Foobiatest vaevatud

”Foobiate üle heidetakse sageli nalja. Kuid nende puhul on asi küll naljast kaugel.” (Jerilyn Ross, ühe ärevushäirete ravikeskuse juhataja)

SÕNA ”foobia” viitab tugevale, ebarealistlikule hirmule mingi objekti, sündmuse või tundmuse suhtes. Siiski ei suuda definitsioon iseenesest anda edasi õudu ja üksildustunnet, mis seda seisundit iseloomustavad. Raeann Dumont, kes on ravinud foobiaid rohkem kui kaks aastakümmet, märgib: ”Inimesed, kes kannatavad foobia all, võivad vältida nii paljusid olukordi, et nad ei tõsta kodunt jalgagi välja või tunnevad pidevat, vaibumatut ärevust või leevendavad oma ärevust alkoholiga, mis probleeme ainult suurendab.”

Foobiad kuuluvad niinimetatud ärevushäirete kategooriasse.a Hinnangute kohaselt kogeb 12 protsenti Ameerika Ühendriikide täiskasvanud elanikest mingil ajal elu jooksul üht või teist foobiat. Paljud neist kannatavad vaikides aastaid. ”Kahjuks ei otsi umbes kolm neljandikku foobiate all kannatajaid kunagi abi,” teatab Ameerika Ärevushäirete Liit. ”Paljud, kellel on foobiad, väldivad abi otsimist piinlikkustundest. Teised ei tea, mis nendega lahti on või kust abi otsida, ja kolmandad kardavad ravi ennast.”

Teadaolevaid foobiaid on sadu, kuid enamasti liigitavad asjatundjad need kolme kategooriasse. Lihtfoobiad keskenduvad mingile objektile või olukorrale, nagu putukad, loomad, lendamine, suletud ruumid. Agorafoobia esineb tavaliselt ühenduses paanikahoogudega. Sellise foobia all kannataja kardab paanikahoo tekkimist sedavõrd, et ta väldib kõiki kohti ja olukordi, kus paanikahoog eelmine kord aset leidis. Sotsiaalfoobiat iseloomustab hirm sattuda piinlikku olukorda avalikkuse ees, näiteks kuulajaskonna ees kõneledes.

Mõtle vaid ühele neist kolmest — sotsiaalfoobiale. Ajakiri ”The Washingtonian” ütleb: ”Isegi kui liita kokku kõik lihtfoobiad, nagu hirm madude või lendamise ees, ei jõua need kannatusrohkuse poolest sotsiaalfoobiale ligilähedalegi.” On see tõesti nii? Kui jah, siis miks? Uurime seda asja pisut lähemalt.

[Allmärkus]