Lugejate kirju

Kuidas talitseda foobiaid? Kui lugesin artikleid foobiate kohta (22. juuli 1998), oli mul tunne, nagu oleks kellegi lohutav käsi mul ümbert kinni võtnud. Lõpuks ometi mõistis keegi seda painajalikku hirmu, mis on mu naist vaevanud kogu elu. Sotsiaalfoobia on põhjustanud talle kirjeldamatut piina. Ma pole kunagi saanud täielikult aru, mida ta läbi elab. Teie artiklites kirjeldati kõiki neid sümptoome — nii tema täielikku kabuhirmu avaliku esinemise, telefoni kasutamise ja teistega läbikäimise ees kui ka tema mälukaotusi ning paanikahoogusid. Tundus, nagu oleksid kõik mosaiigikillud järsku pildil oma õige koha leidnud. Paljud inimesed on tõlgendanud kohutavalt valesti seda paanikat ja kabuhirmu, mille all mu naine kannatab, ning on võtnud seda kui ebaviisakat ja seltskonnavaenulikku käitumist. Ma loodan, et taolised inimesed loevad neid ülihäid artikleid.

M. C., Šotimaa

Minu pojal, kes on vaid 10-aastane, diagnoositi hiljuti sellel aastal agorafoobia. On tulnud pidada väga rasket võitlust. Neis artiklites on kaks asja, mis mulle väga meeldivad. Esimene neist on alateema ”Inimesed, ”kellel olid samasugused tunded kui meil””. See aitas mu pojal tõesti aru saada, et ta pole üksi. Teine on see, kui läbimõeldult on artiklid kirjutatud. Need ei mõista kedagi hukka ega alatähtsusta probleemi, vaid on kirjutatud armastuse, lahkuse, tarkuse ja veel kord armastusega.

K. J., Austraalia

Minu meelest on need artiklid kasulikud, sest nad keskendavad tähelepanu sellele, mida inimene saab ette võtta. Te selgitasite neid peamisi samme, mis võimaldavad foobiate üle kontrolli saavutada. Tänu sellele hakkasin paremini mõistma, et mul on võimalik vajalikku abi saada ja edusamme teha.

J. I., Jaapan

Tundsin esimest korda, et minust on täielikult aru saadud. On võimatu kirjeldada seda, kui hea on teada, et Jehoova mõistab neid kannatusi, mida sotsiaalfoobia võib põhjustada. Need artiklid aitasid ka mu sõpradel selgemalt mõista, mida ma läbi elan.

G. O., Saksamaa

Mind hämmastas teie empaatia nende vastu, kes sarnaselt minuga kannatavad sotsiaalfoobiate all. Need artiklid on just see, mida vaja. Millist julgustust küll andis mulle teadmine, et teistel on samasuguseid probleeme! Olen valmis asja käsile võtma ja oma foobiast jagu saama.

S. D., Itaalia

Miks ma ei suuda keskenduda? Nutsin rõõmust, kui lugesin artiklit ”Noored küsivad: miks ma ei suuda keskenduda?” (22. juuli 1998). Olen 18-aastane ja teenin Jehoovat täisajaliselt. Olin mures oma suutmatuse pärast keskenduda, sest selleks, et olla võimeline inimesi põlluteenistuses aitama, on tähtis keskenduda. Lugu läks nii kaugele, et tundsin end masendunult, sest ei suutnud asju meeles pidada ja analüüsida. On tõsi, et Jehoova annab meile rooga õigel ajal, nagu ütleb Piibel.

A. R. C. R., Ameerika Ühendriigid

Nõuandeid turistidele. Artiklis ”Denguepalavik sääsehammustusest” (22. juuli 1998) puudus alapealkirja ”Nõuandeid turistidele” alt üks soovitus, nimelt kasutada öösel moskiitovõrku, ja veel parem, kui seda on putukamürgiga töödeldud.

I. H., Inglismaa

Me hindame lugeja kommentaare. Selleks et vältida haigestumist malaariasse, on see soovitus eriti kasulik. (Vaata ”Ärgake!”, 8. august 1997, lk. 31.) Kuid USA Tervisekaitse Keskuse andmete järgi see moskiito, kes põhjustab denguepalavikku, ”eelistab toituda inimverest päevaajal”. Kõige sagedamini hammustab ta ”hommikul mõne tunni jooksul pärast koidikut ja õhtul mõne tunni jooksul enne pimenemist”. Seepärast pole ehk eriti tõhus otseselt kõne all oleva haiguse vältimiseks öösel moskiitovõrku kasutada. (Toim.)