Lennunduse pioneerid
”Et töötan lennuki piloodina, lugesin suure naudinguga 1999. aasta 8. märtsi ”Ärgake!” artikleid lendamisest. Kuid mul on üks küsimus. Miks ei olnud mainitud Alberto Santos-Dumonti? Ta oli üks esimesi lendureid.” (C. B., Ameerika Ühendriigid)
AJAKIRJA ”Ärgake!” (8. märts 1999) juhtartiklites pealkirjaga ”Lendamine — millest kõik algas? Kui turvaline see on?” esitati lühiülevaade lennunduse ajaloost. Ehkki suur osa materjalist keskendus ameeriklastest vendade Wilbur ja Orville Wrightide saavutustele, polnud nemad sugugi ainsad, kes õhust raskemate lennumasinatega sajandivahetuse paiku katseid tegid. Mõtle ka mõnedele teistele lennunduse pioneeridele.
• Alberto Santos-Dumont sündis 20. juulil 1873 Brasiilias Minas Geraisi osariigis. Kui ta oli teismeeas, kolis ta perekond Pariisi. Seal õppis Santos-Dumont füüsikat, keemiat, mehaanikat ning elektriasjandust. Tema auahneks taotluseks oli lennata, ning ajavahemikul 1898—1905 ehitas ta 11 õhulaeva, millega ta ka lendas.
Oktoobris 1906 täitus lõpuks Santos-Dumonti unistus lennata õhust raskema sõidukiga. Vastupidiselt mõnele teisele varasele lennukile, mis vajasid startimiseks katapulti, tõusis Santos-Dumonti lennumasin ”14-bis” õhku omaenda jõuseadmete abil. Santos-Dumonti 60-meetrist lendu õhusõidukiga ”14-bis” peetakse esimeseks õnnestunud lennuks Euroopas, mis sooritati õhust raskema ja mootori jõul töötava lennumasinaga.
Järgnevatel aastatel pidi Santos-Dumont oma kurvastuseks nägema, kuidas lennukist hävitusvahend sai. Kuulu järgi tegi ta 1932. aastal enesetapu just seetõttu, et lennukite kasutamine sõjas ta meeleheitele viis. Igal juhul on Santos-Dumontil lennunduse ajaloos kindel koht.
• Gustave Whitehead sündis Saksamaal Leutershausenis 1. jaanuaril 1874. Kuna ta tundis lennunduse vastu elavat huvi, kutsusid koolikaaslased teda lendajaks. Kui Gustave oli 13 aastat vana, jäi ta orvuks, ning ehkki ta järgnevatel aastatel pidevalt ühest kohast teise kolis, ei vaibunud ta lendamiskirg. Lühikest aega tegi noor Gustave uurimistööd koos kuulsa Saksa lenduri Otto Lilienthaliga. Seejärel, aastal 1894 asus ta elama Ameerika Ühendriikidesse.
Nagu oli märgitud 1999. aasta 8. märtsi ”Ärgake!” numbris, väidavad mõned, et Whiteheadi lend aastal 1901 oli esimene õhust raskema lennumasinaga sooritatud lend maailmas, mil juhitav lennuk mõnda aega õhus püsis. Ent selle väite tõestuseks pole ühtki fotot. Üllataval kombel võttis meedial lennunduse esimeste edusammude tähtsuse mõistmine küllalt kaua aega, seda isegi vendade Wrightide lennust rääkides. Ajakirja ”Air Enthusiast” kohaselt ”oli see alles aastal 1910, kui avalikkuse huvi selle ”uue tehnika” vastu lõkkele lõi ja inimesed hakkasid harjuma mõttega, et inimene tõepoolest võib lennata”.
• Samuel Pierpont Langley, Washingtonis (Columbia distrikt) asuva Smithsoni instituudi direktor, oli astronoom ja füüsik. Aastal 1896 ehitas ta auru jõul töötava lennuki, mis lendas mehitamata umbes kilomeetri, enne kui tal kütus otsa lõppes.
Muidugi on aurumootorid küllalt rasked ning leiti, et neid on lennukites äärmiselt ebapraktiline kasutada. Nii konstrueeriski Langley abiline Charles M. Manly 57-kilose ja 53-hobujõulise mootori, mis sobis palju paremini. Tulemuseks oli tõhusam lennuk, millele Langley pani nimeks ”Aerodrome”. 7. oktoobril 1903 istus Manly juhisseadmete taga, kui Langley lennuk katapuldiga pargaselt õhku lennutati. Ent see kukkus Potomaci jõkke. Teine katse kaks kuud hiljem läks samuti nurja. Lootuste luhtudes hülgas Langley oma projekti.
Hoolimata ebaõnnestumistest viis Langley siiski lennunduse alal sisse mitmed tähtsad uuendused. Aastal 1914, kaheksa aastat pärast tema surma, tehti tema lennumasinal ”Aerodrome” mitmeid muudatusi ning see lendas edukalt Glenn H. Curtiss’i juhtimisel New Yorgi osariiki Hammondsporti.
Need on vaid mõned neist paljudest üksikisikutest, kes lennundust 20. sajandi hakul edasi viisid. Tänapäeval ehivad taevalaotust sajad tuhanded eri suurusega lennukid. Kõik nad võlgnevad tänu oma olemasolu — ja mingil määral ka edu — eest lennunduse pioneeridele.
[Pildid lk 19]
Alberto Santos-Dumont ja tema lennuk ”14-bis”
[Allikaviited]
Culver Pictures
North Wind Picture Archives
[Pildid lk 20]
Gustave Whitehead ja tema õhust raskema lennumasina koopia
[Allikaviide]
Flughistorische Forschungsgemeinschaft Gustav Weisskopf
[Pildid lk 20]
Samuel P. Langley ja tema ”Aerodrome”
[Allikaviited]
Dictionary of American Portraits/Dover
U.S. National Archives’i foto