Mɛni Ji Yiŋtoo Ni Yɔɔ Gbalɛ Sɛɛ?
MƐI NI kɛɔ akɛ amɛjamɔi sɔrɔtoi lɛ ji kpojiemɔi ni jɛ hewalɛi ni fe adesai anɔ lɛ aŋɔɔ lɛ hu kpɛlɛɔ nɔ akɛ hewalɛi ni fe adesai anɔ lɛ mli ekpakpa kɛ efɔŋ yɛ. Nɔ ni amɛkpɛlɛɔ nɔ nɛɛ teeɔ nɛkɛ sanebimɔi nɛɛ ashi: Ani nɛkɛ jamɔi sɔrɔtoi ni ajie amɛ kpo lɛ jɛ jɛɛhe kpakpa lɛ? Aloo amɛjɛ jɛɛhe fɔŋ? Te emli nɔ ni jɛ anɔkwale Nyɔŋmɔ lɛ mumɔ mli?
Klɛŋklɛŋ Nyɔŋmɔjamɔ Lɛ
Ale adesai fɛɛ akɛ amɛji weku kome, ni enɛ kɛ Biblia mli sane ni kɔɔ shishijee adesai anyɔ, Adam kɛ Hawa he lɛ kpaa gbee. Yehowa, Bɔlɔ lɛ ha amɛle lɛ. Ejie nɔ ni Adam kɛ Hawa baatsu yɛ eyiŋtoo mli kɛ wekukpaa kpakpa ni esa akɛ eba amɛkɛ lɛ teŋ lɛ kpo etsɔɔ Adam kɛ Hawa Nyɔŋmɔ fee Adam eklɛŋklɛŋ gbalɔ, mɔni abaatsɔ enɔ ni akɛ ŋwɛi kpojiemɔi abaha eŋa kɛ agbɛnɛ yɛ naagbee lɛ ebii,. ni ji adesai fɛɛ.—1 Mose 1:27-30; 2:15-17.
Enɛ ji jamɔ kome pɛ ni yɔɔ, Nyɔŋmɔjamɔ ni Yehowa Nyɔŋmɔ jie lɛ kpo. Ejeɔ kpo yɛ toiboo ni afeɔ ahaa Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nifeemɔ lɛ mli. Kusum nifeemɔi, afɔleshaai, ŋkunyaayelii loo ashwaifeemɔi komɛi ahe ehiaaa
Apasa Jamɔ Je Kpo
Klɛŋklɛŋ kpojiemɔ ni teɔ shi ewoɔ mɔ lɛ ba kɛjɛ bɔfo ko ni miisumɔ ni aja lɛ lɛ ŋɔɔ. Ekɛ nɔ kroko ba ni akɛbaato anɔkwale jamɔ najiaŋ, ni elaka Adam kɛ Hawa koni amɛfata ehe yɛ atua ni etse eshi amɛ-Bɔlɔ lɛ mli. Enɛ fee lɛ Satan, mɔ ni teɔ shi ewoɔ Yehowa. Ekwa ekɛɛ akɛ ‘egbalɛ’ lɛ baaha gbɔmɔ afee nɔ ni esumɔɔ ni eye ehe kɛjɛ Nyɔŋmɔ he. Shi moŋ, eha amɛbatsɔmɔ nyɔji amɛha Satan kɛ esha, ni ekɛ gbele ba.—1 Mose 3:1-19; Mateo 4:8-10; Romabii 5:12.
Yɛ naagbee lɛ bɔfoi atuatselɔi krokomɛi aloo daimonioi kɛ amɛhe yabɔ Satan he. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ mɛnɛɛmɛi ha apasa nyɔŋmɔjamɔ he jwɛŋmɔi ye ebua ni efite adesai aje lɛ. Adam nabi Enosh gbii lɛ amli “abɔi Yehowa gbɛi tsɛmɔ.” Taakɛ Targum of Palestina lɛ tsɔɔ lɛ, afee enɛ yɛ hebulemɔ gbɛ nɔ, ákɛ wɔŋjamɔ ni yɔɔ nakai gbii lɛ amli lɛ fa.—1 Mose 4:26; 6:1-8; 1 Petro 3:19, 20; 2 Petro 2:1-4.
Akpata apasa jamɔ hiɛ yɛ Noa gbii lɛ amli Nu Afua lɛ mli, ni nɔ ni shwɛ pɛ ji anɔkwale jamɔ kome ni Yehowa gbalɔ lɛ tsuɔ he nii lɛ. (1 Mose 6:5-9, 13; 7:23; 2 Petro 2:5) Shi daimonioi lɛ shwɛ, ni amɛku sɛɛ amɛkɛ apasa gbalɛi kɛ jamɔi amli susumɔi sɔrɔtoi ba. Amɛha Noa seshibii lɛ wo Yehowa mlila kɛtsɔ Babel maŋtiase Iɛ ni amɛtswa akɛ he ni amɛbaajɛ amɛgbɛ apasa jamɔ amɛshwa lɛ nɔ. Shi Nyɔŋmɔ fite amɛwiemɔi lɛ ni “egbɛ amɛ eshwa kɛjɛ jɛi kɛtee shikpɔŋ lɛ fɛɛ nɔ.”—1 Mose 11:1-9.
Mɛni ji nɔ ni enɛɛmɛi fɛɛ kɛɔ wɔ? Wɔ fɛɛ wɔji Noa kɛ Adam seshibii. No hewɔ lɛ hiŋmɛigbelemɔi fɛɛ ná shishijee kome ni amɛ fɛɛ amɛyɛ Nyɔŋmɔ he jwɛŋmɔ loo nilee ko ni etee nɔ ehi shi kɛjɛ Noa gbii lɛ amli. Shi apasa jamɔ mli susumɔi ni ana kɛjɛ nakai blematsɛmɛi ni gbɛ shwa kɛjɛ Babel (sɛɛ mli ni atswa ama shi ekoŋŋ akɛ Babilon) kɛtee shikpɔŋ lɛ nɔ he fɛɛ he lɛ fite nɛkɛ shishijee susumɔi nɛɛ. Anaa enɛ yɛ apasa jamɔ mli hemɔkɛyeli ni kɔɔ mɛi ni amɛgboi lɛ amumɔi, blematsɛmɛi ajamɔ kɛ ŋwɛiniaŋkwɛmɔ, ashwaifeemɔ kɛ ŋkunyaayeli mli.—Daniel 2: 1, 2.
Yiŋtoo Ni Yɔɔ Gbalɛ Sɛɛ
Ani enɛ tsɔɔ akɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ jamɔi lɛ damɔ jwɛŋmɔ ni ana kɛjɛ blema ni eho lɛ mli lɛ nɔ? Dabi. Satan kɛ edaimonioi lɛ miigba apasa gbalɛi lolo koni amɛkɛlaka ni amɛkɛgbala adesai amli, ni amɛkɛfite anɔkwale kpojiemɔi ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ, koni amɛto apasa susumɔi kɛ jamɔi amɛma shi. (1 Timoteo 4:1; 1 Yohane 4:1-3; Kpojiemɔ 16:13-16) Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Shi amale gbalɔi hu te shi yɛ maŋ lɛ mli, taakɛ bɔ nɔŋŋ ni amale tsɔɔlɔi aaaba nyɛ hu nyɛteŋ lɛ. Mɛi ni kɛ hiɛkpatamɔ tsɔɔmɔi aaaba hɔ mli nigii.”—2 Petro 2:1.
Shi yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, Yehowa ebaa anɔkwale jamɔ ni akɛha yɛ Eden lɛ yi. Ekɛ saji krokomɛi efata he bɔni afee ni ekɛlɛɛ ehe nilee ni wɔyɔɔ lɛ kɛ gbɛnaa nii ni ka wɔnɔ yɛ eyiŋtoo he nitsumɔ mli lɛ mli. No hewɔ lɛ anɔkwale gbalɛi haa aleɔ anɔkwale ni kɔɔ Nyɔŋmɔ, esuɔmɔnaa nifeemɔ kɛ jeŋba mli tɛi ni afolɔ ashwie shi lɛ ahe. Ehaa wekukpaa ni ka gbɔmɔ kɛ lɛ teŋ lɛ mli feɔ faŋŋ bɔni afee ni ekɛ adesai aba eyiŋtoo lɛ kɛ gbeekpamɔ mli, koni eyiŋtoo lɛ he nitsumɔ aye emuu.—Yesaia 1:18-20; 2:1-5; 55:8-11.
Yɛ gbɔmɔ atuatsemɔ shishijee mli ni Yehowa kɛ gbalɛ ko ha ni nɛkɛ gbalɛ nɛɛ kɛ hiɛnɔkamɔ ha Adam kɛ Hawa shwiei. Ejie lɛ kpo akɛ kpɔlɔ ko baaba, “seshi” ko ni baakpata Satan kɛ eshwiei lɛ ahiɛ. (1 Mose 8: 15) Sɛɛ mli gbalɛi ye bua ni ayoo nɛkɛ shiwoo “seshi” nɛɛ, aloo mɔ ni Nyɔŋmɔ “efɔ lɛ mu” lɛ, ni ejie lɛ kpo akɛ lɛ ji mɔ ni baatsu nii titri yɛ Nyɔŋmɔ yiŋtooi amlibaa he.—Lala 2: 2; 45:7; Yesaia 61:1.
No hewɔ lɛ gbalɛ shishijee yiŋtoo ji ni aha ale Nyɔŋmɔ yiŋtoi lɛ kɛ “mɔ ni afɔ lɛ mu lɛ,” aloo “Kristo” lɛ ni lɛ enɔ abaatsɔ ni amɛba mli lɛ. Akɛni nɛkɛ mɔ ni ahala nɛɛ bafee Yesu hewɔ lɛ, Yehowa bɔfo lɛ kɛɛ: “Nyɔŋmɔ moŋ oja! Ejaakɛ Yesu odase lɛ ji gbalɛ mumɔ lɛ.” (Kpojiemɔ 19:10) Nɛkɛ sanejajemɔ nɛɛ haa anɔkwa saji enyɔ feɔ faŋŋ. Klɛŋklɛŋ lɛ, mɔ fɛɛ mɔ ni atsɔɔ enɔ akɛ anɔkwale gbalɛ haa lɛ biŋ ni ajá lɛ, ejaakɛ anɔkwale jamɔ ji Yehowa Nyɔŋmɔ nɔ. (Mateo 4:4; Yohane 4: 23, 24) Nɔ ni ji enyɔ lɛ, anɔkwale gbalɛ yiŋtoo yɛ naagbee ji ni ejie saji kɛ anɔkwalei ni kɔɔ Yesu he lɛ kpo. Enɛ haa ayɔseɔ nitsumɔ titri ni Yehowa kɛwo edɛŋ yɛ E-yiŋtoo he nitsumɔ mli akɛ etse E-gbɛi lɛ he ni eku sɛɛ ekɛ shikpɔŋ lɛ aba eshihilɛ kpakpa mli yɛ E-gbɛjianɔtoo mli ekoŋŋ lɛ.—Yohane 14:6; Kolosebii 1:19, 20.
Yɛ yiŋtoo nɛɛ hewɔ lɛ, shɛɛ saji ni jɛ mumɔŋ ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ gbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa Yesu nɔ titri. Mumɔ lɛ fɛɛ, aloo yiŋtoo loo jwɛŋmɔ ni yɔɔ anɔkwale gbalɛ lɛ sɛɛ ji ni eye ehe odase. Agbɛnɛ, gbalɛi ni ayɔseɔ yɛ Yesu mli lɛ fɛɛ haa akɛdiɔ amɛ akɛ anɔkwale. Enɛ hewɔ ni Biblia lɛ kɛɔ akɛ “anɔkwale lɛ. Yesu Kristo kɛba lɛ.” “Shi Nyɔŋmɔ shiwoi abɔ ni yɔɔ nɛɛ, emli Hɛɛ lɛ yɔɔ, ni emli nɔŋŋ Amen lɛ yɔɔ.”—Yohane 1:17; 2 Korintobii 1:20; Bɔfoi lɛ Asaji 10:43; 28:23.
Mɛni Hewɔ Akɛha Israelbii Lɛ?
Yehowa je ‘odase ni eyeɔ kɛhaa Yesu’ lɛ shishi kɛtsɔ gbalɛ ni kɔɔ shiwoo “seshi” lɛ he lɛ nɔ. Ye sɛɛ mli lɛ Nyɔŋmɔ jie “seshi” lɛ shikpɔŋ nɔ wekukpaa lɛ kpo akɛ ebaatsɔ Noa, Shem, Abraham, Isak, (Jeee Ishmael) kɛ Yakob nɔ. Nɛkɛ hii nɛɛ hi shi akɛ anɔkwafoi amɛha anɔkwale jamɔ, ni amɛjie amɛhe kpo akɛ Yehowa anɔkwa gbalɔi yɛ be mli ni akɛ apasa nyɔŋmɔi ajamɔ fiteɔ jeŋmaji fɛɛ lɛ. (1 Mose 6:9; 22:15-18; Hebribii 11:8-10, 16) Wekukpaa lɛ tee nɔ nakai kɛtsɔ hii nɛɛ aseshibii anɔ—Israel maŋ lɛ, ni titri lɛ David, Israel maŋtsɛ ni hé gbɛi fe fɛɛ lɛ weku lɛ mli titri.—2 Samuel 7:12-16.
Yɛ be mli ni etsɔɔ nɔ hewɔ ni ehala Israel lɛ, Yehowa kɛɛ: “Jeee fa ni nyɛyi fa fe maji fɛɛ hewɔ . . . [shi] eesumɔ akɛ eye kita ni eka nyɛtsɛmɛi” Abraham, Isak kɛ Yakob lɛ nɔ lɛ hewɔ. (5 Mose 7:6-8; 29:13) Eka shi faŋŋ akɛ maŋ kome baanyɛ ni ekɛ “seshi” ni awo shi yɛ ehe lɛ wekukpaa lɛ aba. Shi efooo anɔkwale jamɔ he husu ahaaa Israelbii lɛ pɛ. Yɛ be mli ni akɛ anɔkwale lɛ kpojiemɔi ha maji krokomɛi lɛ, aŋkroaŋkroi ni jɛ nɛkɛ maji nɛɛ ateŋ lɛ baanyɛ ni amɛkɛ amɛhe abɔ Israel he yɛ jamɔ mli, mɛnɛɛmɛi ateŋ mɛi komɛi po fata “seshi” lɛ wekukpaa lɛ he. (4 Mose 9:14; Rut 4:10-22; Mateo 1:5, 6) Kpojiemɔi sɔrɔtoi ni akɛaaha maji krokomɛi loo wekui krokomɛi lɛ kɛ jamɔ mli mligbalamɔi baaba, yɛ be mli ni eji Yehowa suɔmɔnaa nii akɛ efee adesai fɛɛ ekome moŋ yɛ jamɔ kome shishi.—1 Mose 22:18; Efesobii 1:8-10; 2:11-16.
Nyɔŋmɔ taomɔ nii lɛ ekomeŋ kɛha wekui fɛɛ. Akɛni etsakeee yɛ ejeŋba he taomɔ nii kɛ eyiŋtoi amli hewɔ lɛ, gbɛ ni etsɔ nɔ ekɛ Israel ye lɛ tsɔɔ bɔ ni ebaafee enii eha yɛ shihilɛi ni tamɔ nakai ashishi be fɛɛ be. (Maleaki 3:6) No hewɔ lɛ Israel sɔmɔ akɛ nɔkwɛmɔ nɔ kɛha jeŋmaji fɛɛ. Nyɔŋmɔ tso amɛnɔ efee sɛɛnamɔ ni yɔɔ anɔkwale jamɔ he kɛ bɔ ni apasa jamɔ ji buului anifeemɔ lɛ he nɔkwɛmɔ nɔ. Kɛ Israelbii lɛ ye lɛ anɔkwale lɛ, ebuɔ amɛhe ni ejɔɔ amɛ. Kɛ amɛtsɔ amɛhe kɛtee jeŋmaji lɛ apasa nyɔŋmɔi lɛ ahe lɛ, nakai jeŋmaji lɛ nyɛ̃ɛɔ amɛnɔ taakɛ Yehowa ebɔ amɛ kɔkɔ lɛ.—5 Mose 30:15-20; Daniel 9:2-14.
Israel sɔmɔ hu akɛ gbalɛ mfoniri, ni David fee Yesu ni yeɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli kpaŋmɔ ni akɛ David fee le nɔ lɛ he gbalɛ mfoniri. (1 Kronika 17:11, 14; Luka 1:32) Mla ni akɛha Israel kɛ emli afɔlei kɛ osɔfoyeli lɛ feɔ Yesu afɔleshaa lɛ he mfoniri ni egbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa eŋwɛi Maŋtsɛyeli kɛ osɔfoyeli lɛ nɔ. No hewɔ lɛ Mla lɛ bafee “tsɔɔlɔ kɛmiiya Kristo nɔ.”—Galatabii 3:19, 24; Bɔfoi lɛ Asaji 2:25-36; Hebribii 10:1-10; Kpojiemɔ 20:4-6.
Anɔkwale Gbalɛ Wolo Lɛ
Anyɛŋ abaa sane ni he hiaa waa nɛɛ yi kɛtsɔ blema sane ko ni akɛ naabu kɛkɛ gbaa nɔ aloo kɛtsɔ maji sɔrɔtoi akpojiemɔi yɛ gbɛi sɔrɔtoi anɔ lɛ nɔ. Gbɛ ni hi fe fɛɛ ni atsɔ nɔ abaa yi ni aha jeŋmaji fɛɛ nine shɛ nɔ ji kɛtsɔ ŋmalamɔ ni aŋmala ashwie shi lɛ nɔ. Ni Biblia lɛ tsuɔ enɛ he nii. No pɛ ji nɔ ni Nyɔŋmɔ kpojiemɔi ni jɛ mumɔŋ lɛ yɔɔ mli, ni no gbaa gbɛ ni etsɔ nɔ ekɛ adesa ye ha lɛ he yinɔsane kɛ gbalɛ he saji. No pɛ ji nɔ ni kɛ enine tsɔɔ Yesu Kristo nɔ akɛ Nyɔŋmɔ Najiaŋdamɔlɔ Nukpa kɛha yiwalaheremɔ, ni nɔni yɔɔ mli ji naagbee gbalɛi ni kɔɔ nɔ ni Mesia lɛ baatsu yɛ naagbee be mli lɛ he. Enɛ ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni jɛ mumɔŋ ni aŋma lɛ fɛɛ.—Romabii 15:4; 1 Korintobii 10:11; 2 Petro 1:20, 21.
Kɛjɛ be mli ni agbe Biblia lɛ ŋmaa lɛ naa nɛɛ, mɛi ni kɛ “gbalɛi,” jamɔi kɛ jamɔ kui heei ni amɛtse amɛhe lɛ baa lɛ fɛɛ nyɛŋ afee nɔ ni Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ tsirɛɔ amɛ loo ekanyaa amɛ. Akɛ anɔkwale gbalɛi haaa koni ejie jamɔi heei akpo.
Amɛha anɔkwale jamɔ kome lɛ hi shi ehee yɛ be fɛɛ mli ni no ha ale Nyɔŋmɔ yiŋtoo he nitsumɔ kɛha wɔsɛɛ be. Amɛmlibaa yeɔ e-Nyɔŋmɔyeli kɛ hewalɛ lɛ he odase.—2 Timoteo 3:16, 17.
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 7]
Shiwoo “Sheshi” Iɛ Wekukpaa
Noa
Shem
Abraham
Isak
Yakob
David
Yesu