Vaatleme maailma
Umbusaldus võtab maad
”Kirikute Maailmanõukogu tuumikus on ilmnenud kriis,” märgib Prantsusmaa ajaleht ”Le Monde”. See nõukogu, mis tähistas eelmise aasta augustis oma 50. aastapäeva, asutati selleks, et aidata ühendada kogu maailma kristlikke denominatsioone. Viimastel aastatel maad võtnud umbusalduse tõttu võivad ortodokssed religioonid sellest organisatsioonist lahku lüüa. Üks asi, mille pärast õigeusu kirikud kaebavad, on see, et mõned idamaa riigid on langenud katoliku ja protestandi misjonäride ”proselütismi ohvriks”. Üks kirik, gruusia õigeusu kirik, on juba 330-liikmelisest nõukogust välja astunud. Seega pole ”õigeusu kirikute lahkumine Genfis asuvast Kirikute Maailmanõukogust enam sugugi naeruväärne oletus”, ütleb ajaleht.
Kunagi pole liiga hilja lõpetada
Üks 40 aastat väldanud uuring näitab, et inimesed, kes lõpetavad suitsetamise isegi 60-aastaselt, vähendavad suuresti riski haigestuda vähki, teatab Suurbritannia ajaleht ”Daily Telegraph”. Inglismaa Suttoni vähiuurimise instituudi professor Julian Peto ütleb: ”Me saime alles eelmisel aastal aru, kui hirmsad on suitsetamise tagajärjed. Suitsetamisest tulenevate haiguste tõttu ei sure ainult veerand suitsetajatest, nagu olime varem arvanud, vaid pooled. Samuti saime teada, kui suurt kasu toob [suitsetamise] maha jätmine isegi vanas eas.” Lapsi hoiatatakse suitsetamise ohtude eest pidevalt. Vanematele inimestel tuleb aga teada anda, et suitsetamise lõpetamine võib suuresti vähendada kopsuvähi arenemise riski, ütleb Peto.
Abielu võib õnnelikuks teha
Mõned inimesed peavad abielu koormavaks ning televisiooni situatsioonikomöödiates kujutatakse abielu tihtipeale kui lootusetult vanamoodsat eluviisi. Mida aga näitavad faktid? Kas vallalised on tingimata paremas olukorras? Ajalehes ”Philadelphia Inquirer” tsiteeritud sotsioloogi sõnul ei ole. Ta ütleb, et abielus inimesed on üldiselt õnnelikumad, tervemad ja rikkamad. Abieluinimesed on ka tervikuna vähem stressis, nad sooritavad väiksema tõenäosusega kuritegusid või kasutavad uimasteid ning loobuvad suurema tõenäosusega abirahast. Pole siis üllatav, et abielus inimesed elavad ekspertide sõnul ka kauem.
Kas nakatunud veri?
Üheksas New Yorgi päevalehes oli hiljuti kuulutus, mis kandis pealkirja ”Kõigile, kes said New Yorgis New Jersey haiglas 1991. aasta jaanuarist kuni 1996. aasta detsembrini verd”. Kuigi selle kuulutuse esitaja, New Yorgi verekeskus, ütleb, et selle kuulutuse eesmärk oli kinnitada kõigile, kes olid 1990. aastate alguses verd saanud, et see doonoriveri oli ohutu, võib sellel kuulutusel olla vastupidine efekt. Miks? Üks põhjus muretsemiseks võis olla kuulutuse hoiatus: ”Need, kes sel ajaperioodil verepreparaate said, võisid saada ülekande kaudu mõne nakkuse, nagu HIV-i või hepatiidi.”
Vähk jääb tihti diagnoosimata
”Ametlik statistika ei näita alati õigesti seda, kui palju inimesi sureb vähki,” teatab ajakiri ”New Scientist”. New Orleansi Louisiana meditsiinikeskuse doktor Elizabeth Burton uuris 1105 patsiendi haiguslugusid, kellele oli ajavahemikus 1986 kuni 1995 lahkamine tehtud, et võrrelda kliinilisi diagnoose lahkamisandmetega. Burtoni sõnul poldud 44 protsendil patsientidest vähki diagnoositud või oli diagnoositud vale vähitüüp. Kuna käesoleval ajal tehakse lahang vaid 10 protsendile surnutest, mis on umbes viis korda vähem kui 1960. aastatel, jäävadki paljud vead avastamata, ütleb ajakiri.
Vastupidavad parasiidid
Parasiit Taenia solium, mis põhjustab inimestel nookpaelusstõbe, tekitab majanduslikus arengus mahajäänud maades ikka veel probleeme. Haigust põhjustab üldjuhul see, kui inimene sööb nakatunud sealiha, mis pole korralikult läbi küpsetatud, või toitu, milles on selle parasiidi vastseid. México ajalehe ”Excélsior” sõnul on seda parasiiti raske avastada ja seetõttu võib see parasiit olla inimese kehas aastaid, ilma et nakatanu ise seda teaks. Sümptomite hulka võivad kuuluda palavik, peavalu, langetõvelaadsed hood ja nägemishäired. Ajaleht ütleb, et selle parasiidi hävitamiseks püüavad México riikliku autonoomse ülikooli teadlased töötada sigade jaoks välja vaktsiini.
Insuldi ohumärgid
”Paljud inimesed ei tea ainustki insuldi sümptomit,” teatab ajakiri ”FDA Consumer”. Ajakiri jätkab: ”Kõigest veidi rohkem kui pooled küsitletutest teadsid vähemalt ühte insuldi sümptomit ning ainult 68 protsenti teadis ühte riskifaktorit.” Inimesed ei tea insuldist suurt midagi, kuigi see on lääne tööstusriikides sagedasemaid surma ja invaliidistumise põhjusi. Et insult võimalikult vähe kahju tekitaks, peab esimese ohumärgi ilmnedes kohe arstiabi otsima. Insuldi kõige tavalisemad sümptomid on näo-, käe- või jalalihaste äkiline nõrkus, tuimustunne või halvatus; äkiline nägemise ähmastumine või selle kadumine, eriti ühes silmas; raskused kõnelemisel või kõne mõistmisel; seletamatu peapööritus või tasakaalu kaotus, eriti koos mõne teise sümptomiga.
Põletatakse kettkirju
Alates 1992. aastast toimub Jaapanis Nagoya linnas igal aastal budistlik kettkirjade põletamise tseremoonia. Postiteenistuse ametnikud on pannud kõikidesse linna postkontoritesse kastid, kuhu inimesed saavad visata soovimatud kirjad, misjärel need budistide templis tseremoonia käigus ära põletatakse. Ajaleht ”Asahi Evening News” kirjutas, et see teenus on mõeldud ”ebausklike kirjasaajate jaoks, kes ei julge ise kirju ära visata või neid põletada”. Mida need inimesed kardavad? Peale selle, et neis kirjades räägitakse sellest, mis kasu toob kirjas toodud juhendite järgimine, ähvardatakse õnnetustega neid, kes selle keti lõhuvad. Näiteks öeldi ühes kirjas, et üks inimene, kes Tokyos kirjaketi lõhkus, langes mõrva ohvriks.
Elevantide õigused
Paljudes India paikades moodustavad elevandid suure osa tööjõust. Ajakiri ”The Week” teatab, et Põhja-India osariigis Uttar Pradeshis on elevandid valitsuse palgalehel kirjas kui täieõiguslikud töölised. Elevandid alustavad oma teenistust 10-aastaselt ning võivad oma tööandjat teenida kuni 50 aastat. Pensionile jäädes saavad elevandid nagu muudki valitsuse töölised pensioni ning igale elevandile määratakse elevandiajaja, dresseerija, kes elevandi eest hoolitseb ja teda söödab. Töötavatele emastele elevantidele antakse üks aasta tiinuspuhkust loomaaias ning pärast seda jätkavad nad jälle tööd, mis seisneb puude vedamises, metsikute elevantide tarasse ajamises ja nende treenimises ning rahvusparkide ja kaitsealade patrullimises.
Kas rahvusvahelise keele poole?
Ühes Kesk-Aasia riigis, kus läänemaade keeli väga vähe räägitakse, ütles üks kaheksa-aastane poiss oma isale, et ta peab hakkama inglise keelt õppima. Isa küsis temalt, miks. ”Sest arvuti räägib inglise keelt,” vastas poiss isale. Ajakiri ”Asiaweek” märgib, et see lugu ”näitab ilmekalt, milline kaval mõju on informatsiooni kiirteel .. see võib kiirendada juba niigi kiiret liikumist selle poole, et maailmas hakkab domineerima inglise keel”. Ajakiri jätkab: ”Selle taga ei ole aga püüd ülemaailmset vendlust edendada, see on lihtsalt praktiline. Kui meil on soov Interneti vahendusel elektrooniliselt suhelda ja äri ajada, on infovahetuseks vaja ühist keelt.” Miks on selleks ühiseks keeleks just inglise keel? Kuna ”nii personaalarvuteid kui ka Internetti hakati kõigepealt kasutama USAs. Umbes 80% võrguvarudest on ingliskeelne”. Teiste keelte kasutamine on mõnel juhul vähenenud, kuna nende tähestikku on raske kohandada ingliskeelse klaviatuuriga. ”Kuid sellel on ka oma hind,” ütleb ”Asiaweek”. ”Keeleteadlased ennustavad, et pooled umbes 6000 praegu räägitavatest keeltest on järgmise sajandi lõpuks välja surnud, kuid see võib juhtuda ka juba järgmise 20 aastaga.”