53 PAULUS
„Mehed, olge julged!”
JEESUS oli öelnud, et Saulusel tuleb hea sõnumi nimel palju kannatada. Ja nii läkski. Umbes 20 aastat hiljem kirjutas Saulus, kellest oli saanud apostel Paulus, oma teise kirja korintlastele, milles ta mainib, et teda on lugematuid kordi pekstud, et ta on tihti olnud surmasuus, elanud üle kolm laevahukku ning hulpinud terve öö ja päeva avamerel. Kuid üks laevahukk ootas teda veel ees.
Korrumpeerunud Rooma asehaldur Felix oli Paulust üle kahe aasta Kaisareas vahi all hoidnud, lootes temalt altkäemaksu saada. Kui võimule tuli uus mees, kaebas Paulus oma kohtuasja edasi keisrile. Viimaks pandigi Paulus laeva peale ja algas rohkem kui 3000 kilomeetri pikkune reis Rooma. Koos Paulusega läksid laevale Luukas, kellega ta oli palju koos kuulutanud ja keda ta nimetas armsaks arstiks, ning Aristarhos. (Kol. 4:14.)
Väike-Aasias Mürras viis Rooma sadakonnaülem Julius Pauluse ja teised vangid Egiptuse viljalaeva peale, mis oli teel Itaaliasse. Merel kohtas laev tugevat vastutuult. Luukas mainib, et liiguti aeglaselt ja läbi raskuste. Viimaks jõudsid nad siiski Heasse Sadamasse ja jäid ankrusse. Paulus sai aru, et sealt vastu talve merele minna oleks väga ohtlik.
Paulus avas julgelt suu. Ta ütles Juliusele, et edasiminek tooks kaasa kahju ja suuri kaotusi, kuid Julius võttis kuulda hoopis teisi laevalolijaid ja tegi siiski otsuse edasi purjetada. Seda otsust tuli tal rängalt kahetseda. Luukas jutustab, et tõusis tormituul, mis kiskus laeva kõvasti kaasa ja paisus peagi hirmsaks maruks. Märatsev meri vintsutas reisijaid, nii et palju päevi ei läinud kellelgi toit alla. Laeva kergendamiseks heitsid meremehed isegi taglase köied üle parda. Umbes kahe nädala möödudes hakkas laevalolijatel kustuma igasugune pääsemislootus.
Vahistatud misjonär päästab mäsleval merel kõigi kaasreisijate elu
Paulus aga kutsus hirmunud kaasreisijaid üles olema julged ja ütles, et mitte keegi ei hukku, ainult laev puruneb. Osa meremehi püüdis öösel päästepaadiga põgeneda, kuid Paulus sekkus taas ning ütles, et kui nemad laeva ei jää, kaotavad paljud oma elu. Seepeale raiuti paadi köied läbi ja sel lasti merre kukkuda.
Enne koitu ergutas Paulus kaasreisijaid sööma, andes mõista, et neil pole tarvis oma toiduvarusid kauem säästa. Ta kinnitas neile: „Kellegi peast ei lähe juuksekarvagi kaotsi.” Seejärel tänas ta kõigi ees Jehoovat ja nad hakkasid sööma. Kui nad olid kõhud täis saanud, heitsid nad ülejäänud nisulasti merre. Oma usu ja vaprusega sisendas Paulus teistele optimismi. „Kõigil läks tuju paremaks,” kirjutab Luukas. Kui valgeks läks, jooksis laev leetseljakul madalikule ning hakkas laintemöllus koost lagunema. Siiski osutusid Pauluse sõnad tõeks ja kõik pääsesid tervelt maale. Lõpuks ometi oli neil kindel pind jalge all!
Selgus, et nad olid sattunud Malta saarele. Peagi olid Paulus ja ta kaaslased ametis saareelanikele kuulutamisega. Jumala abiga tegi Paulus nende aitamiseks koguni imetegusid, mille eest ta pälvis kuhjaga austust ja tänu.
Kevadel jõudis ta viimaks Rooma, kus ta kaks aastat valvuri valvsa pilgu all koduarestis oli. Sellest hoolimata tegi ta agaralt kuulutustööd ja kirjutas Jumala vaimust sütitatuna usukaaslastele kirju. Pärast vabaks saamist kuulutas ta kartmatult edasi. Mõne aja pärast võtsid roomlased ta jälle vangi ja paistab, et seekord ta ei vabanenudki, vaid leidis roomlaste käe läbi oma otsa. Paulus läks surmale julgelt vastu, teades, et sellele viimasele vaenlasele, nagu ta surma nimetanud oli, tehakse lõpp. (1. Kor. 15:26.) Ta ei kahelnud hetkekski, et Jumala määratud ajal saab ta kätte kaua igatsetud tasu – igavese elu taevas, kus ta teenib koos Jeesus Kristusega kui kuningas ja preester.
Piibliviited
Aruteluks
Millest on näha Pauluse julgust ja usaldust Jehoova vastu sel eluetapil?
Uurimiseks
1. Mis võis olla põhjus, miks Saulus eelistas kasutada oma ladina nime Paulus? (w08 1/3, lk 12, lõigud 4–5.)
2. Pauluse Tarsosesse naasmise ja Antiookiasse siirdumise vahel on üheksa vaikuseaastat. Milliseid raskusi võis ta neil aastatel kohata? (w00 15/7, kast lk 26–27, lõigud 3–4.)
3. Kas Pauluse soovitus mereleminekuga oodata oli mõistlik? (Ap. t. 27:9, 10; wp17.5, lk 9, lõigud 3–4.) A
Pilt A: Esimese sajandi kaubalaev, millesarnase pardale Paulus Mürras läks
4. Miks arvasid maltalased, et Paulus on mõrtsukas? (Ap. t. 28:4; w15 1/10, lk 9, lõigud 5–6.)
Leia praktiline väärtus
Paulus ütles laevalolijaile, et Jumal aitab neid, nii et „kellegi peast ei lähe juuksekarvagi kaotsi”. (Ap. t. 27:22, 34.) Mida õpetab see sulle Jehoova väe kohta ja kuidas mõjutab see sinu suhtumist kuulutustöösse?
Pärast seda kui Paulus oli palve teinud, läks kõigil tuju paremaks. (Ap. t. 27:35, 36.) Kelle eest võiksime meie palvetada? B
Pilt B
Kuidas saad sa selle loo põhjal Paulust julguses eeskujuks võtta?
Näe suurt pilti
Mida õpetab see lugu mulle Jehoova kohta?
Kuidas on see lugu seotud Jehoova eesmärkidega?
Kui mõelda sellele loole, siis miks on tore, et Paulus on üks Jeesuse kaasvalitsejaid?
Vaata lisa
Loe meresõitude tähtsusest esimesel sajandil ja nende rollist hea sõnumi levitamisel.
Vaata, kuidas on kogudusevanemad tänapäeval ilmutanud samasugust vastupidavust ja ennastsalgavust nagu Paulus.
Järgi nende eeskuju, kes tänu kannatlikkusele saavad kätte tõotatu. Paulus (3:22)