Nyɛdamɔa Shi Shiŋŋ yɛ Hemɔkɛyeli lɛ Mli!
Petro Klɛŋklɛŋ Wolo lɛ Mli Saji Otii
YEHOWA ODASEFOI kɛ kaai sɔrɔtoi, aloo amɛhemɔkɛyeli lɛ he kai kpeɔ. Amɛtsuɔ amɛ-Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he nii yɛ yiwaa ni mli wa shishi yɛ shikpɔji komɛi anɔ. Mɔ ni hɔ enɛ kɛ mɔdɛŋbɔɔi krokomɛi koni efite wekukpaa ni ka amɛkɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ sɛɛ ji Satan Abonsam. Shi eyeŋ omanye, ejaakɛ Yehowa haa etsuji fiɔ shi shiŋŋ—hɛɛ, shiŋŋ yɛ hemɔkɛyeli lɛ mli.
Bɔfo Petro na hegbɛ akɛ ‘eeewaje enyɛmimɛi’ ni yeɔ “ŋkɔmɔ . . .yɛ kaai sɔrɔtoi amli” lɛ.(Luka 22:32; 1 Petro 1:6, 7) Efee nakai yɛ eklɛŋklɛŋ wolo ni eŋma aaafee afi 62-64 Ŋ.B. kɛjɛ Babilon lɛ mli. Petro wo Yudafoi kɛ Jeŋmajiaŋbii ni amɛtsɔmɔ Kristofoi lɛ fɛɛ hewalɛ, ewo amɛ ŋaa ni eshɛje amɛmii hu, ni eye ebua amɛ koni amɛdamɔ Satan tutuamɔi lɛ anaa ni amɛdamɔ “shi shiŋŋ yɛ hemɔkɛyeli lɛ mli.” (1 Petro 1:1, 2; 5:8, 9) Akɛni Abonsam be lɛ faaa dɔŋŋ ni etutuamɔi lɛ anaa ewa hewɔ lɛ, eka shi faŋŋ akɛ Petro wiemɔi ni jɛ mumɔŋ lɛ he baaba sɛɛnamɔ aha Yehowa webii lɛ.
Jeŋba ni Damɔ Mlai ni Nyɔŋmɔ Gbeyeishemɔ Yɔɔ Mli Nɔ
Kɛ wɔhiɛnɔkamɔ lɛ yɛ ŋwɛi loo shikpɔŋ nɔ hu lɛ, esa akɛ eye ebua wɔ ni wɔnyɛ wɔdamɔ kaai anaa ni wɔfee nii yɛ gbɛ ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli nɔ. (1Pe 1:1–2:12) Ŋwɛi gboshiniyeli he hiɛnɔkamɔ lɛ haa shwɛɛnii lɛ amli filiɔ amɛ yɛ kaai ni tsuuɔ amɛhemɔkɛyeli he lɛ amli. Akɛ mumɔŋ shia ko ni atswa ama Kristo shishitoo lɛ nɔ lɛ, amɛshãa mumɔŋ afɔlei ni saa Nyɔŋmɔ hiɛ, ni amɛbaa amɛjeŋ jogbaŋŋ ni enɛ woɔ E-hiɛ nyam.
Esa akɛ shishitoo mlai ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli akudɔ bɔ ni wɔkɛ wɔnanemɛi adesai fɛɛ yeɔ haa. (1Pe 2:13–3:12) Petro tsɔɔ akɛ esa akɛ wɔba wɔhe shi wɔha adesai nɔyelɔi. Wehii aba amɛhe shi amɛha amɛ nuŋtsɔmɛi ni ŋamɛi aba amɛhe shi amɛha amɛwumɛi. Kristofonyo ŋa lɛ jeŋba baanyɛ ana ewu ni heee yeee lɛ nɔ hewalɛ kpakpa kɛba anɔkwa hemɔkɛyeli lɛ he.Ni esa akɛ wu ni heɔ yeɔ lɛ kɛ ‘woo aha eŋa lɛ akɛ mɔ ni he waaa tuutu ko.’ Esa akɛ Kristofoi fɛɛ anu he amɛha amɛhe, amɛna nyɛmimɛi ahedɔɔ, amɛfee nɔ ni ja gbɛ ni amɛtiu toiŋjɔlɛ.
Tsuishiŋmɛɛ kɛ Jɔɔmɔi Baa
Nɔ ni baajɛ anɔkwa Kristofoi ni ŋmɛɔ amɛtsui shi yɛ piŋmɔ mli lɛ mli aba ji jɔɔmɔi (1Pe 3:13–4:9) Kɛ wɔna amanehulu yɛ jalɛ hewɔ lɛ, esa akɛ wɔmii ashɛ wɔhe. Agbɛnɛ, akɛni Kristo na amanehulu yɛ heloo mli koni enyiɛ wɔhiɛ kɛya Nyɔŋmɔ ŋɔɔ hewɔ lɛ, esaaa akɛ wɔhiɔ shi yɛ heloo naa akɔnɔi anaa dɔŋŋ. Kɛ wɔŋmɛ wɔtsui shi yɛ kaai amli yɛ anɔkwayeli mli lɛ, wɔbaana nyamɔ kpele mli ŋɔɔmɔ yɛ Kristo kpojiemɔ lɛ mli. Esa akɛ ahorabɔɔ ni wɔɔtere yɛ Kristo gbɛi loo akɛ ekaselɔi hewɔ lɛ aha wɔna miishɛɛ ejaakɛ eyeɔ odase akɛ wɔyɛ Yehowa mumɔ lɛ. No hewɔ lɛ yɛ be mli ni wɔnaa amanehulu ni kɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nifeemɔ kpaa gbee lɛ, nyɛhaa ni wɔkɛ wɔhe ahaa lɛ ni wɔya nɔ wɔfee ekpakpa.
Akɛ Kristofoi lɛ, ehe miihia ni wɔkɛ anɔkwayeli atsu wɔnitsumɔi lɛ ni wɔba wɔhe shi yɛ Nyɔŋmɔ nine ni wa lɛ shishi (1Pe 5:1-14) Esa akɛ onukpai lɛ ajɛ amɛsuɔmɔ mli amɛkwɛ Nyɔŋmɔ asafoku lɛ nɔ, ni esa akɛ wɔ fɛɛ wɔkɛ wɔhaomɔi afɔ Yehowa hiɛ, ni wɔyoo akɛ ekwɛɔ wɔnɔ lɛlɛŋ. Ehe miihia hu ni wɔdamɔ shi wɔshi Abonsam ni wɔnijiaŋ akaje wui kɔkɔɔkɔ, ejaakɛ wɔnyɛmimɛi tsɔɔ piŋmɔi ni wɔtsɔɔ mli nɛɛ nɔŋŋ mli. Shi kaimɔ yɛ be fɛɛ mli akɛ Yehowa Nyɔŋmɔ baaha wɔfee shiŋŋ ni ebaaye ebua wɔ ni wɔdamɔ shi shiŋŋ yɛ hemɔkɛyeli lɛ mli.
[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 30]
Yei Ahesaamɔ: Yɛ be mli ni ewoɔ Kristofoi yei aŋaa lɛ, Petro kɛɛ: “Nyɛkɛ yigbɔɔ kɛ shikawoo kɛ atadewoo akafee nyɛhewulamɔ, shi moŋ nyɛtsuiiaŋ gbɔmɔ ni aŋɔtee lɛ, mumɔ ni he jɔ ni yɔɔ kpoo lɛ nibii ni fiteee lɛ amli, no ji nɔ ni jara wa yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ.” (1 Petro 3:3, 4) Yɛ Ŋ.B. klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ, yei ni ji wɔŋjalɔi lɛ gbɔɔ amɛyitsɔi yɛ gbɛi sɔrɔtoi anɔ. Amɛgbɔɔ amɛyitsɔi kakadaji lɛ yɛ gbɛi sɔrɔtoi anɔ ni amɛkɛ shika gai taraa mli. Eka shi faŋŋ akɛ mɛi pii feɔ nakai akɛ nii ni amɛkɛ miitsɔɔ—nɔ ko ni esaaa Kristofoi. (1 Timoteo 2:9, 10) Kɛlɛ jeee atadewoo lɛ fɛɛ ehiii, ejaakɛ Petro tsi “hewulamɔ” ta—eka shi eji nɔ ko ni he hiaa. Nyɔŋmɔ tsuji kɛ shika hu tsu nii yɛ nakai bei mli. (1 Mose 24:53; 2 Mose 3:22; 2 Samuel 1:24; Luka 15:22) Kɛlɛ Kristofonyo yoo lɛ kɛ nilee tsiɔ ehe kɛjɛɔ jwinei ni kpɛlɛɔ kaŋkaŋ lɛ kɛ hesaamɔ ni gbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa bɔlɛnamɔ nɔ lɛ ahe ni esa akɛ ekwɛ ni nibii ni ekɛdikiɔ ehe lɛ hu afee nɔ ni hiɛshikamɔ yɔɔ mli. Bɔfo lɛ ŋaawoo lɛ mli otu lɛ ji akɛ esa akɛ ama mligbɛ hesaamɔ nɔ mi shi jeee kponɔgbɛ nɔ. Kɛ mɔ ko he aaafee fɛo diɛŋtsɛ lɛ, belɛ esa akɛ ekɛ hiɛshikamɔ asaa ehe ni esu atamɔ mɔ ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei.—Abɛi 31:30; Mika 6:8
[He ni Sane lɛ Jɛ]
Israel Department of Antiquities and Museums; Israel Museum/David Harris