54 APOSTEL JOHANNES
Usk ja julgus süngel ajal
„LÕPUAEG on käes,” kirjutab apostel Johannes. Ta on ligikaudu 100-aastane ja ainus, kes apostlitest veel elus on. Seega on apostlite ajajärk lõppemas. Aastakümneid varem olid Jeesus ja Paulus hoiatanud, et tuleb aeg, mil kogudustes võtab võimust usutaganemine. (Matt. 7:15; Ap. t. 20:29, 30; 2. Tess. 2:6, 7.) Apostlite tegevus oli usutaganemist oluliselt takistanud. Nüüd, kui Johannes on jõudnud oma eluõhtusse, on see takistus peaaegu kõrvaldatud. Käes on sünged ajad, valeõpetused levivad nagu katk. Kõigest hoolimata on Johannes täis usku ja lootust.
Eluõhtusse jõudnud apostlit ei murra ei vangistus ega lainena lahvatanud usutaganemine
Johannes oli ilmselt juba 90-ndates eluaastates, kui ta ikka veel innukalt Jumalast ja Jeesusest tunnistust andis. Selle eest pagendati ta Patmosele, kaljusele ja viljatule saarele Egeuse meres. Mis aitas tal lootusrikkaks jääda? Kahtlemata ammutas ta jõudu Jeesuse sõnadest „Ma olen iga päev teie juures kuni selle ajastu viimsete päevade lõpuni”. (Matt. 28:20.)
Ajast, kui Jeesus selle lubaduse andis ja taevasse läks, oli möödunud üle 60 aasta. Patmosel nägi Johannes teda jälle, sedapuhku nägemuses. Nimelt avaldas Jeesus talle Jumalalt saadud vaatemängulise ilmutuse, mis keskendus Isanda päevale, ajale, mil kristlik kogudus saab taas puhtaks ja ühtseks. Nähtu ja kuuldu kinnitas Johannesele, et Jeesus aitab oma järelkäijatel ka edaspidi kõigi raskustega hakkama saada.
Ilmutuses oli hulgaliselt sümboleid ja arvatavasti jäi suur osa neist Johannesele arusaamatuks. Kuid üks asi oli selgemast selgem: lokkama löönud usutaganemine ei suuda Jehoova ja Jeesuse eesmärke nurjata. Isanda päeval pidi õige religioon taas võidutsema ning Jumala rahvale pidid osaks saama võrratud õnnistused. Samuti näitas ilmutus, et Saatan saab taevases sõjas lüüa, ta visatakse maa peale ning tema hukk on kindel. Seega võis Jeesuselt saadud ilmutus Johannese vaimu kõvasti tugevdada. Ta pani kõik nähtu ustavalt kirja.
Johannes tuli pagendusest eluga tagasi. Arvatavasti vabanes ta pärast seda, kui keiser Domitianus, kristlaste tuline vaenlane, hinge heitis. Tõenäoliselt siirdus Johannes Efesosse. Vangistus polnud tema tarmu lämmatanud. Umbes 100-aastaselt sai ta Jumalalt uue ülesande ja võttis selle söakalt vastu.
Mis ülesanne see oli? Johannes pidi kirjutama neljanda ja ühtlasi viimase evangeeliumi. Ta teadis, et see jutustus jõuab kiiresti kõigisse kogudustesse ning sisendab tema usukaaslastele usku ja julgust. Samuti mõistis ta, et kristluse vaenlased hakkavad teda selle pärast veelgi rohkem vihkama. Johannes aga ei löönud araks.
Jeesuse teenistusajast oli möödas ligi seitse aastakümmet, kuid tänu püha vaimu abile mäletas Johannes toonaseid sündmusi nagu eilset päeva. Ta kirjutas Jeesuse elust värvika ja tundeküllase jutustuse, millest 90 protsenti on ainulaadne info, mida ei leidu üheski teises evangeeliumis. Näiteks jutustab Johannes ainsana Laatsaruse ülesäratamisest ja juudi juhtide salaplaanist teda tappa. (Joh. 11:1–46; 12:10.) Lisaks on ta pannud üksikasjalikult kirja, mida Jeesus oma reetmise ööl jüngritele rääkis, samuti tema hingestatud palve nende eest. Johannese evangeelium on olnud kristlastele läbi aegade suureks toeks ja julgustuseks.
Jumala vaimu mõjutusel kirjutas Johannes usukaaslastele ka kolm kirja. Kartmatult paljastab ta usutaganemise ja paneb vendadele-õdedele südamele, et nad usutaganejatega ei seltsiks ega isegi tervitaks neid. Johannese kirjadest kiirgab armastust ja lootust. Ta ütleb, et Jumal on armastus, ja ka tema enda manitsused ja julgustussõnad on kirja pandud jumaliku armastuse vaimus. Heldimusega räägib ta, millist rõõmu ta tunneb, nähes oma vaimseid lapsi tõeteel käimas. Kindlasti said nood seda lugedes lisatõuke sel teel käimist jätkata.
Hoiatus usutaganejate eest on tänapäevalgi ajakohane. Siiski ei pea me kartma, et usutaganemine kristlikus koguduses taas võimust võtaks, nagu juhtus Johannese surmale järgnenud sajanditel. (Jes. 54:17; Ap. t. 3:21.) Samas kohtame erisuguseid raskusi, meid võidakse taga kiusata ja koguni vangi panna. Mistahes katsumused meid ka ei tabaks, jäägem usus kindlaks nagu Johannes. Käigem julgelt koos Jumalaga!
Piibliviited
Aruteluks
Millest on näha, et Johannes oli julge ja usaldas Jehoovat?
Uurimiseks
1. Mida võib öelda Johannese karakteri kohta? (bt, kast lk 33, lõigud 3–4.)
2. Miks pidasid juudid Johannest koolitamata ja tavaliseks inimeseks? (Ap. t. 4:13; w08 15/5, lk 30, lõik 6.)
3. Jeesus ütles Johannese kohta: „Ma tahan, et ta jääb, kuni ma tulen.” Kuidas need sõnad täitusid? (Joh. 21:22, õppepiibli kommentaar.)
4. Millest võib järeldada, et Johannese evangeeliumina tuntud jutustuse kirjutas apostel Johannes? (bsi08–1, lk 12, lõigud 3–4.) A
Fondation Martin Bodmer, Cologny (Genève)
Pilt A: Umbes aastast 200 pärinev käsikiri pealkirjaga „Hea sõnum Johannese järgi”
Leia praktiline väärtus
Johannes oli lunastuse eest väga tänulik, mida on näha sellest, et ta mainib oma kirjutistes Jeesuse ohvrit või sellest tulenevaid õnnistusi üle saja korra. Kuidas saame meie lunastuse eest tänu väljendada?
Johannes kirjutas viis piibli raamatut, kui ta oli üle 90 aasta vana. Mida näitab see Jehoova suhtumise kohta eakatesse? B
Pilt B
Kuidas saad sina Johannest julguses eeskujuks võtta?
Näe suurt pilti
Mida õpetab see lugu mulle Jehoova kohta?
Kuidas on see lugu seotud Jehoova eesmärkidega?
Miks on tore, et Johannes on Jeesuse kaasvalitsejate hulgas?
Vaata lisa
Meie eakad õed ja vennad on südikad nagu Johannes.
Johannes rääkis palju armastusest. Tema mõtetest ja eeskujust on nii mõndagi õppida.