Ani Gbalɛi Fɛɛ Baa Kɛjɛɔ Nyɔŋmɔ Ŋɔɔ?
JEŊ NILELƆ ko ŋma yɛ The Guardian ni ji Nigeria adafitswaa wolo ko mli akɛ, “Esa akɛ asusu . . . Nyɔŋmɔ he akɛ eda tsɔ ni eyɛ je muu fɛɛ fe bɔ ni ekɛ Lɛ diɛŋtsɛ ehe aaaha jamɔ kome, gbɛ kome aloo kɛha gbɔmɛi kome ko.” Ejwɛŋmɔ ji akɛ Nyɔŋmɔ jie Afrika blema saji amli jamɔi lɛ kpo eha shihilɛ ni yɔɔ Afrika lɛ, ni esusuɔ akɛ jamɔi ahe woji krokomɛi ni yɔɔ lɛ ba nakai koni ekɛ shihilɛ ni gbɔmɛi lɛ yɔɔ mli lɛ akpa gbee.
Mɛi ni diɔ amɛmaŋsaji asɛɛ lɛ naa Kristo jamɔ akɛ Europabii ajamɔ, ni amɛmaŋbii ŋkunyaayelɔi lɛ ji mɛi ni atsɔɔ amɛnɔ akɛ gbalɛ haa. Wolo ko ni aŋma ayaha Nigeria Daily Times lɛ kɛɛ akɛ: “Nyɔŋmɔ Ofe lɛ jieɔ ehe kpo yɛ bei sɔrɔtoi amli etsɔɔ gbɔmɛi sɔrɔtoi . . . Nilelɔi ni yɔɔ je lɛŋ lɛ miiwie huhuuhu akɛ je muu fɛɛ Bɔlɔ lɛ miijie Lɛ diɛŋtsɛ ehe kpo yɛ Afrika bianɛ.” Mɛi komɛi po yɛ hiɛnɔkamɔ akɛ Afrika gbalɔ ni tamɔ Yesu baaba, ni mɛi komɛi hu miikɛɛ akɛ, Muhammad.
Nɛkɛ susumɔi nɛɛ teeɔ sanebimɔi ni tamɔ nɛkɛ shi: Ani gbalɛi fɛɛ baa kɛjɛɔ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ? Ani lɛ ji mɔ ni jie jamɔ mli jwɛŋmɔi sɔrɔtoi ni gbalaa je lɛ mli lɛ kpo? Ani eyɛ jamɔ mli kaimɔ nii sɔrɔtoi kɛha wiemɔi sɔrɔtoii Aloo anɔkwale gbalɔi kɛ apasa gbalɔi yɛ, ni anɔkwale jamɔ kɛ amalejamɔ hu yɛ? Mɛni ji anɔkwale gbalɛ lɛ diɛŋtsɛ? Ni mɛni ji eyiŋtoo?
Mɛni Ji Gbalɛ?
Webster’s Ninth New Collegiate Dictionary lɛ tsɔɔ gbalɛ mli akɛ “ŋwɛi suɔmɔnaa nii kɛ yiŋtoo ni jɛ mumɔ mli, 2: gbalɔ ko wiemɔ ni jɛ mumɔ mli, 3: nɔ ko ni baaba ni agbaa afɔɔ shi.” Enɛ tsɔɔ akɛ gbalɛi ajɛɛhei sɔrɔtoi pii baanyɛ ahi shi.
Ye be mli ni efaa blema saji aloo maŋbii ajamɔi ahe lɛ, university nilelɔ ko ni kaseɔ jamɔi ahe nii, E. Bolaji Idowu wie “Nyɔŋmɔ ni awie ehe yɛ gbɛi sɔrɔtoi babaoo nɔ yɛ Afrika” lɛ he. Ewolo, African Traditional Religion lɛ taoɔ mli akɛ “enɛɛmɛi fɛɛ naa amɛnɔmimaa kɛ bɔ ni eyɔɔ hwanyaŋŋ lɛ kɛjɛɔ kwasafo gbɛjianɔtoo kɛ shihilɛ mli.” Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ekɛɔ akɛ “yɛ be mli ni hei pii yɛ Afrika ni asusuɔ Nyɔŋmɔ he akɛ nuu lɛ, hei krokomɛi yɛ [titri lɛ he ni yei fa yɛ] ni asusuɔ ehe akɛ etamɔ yoo.” Ani akutseiaŋ susumɔi ni teɔ shi woɔ ehe nɛɛ baanyɛ afee nɔni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ? Nilelɔ Idowu kpɛlɛ nɔ akɛ “nɔ ko bɛ ni abaanyɛ akɛtsi . . . weku loo wiemɔ ko naa . . . yɛ he ko yɛ Afrika akɛ ekaná lɛ diɛŋtsɛ ejwɛŋmɔ ni ehiɛ yɛ Nyɔŋmɔ he.” Enɛ tsɔɔ akɛ nɛkɛ jamɔ mli jwɛŋmɔi sɔrɔtoi nɛɛ jɛ adesa susumɔ kɛ nɔ ni ena lɛ amli moŋ fe ni eeejɛ he ko ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ —Okɛto Romabii 1:19-23 he.
Afrika ashwaifeelɔi kɛ ŋkunyaayelɔi ejieee anɔkwale Nyɔŋmɔ lɛ su kɛ baŋ aloo esuɔmɔnaa nii kɛ eyiŋtoo kpo. Nɔ ni amɛdiɔ sɛɛ ji kusum nifeemɔi kɛ blema saji ni “nyɔŋmɔi” sɔrɔtoi lɛ biɔ ni afee. Nɔ ni amɛgbaa amɛfɔɔ shi lɛ damɔ teemɔŋ nilee kɛ ŋkunyaayeli nɔ. No hewɔ lɛ nɛkɛ gbalɛi nɛɛ jeee nɔ ni ba kɛjɛ ŋwɛi suɔmɔnaa nifeemɔ mli. Nyɔŋmɔ Ofe lɛ ni kɛ anɔkwale gbalɛ haa lɛ jeee amɛgbalɛi lɛ ajɛɛhe.—2 Petro 1:20, 21; 5 Mose 13:1-5; 18:20-22.
Belɛ mɛni ji amɛgbalɛ nɛɛ jɛɛhe“? Ofainɛ kanemɔ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ kɛha nɛkɛ sanebimɔ nɛɛ kɛ ekrokomɛi ni átsɔ hiɛ atee amɛ shi yɛ sane nɛɛ mli lɛ ahetoo.