Sa võid leida head meelelahutust

PIIBEL ei mõista meelelahutuse mõnusid hukka, ka ei võta ta puhkuse nautimist ajaraiskamisena. Vastupidi, Koguja 3:4 ütleb, et on „aeg naerda” ja „aeg tantsida”.a Muistses Iisraelis nautis Jumala rahvas mitmesugust meelelahutust, kaasa arvatud muusika, tants ja mängud. Ka Jeesus võttis osa ühest suurejoonelisest pulmapeost ning ühel teisel korral „suurest võõruspeost” (Luuka 5:29; Johannese 2:1, 2). Niisiis ei ole Piibel lõbusa ajaveetmise vastu.

Ent kuna suur osa nüüdisaja meelelahutusest ülistab käitumist, mis Jumalale meelepaha valmistab, kerkib sul küsimus, mida sa saad teha, et säilitada meelelahutuse valikul head mõõdupuud.

Ole valiv

Kristlased soovivad meelelahutuse valikul juhinduda Piibli põhimõtetest. Näiteks kirjutas laulik Taavet: „Jehoova katsub läbi õige, aga õelat ja vägivalla armastajat vihkab ta hing!” (Laul 11:5). Ja Paulus kirjutas koloslastele: „Sellepärast surmake oma maapealsed liikmed: hoorus, roppus, kired, pahad himud ja ahnus, .. jätke teiegi maha see kõik: viha, ärritatavus, kurjus, pilkamine, ropud sõnad” (Koloslastele 3:5, 8).

Suur osa praegusajal kättesaadavast meelelahutusest ilmselgelt eirab seda inspireeritud nõuannet. „Aga mina ei hakka eales tegema kõike seda, mida ekraanil kujutatakse,” võivad mõned vastu väita. See võib ehk nii olla. Ent kuigi sinu meelelahutus võib-olla ei näita veel, milliseks inimeseks sa muutud, võib see paljastada midagi sellest, milline inimene sa juba oled. Näiteks võib see kõnelda sellest, kas sa kuulud ’vägivalla armastajate’ hulka või nende hulka, kelle tähelepanu on hõivanud ’hoorus, kired, ahnus ja ropud sõnad’, või kuulud sa hoopis nende hulka, kes tõepoolest ’vihkavad kurja’ (Laul 97:10).

Paulus kirjutas filiplastele: „Mis iganes on tõene, iganes auväärne, iganes õige, iganes puhas, iganes armastusväärne, iganes ülendav, kui miski on vooruslik ja kui miski on kiidetav, just seda arvestage” (Filiplastele 4:8, UT).

Ent kas öeldakse selle kirjakohaga, et iga film, raamat või TV-show, kus sündmustik hargneb mingi ebaõiglase teo, kasvõi näiteks kuritegevuse ümber, on automaatselt halb? Või kas on välistatud kõik komöödiad, sest need pole ’auväärsed’? Ei, sest kaastekst näitab, et Paulus ei käsitle siin meelelahutust, vaid südame mõtlemisi, mis peaksid keskenduma Jehoovale meelepärastele asjadele (Laul 19:15). Ent ikkagi võib see, mida ütles Paulus, meile meelelahutuse valikul abiks olla. Kasutades Filiplastele 4:8 toodud põhimõtet, võime endalt küsida: „Kas ei pane ehk minu valitud meelelahutus mind mõtlema asjadele, mis pole puhtad?” Kui see on nii, siis tuleb meil teha muudatusi.

Siiski peaksid kristlased meelelahutusele hinnangut andes laskma ’oma mõistlikkuse saada teatavaks kõigile inimestele’ (Filiplastele 4:5, UM). On selge, et meelelahutuse vallas on äärmusi, mis tõelistele kristlastele on ilmselgelt kohatud. Peale selle peaks igaüks kaaluma asju hoolikalt ning langetama otsuseid, mis jätavad talle puhta südametunnistuse Jumala ja inimeste ees (1. Korintlastele 10:31—33; 1. Peetruse 3:21). Oleks kohatu tühistes asjades teiste üle kohut mõista või kehtestada meelevaldseid reegleid dikteerimaks, mida teised peaksid tegema (Roomlastele 14:4; 1. Korintlastele 4:6).b

Lapsevanemate osa

Meelelahutuse küsimuses on lapsevanematel otsustav osa. Paulus kirjutas: „Kui keegi enese omaste ja iseäranis kodakondsete eest ei kanna hoolt, see on usu ära salanud ja on pahem kui uskmatu” (1. Timoteosele 5:8). Nõnda siis lasub vanematel lisaks kohustusele hoolitseda oma perekonnaliikmete eest materiaalselt ka kohustus hoolitseda nende eest vaimselt ja emotsionaalselt. See hõlmab ka hoolitsemist hea lõõgastuse eest (Õpetussõnad 24:27, UM).

Mõnikord ei pöörata sellele perekonnaelu aspektile tähelepanu. Üks Nigeeria misjonär ütleb: „Kahjuks peavad mõned lapsevanemad puhkamist ajaraiskamiseks. Tagajärjeks on see, et mõned lapsed on jäetud omapead ning nad on leidnud endale väärad sõbrad ja väära ajaviite.” Vanemad, ärge laske sellel juhtuda! Hoolitsege selle eest, et teie lastel oleks hea puhkus, mis neid tõepoolest kosutaks.

Ent kohane on ka ettevaatus. Kristlased ei tohiks muutuda nende paljude sarnaseks tänapäeval, kes on „rohkem lõbuarmastajad kui jumalaarmastajad” (2. Timoteosele 3:1—4). Jah, meelelahutusel peab olema oma koht. Ta peaks inimest kosutama, aga mitte elus valitseval kohal olema. Seega ei vaja nii lapsed kui ka täiskasvanud mitte ainult õiget laadi, vaid ka õigel määral meelelahutust (Efeslastele 5:15, 16).

Tunne rõõmu teistestki ettevõtmistest

Suur osa populaarsest meelelahutusest õpetab inimesi olema passiivsed, aga mitte aktiivsed. Võtkem näiteks televisiooni. Raamatus „Mida võtta ette pärast teleri sulgemist” („What to Do After You Turn Off the TV”) täheldatakse: „Juba oma olemuselt lähtudes õpetab [televisioon] meid olema passiivsed: meelelahutus ja ka teadmised tulevad meile pingutusteta kätte, meil ei lähe tarvis aktiivset loomevõimet.” Muidugi mõista on ka passiivsel meelelahutusel oma koht. Ent kui see neelab liiga palju inimese aega, jääb ta ilma muudest toredatest võimalustest.

Kirjanik Jerry Mander, kes tema enda sõnul on „TV-eelsesse sugupõlve kuuluja”, kirjeldab teda lapsepõlves aeg-ajalt vallanud igavuse perioode nõnda: „Sellega kaasnes rahutu soov midagi teha.” Ta ütleb: „See oli määratult ebameeldiv, nii ebameeldiv, et ma lõpuks otsustasin midagi ette võtta — midagi teha. Helistasin sõbrale, läksin välja. Läksin palli mängima. Lugesin. Tegin midagi. Tagasi vaadates näen, et see igavuse aeg, mil „midagi teha pole”, saabki loomingulise tegevuse lähtepunktiks.” Mander tõdeb, et nüüdisajal kasutavad lapsed telerit kiirestitoimiva igavusepeletajana. „TV lämmatab nii soovi midagi teha kui ka sellest lähtuva loovuse,” lisab ta.

Niisiis on paljud leidnud, et tegevused, mis nõuavad pigem osavõttu kui passiivsust, võivad pakkuda rohkemat, kui nad kujutledagi oskasid. Mõned on avastanud, et rõõmu pakub ühislugemine. Teised tegelevad mingi hobiga, näiteks mängivad nad mingit muusikariista või maalivad pilte. Lisaks on võimalik korraldada meeldivaid koosviibimisi (Luuka 14:12—14).c Ka puhkus looduses on mitmeti kasulik. Ajakirja „Ärgake!” Rootsi-korrespondent teatab: „Mõned perekonnad käivad telkimas või kalastamas või siis võtavad ette huvireise metsa, süstamatku, mägiretki ja veel muudki. Lastele valmistab see suurt rõõmu.”

Kui meelelahutuses on midagi kõlbeliselt laostavat, ei tohiks see meid üllatada. Apostel Paulus kirjutas, et rahvad „elavad oma meele tühjuses” (Efeslastele 4:17). Seetõttu võib olla kindel, et paljugi sellest, mida nad peavad meelelahutuslikuks, õhutab „liha tegudele” (Galaatlastele 5:19—21). Ent kristlased saavad endid harjutada langetama tervemeelseid otsuseid seoses oma meelelahutuse laadi ja määraga. Samuti võivad nad teha puhkamise kogu pere huviasjaks ning koguni proovida uut laadi tegevusi, mis kosutavad ja pakuvad veel aastateks toredaid mälestusi. Tõepoolest, sa võid leida head meelelahutust!

[Allmärkused]

[Pildid lk 9]

Hea puhkus võib tulla kasuks