Shihilɛ Hee Kɛha Wɔ Blematsɛmɛi Lɛ
ANI Nyɔŋmɔ Wiemɔ, ni ji Biblia lɛ tsɔɔ akɛ, mɔ fɛɛ mɔ hoɔ kɛkɛ kɛyatsaa shihilɛ nɔ yɛ mumɔi ashihilɛ he lɛ yɛ gbele sɛɛ? Dabi, etsɔɔɔ nakai. Biblia lɛ kɛ gbele sɛɛ wala he hiɛnɔkamɔ ko ni yɔɔ naakpɛɛ haa, shi jeee yɛ gbɛ ni mɛi pii susuɔ he lɛ nɔ.
Susumɔ nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ wɔ klɛŋklɛŋ blematsɛ, Adam, he lɛ he. Yehowa kɛ “shikpɔŋ sũ” shɔ̃ lɛ. (1 Mose 2:7) Adam na hegbɛ ni ekɛaahi shi kɛya naanɔ yɛ miishɛɛ mli yɛ shikpɔŋ nɔ. (1 Mose 2:16, 17) Shi, etse atua eshi e-Bɔlɔ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ, ni nɔ ni jɛ mli ba ji gbele.
Nɛgbɛ Adam tee beni egbo lɛ? Nyɔŋmɔ kɛɛ lɛ akɛ: “Oooku osɛɛ kɛaatee shikpɔŋ su mli, ejaakɛ emli ajieo kɛjɛ. Ejaakɛ su jio, ni su mli oooku osɛɛ kɛaatee.”—1 Mose 3:19.
Nɛgbɛ Adam yɔɔ beni Yehowa kɛ sũ ebɔko lɛ lɛ? Ebɛ he ko he ko. Ebɛ shihilɛ mli. No hewɔ lɛ, beni Yehowa kɛɛ Adam akɛ “oooku osɛɛ kɛaatee shikpɔŋ su mli” lɛ, nɔ ni ebaanyɛ etsɔɔ pɛ ji akɛ, Adam baatsɔ mɔ ni bɛ wala ekoŋŋ, tamɔ sũ. Adam ‘efooo mli’ kɛyaaa koni eyatsɔ blematsɛmɛi amumɔi aje lɛ atsɛ-shishitolɔ. Efooo mli kɛyaaa toiŋjɔlɛ shihilɛ mli yɛ ŋwɛi, ni asaŋ eyaaa naanɔ piŋmɔ he hu. Tsakemɔ pɛ ni efee ji, kɛjɛ wala mli kɛmiiya wala ni abɛ lɛ mli, kɛjɛ shihilɛ mli kɛmiiya shihilɛ ni abɛ lɛ mli.
Ni adesai ni eshwɛ lɛ hu? Ani Adam shwiei hu kpaa shihilɛ yɛ gbele mli? Biblia lɛ haa hetoo: “Amɛ fɛɛ [adesai kɛ kooloi fɛɛ] amɛyaa he kome. Amɛ fɛɛ amɛjɛ sũ mli, ni amɛ fɛɛ amɛtsɔɔ sũ ekoŋŋ.”—Jajelɔ 3:19, 20.
Shihilɛ Mli ni Gbohii lɛ Yɔɔ
Hɛɛ, gbohii lɛ bɛ wala mli, amɛnyɛɛɛ amɛnu nii, amɛna nii, amɛwie, loo amɛjwɛŋ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Shi hiɛkalɔi le akɛ amɛbaagboi; shi gbohii lɛ, amɛleee nɔ ko nɔ ko, . . . Amɛ suɔmɔ jio, amɛ nyɛɛ jio, amɛ awuŋayeli jio, fɛɛ eho etee jeeŋmɔ beebe.” Biblia lɛ kɛɔ hu akɛ: “Ejaakɛ nitsumɔ loo yiŋshwiemɔ loo nilee loo ŋaa ko bɛ gbohiiaje [Sheol] he ni oyaa lɛ.”—Jajelɔ 9:5, 6, 10.
No hewɔ lɛ taakɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ tsɔɔ lɛ, beni gbɔmɛi yɔɔ wala mli lɛ, amɛle gbele. Shi kɛ gbele ba lɛ, amɛleee nɔ ko nɔ ko. Amɛdamɔɔɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛ gbohii ahe, ni amɛmiikwɛ nɔ ni afeɔ gbonyo lɛ. Miishɛɛ loo piŋmɔ bɛ shihilɛ ni bɛ lɛ mli, ni asaŋ mlifilimɔ loo awerɛho hu bɛ. Mɛi ni egboi lɛ leee akɛ be miiho. Amɛyɛ shihilɛ ni aleee nɔ ko ni kwɔ fe wɔɔ fɛɛ wɔɔ mli.
Hiob, Nyɔŋmɔ tsulɔ ko ni hi shi yɛ blema bei amli lɛ, le akɛ gbɔmɛi eyaaa nɔ amɛhiii shi lolo yɛ gbele sɛɛ. Enu shishi hu akɛ, kɛ Nyɔŋmɔ kɛ ehe wooo mli lɛ, hiɛnɔkamɔ akɛ wɔɔba wala mli ekoŋŋ ehiŋ shi. Hiob kɛɛ: “Shi gbɔmɔ lɛ, kɛ egbo lɛ, ebele shi; ni adesa lɛ, kɛ eje mli lɛ, nɛgbɛ eyɔɔ? Nakai nɔŋŋ gbɔmɔ kaa shi ni eteee shi aahu.” (Hiob 14:10, 12) Eji anɔkwale akɛ Hiob kpaaa gbɛ akɛ kɛ egbo lɛ, ebaaya eyafata eblematsɛmɛi ahe yɛ mumɔi ajeŋ ko mli.
Gbohiiashitee Hiɛnɔkamɔ Lɛ
Akɛni hiɛkalɔi ehiii shi dɔŋŋ yɛ gbele mli hewɔ lɛ, sanebimɔ ni he hiaa waa lɛ ji nɔ ni Hiob tee lɛ shi, beni etee nɔ ebi akɛ: “Kɛji gbɔmɔ gbo lɛ, ani ehiɛ aaaka ekoŋŋ?” Hiob diɛŋtsɛ kɛ hetoo nɛɛ ha: “Kulɛ mitawuu gbii lɛ amli fɛɛ [yɛ gbonyobu lɛ mli] lɛ, makwɛ gbɛ kɛyashi beyinɔ ni mitsakemɔ lɛ aaaba! Kulɛ [Yehowa] oootsɛ́, ni mahereo nɔ; ni oootao onine naa nitsumɔ lɛ sɛɛgbɛ.”—Hiob 14:14, 15.
Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, eyɛ mli akɛ Hiob baafoŋ kɛya shihilɛ ni bɛ lɛ mli moŋ, shi Nyɔŋmɔ hiɛ kpaŋ enɔ. Hiob yɛ hemɔkɛyeli akɛ be baashɛ ni Yehowa Nyɔŋmɔ ‘baatsɛ’ lɛ kɛba wala mli kɛtsɔ gbohiiashitee nɔ.
Yesu Kristo, Nyɔŋmɔ Bi lɛ tsɔɔ akɛ, Hiob hiɛnɔkamɔ yɛ gbohiiashitee lɛ mli lɛ ji nɔ ni yɔɔ diɛŋtsɛ. Yesu tsɔɔ akɛ abaanyɛ atee gbohii lɛ ashi. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Kɛtsɔ efeemɔ nɔ! Ebɛ ni eeetee Hiob shi, shi beni Yesu yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ, etee yoo okulafo ko ni jɛ Nain maŋ lɛ mli lɛ binuu shi. Yesu tee nuu ko ni atsɛɔ lɛ Yairo lɛ biyoo ni eye afii 12 lɛ hu shi. Ni etee eshieŋtsɛ Lazaro, ni egbo gbii ejwɛ lɛ shi.—Luka 7:11-15; 8:41, 42, 49-56; Yohane 11:38-44.
Yesu wie wɔsɛɛ be mli gbohiiashitee kpeteŋkpele ko he kɛfata naakpɛɛ nii ni efee lɛ he. Ekɛɛ: “Ŋmɛlɛtswaa lɛ miiba, nɔ mli ni mɛi fɛɛ ni yɔɔ kaimɔ gbohiiabui amli lɛ aaanu egbee ni amɛaaje kpo.” (Yohane 5:28, 29, NW) Yɛ sɛɛ mli lɛ, bɔfo Paulo, ni Yehowa tsɔ enɔ etee obalanyo ko shi lɛ, tsɔɔ hemɔkɛyeli yɛ wɔsɛɛ be mli gbohiiashitee ko mli. Ekɛɛ: “Ni miyɛ Nyɔŋmɔ nɔ hiɛnɔkamɔ, akɛ gbohiiashitee baaba, ni jalɔi kɛ mɛi ni ejaaa fɛɛ baate shi.”—Bɔfoi lɛ Asaji 20:7-12; 24:15.
Nɛkɛ Ŋmalɛ mli wiemɔi ni kɔɔ wɔsɛɛ be mli gbohiiashitee he lɛ kɔɔɔ shihilɛ ni yaa nɔ yɛ mumɔi ashihilɛ he lɛ he. Amɛkɔɔ be mli ni gbohii akpekpei abɔ baaba wala mli ekoŋŋ yɛ heloo gbɔmɔtsei amli yɛ shikpɔŋ nɛɛ diɛŋtsɛ nɔ lɛ he. Mɛi ni atee amɛ shi nɛɛ efeŋ mɛi ni bɛ amɛ tsutsu shihilɛ yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ he kaimɔ ko kwraa. Amɛfeŋ fufɔbii ni aku sɛɛ afɔ amɛ ehee. Shi moŋ, amɛbaafee nakai gbɔmɛi lɛ nɔŋŋ ni amɛji beni amɛgboi lɛ, ni yɔɔ nakai kaimɔi kɛ su kɛ baŋ lɛ nɔŋŋ. Amɛbaayoo amɛ diɛŋtsɛ amɛhe ni mɛi krokomɛi baayoo amɛ. Mɛɛ miishɛɛ eeeji nɛkɛ yɛ be mli ni gbɔmɛi nɛɛ yafataa amɛ nanemɛi kɛ wekui ahe ekoŋŋ lɛ! Ni mɛɛ miishɛɛ eeeji nɛkɛ akɛ wɔkɛ wɔ blematsɛmɛi lɛ aaakpe!
Shitee Kɛmiiya Wala Mli yɛ Ŋwɛi
Ani Yesu ekɛɛɛ akɛ mɛi komɛi baaya ŋwɛi? Ekɛɛ nakai. Ekɛɛ yɛ gbɛkɛ dani aaagbe lɛ lɛ akɛ: “Shihilɛ hei pii yɛ mi-Tsɛ we lɛ; . . . Ejaakɛ miiya ni miyasaa gbɛhe mato nyɛ. Ni kɛji mitee ni miyasaa gbɛhe mito nyɛ lɛ, mibaba ekoŋŋ, ni mibabaŋɔ nyɛ kɛya he ni mi diɛŋtsɛ miyɔɔ lɛ, koni he ni miyɔɔ lɛ, nyɛ hu nyɛhi jɛi.” (Yohane 14:2, 3) Yesu kɛ ebɔfoi anɔkwafoi lɛ miiwie, shi ewiemɔi lɛ etsɔɔɔ akɛ gbɔmɛi kpakpai fɛɛ yaa ŋwɛi.
Yesu tsɔɔ akɛ, esa akɛ ana taomɔ nii komɛi yɛ mɛi ni ateeɔ amɛ shi kɛyaa ŋwɛi lɛ ahe, shi jeee jeŋba kpakpa ni amɛkɛaahi shi kɛkɛ. Taomɔ nii lɛ ekome ji ni amɛna Yehowa kɛ eyiŋtoi lɛ ahe anɔkwa nilee. (Yohane 17:3) Taomɔ nii krokomɛi ji ni ana hemɔkɛyeli yɛ Yesu Kristo kpɔmɔ afɔleshaa lɛ mli ni abo Nyɔŋmɔ toi. (Yohane 3:16; 1 Yohane 5:3) Taomɔ nii kroko hu ji ni ‘afɔ mɔ ko ehee’ akɛ Kristofonyo ni abaptisi lɛ ni Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ efɔ lɛ. (Yohane 1:12, 13; 3:3-6) Taomɔ nii kroko lolo kɛha ŋwɛi wala ji ni aŋmɛ tsui shi taakɛ Yesu fee lɛ, ni aye Nyɔŋmɔ anɔkwa kɛyashi gbele mli po.—Luka 22:29; Kpojiemɔ 2:10.
Yiŋtoo ko yɛ nɛkɛ taomɔ nii ni nɔ kwɔlɔ nɛɛ asɛɛ. Mɛi ni ateeɔ amɛ shi kɛyaa ŋwɛi lɛ yɛ nitsumɔ ko ni he hiaa ni amɛbaatsu. Yehowa le akɛ adesa nɔyelii nyɛŋ akwɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ saji anɔ yɛ omanyeyeli mli. No hewɔ lɛ, eto gbɛjianɔ kɛha ŋwɛi nɔyeli, loo Maŋtsɛyeli, ni baaye adesai anɔ. (Mateo 6:9, 10) Yesu baafee nakai Maŋtsɛyeli lɛ nɔ Maŋtsɛ. (Daniel 7:13, 14) Mɛi komɛi ni ahala amɛ kɛjɛ shikpɔŋ nɔ ni atee amɛ shi kɛtee ŋwɛi lɛ kɛ lɛ baaye maŋtsɛ. Biblia lɛ gba akɛ nɛkɛ mɛi ni atee amɛ shi nɛɛ baafee “maŋtsɛmɛi kɛ osɔfoi [kɛ]ha wɔ Nyɔŋmɔ lɛ, ni [amɛaa]ye maŋtsɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ.”—Kpojiemɔ 5:10.
Ani abaana taomɔ nii kɛha ŋwɛi shitee lɛ yɛ gbɔmɛi babaoo he? Dabi. Eyɛ mli akɛ jeee amɛtɔmɔ ni moŋ, shi mɛi ni wɔɔ yɛ gbele mli lɛ ateŋ mɛi pii jeee mɛi ni sa. Mɛi babaoo naaa hegbɛ ni amɛkɛaakase anɔkwale ni kɔɔ Yehowa kɛ eyiŋtoi ahe lɛ he nii loo fioo ko pɛ amɛna. Amɛhi shi ni amɛgboi akɛ mɛi ni bɛ Yesu Kristo loo Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he nilee ko.
Yesu tsɛ mɛi ni baaya ŋwɛi lɛ akɛ “asafoku bibioo.” (Luka 12:32) Yɛ sɛɛ mli lɛ ajie lɛ kpo akɛ mɛi ni “ahe kɛjɛ shikpɔŋ lɛ nɔ” ni amɛkɛ Kristo aye maŋtsɛ yɛ ŋwɛi lɛ ayibɔ baafee 144,000. (Kpojiemɔ 14:1-3; 20:6) Yɛ be mli ni 144,000 lɛ ji yibɔ ni da ni baahi “shihilɛ hei pii” ni Yesu wie he lɛ, edaaa kɛ akɛto gbɔmɛi akpekpei toi akpei abɔ ni jɛ Adam mli lɛ ahe lɛ.—Yohane 14:2.
Nibii ni Baatsɔ Shikpɔŋ nɔ Shitee lɛ Hiɛ
Nyɛhaa wɔtĩa nɔ ni wɔsusu he lɛ mli. Taakɛ Biblia lɛ tsɔɔ lɛ, mɛi ni gboiɔ lɛ bɛ wala yɛ gbele mli kɛyashi be mli ni Yehowa Nyɔŋmɔ aaatee amɛ shi. Ateeɔ mɛi komɛi ashi kɛyaa wala mli yɛ ŋwɛi, he ni amɛkɛ Yesu Kristo baaye maŋtsɛ yɛ Maŋtsɛyeli nɔyeli lɛ mli. Abaatee mɛi ni fa lɛ ashi yɛ shikpɔŋ nɔ, koni amɛbatsɔmɔ nakai Maŋtsɛyeli lɛ shishi bii.
Yehowa baaha eyiŋtoo kɛha shikpɔŋ lɛ fã ko aba mli kɛtsɔ shikpɔŋ nɔ shitee lɛ nɔ. Yehowa bɔ koni “ahi nɔ.” (Yesaia 45:18) Ebaafee daa shia kɛha adesai. No hewɔ lɛ, lalatsɛ lɛ la akɛ: “Ŋwɛi lɛ, Yehowa ŋwɛi ni, shi shikpɔŋ lɛ, eŋɔ-ha gbɔmɛi abii.”—Lala 115:16.
Dani shitee kɛmiiba wala mli yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ aaaba lɛ, esa akɛ tsakemɔi wuji aya nɔ. Ekolɛ obaakpɛlɛ nɔ akɛ ejeee Nyɔŋmɔ yiŋtoo akɛ tawuu, mujiwoo, awuiyeli kɛ basabasa-feemɔ ayi shikpɔŋ lɛ nɔ obɔ. Gbɔmɛi ni bɛ bulɛ kɛha Nyɔŋmɔ kɛ ejalɛ mlai lɛ ji mɛi ni kɛ naagbai nɛɛ baa. No hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ “baafite mɛi ni fiteɔ shikpɔŋ lɛ”—nifeemɔ titri ni ebaatsɔ nɔ ekɛ esuɔmɔnaa nii aba shikpɔŋ nɔ. (Kpojiemɔ 11:18, NW) Maŋtsɛyeli lɛ baakpata gbɔmɛi fɔji fɛɛ hiɛ, ni ebaashi jalɔi lɛ koni amɛhi shikpɔŋ lɛ nɔ kɛya naanɔ.—Lala 37:9, 29.
Paradeiso yɛ Shikpɔŋ Nɔ
Mɛi ni atee amɛ shi kɛba shikpɔŋ ni atsuu nɔ lɛ nɔ lɛ baafee mɛi ni he jɔ, gbɔmɛi ni susuɔ mɛi ahe ni feɔ nɔ ni ja. (Okɛto Mateo 5:5 he.) Amɛbaahi shi shweshweeshwe akɛ mɛi ni yɔɔ miishɛɛ, yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ suɔmɔ kwɛmɔ shishi. Biblia lɛ kɛ bɔ ni nakai shihilɛi lɛ baaji yɛ nakai be lɛ mli lɛ he mfoniri nɛɛ haa wɔ: “Ni Nyɔŋmɔ aaatsumɔ amɛhiɛaŋ yaafonui fɛɛ, ni gbele bɛ dɔŋŋ, ni ŋkɔmɔyeli ko kɛ bolɔmɔ ko kɛ nɔnaa ko hu bɛ dɔŋŋ; ejaakɛ tsutsu nii lɛ eho etee.”—Kpojiemɔ 21:4.
Hɛɛ, abaatsake shikpɔŋ lɛ ni afee lɛ paradeiso. (Luka 23:43) Susumɔ nɔ ni enɛ baaji lɛ he okwɛ! Helatsamɔ hei kɛ helatsɛmɛi akwɛmɔ hei baafee nɔ ni bɛ dɔŋŋ. Mɛi ni nɔ ni jɛɔ gbɔlɛ mli baa lɛ piŋɔ amɛ amrɔ nɛɛ ahe baawa ni amɛbaana gbɔmɔtsoŋ hewalɛ ekoŋŋ yɛ Paradeiso. (Hiob 33:25; Yesaia 35:5, 6) Shiai ni afeɔ yara yɛ mli, fuu hei, kɛ saŋ nɔ tɛi bɛ dɔŋŋ. Yehowa baatsɔ e-Maŋtsɛyeli lɛ nɔ “eeemi gbele kɛaatee naanɔ.” (Yesaia 25:8) Yɛ anɔkwale mli lɛ, jɔɔmɔi ni tamɔ nɛkɛ baaji wala hee kɛha wɔ kɛ wɔ blematsɛmɛi lɛ.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]
Mɛi ni atee amɛ shi kɛba shikpɔŋ nɔ lɛ baafee Maŋtsɛyeli lɛ shishi bii