Külaskäik eksootilisse aeda
MINU ema armastas roose ja kasvatas neid. Olin lapsena temaga tihti koos aias, kus ma rohisin umbrohtu, lõikasin roose ja hoolitsesin muud moodi nende eest. Ema õpetas mind aiatööd nautima. Ta sütitas minus huvi, mis on minusse siiani jäänud.
Minu aiatööd jäid pooleli, kui lahkusin kodunt, et astuda Berkeley’s California ülikooli kolledžisse. Ajal, mil ma kolledžis inseneriks õppisin, imetlesin sealse ülikoolilinnaku kauneid aedu. Vietnamis möllav sõda tõi minu ellu aga suure muutuse.
Otsustasin osaleda Rahukorpuses ning mind saadeti Washingtoni ülikooli õppustele. Sealne ülikoolilinnak oli nagu paradiis. Ümberringi olid järved, aiad, muruplatsid ja lumiste tippudega mäed. Siis, 1964. aastal sõitsin Boliiviasse La Pazi, kus asusin San Andrési ülikooli õppejõuna tööle. Milline kontrast! Kui varem olin elanud merepinna kõrgusel, hakkasin nüüd elama merepinnast 3500 meetri kõrgusel. Seal kasvas väga vähe taimi ning aiapidamine jäi ainult unistuseks.
Pärast kaks aastat Boliivias veedetud aega sain õpetajakoha Havail Wahiawa põhikoolis. Elasin väikeses majas otse Sunset Point’i rannas. Seal armusin palmidesse ja teistesse troopikataimedesse ning tundsin end otsekui paradiisis. Siis tuli mulle äkitselt pähe mõte rajada endale tulevikus aed, kus kasvavad peamiselt palmid.
Pöördusin tagasi San Diegosse ning sõitsin järgmised 18 kuud pöidlaküüdiga Californiast Argentinasse Tulemaale. Sel ajal hakkasin lugema Piiblit. Reisides veetsin palju aega džunglites, aedades, parkides ja mõtlesin selle peale, mida Piiblist lugesin. Lõpuks, aastal 1972 sõitsin San Diegosse tagasi ning alustasin Californias Coronado linnas pikka ja rahuldustpakkuvat karjääri matemaatikaõpetajana. Minu idee troopikataimedega aiast hakkas liikuma teostamise suunas.
Minu esimene aed
1973. aasta mais ostsin Vaikse ookeani äärde Ocean Beachi (California) väikese maja. Seal ma siis elasin, mäe tipus suure aiaga väikeses majas, täis indu aiatöö vastu. Seega oli mul kõik, mida vaja, et rajada ainulaadset aeda.
Alguses oli minu puudeistutamine üsna plaanipäratu. Tegin lihtsalt eksperimente. Kui mulle mõni taim meeldis, ostsin selle ära ja istutasin maha. Panin mulda kõik ilusad taimed, mis mu pilku köitsid. Minu aias kasvas kõiksugu viljapuid, heitlehiseid ja igihaljaid puid, põõsaid ning lilli.
Paljud taimed olid mulle tuttavad juba lapsepõlvest. Taimede eest hoolitsemine oli rahustav, rõõmutoov, tervistparandav ja rahuldustpakkuv töö. Mõtlesin nende ilule, kujule, keerukusele ja ka eesmärgile.
Kuna kõik taimed ei meeldinud mulle ega sobinud minu plaaniga, kiskusin paljud neist üles. Ma otsisin midagi erilist. Mulle ei meeldinud taimed, mis kasvasid ja levisid kiiresti, sest nendega pidi liiga palju tööd ja vaeva nägema, ning mille tõttu aed jättis mulje, nagu oleks see hooletusse jäetud. Peale selle tahtsin saada haruldasi taimi, mida üldiselt aias ei kasvatata. Mul oli mingit konkreetset ideed vaja. Ja siis see tuligi!
Minu esimene palm
Aastal 1974 läksin kohalikku puukooli ja leidsin selle, mida otsinud olin. See oli ilusa võraga, kaarjalt langevate sinakasroheliste sulgjate lehtedega palm Butia capitata, mida paljud peavad maailma kauneimaks palmiks. See palm pärineb Lõuna-Ameerikast, teda on kerge hooldada ning ta kasvab 5 meetri kõrguseks. Lõpuks ometi oli mu aial mingi kindel teema — kõikjal maailmas leiduvad haruldased troopikapalmid. Olin otsustanud hakata kasvatama taimeriigi printse.
Mõne aja pärast hakkasin eri puukoolidest haruldasi ja eksootilisi palme ostma. Ühe puukooli kaugest nurgast leidsin veel ühe fantastilise palmi — Brahea armata. Sellel on jäigad sinakasrohelised lehvikjad ehk sõrmjad lehed ning ilusad helekollased õisikud, mis puuladvast välja sirutuvad. See puu võib kasvada umbes 12 meetri kõrguseks.
Olin oma palmidest tõeliselt sisse võetud. Kust võiksin ma rohkem haruldasi palme leida? Hakkasin nende kohta San Diego ümbruses infot otsima, kuid edutult. Siis sattusin aga tõelise kullaaugu otsa, milleks osutus Rahvusvahelise Palmiühingu harukontor Lõuna-Californias. Sellel ühingul on 81 riigis tuhandeid liikmeid. Ning sellelt ühingult saab hulgaliselt infot kõigi teadaolevate palmide kohta, mida on rohkem kui 200 perekonda ja umbes 3000 liiki. Californias asuv harukontor annab oma liikmete jaoks välja ajakirja ”The Palm Journal”, mis on ajakohase info hindamatu allikas.
Tänu sellele ühingule olen saanud endale üle 150 palmiliigi, mida kasvatan oma väikeses aias. Ütlen oma aia kohta väike, sest see on vaid umbes 650 ruutmeetri suurune. Minu palmipuud moodustavad kõigest väikese osa nendest palmiliikidest, mis siiani on leitud. Millised neist on mu lemmikud?
Mõned kaunitarid minu aias
Kuigi ma armastan kõiki oma taimi, on mõni mu lemmikuks saanud. Mõni meeldib mulle eksootilisuse, ogade, värvuse või suuruse poolest. Mõni aga isegi seetõttu, et pean selle kasvatamisega California lõunaosa vahemerelises kliimas suurt vaeva nägema.
Üks minu lemmikpuid on pärit Madagaskari saarelt, mis asub Aafrika idaranniku lähistel. Selle liigi nimi on Bismarckia nobilis. Miks mulle see puu meeldib? Tema iseäraliku sinakaslilla värvuse, harulduse ja lehtede kuju tõttu. Selle ühe maailma suurima palmi lehed kaaluvad umbes 9 kilogrammi.
Minu teine lemmik on kalasabapalmi perekonda kuuluv Caryota obtusa, mis kasvab India põhjaosa, Myanmari ja Sri Lanka mägistel aladel. Minu oma kasvab siin vaatamata San Diego suhteliselt jahedatele talvedele siiski hästi. Tegelikult meeldivad mulle väljakutsed, millega seisan silmitsi palme kasvatades. Seepärast ongi mulle armas näiteks Kalimantanist pärit arengapalmi perekonda kuuluv Arenga undulatifolia, millel on laiad ja silmatorkavalt lainelised lehed.
Hiljuti ostsin palmi Burretiokentia hapala Uus-Kaledooniast, mis on Prantsusmaa meretagune territoorium Vaikses ookeanis. Siiani on ta kasvanud hästi. Veel on minu lemmikuks kollakasroheliste sõrmjate lehtedega Pritchardia hildebrandii Havailt. Ta armastab päikest ja on tõeliselt eksootiline palm.
Hirmuäratava välimusega on palm Trithrinax acanthacoma. Tal on tüve küljes nõelteravad ogad, mis justkui ütleksid: ”Ära tule liiga lähedale!”
Hiljuti hakkasin kasvatama ka palmlehikulisi. Olgugi et süstemaatika järgi pole nad palmidega lähedased, näevad nad nende moodi välja, kuigi on küll palju väiksemad. Üks minu lemmik palmlehikulisi on Encephalartos gratus, millel on hämmastavad ülespoole kasvavad lehed. See on puu, mis igaühe pilku köidab. Selle käbid on ebatavaliselt suured, kasvavad puu tüvel ja näevad välja nagu ananassid või männikäbid.
Kas minu palmipuud ka inimesi ligi tõmbavad? Tõmbavad küll. Olen sageli pannud tähele, et inimesed jäävad minu aia ette seisma ning imetlevad puid. Nad näevad minu eksootilist mäenõlval asuvat troopikapuudega aeda maja ees olevalt kõnniteelt. 1997. aasta märtsis sai minu aed üheks neist kolmest aiast, mille Rahvusvahelise Palmiühingu California harukontor külastajatele avas. Selle kohta öeldi, et see on ”meeldejääv koht, kus saab õppida tundma mitmekesist dekoratiivsete palmide kollektsiooni”. Kuidas on minu aed nii minule kui ka teistele õnnistuseks olnud?
Minu aed annab tunnistust
Mind ristiti 1991. aastal, pärast seda kui olin Jehoova tunnistajatega Piiblit uurinud. Kuigi olen nüüd pensionil, on mul kristliku kogudusevanema ja pioneerina siiski palju teha. Tänu oma aiale on mul hea hakata inimestega rääkima Loojast, kui ma kirjeldan loodu imelist kavandatust, mida tõestavad hästi minu aias kasvavad puud. Vahel võtan teema üles, märkides, et ka Piiblis on palmipuid mainitud (Kohtumõistjate 4:5; Laul 92:13). Minu aed on aidanud mul Jumalaga lähedaseks saada ning mõista tema imelist eesmärki, et sõnakuulelikud inimesed hakkavad paradiisis elama. Oli ju algne Eedeni paradiis imeline aed ehk park (1. Moosese 2:8).
Nii nagu Piibel ennustab, taastatakse paradiis siis, kui Jehoova hävitab need, kes praegu hävitavad maad (Ilmutuse 11:18; 16:14, 16). Siis on meil kõigil võimalik osaleda maa kauniks paradiisiks muutmises. Kuid selle ajani toob minu väike maalapike Loojale au. (Kaastöö.)
[Pilt lk 16]
Brahea armata
[Pilt lk 16]
Kalasabapalm
[Pildid lk 16, 17]
Vasakult paremale: pandan, kuningpalm, Ravenala madagascariensis (ei ole loomulikus suuruses)
[Pilt lk 17]
Encephalartos ferox
[Pilt lk 17]
Lill Rhopalostylis sapidal
[Pilt lk 18]
Minu aiatööriistad