Seltskondlik meelelahutus — naudi selle kasu, hoidu selle püünistest

„Ei ole inimesel midagi paremat kui süüa ja juua ja lasta oma hinge nautida vaevast hoolimata!” — KOGUJA 2:24.

1. Mil viisil aitab Jumala juhtimine tema rahvast seoses meelelahutusega?

JEHOOVA juhtimine toob ta sulastele palju eeliseid. Me võime seda näha meelelahutusvaldkonnas. Tema juhendid aitavad kristlastel vältida äärmustesse minemist. Mõned religionistid, kes nõuavad riietuse ja käitumise rangust, vaatavad peaaegu igale naudingule kui patule. Teisest küljest taotleb enamik inimesi naudinguid isegi siis, kui need on vastuolus Jehoova seaduste ja põhimõtetega. — Roomlastele 1:24—27; 13:13, 14; Efeslastele 4:17—19.

2. Mis näitas juba varakult, kuidas Jumal meelelahutusse suhtub?

² Aga kuidas on lugu Jumala rahvaga? Paljud, kes hakkavad Piiblit uurima, on üllatunud, kui saavad teada, et Jumal tegelikult lõi inimesed võimega tunda elust rõõmu. Ta andis meie esivanematele töö, mida teha — aga see polnud masendav rühmamine, mis märgistab enamiku ebatäiuslike inimeste elu. (1. Moosese 1:28—30) Mõtle hulgalistele kosutavatele viisidele, kuidas need, kes elavad maises paradiisis, võivad naudingut tunda. Kujutle nende rõõmu, kui nad vaatlevad täiesti ohutuid metsloomi ja samuti mitmesuguseid koduloomi, kes võivad olla igapäevaelu osa! Ja millist toitu nad saavad ’kõiksugu puudest, mis armsad on pealtnäha ja millest hea on süüa’! — 1. Moosese 2:9; Koguja 2:24.

3—5. a) Mis eesmärki peaks meelelahutus teenima? b) Miks me võime olla kindlad, et Jumal ei püüdnud keelata iisraellasi rõõmutsemast?

³ Neid tegevusi võib tegelikult vaadelda kui meelelahutust, mille eesmärk oli Paradiisis sama nagu praegu: värskendada ja taastada inimese elujõudu tema edasise viljaka tegevuse (töö) jaoks. Kui meelelahutus seda saavutab, siis on see kasulik. Kas see tähendab, et tõelised kummardajad võivad teha oma elus ruumi meelelahutusele, kuigi nad ei ela veel Paradiisis? Jah, võivad. Teos Insight on the Scriptures ütleb meelelahutuse kohta Jehoova vanaaja rahva seas:

⁴ „Iisraellaste lõbustusi ja ajaviidet ei ole Piibli ülestähendustes silmatorkavalt kujutatud. Sellegipoolest näidatakse, et neid peeti sobivaks ja ka soovitatavaks, kui see oli kooskõlas rahva religioossete põhimõtetega. Peamised meelelahutusvormid olid pillimängimine, laulmine, tantsimine, vestlemine ja ka mõnede mängude mängimine. Väga hinnatud oli mõistatuste ja keeruliste küsimuste esitamine. — Ko. 14:12.” — 1. köide, lehekülg 102.

⁵ Kui Taavet naasis võiduga, mängisid heebrea naised pidutsedes (heebrea keeles sa·kaqʹ) lautosid ja tamburiine. (1. Saamueli 18:6, 7, NW) See heebrea sõna tähendab peamiselt „naerma”, ja mõned tõlked räägivad „lõbutsevatest naistest”. (Byington, Rotherham, The New English Bible) Seaduselaeka vedamise ajal „Taavet ja kogu Iisraeli sugu tantsisid [„pidutsesid”, NW] Jehoova ees igasugu . . . mänguriistadega”. Miikalil, Taaveti naisel, oli tasakaalutu suhtumine, sest ta oli vastu sellele, et Taavet võtab osa meelelahutustegevusest. (2. Saamueli 6:5, 14—20) Jumal ennustas, et Babüloni vangipõlvest naasnud osalevad samalaadses rõõmuküllases tegevuses. — Jeremija 30:18, 19; 31:4; võrdle Laul 126:2.

6. Kuidas Kristlikud Kreeka Kirjad aitavad meid meie suhtumises meelelahutusse?

⁶ Meiegi peaksime püüdma olla meelelahutuse suhtes tasakaalukad. Kas me näiteks mõistame, et Jeesus ei olnud askeet? Ta võttis aega värskendavateks söömaaegadeks, nagu seda oli Leevi pakutud „suur võõruspidu”. Ja kui ennast õiglaseks pidavad inimesed kritiseerisid teda söömise ja joomise pärast, lükkas ta tagasi nende vaated ja kombed. (Luuka 5:29—31; 7:33—36) Tuleta meelde ka seda, et ta oli pulmas ning aitas pidustustele ka ise kaasa. (Johannese 2:1—10) Jeesuse poolvend Juudas mainib, et kristlastel oli „armastussöömaaegu”, mis olid ilmselt söömaajad, kus puudustkannatavad said tunda rõõmu toidust ja meeldivast lõõgastavast seltsingust. — Juuda 12.

Seltskondliku meelelahutuse õige aeg ja koht

7. Kuidas Jumala Sõna julgustab meelelahutuse suhtes tasakaalukusele?

⁷ Koguja 10:19 räägib soosivalt ’mõnu pärast valmistatud roast ja viinast, mis teeb elu rõõmsaks’. See ei kõla ju sugugi nõnda, nagu oleks meelelahutus oma olemuselt väär või halb. Ometi ütleb seesama raamat: „Igale asjale on määratud aeg, . . . aeg nutta ja aeg naerda, aeg leinata ja aeg tantsida.” (Koguja 3:1, 4) Jah, mõistmata küll hukka kohast meelelahutust, jagab Piibel meile samal ajal ka hoiatusi. Need hõlmavad nõuannet hoida seltskondlikku meelelahutust nii aja kui ka ulatuse suhtes omal kohal. Ta hoiatab meid ka lõksude eest, mis tavaliselt kaasnevad suuremate seltskondlike koosviibimistega. — 2. Timoteosele 3:4.

8, 9. Miks peaksid aeg, milles me elame, ja meile Jumala poolt antud ülesanne puudutama meie meelelahutust?

⁸ Märkisime, et Babülonist naasnud juudid — kellel oli palju tõsist tööd teha — võtsid osa rõõmurikkast lõõgastusest. Kuid Jeremija ütles varem, et ta ei ’istu naerjate killas ega ilutse’. (Jeremija 15:17) Jumal oli määranud ta edasi andma läheneva karistuse sõnumit, seega polnud tema jaoks aeg lõbutsemiseks.

⁹ Kristlastele tänapäeval on antud ülesanne kuulutada Jumala lootussõnumit ja samuti tema kohtuotsuseid Saatana kurja süsteemi üle. (Jesaja 61:1—3; Apostlite teod 17:30, 31) Seega peaks olema ilmne, et me ei tohiks lubada meelelahutusel oma elus silmatorkaval kohal olla. Seda mõtet võiks piltlikult selgitada näputäie soola või mõne erimaitseainega, mis tugevdab toidu maitset. Kas sa lisaksid maitseainet nii suurel hulgal, et selle maitse oleks toidu maitsest tugevam? Muidugi mitte. Kooskõlas Jeesuse sõnadega Johannese 4:34 ja Matteuse 6:33 meie peamine huviasi — meie tõeline roog — peaks olema Jumala tahte täitmine. Niisiis muutub lõõgastus otsekui maitseaineks. See peaks värskendama ja kosutama, mitte kurnama või enda alla matma.

10. Miks me kõik peaksime uuesti üle vaatama, kui palju aega me meelelahutusele kulutame?

¹⁰ Peatu ja mõtle siiski järele: kas enamik inimesi ei ütle, et nad pühendavad meelelahutusele mõõdukalt aega ja tähelepanu? Kui nad oleksid teisel arvamusel, muudaksid nad ju oma elu. Kas see ei näita, et igaüks meist peaks peatuma ja tõsiselt avameelselt analüüsima, milline koht on meelelahutusel meie elus tegelikult? Kas see on jõudnud tasapisi võrdlemisi silmatorkavale kohale? Kas me näiteks lülitame alati, kui jõuame koju, automaatselt sisse teleri? Kas me oleme välja kujundanud tava varuda igal nädalal, näiteks igal reede või laupäeva õhtul, suurel hulgal aega meelelahutuseks? Kas me tunneme pettumust, kui see aeg on käes ja meil pole planeeritud tegevust mingiks lõõgastuseks? Ja veel kaks küsimust: kas me leiame järgmisel päeval pärast koosviibimist, et olime väljas liiga kaua või sõitsime liiga kaugele, nii et oleme üleväsinud, võib-olla liiga kurnatud, et osa võtta kristlikust teenimisest või teha oma tööandjale head päevatööd? Kui meie meelelahutus vahel või isegi sageli taolised tagajärjed kaasa toob, siis kas see on tõepoolest kohane ja tasakaalukas lõbustus? — Võrdle Õpetussõnad 26:17—19.

11. Miks on sobiv järele vaadata meie meelelahutuse olemus?

¹¹ Samuti oleks meil hea järele vaadata oma meelelahutuse olemus. See, et me oleme Jumala sulased, ei ole tagatis, et meie meelelahutus on sobiv. Mõtiskle selle üle, mida apostel Peetrus võitud kristlastele kirjutas: „Sellest on küllalt, et teil möödunud aeg kulus ära paganate tahte täitmiseks, kui te elasite lodevuses, himudes, viinajoomises, öistes olenguis, jootudes ja jõledais ebajumalateenistustes.” (1. Peetruse 4:3) Ta ei viibutanud sõrme, otsekui süüdistades vendi selles, et nad jäljendavad seda, mida teevad need, kes on maailmas. Kuid valvsus on kristlaste jaoks (oli tookord ja on praegu) oluliselt tähtis, sest inimene võib hõlpsasti langeda kahjuliku meelelahutuse ohvriks. — 1. Peetruse 1:2; 2:1; 4:7; 2. Peetruse 2:13.

Ole püüniste suhtes valvas

12. Millise püünise tõstab esile 1. Peetruse 4:3?

¹² Missuguse püünise suhtes me peaksime valvsad olema? Peetrus mainis ’viinajoomisi, öiseid olenguid ja jootusid’. Üks saksa kommentaator selgitas, et siin kasutatud kreeka sõnad „käisid peamiselt seltskondliku joomise kohta pidusöögil”. Keegi šveitsi professor kirjutas, et taolised kombed olid tookord üldlevinud: „See kirjeldus peab käima organiseeritud koosviibimiste või isegi korrapäraselt tegutsevate klubide kohta, kus tehti kirjeldatud häbiväärseid tegusid.”

13. Kuidas on alkoholi kasutamine koosviibimistel olnud püünis? (Jesaja 5:11, 12)

¹³ Alkohoolsete jookide pakkumine suurtel seltskondlikel koosviibimistel on paljude jaoks püüniseks osutunud. Asi ei ole selles, et Piibel keelaks selliste jookide mõõduka tarvitamise, sest ta ei keela seda. Tõendina selle kohta valmistas Jeesus Kaana pulmapeol veini. Kindlasti ei joodud seal üleliia, sest Jeesus oleks pidanud kinni Jumala nõuandest hoiduda joomarite hulgas olemisest. (Õpetussõnad 23:20, 21) Aga mõtle sellele üksikasjale: peokorraldaja ütles, et teistel pidudel pakuti esmalt head veini, ’ja kui rahvas oli purjus, viletsamat’. (Johannese 2:10, NW) Seega oli tavaline asi, et juudid jõid end purju pulmades, kus kõigi jaoks oli saadaval rohkesti veini.

14. Kuidas võiksid kristlikud võõrustajad toime tulla püünisega, mida alkohoolsed joogid endast kujutada võivad?

¹⁴ Niisiis on mõned kristlikud võõrustajad otsustanud pakkuda veini, õlut ja teisi alkohoolseid jooke ainult siis, kuid nad isiklikult suudavad jälgida, mida nende külalistele pakutakse või mida nad tarvitavad. Kui grupp on suurem, kui võõrustaja otseselt järele vaadata suudab, nagu see oli mainitud juudi pulmade puhul, võib suurel hulgal pakutav alkohol ohtlik püünis olla. Kohal võib viibida inimene, kes võitles alkoholismiprobleemiga ja sai sellest üle. On mõistetav, et üleüldine reguleerimata juurdepääs alkoholile võib ahvatleda teda liialt jooma ja rikkuma sündmuse kõigi jaoks. Üks ülevaataja ja pereisa Saksamaal märkis, et tema perekond sai kasu meeldivast seltsingust seltskondlikel koosviibimistel koos kaasusklikega. Kuid ta lisas, et probleemide kerkimise tõenäosus oli muidugi palju suurem, kui õlu oli lahedasti saadaval.

15. Kuidas võidakse seltskondlikke koosviibimisi kohaselt juhtida?

¹⁵ Kaana pulmas oli olemas „pidukorraldaja”. (Johannese 2:8) See ei tähenda, et perekond, kelle kodus on grupp inimesi einestamas või muidu külas, peaks määrama korraldaja. Pereisa on sündmuse järelevaatamise eest vastutav. Aga ükskõik kas grupp koosneb ainult kahest perekonnast või on see mõningal määral suurem, peaks olema selge, et keegi on kogu toimuva eest vastutav. Paljud vanemad kontrollivad seda, kui nende poeg või tütar on kutsutud seltskondlikule koosviibimisele. Nad võtavad ühendust võõrustajaga, et küsida, kes on kogu sündmuse järelevaataja, kes ka lõpuni kohal viibib. Kristlikud vanemad on isegi kohaldanud omaenda ajakava, et nii eakamad kui ka nooremad inimesed võiksid nautida ühist seltsingut.

16. Millised on kohased kaalutlused seoses koosviibimiste suurusega?

¹⁶ Vahitorni Ühingu Kanada harubüroo kirjutab: „Mõned kogudusevanemad on seltskondlike koosviibimiste suuruse piiramise kohta antud nõuannet mõistnud nii, et suured koosviibimised pulmade puhul tähendavad selle nõuande rikkumist. Nad on järeldanud, et kui meile on antud nõu hoida oma seltskondlikud koosviibimised väikestes juhitavates piirides, oleks vale kutsuda pulma 200 või 300 inimest.”a Selle asemel et liigselt rõhutada meelevaldselt seatud piire, tuleks peatähelepanu pöörata kohasele järelevaatamisele, ükskõik kui palju rahvast seal ka poleks. Jeesuse pakutud veini hulk näitab, et Kaana pulmas viibis üsna suur hulk inimesi, aga ilmselt oli see kohase järelevaatamise all. Teiste pidudega tookord nii ei olnud; nende suurus võis olla üks tegur, mis põhjustas ebapiisavat järelevaatamist. Mida suurem on koosviibimine, seda suurem on väljakutse, sest nõrgematel, kes kalduvad liialdustesse, on kergem endid maksma panna. Koosviibimistel, mille järele ei valvata, võivad nad edendada küsitava väärtusega tegevust. — 1. Korintlastele 10:6—8.

17. Kuidas võidakse ilmutada kristlikku tasakaalukust, kui planeeritakse koosviibimist?

¹⁷ Seltskondliku koosviibimise hea järelevaatamine hõlmab planeerimist ja ettevalmistamist. See ei eelda kaasakiskuva teema väljamõtlemist, mis teeks koosviibimise erakordseks ja meeldejäävaks, kuid mis jäljendaks ilmalikke pidusid, nagu seda on kostüümiballid ja maskeraadid. Kas sa suudaksid kujutleda ustavaid iisraellasi Tõotatud Maal plaanitsemas pidu, kus kõik oleksid riietatud nagu Egiptuse või mõne muu maa paganad? Kas nad planeeriksid himuraid tantse või metsikut muusikat, mis võis olla populaarne paganate seas? Siinai mäe juures nad langesid muusika ja tantsu püünisesse, mis võis olla tol ajal laialt levinud ja populaarne Egiptuses. Me teame, kuidas Jumal ja tema küps sulane Mooses sellele meelelahutusele vaatasid. (2. Moosese 32:5, 6, 17—19) Niisiis peaks seltskondliku kokkutuleku võõrustaja või järelevaataja kaaluma, kas seal lauldakse ja tantsitakse; ja kui lauldakse või tantsitakse, siis peaks ta olema kindel, et see sobib kokku kristlike põhimõtetega. — 2. Korintlastele 6:3.

18, 19. Millise sügavama mõistmise võime me saada sellest, et Jeesus kutsuti pulma, ja kuidas me võiksime seda rakendada?

¹⁸ Lõpuks peame meeles seda, et „Jeesus ja tema jüngrid olid kutsutud pulma”. (Johannese 2:2) Loomulikult võib kristlane või kristlik perekond teisi külastada, et lihtsalt mõnusalt ja ülesehitavalt aega veeta. Aga planeeritud seltskondlike kokkutulekute puhul näitab kogemus, et eelnev otsustamine, kes sinna tulevad, aitab vältida probleeme. Selle tähtsust rõhutas USA Tennessee osariigist pärit kogudusevanem, kes on üles kasvatanud pojad ja tütred, kes on täisaegses teenistuses. Enne kui tema või ta naine võttis vastu kutse või lubas oma lastel koosviibimisele minna, võttis ta ühendust võõrustajaga, et olla kindel, et kutsutavad on ette kindlaks määratud. Tema perekond oli kaitstud püüniste eest, millesse on langenud mõningad, kes on olnud koosviibimistel, kuhu kõik võivad minna, olgu see siis lõunasöök, piknik või spordiga tegelemine, näiteks pallimäng.

¹⁹ Jeesus ei kiitnud heaks ainult sugulaste, vanade sõprade või samas eas või majanduslikus olukorras inimeste kutsumist koosviibimisele. (Luuka 14:12—14; võrdle Iiob 31:16—19; Apostlite teod 20:7—9.) Kui sa mõtled hoolikalt, keda kutsuda, siis on lihtsam kaasata erinevas vanuses ja erinevatest oludest pärit kristlasi. (Roomlastele 12:13; Heebrealastele 13:2) Mõned neist võivad olla vaimselt nõrgad või uued, kes võivad saada kasu läbikäimisest küpsete kristlastega. — Õpetussõnad 27:17.

Meelelahutus omal kohal

20, 21. Miks võib meelelahutusel olla sobiv koht meie elus?

²⁰ Meie kui jumalakartliku rahva jaoks on sobiv olla huvitatud oma meelelahutusest ja kanda hoolt, et see oleks kohane, ning olla tasakaalukad selleks kasutatud aja suhtes. (Efeslastele 2:1—4; 5:15—20) Koguja raamatu inspireeritud kirjutaja arvas nii: „Ma ülistasin rõõmu, sest inimesel ei ole muud paremat päikese all kui süüa ja juua ning rõõmus olla; see saatku teda ta vaevas tema elupäevil, mis Jumal temale annab päikese all!” (Koguja 8:15) Sellised tasakaalukad naudingud võivad värskendada keha ja aidata üle saada probleemidest ning pettumusest, mis on praeguses süsteemis tavalised.

²¹ Seda selgitab piltikult see, mida üks Austria pioneer kirjutas oma vanale sõbrale: „Ühel päeval oli meil väga tore väljasõit. Umbes viiekümnekesi läksime väikese järve äärde Ferlachi lähedal. Vend B—— juhtis autorongi oma furgooniga, vedades kolme grillahju, kokkupandavaid toole, laudu ja isegi lauatennise lauda. Väljasõit meeldis meile väga. Ühel õel oli akordion kaasas, nii kuulsime palju Kuningriigi laule. Nii noored kui ka vanad vennad ja õed tundsid seltskonnast naudingut.” Tal oli meeldivaid mälestusi hea järelevaatamise all veedetud puhkusest, mis hoiti vaba sellistest püünistest nagu ülemäärane joomine või lodev käitumine. — Jakoobuse 3:17, 18.

22. Millist hoiatust peaks igaüks meist seltskondlikku meelelahutust nautides esmajoones meeles pidama?

²² Paulus soovitas meil tungivalt olla ettevaatlikud, et mitte järele anda ebatäiusliku liha himudele, tegemata isegi plaane, mis saadavad meid kiusatusse. (Roomlastele 13:11—14) See hõlmab ka seltskondliku meelelahutuse plaane. Kui me ta nõuannet selles suhtes rakendame, siis me oleme võimelised hoiduma olukordadest, mis on viinud mõningad vaimse laevahukuni. (Luuka 21:34—36; 1. Timoteosele 1:19) Selle asemel me valime targasti kosutava lõõgastuse, mis aitab meil säilitada oma suhted Jumalaga. Nii saame kasu seltskondlikust meelelahutusest, mida võib pidada üheks Jumala heaks anniks. — Koguja 5:18.

[Allmärkus]

Mida me oleme õppinud?

◻ Millise tasakaaluka vaate seoses seltskondliku meelelahutusega me leiame Piiblist?

◻ Miks tuleks järele mõelda meelelahutuseks võetud aja ja selle olemuse üle?

◻ Mis on mõned asjad, mida kristlik võõrustaja püünistest hoidumiseks võib teha?

◻ Mida võib kohane ja tasakaalukas meelelahutus kristlaste heaks teha?

[Pilt lk 18]

Koosviibimise võõrustajal või juhatajal lasub vastutus hoolitseda selle eest, et külalised ei langeks püünisesse