛ anɔkwale mli lɛ, daimonio yɛ amɛmli.a Nɔ ni amɛbolɔɔ amɛkɛɔ lɛ jɛ mumɔi fɔji ni kudɔɔ amɛ ni haa amɛfeɔ nibii fɔji lɛ aŋɔɔ. Hii lɛ bolɔ akɛ: “Mɛɛ sane wɔkɛo yɔɔ, bo Yesu, Nyɔŋmɔ bi lɛ? ani oba wɔhejaramɔwoo dani be lɛ ashɛ?” Mumɔi fɔji ni yɔɔ mɛi enyɔ lɛ amli lɛ le jogbaŋŋ akɛ Nyɔŋmɔ eto be jeeŋmɔ kɛha daimonioi lɛ akojomɔ. Enɛ baatsɔɔ amɛ naanɔ hiɛkpatamɔ. Shi dani nakai be lɛ aaashɛ lɛ, amɛkɛ nyɛmɔ ni amɛyɔɔ ni fe adesai anɔ lɛ baatsu nii koni amɛkɛ naagbai ni yeɔ mɔ awui aba. Yesu naakpɛɛ nifeemɔ ni ekɛfamɔ nakai daimonioi lɛ pɛ ha hii enyɔ lɛ ná hejɔlɛ.—Mateo 8:28-32; Yuda 6.

Kɛ gbɔmɛi ni yɔɔ ŋmɛnɛ, ni gbekɛbii hu fata he lɛ fee amɛ nii yɛ sɛkɛyeli gbɛ nɔ lɛ, ebaahi jogbaŋŋ akɛ wɔɔkai nakai nifeemɔ ni tee nɔ lɛ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ wɔkɛ oshara ni tamɔ nakai nɔŋŋ miikpe yɛ afii ohai 20 nɛɛ mli taakɛ Biblia lɛ naagbee wolo, ni ji Kpojiemɔ lɛ tsɔɔ mli lɛ: “Kpoo ha mɛi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ kɛ ŋshɔ hiɛ lɛ! ejaakɛ abonsam lɛ ekpeleke shi kɛba nyɛŋɔ, egri naakpa, ni ele akɛ be fioo kɛkɛ eyɔɔ.” (Kpojiemɔ 12:12) Ofainɛ, kadimɔ akɛ nɔ ni fata Satan shi ni aba nɛɛ he ji akɛ, “egri naakpa,” ejaakɛ ele akɛ be fioo kɛkɛ eyɔɔ.

Yɛ Tutuamɔ Shishi

Taakɛ átsi tã shii abɔ yɛ wolo nɛɛ baafai amli lɛ, 1914 afi lɛ mli ni akɛ Kristo Yesu ta maŋtsɛsɛi nɔ akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli ni yɔɔ ŋwɛi lɛ nɔ Maŋtsɛ. Amrɔ nɔŋŋ ni Yesu te shi ewo Satan, Nyɔŋmɔ henyɛlɔ ni fe fɛɛ lɛ. No hewɔ lɛ, ashwie Abonsam kɛ edaimonioi lɛ kɛjɛ ŋwɛi, ni amrɔ nɛɛ amɛgbala amɛjwɛŋmɔ kɛba shikpɔŋ lɛ nɔ. (Kpojiemɔ 12:7-9) Akɛni áfo husu awo hewalɛ ni enaa yɛ jeŋ fɛɛ nɔ lɛ he kwraa hewɔ lɛ, Satan “nyiɛ tamɔ jata ni huuɔ eetao mɔ ni eeemi.” (1 Petro 5:8) Namɛi enine shɛɔ amɛnɔ oya? Ani shishinumɔ bɛ mli akɛ ebaafee mɛi ni titri lɛ amɛbɛ shihilɛ kɛ adesai kɛ sharamɔ mli niiashikpamɔ lɛ? Enɛ hewɔ lɛ, gbekɛbii ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ ebafee mɛi ni Abonsam kɛ ehiɛ eka amɛ. Amɛtsɔɔ amɛ lalai kɛ hiɛtserɛjiemɔ sɛɛdii babaoo lɛ nɔ amɛyagbeɔ mɔ ni anaaa lɛ ni le ŋaa waa nɛɛ dɛŋ.—Efesobii 6:11, 12.

Kɛ gbekɛbii bɔ mɔdɛŋ ni amɛye omanye yɛ shihilɛ mli po lɛ, amɛnaa akɛ amɛkɛ gbɛtsii nii komɛi kpeɔ. Kɛjɛ Jeŋ Ta II lɛ naagbee kɛbaa nɛɛ, gbɔmɛi ni yɔɔ maji babaoo ni tsutsu lɛ amɛwuɔ ta lɛ amli lɛ ebɔ mɔdɛŋ koni amɛto amɛ weku lɛ najiaŋ kɛtsɔ shihilɛ kpakpa ni amɛkɛhaa amɛ lɛ nɔ. Heloonaa nibii babaoo namɔ, hejɔɔmɔ ni fa tsɔ, kɛ hiɛtserɛjiemɔ ebafee otii titri ni mamɔ gbɔmɛi ahiɛ. Nɔ ni ejɛ mli eba ji akɛ, mɛi pii epiŋ. Paulo bɔ Timoteo kɔkɔ akɛ: “Mɛi ni taoɔ nii pii ana lɛ gbeeɔ kaa kɛ tsɔne kɛ kwashiai akɔnɔi pii ni fiteɔ mɔ . . . lɛ amli. Ejaakɛ nibii fɔji fɛɛ ashishifa ji shika suɔmɔ, ni mɛi komɛi di sɛɛ ni . . . amɛkɛ piŋmɔi babaoo egbulɔ amɛhe lɛ.” (1 Timoteo 6:9, 10) Yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, wɔnaa gbɔmɛi ni yɔɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ heloonaa nii asɛɛdii shihilɛ nɛɛ mli lɛ akɛ amɛkɛ shika helɛtemɔ, shikanamɔ, kɛ henumɔŋ piŋmɔi egbulɔ amɛhe. Amɛteŋ mɛi komɛi ji gbekɛbii babaoo ni Nyɔŋmɔ henyɛlɔ ni fe fɛɛ lɛ nine shɛɔ amɛnɔ lɛ.

Shi kɛlɛ, miishɛɛ sane ji akɛ, sanekpakpa yɛ. Ni ekɔɔ gbekɛbii ni wɔsɛɛ shihilɛ ni yɔɔ shweshweeswhe kã amɛhiɛ lɛ ahe. Mɛɛ gbɛ nɔ enɛ baatsɔ aba?

Nyɛtaoa, ni Nyɛaana

Gbekɛbii pii yɛ ni amɛkɛ otii kpakpai emamɔ amɛhiɛ. Amɛkpoɔ sui gbohii ni afɔɔ namɔ yɛ onukpai ateŋ lɛ. Amɛtsiɔ amɛhe kɛjɛɔ jalɛ sane ni ayeee kɛ musuŋtsɔlɛ su ni bɛ, ni anaa yɛ maŋkwralɔi kɛ jarayelɔi ni taoɔ hegbɛ lɛ ahe lɛ he. Kɛ oji gbekɛ lɛ, ekolɛ nakai ji bɔ ni onuɔ he ohaa.

Bo lɛ susumɔ Cedric, ni ji obalanyo ko ni yeko afii nyɔŋmai enyɔ ni eniiashikpamɔ lɛ jeee nɔ ni yɔɔ sɔrɔto lɛ he okwɛ.b Beni eji gbekɛ fioo lɛ, esheɔ nibii babaoo gbeyei, ni gbele he gbeyeishemɔ hu fata he. Esusuɔ yiŋtoo ni yɔɔ wala sɛɛ lɛ he. Akɛni beni eye afii 15 lɛ, no mli lɛ enako esanebimɔi lɛ ahetoo lolo hewɔ lɛ, ekpa he susumɔ, ni ekɛ enanemɛi gbekɛbii krokomɛi ni hiɛ nakai jwɛŋmɔ lɛ akuu ko bɔi shihilɛ he susumɔ. Ekɛɛ akɛ: “Wɔshɛreɔ wii ni wɔtaa shi wɔgbaa sane ŋmɛlɛtswai abɔ. Oheɔ oyeɔ akɛ mɔ fɛɛ mɔ susuɔ nii ahe tamɔ bo nɔŋŋ, shi mɔ ko naaa hetooi lɛ.”

Taakɛ gbekɛbii pii ji lɛ, Cedric shweɔ nɔ ko ni baaha amɛna miishɛɛ. Tsofai fɔji ni ekɔlɔ lɛ haaa etsui anyɔ emli. Etsɛɛɛ ni ebɔi juu, ni ekɛ ehe wo tsofai fɔji ahɔɔmɔ mli. Kɛlɛ etee nɔ etao nibii hee ni baaha ena miishɛɛ. Ebɔi juu kɛ mɛi ni taoɔ nɔ ko ahe lɛ hamɔ. Etsɔɔ mli akɛ: “Miná nɔ ni mifee lɛ he miishɛɛ. Shi mikɔɔɔ nɔ ko kɛjɛɛɛ gbɔmɔ folo ko dɛŋ. Kɛ miyaju kar ko lɛ, mishiɔ ni nɔ ko fiteko yɛ he. Kɛ miyajwa nitsumɔhe ko lɛ, belɛ mifeɔ nakai yɛ hei ni mile akɛ amɛyɔɔ inshuɔrans lɛ. Eyeɔ ebua mi ni minaa naajiemɔ yɛ nɔ ni mifee lɛ hewɔ.” Taakɛ obaakpa gbɛ lɛ, Cedric yagbe naa yɛ tsuŋwoo mli.

Cedric kaiɔ akɛ: “Mark, ni ji naanyo gboklɛfonyo lɛ kɛ mi gba sane. Beni ena akɛ afee krɔɔs agbo yɛ mi nine he lɛ, ebi mi nɔ hewɔ ni miha afee. Esusu akɛ ehe yɛ sɛɛnamɔ kɛha mi yɛ jamɔ gbɛfaŋ.” Otsii fioo komɛi asɛɛ lɛ, Mark ha Cedric Obaanyɛ Ohi Shi Kɛya Naanɔ yɛ Paradeiso yɛ Shikpɔŋ Nɔc wolo lɛ eko. “ ‘Obaanyɛ Ohi Kɛya Naanɔ’—nakai wiemɔi fioo lɛ sa mitsui he amrɔ nɔŋŋ. No ji nɔ ko ni wɔwie he aahu, shi wɔnyɛko wɔna anɔkwalei ni yɔ mli lɛ kɔkɔɔkɔ.” Beni Cedric kɛ Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome ni basaraa lɛ yɛ tsuŋwoohe lɛ egba sane saŋŋ lɛ sɛɛ lɛ, ebayɔse akɛ enine baanyɛ ashɛ nɔ ni ediɔ sɛɛ lɛ nɔ—shi yɛ Nyɔŋmɔ gbɛ pɛ nɔ.

Cedric kɛɛ akɛ: “Ní mikɛ mi tsutsu nanemɛi lɛ kpa bɔɔ pɛ, ni mitee hiɛ oyayaayai.” Hiɛ ni etee yɛ saneshishinumɔ kɛ miishɛɛnamɔ mli lɛ eyafeee mlɛo. Ekɛɛ akɛ: “Miitsu he nii lolo. Ehe bahia koni makwɛ bɔ ni misusuɔ nii ahe mihaa lɛ jogbaŋŋ.” Hɛɛ, amrɔ nɛɛ Cedric eyɔse akɛ, hiɛ ni akɛfɔɔ mɔ diɛŋtsɛ susumɔ nɔ lɛ ji nɔ ni kɛ lɛ yawo Abonsam ŋaatsɔɔ mli lɛ, ni esusu akɛ ja ekɛ ehe ewo hiɛtserɛjiemɔ nitsumɔi amli dani enine baashɛ oti ni ma ehiɛ lɛ nɔ.

Miishɛɛ sane ji akɛ, Cedric eje tsuŋwoo mli jeeŋmɔ, ni eená ekɛ mɛi krokomɛi ni amɛnine eshɛ nɔ ni amɛtaoɔ lɛ nɔ lɛ kɛ naanyobɔɔ mli ŋɔɔmɔ. Amrɔ nɛɛ eji Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome ni ená hiɛnɔkamɔ ni amɛyɔɔ akɛ amɛaahi shi yɛ Paradeiso yɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ lɛ eko. Eekpa beni hewalɛ ni Satan náa yɛ mɛi anɔ yɛ gbɛi sɔrɔtoi fɛɛ nɔ lɛ hu baaba naagbee lɛ gbɛ.

Yɛ anɔkwale mli lɛ, jeee gbekɛbii tamɔ Cedric pɛ yɔɔ wɔsɛɛ shihilɛ ni yɔɔ shweshweeshwe; mɛi krokomɛi yɛ ni fɔlɔi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei etsɔse amɛ, ni amɛkɛ Biblia mli anɔkwale lɛ he suɔmɔ ewo amɛ mli.

Nyɔŋmɔ Gbeyeishemɔ He Tsɔsemɔ kɛ Nyɔmɔwoo Baa

Nilelɔ Maŋtsɛ Salomo ni hi shi yɛ blema lɛ ŋma akɛ: “Tsɔɔmɔ gbekɛ gbɛ ni sa akɛ etsɔ nɔ, ni kɛ egbɔ hu lɛ, ejeŋ nɔ.” (Abɛi 22:6) Enɛ efee anɔkwale yɛ gbekɛbii kpakpai pii ni kɛ faishitswaa ehala akɛ amɛaanyiɛ Biblia tɛi ni afolɔ ashwie shi lɛ sɛɛ lɛ agbɛfaŋ.

Sheila, Gordon, kɛ Sarah fee nakai. Amɛkaiɔ akɛ amɛ fɔlɔi haa toiboo ni esa akɛ afee aha Kristo famɔ akɛ ‘aya ni ayafee mɛi kaselɔi’ kɛtsɔ Maŋtsɛyeli sanekpakpa lɛ shiɛmɔ nɔ lɛ feɔ nɔ ni he hiaa waa. (Mateo 24:14; 28:19, 20) Shiela kaiɔ akɛ: “Mikɛ minyɛ fɔɔ wɔhe bimɔ yɛ yiŋkpɛi ni esa akɛ wɔfee lɛ fɛɛ mli akɛ, ‘Mɛɛ gbɛ nɔ ebaasa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he yɛ?’ ” Taakɛ ekɛɛ kɛfata he lɛ: “Yɛ susumɔ nɛɛ hewɔ lɛ, wɔkpooɔ nifeemɔi pii, shi kwɛ jɔɔmɔi ni wɔnaa!” Yɛ be mli ni Sheila kɛ enyɛ kɛ gbi lɛ mli be babaoo eyasara mɛi yɛ amɛ shiai amli ni amɛkɛ sanekpakpa lɛ eyaha amɛ sɛɛ po lɛ, amɛlaa kɛnyiɛɔ kɛyaa shia. Ekɛɔ akɛ: “Mimiishɛɛ lɛ yiɔ obɔ. Minuɔ he nakai lolo.”

Gordon kaiɔ Hɔɔ gbɛkɛ ni enaa he miishɛɛ lɛ. Gordon kɛɛ: “Afɔ̃ɔ mi nine kɛyaa asafoŋ onukpai lɛ ashiai, he ni wɔnyaa sanebimɔi kɛ sanegbaa he yɛ lɛ. Awoɔ wɔ hewalɛ koni wɔkai ŋmalɛi ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ, ni wɔwieɔ Ŋmalɛi ahe saji yɛ faŋŋ mli, wɔgbaa niiashikpamɔ ko ni aná yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ he sane, ni wɔkaseɔ bɔ ni Maŋtsɛyeli nitsumɔ lɛ yaa ehiɛ ehaa lɛ he nii. Enɛɛmɛi fɛɛ ye ebua mi ni mitswa shishitoo nɔ kpakpa mima shi, ni mina suɔmɔ miha Yehowa Nyɔŋmɔ.”

Sarah kaiɔ miishɛɛ ni enáa gbɛkɛnaashi beni eyasaraa Odasefoi lɛ. “Wɔfeɔ kutuu kɛyeɔ nii. Kɛkɛ lɛ, wɔkɛ saŋkutswaa kɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he lalai alamɔ gbeɔ saramɔ lɛ naa. Yɛ anɔkwale mli lɛ, lala yeɔ ebuaa wɔ waa diɛŋtsɛ, titri lɛ, yɛ skulyaa bei amli, ejaakɛ ehaa wɔfeɔ nii kutuu akɛ weku.”

Eji anɔkwale akɛ, jeee gbekɛbii fɛɛ ni taoɔ akɛ amɛsa Yehowa hiɛ lɛ yɔɔ weku shihilɛi kpakpai amli. Shi kɛlɛ, wekui krokomɛi ni ji Odasefoi ni amɛkɛ amɛ bɔɔ gbagbalii lɛ haa amɛfeɔ shweshweeshwe, ni amɛnuɔ he akɛ amɛhe hiaa.

Taomɔ Shishitoo ni Yɔɔ Shweshweeshwe Kɛha Wɔsɛɛ

Gbekɛbii ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ yɛ nɔ ni amɛbaahala. Amɛbaanyɛ amɛkɛ jeŋ fɔŋ nɛɛ ni ema eyi shi kɛmiiya hiɛkpatamɔ mli yɛ “amanehulu kpeteŋkpele” ni baa ni Yesu gba yɛ he efɔ shi lɛ aya lolo. Aloo taakɛ lalatsɛ Asaf ni mumɔ tsirɛ lɛ lɛ la lɛ, amɛbaanyɛ amɛkɛ “amɛhiɛ afɔ Nyɔŋmɔ nɔ, ni . . . amɛye ekitai lɛ anɔ.” Toiboo ni amɛaafee amɛha Nyɔŋmɔ lɛ baaha amɛtsi amɛhe ni amɛkatamɔ “yinɔbii kaniŋkajelɔi kɛ atuatselɔi lɛ, yinɔbii ni esaaa amɛtsui amɛtooo, ni amɛmumɔ kpɛtɛɛɛ Mawu he kpɛŋŋ lɛ.”—Mateo 24:21; Lala 78:6-8.

Obaana gbekɛbii pii ni obaasumɔ amɛsane waa yɛ Yehowa Odasefoi asafoi ni fe 80,000 ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ mli lɛ mli. Amɛkɛ Paulo ŋaawoo ni ekɛha obalanuu Timoteo akɛ ‘efee ejurɔ, ni etsɔ niiatsɛ yɛ ejurɔfeemɔ gbɛfaŋ, esumɔ nihamɔ, enine akpɔ, ebɔ jwɛtri eha ehe, ni efee shishitoo kpakpa kɛha be ni baaba lɛ,’ etsu nii. Ni nɔ ni ejɛ mli eba ji akɛ “amɛmɔ anɔkwa wala lɛ mli.” (1 Timoteo 6:18, 19) Taomɔ babaoo ni ole yɛ Kristofoi kpakpai nɛɛ ahe kɛtsɔ amɛkpee ni oooya lɛ nɔ. Kɛkɛ lɛ, bo hu obaanyɛ oná shweshweeshwe shihilɛ ni yɔɔ wɔsɛɛ lɛ he hiɛnɔkamɔ.

[Shishigbɛ niŋmai]

a Atsɔɔ Hela wiemɔ kome too lɛ nɔŋŋ ni akɛtsu nii yɛ Mateo 8:28 kɛ 2 Timoteo 3:1 lɛ shishi akɛ ‘hiɛ ewo la.’

b Atsake gbɛi lɛ.

c Mɛi ni fee ji Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]

Mumɔi fɔji hɔ hii ni hiɛ “ewo la tsɔ” ni Yesu tsa amɛ lɛ sɛɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 8]

Ní aaatswa “shishitoo kpakpa kɛha wɔsɛɛ be”

    Ga Woji (1980-2026)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2026 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje