Nɔyelii Tutua Shiwoo Shikpɔŋ Lɛ
ASIRIABII lɛ ye Samaria, ni ji Israel kooyigbɛ maŋtsɛyeli lɛ maŋtiase lɛ, nɔ kunim yɛ afi 740 D.Ŋ.B. No hewɔ lɛ, nɔyeli ko ni enɔyelɔi lɛ ayitseiaŋ wala waa lɛ bɔi Israelbii lɛ anɔ yeli. Asiria yɛ Mesopotamia ŋa lɛ kooyigbɛ husu lɛ naa, ni ebɛŋkɛ Tigris Faa lɛ. Tigris Faa lɛ ji fai wuji ni yɔɔ shikpɔŋ ko ni baa nii waa ni kã shi kɛjɛ Palestina kɛyashi Kaldea lɛ nɔ lɛ ateŋ ekome, ni shikpɔŋ nɛɛ shikamɔ tamɔ nyɔɔŋtsere fã. Nimrod ji mɔ ni to Asiria maŋtiasei wuji ni ji Ninive kɛ Kala lɛ. (1Mo 10:8-12) Yɛ Shalmaneser III gbii lɛ amli lɛ, Asiriabii lɛ ŋɔ shikpɔji ni yɔɔ anaigbɛ lɛ amɛfata amɛshikpɔŋ lɛ he, ni Siria kɛ Israel kooyigbɛ kpokpai ni nui babaoo yɔɔ nɔ, ní baa nii waa lɛ hu fata he.
Asiriabii lɛ bɔi Israelbii lɛ yiwaa yɛ Maŋtsɛ Tiglat-pileser III (Pul) ni atsĩ etã yɛ Biblia lɛ mli lɛ gbii lɛ amli. Ta ni efã lɛ sa Yuda ni yɔɔ wuoyigbɛ lɛ hu he. (2Ma 15:19; 16:5-18) Yɛ be ko sɛɛ lɛ, Asiria “nui ni fa” lɛ yatsɔ Yuda mli kɛho kɛyashɛ Yerusalem ni ji Yuda maŋtiase lɛ.—Yes 8:5-8.
Asiria maŋtsɛ Senakerib tutua Yuda yɛ afi 732 D.Ŋ.B. (2Ma 18:13, 14) Eye Yuda maŋtiasei 46 anɔ kunim, ni Lakish ni yɔɔ Shefela lɛ nɔ, yɛ he ko ni ebaawa akɛ abaaye enɔ kunim lɛ hu fata. Tamɔ bɔ ni wɔnaa yɛ map lɛ nɔ lɛ, enɛ hã esraafoi lɛ yaje Yerusalem wuoyi-anaigbɛ, ni no hã amɛbɔle Yuda maŋtiase lɛ he kɛkpe. Senakerib shwã yɛ eyinɔsane woji lɛ amli akɛ ehã Hezekia tsɔ “tamɔ loofɔlɔ yɛ loofɔlɔ tsũ mli,” shi Asiriabii lɛ ayinɔsane woji lɛ ewieee akɛ Nyɔŋmɔ bɔfo kome kpãtã Senakerib asraafoi lɛ ahiɛ.—2Ma 18:17-36; 19:35-37.
Asiria Nɔyeli lɛ hu kɛ ehe kpelɔ kpe. Mediabii ni yɔɔ shikpɔŋ kɛ enɔ gɔji babaoo ní amrɔ nɛɛ atsɛɔ lɛ Iran lɛ nɔ lɛ, bɔi Asiria asraafoi lɛ ni nɔ egbɔ lɛ anaa gbamɔ. Enɛ hã Asiria jie ejwɛŋmɔ kɛje shikpɔji ni yɔɔ anaigbɛ ni eyeɔ amɛnɔ lɛ anɔ, ni amɛ hu amɛbɔi atuatsemɔ. Nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ, Babilonbii lɛ miiná hewalɛ babaoo, ni amɛŋɔ maŋtiase ni ji Ashur lɛ po. Afi 632 D.Ŋ.B. lɛ, Babilonbii, Mediabii, kɛ Skitebii ni sumɔɔ tawuu, ni yɔɔ Ŋshɔ Diŋ lɛ kooyigbɛ lɛ, fee ekome ni amɛye Ninive—“maŋ ni shwieɔ lá shi”—lɛ nɔ kunim. Enɛ hã Nahum kɛ Zefania gbalɛi lɛ ba mli.—Nah 3:1; Zef 2:13.
Asiria naagbee ba yɛ Haran. Babilon asraafoi ni he wala waa lɛ tutua amɛ, ni amɛbɔ mɔdɛŋ akɛ amɛbaadamɔ naa aahu kɛyashi Ejipt baabaye ebua amɛ. Shi be ni Farao Neko yi mli kɛmiiya kooyigbɛ ni eyaye ebua amɛ lɛ, Yudea maŋtsɛ Yosia tsĩ enaa yɛ Megido. (2Ma 23:29) No hewɔ lɛ, be ni Neko yashɛ Haran lɛ, ekpe sɛɛ tsɔ̃—aye Asiria Nɔyeli lɛ nɔ kunim.
Babilon Nɔyeli
Kɛ́ onu wiemɔ ni ji, “abɔi ni tsotsoro shi” lɛ, mɛɛ maŋtiase baa ojwɛŋmɔŋ? Babilon, ni ji jeŋ hewalɛ ni akɛ nakai gbɛ́i lɛ nɔŋŋ tsɛɔ lɛ lɛ maŋtiase lɛ, ni afee ehe mfoniri yɛ gbalɛ mli akɛ jata ni hiɛ fiji. (Dan 7:4) Nii ni emli bii lɛ ná, jarayeli, jamɔ kɛ ŋulamiiaŋkwɛmɔ ni tee nɔ waa yɛ jɛmɛ lɛ hã ehe gbɛ́i waa. Nɔyeli nɛɛ maŋtiase lɛ yɛ Mesopotamia wuoyigbɛ shikpɔŋ ni nui kɛ ŋmɔtɔ yɔɔ nɔ lɛ nɔ, yɛ Tigris kɛ Yufrate fai lɛ teŋ. Yufrate lɛ tsɔɔ maŋtiase lɛ mli kɛhoɔ, ni egbogboi lɛ hã efee tamɔ nɔ ni anyɛŋ enɔ kunim aye.
Babilonbii lɛ je gbɛi srɔtoi yɛ Arabia kooyigbɛ shia ŋa kɛ enɔ tɛitɛi lɛ nɔ, ni mɛi tsɔɔ hei nɛɛ amɛyayeɔ jara. Be ni Maŋtsɛ Nabonido yeɔ nɔ lɛ, be ko lɛ eyahi Tema, ni eshi Belshazar koni eye nɔ yɛ Babilon.
Babilon tutua Kanaan shii etɛ. Be ni Nebukadnezar ye Ejiptbii lɛ anɔ kunim yɛ Karkemish yɛ afi 625 D.Ŋ.B. lɛ, Babilonbii lɛ tsa nɔ kɛtee Hamat ni yɔɔ wuoyi lɛ, ni amɛsaa amɛyaye Ejiptbii ni gbalaa amɛhe shi lɛ anɔ kunim ekoŋŋ yɛ jɛmɛ. Kɛkɛ ni amɛtsa nɔ kɛtsɔ ŋshɔ lɛ naa kɛtee Ejipt nujɔɔ lɛ naa, ni amɛkpãtã Ashkelon hiɛ yɛ gbɛ lɛ nɔ. (2Ma 24:7; Yer 47:5-7) Yuda batsɔ amɛsɔɔlɔ yɛ nɛkɛ tafãa nɛɛ mli.—2Ma 24:1.
Yuda maŋtsɛ Yehoiakim tse Babilon hiɛ atua yɛ afi 618 D.Ŋ.B. Kɛkɛ ni amɛtsu maji ni bɛŋkɛ lɛ amli asraafoi lɛ koni amɛkɛ Yuda ayawu, ni amɛsraafoi diɛŋtsɛ wo Yerusalem he ka, ni amɛye enɔ kunim. Enɛ sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, Maŋtsɛ Zedekia kɛ Ejipt yafee ekome, ni no hã Babilon mli fu Yuda waa. Amɛtutua Yuda ekoŋŋ, ni amɛbɔi amɛmaji lɛ ahiɛ kpatamɔ. (Yer 34:7) Naagbee lɛ, Nebukadnezar kɛ esraafoi lɛ kɛ amɛhiɛ tsɔɔ Yerusalem, ni amɛkpãtã ehiɛ yɛ afi 607 D.Ŋ.B.—2Kr 36:17-21; Yer 39:10.
[Map on page 23]
(For fully formatted text, see publication)
Babilonia/Ashur Maŋtsɛyelii
Ashur Maŋtsɛyeli
B4 Mɛmfis (Nof)
B4 Zoan
B5 EJIPT
D2 KIPRO (KITIM)
D3 Sidon
D3 Tiro
D3 Megido
D3 Samaria
D4 Yerusalem
D4 Lakish
E2 Haran
E2 Karkemish
E2 Arpad
E2 Hamat
E3 Ribla
E3 SIRIA
E3 Damasko
Ɛ2 Gozan
Ɛ2 MESOPOTAMIA
F2 MINI
F2 ASHUR
F2 Khorsabad
F2 Ninive
F2 Kala
F2 Ashur
F3 BABILONIA
F3 Babilon
F4 KALDEA
F4 Erek
F4 Ur
G3 Shushan
G4 ELAM
Babilonia Maŋtsɛyeli
D3 Sidon
D3 Tiro
D3 Megido
D3 Samaria
D4 Yerusalem
D4 Ashkelon
D4 Lakish
E2 Haran
E2 Karkemish
E2 Arpad
E2 Hamat
E3 Ribla
E3 SIRIA
E3 Damasko
E5 Tema
Ɛ2 Gozan
Ɛ2 MESOPOTAMIA
Ɛ4 ARABIA
F2 MINI
F2 ASHUR
F2 Khorsabad
F2 Ninive
F2 Kala
F2 Ashur
F3 BABILONIA
F3 Babilon
F4 KALDEA
F4 Erek
F4 Ur
G3 Shushan
G4 ELAM
[Hei krokomɛi]
G2 MEDIA
Gbɛjegbɛi Wuji (Kwɛmɔ wolo lɛ mli)
[Nui]
B3 Mediterenia Ŋshɔ (Ŋshɔ Wulu)
D5 Ŋshɔ Tsuru
H1 Kaspia Ŋshɔ
H5 Persia Ŋshɔnine
[Fai]
B5 Nilo
Ɛ2 Yufrate
F3 Tigris
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 22]
Lakish gɔŋ bibioo
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 22]
Bɔ ni ekolɛ blema Megido yɔɔ
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]
Babilon abɔi ni tsotsoro shi lɛ ni atɛŋ